Eestis on sel aastal olnud traagilisi õnnetusi üks, mis Eestit sügavalt vapustas, oli Haapsalu lastekodu põleng ja Eestis kavandatakse päästereformi. Neid teemasid käsitleb Riina Eentalu. Pühapäeva, 20. veebruari pärastlõunal sai Eesti traagilise teate Haapsalu lastekodu, põlengus on hukkunud 10 inimest. Esimesed teated meie uudistest sündmuskohalt, kus viibis Lääne-Eesti päästeteenistuse koordinatsiooni juht Priit Laos Tulekahju ajal oli kokku 37 last hoonest pluss üheksa inimest, personali hulgas 10 jaoks lõppes traagiliselt. Tulekahju läks lahti selleks hoone osast, mis olid lapsed, kes iseseisvalt ei liikunud. Järgmisel päeval oli eesti leinas ja algatatud kriminaaluurimine, et tulekahju põhjus välja selgitada. Seitsmendal septembril saime Haapsalus Lääne ringkonna prokurörilt Indrek kaldalt vastuse, et põlengu põhjust ei õnnestunud välja selgitada. Kriminaalmenetlus lõpetati. Indrek Kalda. Puudusi, mis oleksid mõjutanud tulekahju põhjustatud raske tagajärjega saabumist, Haapsalu lastekodu personalitöös ei tuvastatud. Eeluurimisel tehti kindlaks ka see lastekodu kasvandikud, teadsid, kus lastekodul suitsetajatest töötajad oma tulemusi näidanud ikke hoiavad ning neil oli võimalik neile ka juurde tähenda. Eksperdid tuvastasid ka ühe hukkunud lastekodu kasvandik jalatallad kontaktpõletuse. Samuti olitan kõrbenud juuksed ja põletada saanud nägu ja käed, mis viitas sellele, et ta viibis tulekahju koldes. Lastekodu personalitöös uurimine puudusi ei leidnud, alust juhatajale ja kasvatajatele süüdistust esitada ka ei leitud. Hiljem selgus, et kolme tulekahju ajal tööl olnud kasvatajaga lõpetati töösuhe. Küll pidas Haapsalu lastekodu hoolekogu vajalikuks jätta lastekodu juhataja Eve kabina ametisse. Uurimistulemus ei rahuldanud hukkunute vanemaid ja nad otsisid abi kohtust, kuid riigiprokuröri hinnangul ei anna kaebuse väited alust kriminaalmenetluse lõpetamise määrust tühistada. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja lubas septembris, et tehakse hoolekandeasutuste riskianalüüs. Seda on Eestist Šveitsi koostööprogrammi raames kaalustatud. Ja projekti raames viiakse ellu 10 sisutegevuste, et alates riskihindamisest kuni evakuatsioonivahendite soetamiseni esimese kolme punkti elluviimine käib haiglate ja hoolekodude, eripärade ja riskihindamise metoodika väljatöötamine, ehitusnõuetele analüüs ja koolitussüsteemi väljatöötamine ja kogu töö peaks meil valmis olema siis 2013 kolmandas kvartalis. Mis aga puudutab laiemalt Eesti inimeste turvalisusse, siis kuidas kasvatab turvalisust päästereform komandode sulgemised? Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul võib pärast põhjalikku analüüsi sulgemisele minna üheksa komandot ja need inimesed viiakse üle kõrvalasuvatesse komandodesse alles jäävates suureneb päästjate arv ja tagatakse elupäästevõimekus pooltel komandodest. Praegu seda võimekust pole ja isegi kui kohale jõutakse kiiresti, inimesi päästma hakata ei saa. Uue plaani järgi tuleb abivajajani jõuda 15 minuti jooksul. Alo Tammsalu. Me lähtume eelkõige ikkagi piirkondlikest ohtudest seal paiknevate inimeste arvust ohtlikest ettevõtetest, liikluskoormusest viimase 10 15 aastaga on inimesed ja ohud liikunudki ühest piirkonnast teise. Komandopiirkonnast on inimesed kolinud ja ettevõtted oma tegevuse lõpetanud ja meie liigume oma komandodega oma meestega nende inimestega sama rada pidi. Kriitilisi arvamusi on olnud ka päästeasutuste tsentraliseerimise kava suhtes, kus tekib juurde üks peadirektori asetäitja koht, mis selle põhjendus on. Tsentraliseerimise ka tuuakse osad funktsioonid regioonide tasandilt riikliku juhtimise tasandile ja üle 30 juhi kaotamise kõrval, seal tekib mõni juhi koht juurde. Juhtimisfunktsiooni asemel tekib rohkem neid inimesi, kes toetavad päästjate tööd, näiteks, et rohkem tegevusi suunata siis järelevalve ja ennetuse poole peale. Piltlikult võib öelda, et iga ennetusse ära hoidlasse tegevusse pandud euro toob kasu kümnekordselt rohkem kui reageerimisse pandud euro. 2011. aastal langes troonil Suusakuningas Andrus Veerpalu. Taavi Libe käib sündmused läbi. Kui kahekordne suusatamise olümpiavõitja ja maailmameister Andrus Veerpalu päev enne Oslo MM algust haigusele viidates karjääri lõpetas, ei kulunud kaua, kuni ajakirjanduses hakkasid levima kuuldused, et veerpalu on põrunud dopinguga. Suusaliit eitas pikka aega kõiki kahtlusi. Seitsmendal aprillil korraldati Aga pressikonverents, kus tõde päevavalgele toodi. Raadiokanalit ja internetiportaali. Ka Eesti Televisioon vahendasid rahvale otseülekandes, kuidas Suusaliit tunnistas, et veerpalu on andnud dopinguproovi, mille kasvuhormooni tase ületas lubatud normi. Veerpalu eitas teadlikku dopingu tarvitamist. Ma ei ole keelatud aineid tarbida nii võistlusväliselt kui võistlustel. Kogu Eestit vapustanud uudise järel vallandus mitu laviini. Veerpalu kaitseks koostati teadlaste rühm, et tõestada FISi dopingukomisjonile tema süütust sotsiaalvõrgustikus. Facebook kogus kiirelt liikmeid kogukond, usume Andrus Veerpalu, mille liikmed sarv kerkis mõne päevaga 67000-ni. Eestlased ei jäänud ainult arvutite taha, vaid tulid mitmes linnas ka tänavale veerpalule toetust avaldama. Veerpalu süüdi mõistnud FIS määras talle tavapärase kaheaastase võistluskeelu asemel kolmeaastase keelu, sest suusataja polevat juhtumi menetlemisel teinud koostööd. Veerpalu. Esindajate sõnul oli siis nende argumendid pealiskaudselt läbi töötanud ning paljudele nende tõstatatud küsimustele vastamata jätnud. Teadusrühma esindaja professor Sulev tõks. Eks 11. vada kasutab on puudulikult valideeritud. Kui nüüd omavahel öeldakse, stan Balideerimate täielikult test, mida ei lubataks kasutabki üheski liinis laboris, mille lubatakse kasutada haiguste diagnoosimine. Lugu on aina segasemaks muutunud, FISi otsuses seisis muuhulgas nagu veerpalu oleks dopingu tarvitamist tunnistanud ja Suusaliidu president Toomas Savi teinud FIS-ile ettepaneku lugu kinni mätsida. Suusaliit lükkas mõlemad väited ümber. Lisaks tulid veerpalu kaitsjad välja variandiga, et ebanormaalsete näitude taga oli palu, et Veerpalu andis dopinguproovi alpitoatingimustes. Ajakirjanikud meenutasid seepeale, et esimesel pressikonverentsil ei mainitud alpituba poole sõnagagi. Veerpalu on süüdimõistva otsuse kaevanud rahvusvahelisse spordi arbitraažikohtusse. Menetlus käib ja lõpliku otsuse langetamise nii võib minna veel, kuid veerpalu ise on pärast dopinguskandaali ilmsiks tulemist hoidnud madalat profiili. Ajakirjandusse on jõudnud uudised, et on koondise laagris aidanud suuski testida ning et ta sai novembris viiendat korda isaks. See on sisuliselt ka kõik. Kas veel hiljaaegu tagasihoidlikku TÖÖ rügajana eesti mehe ideaalkujuks tõstetud Veerpalul võiks positiivse lõpplahenduse korral olla tagasi eestlaste kangelase troonile. Meediaõppejõu ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuhi Mart Raudsaare hinnangul kindlasti. Absoluutselt kustutada loomulikult pole midagi võimalik, mis elus juhtub, on võimalik andestada, on võimalik leida kontekste, mis vabandavad ühe või teise inimese või ühe või teise organisatsioonikäitumist ja öeldakse ka ju nii, et võitjate üle kohut ei mõisteta. Hariduse valdkonnas algatati, kavandati lõppeval aastal olulisi ümberkorraldusi, õpetajate palgamure jäi aga lahenduseta ning haridustöötajate liit teeb ettevalmistusi streigiks, jätkab Janek Salme. Kui valitsuses tehti kokkuvõtteid tegevusprogrammi täitmisest lõppeval aastal, mainiti esmatähtsate hulgas reforme hariduses. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo on märkinud, et reformi on sundinud ette võtma järgmised põhjused. Vajadus tagada õiglasem ligipääs kõrgharidusele, hariduse parem kvaliteet ning kõrgkoolide suurene efektiivsus. Aaviksoo on maininud, et näiteks tasulisse õppesse pääsemiseks ei esitata praegu kohati mingisuguseid akadeemilisi nõudmisi ning kõrgkoole rahastatakse sõltumata õppetegevuse kvaliteedist ja tulemustest. Reformiga soovitakse muu hulgas suurendada riigieelarvest rahastatavate õppekohtade arvu. Rektorite nõukogu on teinud mitmeid ettepanekuid eelnõu parandamiseks. Muuhulgas soovitakse, et haridus ja teadusministeerium ning ülikoolid töötaksid koos välja. Tulemus lepingutaks vajalikud näitajad. Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land tulemusi. Need on aluspõhimõtted, mille alusel Haridus-Teadusministeerium hakkab andma ülikoolidele tegevustoetust ehk siis rahastama kõrgharidust. Eelnõu esimesel lugemisel riigikogus ütles sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski, et kui reform teostuks pakutud kujul siis nende üliõpilaste osakaal, kes oma õpingute eest peavad maksma, mitte ei kahane, vaid pigem kasvab. Eelnõu kohaselt saavad tasuta õppida vaid 100 protsendi koormusega üliõpilased, keda on praegu vaid 25 protsenti. Isegi haridusministeeriumi enda kõige optimistlik made arvutuste järgi tõuseks siis nende 100 protsendiga õppivate üliõpilaste osakaal 60 protsendini. Kõrgharidusreformi eelnõu arutelu jätkub uuel aastal õpetajate palgamurele lõppeva aasta lahendustega. 25. oktoobril toimus haridustöötajate meeleavaldus Toompeal, kus nõuti palga alammäära tõstmist järgmisel aastal 20 protsendi võrra ning 2014.-ks aastaks Eesti keskmise palgani arvamusi meeleavaldajatest. Kui ühiskonnas tahetakse ikkagi haridust prioriteediks, siis ei saa nii olla. Koolipingist ära minev koolipoiss saab rohkem palka kuskil tööotsal kui, kui õpetajaga, kes on ennast harinud pikka aega võib öelda, et õpetaja on allunud nendele provokatsioonidele tema peal missioonitundest kogu aeg töötama. Ministeeriumi ja haridustöötajate liit allkirjastasid novembris küll deklaratsiooni, milles lubatakse pingutada selle nimel, et õpetajate palgatase oleks 20 protsenti kõrgem riigi keskmisest. Samas mingeid tähtaega selleks määratud pole. Haridustöötajate liidu juhatuse esimehe Sven Rondiku sõnul valmistuvad õpetajad nüüd üleriigiliseks streigiks. Riik tuleb selle, otsustame siis järgmise aasta alguses palgaküsimust on vaja lahendatud, sellepärast see jutt, mida räägitakse, et koolivõrgu reorganiseerimise arvele sisemiste reservide arvel ja see lahendab võib-olla neid küsimusi kolme-nelja-viie aasta pärast, aga me räägime ikka palgatõusust. Praegu. Sügisel hoogustus arutelu koolivõrgu tuleviku teemal minister Aaviksoo ütles oktoobris riigikogus, et praegune koolivõrk käib majanduslikult üle jõu ei suuda tagada vajalikku kvaliteeti ning rahvastiku liikumine viimastel aastakümnetel on tekitanud muutusi, millega tuleb tegeleda. Ta mainis, et ministeerium tugineb muutusi kavandades läbi viidud uuringutele ning prognoosile õpilaste arvu kohta. Eelkõige gümnaasiumide arv, mis täna on 220 ja kuus, õpib alla 30000 õpilase 2016.-ks aastaks õppima alla 20000 õpilase peab vähenema 220-le ja ma olen nimetanud numbreid 100 ja vähem või 50 ja rohkem kui lähtuda ainult rehkendustes ilma konkreetseid asjaolusid arvesse võtmata lähtudes gümnaasiumi ideaalmudelist, siis neid võiks olla 54. Ilmselt see arv peab olema suurem. Eelmisel nädalal ei rahuldanud valitsus Tallinna ja Narva volikogude kevadel esitatud taotlusi kokku 15 gümnaasiumi osas mitte minna järgmisest õppeaastast üle osalisele eestikeelsele õppele. Minister Aaviksoo ütles otsust selgitades, et ministeerium on üsna intensiivselt tegelenud nende koolide probleemide lahendamisega. Tänasel päeval on mul küll kindlustunne väita, et need koolid on võimelised ja ette valmistanud selleks üleminekuks, mis algas siis juba esimesel septembril ja peaks tema kolme aasta pärast, kui need noored, kes gümnaasiumis alustasid, lõpetavad 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Ma arvan, et see sisuline kindlustunne on tänaseks olemas, läheb mööda aeg ja me näeme, kuidas täna veel olev palgalõhe eestikeelsete ja venekeelsete töötajate vahel aga samuti tööpuuduse numbrites olenevad erinevused, kuidas need hakkavad kahanema. Peamiseks korrelatsiooniks on just riigikeele oskus riigikeelses keskkonnas hariduse omandamine, kontaktide sõlmimine. Riigikogu liige, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin leidis, et valitsus on selline otsus sunnib Narvat aktiivsemalt munitsipaalerakooli loomisele. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei ja ka Tallinnal muud üle, kui õppekeele küsimuses kohtusse pöörduda. Eesti kultuurielu muutis mitmekesisemaks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kavad, lahenduseta jäi aga mitme kultuurielus olulise ehitise saatus. Tõnu Karjatse. Selline oli kultuuriaasta Tallinn 2011 lõpp Tallinna Sadama kruiisikail, kus pealtvaatajate silme all hävitati 60 filmi režissööri ühistöös valminud film 60 sekundit üksindust aastal null. See oli omalaade, kummardas filmikunstile, markeerides sele kaduvust ja koos osasaamise võlu. See oli ka teatud mõttes sümboolne sündmus, millel nagu paljudel teistel kultuuri aasta projektidel oli nii kiitjaid, kui kleidi jäid. Rahvarohkemateks kujunesid merepäevad vabaduse laul, laulu ja tantsupidu ning no 99 põhuteater. Ühtekokku toimus aasta jooksul ligi 300 üritust. Tallinn 2011 programmi juht Jaanus Rohumaa ütles, et kultuuriaasta püüdis vaatamata poliitilistele ja majanduslikele probleemidele esile tuua uut ja ainulaadset institutsionaalse kultuuri kõrval. Me saime enesekindlust juurde, et me suudame olla rahvusvaheliselt huvi, pakuvad välismeedia on olnud väga positiivne ja need on olnud siin tohutu hulk. Ma usun neid vilju, me hakkame maitsma mõne aasta pärast, meil oli väga vähe sellist petliku fassaad, kultuuri või puhast meelelahutust. Ja programm oli väga sisuline, nii et ma loodan, et kes vähegi maldas kavasse süveneda, leidis endale midagi huvitavat ja meelepärast. Paljude arvates sai tänukultuuriaastale pildi sellest, milline Tallinna kultuurielu peaks tegelikult olema, milliseks ta kujuneb tuleval aastal, kui kultuuriprojekte tuleb toetada olemasolevatest vahenditest, on varsti näha. Sisulise kultuuri kõrval kerkis aga teravalt esile vajadus mõnede uusehitiste järele. Noorte laulu- ja tantsupidu peeti esmakordselt ainult lauluväljakul. Näitas, et 2014.-ks aastaks on vaja uut tantsupeoplatsi. Kultuuriminister Rein Lang on kindel, et selleks ajaks tuleb leida veel ajutine lahendus. Ma olen ka väga skeptiline selles osas, kas me nüüd peaksime ilmtingimata mingit tohutut betoonist kolossi, hakkame kuskile ehitama, ideaalne lahendus oleks ikkagi see, kui see tantsuväljak koos tribüüni taga siis kuskil seal vaata et kuni võib-olla 15-le 1000-le 20-le 1000-le inimesele jätaks sellise kergkonstruktsiooni täna ikkagi lauluväljaku territooriumile, see sõltub väga paljudest asjadest, sellisteks peavad arhitektid väga selgelt näitama, kuidas see kontseptsioon välja näeb. Ja teiseks ikkagi lauluväljaku omanik, et Tallinna linn peab siis vastavat formaalsused ära tegema. Eesti Rahva muuseumi ehitusega tehakse algust tuleval aastal ja seda isegi siis, kui Euroopa liit seda ei toeta. Kultuuriministri kinnitusel rahastatakse seda siis Kultuurkapitali rahadega, nagu toimiti ka KUMU korral. Kuna euroliidul puudub rahvuskultuuri säilitamise meedia, püüab Eesti muuseumile raha saada turismiobjektina, räägib Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru. See hoone ei saa olema ainult muuseum, vaid see saab olema ikkagi kultuuri keskpunkt, kuhu saavad tulla mitmesugused MTÜd seltsid. See saaks olema nagu selline kultuuri keskkoht, selle kultuuri kooshoidmiseks ja koos edasiviimiseks. Eelolev aasta peab tooma lahendusega probleemidele Eesti kunstiakadeemia uue hoone ehituse ümber, mis aga kahjuks sõltub ka Euroopa toetusrahast. Ehitusloa saamist takistavad naabermajade elanikud, selle venimine võib aga kunstiakadeemia ilma jätta just Euroopa rahadest. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Archimedese sihtasutus peab nüüd mingisuguse seisukoha võtma Archimedes vastutab nende Euroopa Liidu vahendite tulemusliku kasutamise eest, see seab teatud daamid kõikidele nendele otsustusruumile ehitusloa puudumine. Ütleme nii, et raske on uskuda, et ehitusluba on võimalik saada niisuguse aja jooksul, et majand valmis ja kasutusluba on käes. 2015. aasta lõpuks. Eelolev aasta on filmiaasta, kodumaine filmitööstus saab sajaaastaseks, selle üle on põhjust uhkust tunda veel kord Jaanus Rooma, mis me võime sellest aastast veel meelde jätta, et me oleme tõesti üks väiksema rahvaarvuga riike, rahvaid, kes peab üleval sellist luksust nagu omakeelne kõrgharidus ja omakeelne kultuur? Me usume, teadvustasime seda, et, et see on vaat et ainus koht maailmas, kus seda teha ja praktiseerida saab ja et see on isikupärane, tugev ja et meil on midagi maailmale öelda. Niisuguse kokkuvõtte tegi 2011.-st aastast rahvusringhäälingu raadiouudiste toimetus. Stuudios oli toimetaja Kai Vare. Head uut aastat kõigile.