Tere õhtust, raadiouudiste toimetus soovib kõikidele oma kuulajatele head uut aastat uudistetoimetuste nüüd kokku võtta esimene jaanuari tähtsamatest sündmustest. Mina näen, Liisu Lass. President Toomas Hendrik Ilves ütles oma uusaasta pöördumises, et Eesti on saanud 20 aastaga täiskasvanuks, kuid nüüd tuleks saada ka täiskasvanute maailma osaks, hinnates ka enda Tartust ja saavutusi. Politseile ja päästeametile, möödusid aastavahetuse pidustused rahulikult, hea tavapärasest rohkem neile tööd juurde ei toonud. Pärast Trondheimis evakueeritakse maanihke tõttu inimese ja piirkonnas on antud katastroofi häire. Viljandis plaanitakse sel aastal muuta linnaliinibusside sõidukaartide süsteemi. Tallinnas Niguliste kirikus algab esimene Johann Sebastian Bachi uus aasta muusikafestival, mis kestab kuus päeva. Kokku pea 30 tunnustatud muusikud. Ida-Virumaa aasta parimad kultuuritegelased saavad Kultuurkapitali auhinnad kätte Hennessy aastalõpukontserdil. Ka sel aastavahetusel jätkus täna sõnum paljudele, ent kultuurid. IRL-i auhinna sai teenekas muusikaõpetaja Aadu Kukk. Ilm on öösel pilves, homme päeval pilves selgimistega, võib sadada nii lund, lörtsi kui vihma. Õhutemperatuur öösel miinus üks kuni miinus viis päeval null kuni miinus kaks, saartel ja Lääne-Eestis pluss üks kuni pluss viis kraadi. Oma uusaasta pöördumises ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti on saanud 20 aastaga täiskasvanuks, ent nüüd tuleks saada ka täiskasvanute maailma osaks, hinnates enda väärtust ja saavutusi. Riigipea pani inimestele südamele, et nad hoiaksid kinni sellest, mis õige ja püsiv. Mõiskem, et meie vabadus, see valgemast valge laev, mida ootasime noodsamad 700 ja pärast veel 50 aastat on ka vabadus minna vabalt minna kuhu tahes. Meie pole süüdi selles, et oleme vabad. Me pole vabad kellelegi armust, vaid oleme vabad omal valikul. Seetõttu ei pea me enam kustutama oleviku minevikku müütidega mistõttu ei tasuks eilse vabadusvõitlusega vehkida neil, kes on äsja oma isamaad tükikaupa müüki pannud. Mu head kaasmaalased, sellele talvele läheme vastu parema karrastusega kui ühelgi varasemal aastal. Nüüd tuleb leida jõudu heita kõrvale kõik, mis vale ütelda valetajatele ja sohitegijaile. Teil pole kohta meie hulgas. Meil tuleb hoida kõvasti kinni sellest, mis õige ja püsiv perest, oma riigist, aust ja aususest. Ja võta ometi omaks, et oleme senini toimetanud hästi ei esmajärjekorras mitte meie valitud valitsejad, vaid meie ise, sest me oleme neid valinud. See annab meile moraalse õiguse mõista hukka need, keda oleme valinud meie endi väärtuste hoidjaks kuid kes on hakanud seda pidama oma isiklikuks vääringuks. Politseile ja päästeametile möödusid aastavahetuse pidustused rahulikult. Ülevaate annavad päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe ja põhja prefektuuri pressiesindaja Mihkel Loide. Esimese jaanuari südaööst hommikul kella kaheksani sai häirekeskus päästjatele 25 kutset Neist üheksa oli olid hoonetulekahjud. Ilutulestikust põhjustatud väljakutseid oli neli, neist kaks olid tõsisemad. Inimohvritest jah, teated puuduvad. Võib küll öelda, et politsei jaoks tuli 2012. aasta võrdlemisi rahulikult, ei ole väga palju kaklusi ega, ega ka liiklusõnnetusi juhtunud kumbagi siis alates aastavahetusest praeguseks hetkeks registreeritud üks Needki kuigivõrd tõsised, et purjus alaealisi pidi politsei siis lapsevanematele tagasi toimetama paarkümmend üle Eesti, nii et ega see see number on, kahjuks väga rõõmustav ei ole, et siiski ka tuli politseil selles mõttes tööd teha, samamoodi siis ka mõned, et tubakatooteid tarvitanud noored jäid politseile vahele. Kainenema toimetati 41 isikut, mis iseenesest ei ole kuigivõrd suur arv. Arvestades selle nädalavahetuse iseloomu. Tänasest jõustus ligi 450 seaduse ja üleriigilise määruse uute muudatustega tervikteksti, sealhulgas ligi 140 seaduse tervikteksti. Muuhulgas tõusis 10 protsendi võrra tubakaaktsiisi ja tänasest ei tohi müügil olla ka vanamärgistusega tubakatooteid. Uuendusena muutus avalikuks karistusregister, kus inimene saab enda kohta käivat teavet küsida läbi avaliku e-toimiku piiramatult ja tasuta juurde. Pääsupiirang jääb aga endiselt neile karistusregistri sissekannetele, mis puudutavad andmeid alaealiste kohta arhiiviandmeid, väärteokaristusi, mis on väiksemad kui 200 eurot. Tänasest taastuvad ka kogumispensioni maksed. Kõigil neil, kes on kogumispensioniga liitunud. Kohustusliku kogumispensionimaksesse, panustab riik neli protsenti. Ja mõned välissõnumid. Norras Trondheimis evakueeritakse maanihke tõttu inimese ja piirkonnas on antud katastroofi häire. Kodudest on evakueeritud üle 50 inimese. Rahvusringhäälingu teatel on maalihe 350 meetrit pikk ja 50 meetrit lai. See on viinud kaasa ühe tee ja purustanud elektriliine. Ükski elamu pole veel kannatada saanud, kuid maalihe liigub majade suunas. Kuna savine pinnas on ebakindel, siis peavad ametivõimud võimalikuks uute lihata teket. Selle põhjus pole teada, kuid piirkonnas on sadanud 30 kuni 40 protsenti enam kui tavaliselt. Sel ajal. Teated inimohvritest seni puuduvad. Põhja-Korea uus liider Kim Jong-un külastas tankidiviise, teatas Põhja-Koreas riiklik uudisteagentuur Gingeda. Agentuur nimetas tas armee ülemjuhatajaks ning valitseva partei riigi kõrgeimaks juhiks õnnitles tankidiviisi sõdureid auastme saamise puhul. Põhja-Korea tervitas uue aasta saabumist üleskutsega, et armee valitsev partei ja rahvas muutuksid inimkilbiks ning kaitseksid Kim Jong Ili poega ja mantlipärijat. Kim Jong-un nii oma elu hinnaga. Ja tagasi Eestisse Viljandis plaanitakse sel aastal muuta linnaliinibusside sõidukaartide süsteemi. Viljandi maavalitsuse poolt tellitud uuringu järgi erines kuupiletite müügi ja tegelike sõitjate arvu oluliselt bussiliinide vedajafirma esitatust teematuuris Viljandis Piret Taivrist. Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Kaupo Kase väidab, et mõningad asjad on ka Viljandi maavalitsus ise tegemata jätnud. Näiteks pole ta kehtestanud kuukaardiga sõitjatele sõidukordade arvu. Meil puudub ülevaade reisijatest, kes sõidavad kuupiletitega, kui palju ja kui tihti nad sõidavad bussiga. Tegelikult ongi, et see üks kolmandik, see vahe, mis tekkis meil selle loenduse kaudu, ehk siis firma ütleb, et tal on circa 2100 reisijat ja me lugesime siis reaalselt bussis olevaid inimesi, neid tuli kokku sellise statistika järgi natuke circa üle 3000. Kuna meil piletitulu väga langenud, siis me tahaksime väga täpselt teada saada, kui palju siis ikkagi kuupiletiga ja kuhu need inimesed sõidavad. Liinivõrgu planeerimine ongi tegelikult põhiküsimus, sest kui niimoodi edasi jätkata, võib mõni bussilil lihtsalt kaduda ja kaduda just sellepärast, et praegu võib Viljandi linnas ühte kuukaarti kasutada näiteks kogu perekond. Ja täna, nagu siis me oleme firmale aktsia Emmdeegee teinud ka juba ettekirjutuse viiks oma piletiinfosüsteemi taoliseks, et meil oleks võimalik jälgida, kui palju siis inimesi sõidab kuupiletiga. Aktsiaselts MTÜ juhatuse esimees Margo Tomingas ütles meie raadiouudistele, et juba aasta aega on tegelikult taoline süsteem olemas ja juba aastaid toimib taoline süsteem näiteks Kuressaares, Viljandis aga seda rakendatud pole. Margo Tomingas. Sellepärast, et see ei ole nagu teemaks olnud, kuna kuukaardid on olnud piiramatu sõitude arvuga olnud aktuaalne ja samuti on täna ju õpilased õpilaspileti alusel, nii et ilmselt tuleb ka kiipkaardid väljastada kõigile õpilastele ikkagi lähtutud nii-öelda reisija mugavusest, aga noh, ütleme kui see tõesti on nii suure tagasilöögi andnud, siis need muudatused on võimalik väga kiirelt ellu viia. Margo Tomingas toob ka veel teise põhjuse, miks sõitjate arv ja müüdavate kuupiletite hulk ei ole vastavuses. See on kontrolli puudumine, sest kaks inimest ei jõua kontrollida kogu maakonda ja linnaliinibusse. Et seda linnaliinikontrolli ilmselt on vajalik mingis osas suurendada Kiipkaardil on fikseeritud sõidukordade arv, kaartide laadimine hakkaks toimuma bussides. On vaja ümber korraldada sõidukordade järgi ja siis edasi korraldame kiipkaartide müügi, sellega saab siis selle asja ära lahendada. Millal kiipkaardid Viljandi linnaliinibussidesse tulevad, seda ei osanud öelda Emmdeegeed esindaja Margo Tomingas ega ka Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja. Tallinnas Niguliste kirikus algab täna esmakordselt kuus päeva kestev Johann Sebastian Bachi muusika festival. Evelyn Villers räägib lähemalt. Mõte korraldada Johann Sebastian Bachi muusika festival küpses festivali kunstilise juhi Andres Uibo peas juba seitse aastat. Tänavu saab see siis teoks. Aga miks just Johann Sebastian Bach, Andres Uibo? Ma mõtlen suure kurbusega hilisemate heliloojate peale, et nii kurb on mõelda seda muusika alal on see kõige parem on juba tehtud 300 aastat tagasi ja sellest paremini teha enam võimalik ei ole, see on umbes samamoodi nagu sumo lummadi, mis ongi kõige kõrgem ja ükski teine tipp sellest enam kõrgemasse saab, pinguta, kuidas sa tahate, tähendab, see on nüüd meie interpreetide küsimus ja interpreetide asi, et tuua ja avastada neid külgi, mida siis helilooja ei ole otseselt sõnadega ja muusikaga suutnud meile nagu tänapäeva tuua, et väga palju väga põnevatasid avastada iga kord proovi kuulasin kui huvitavat Andres Mustonen leidis jälle uusi rakurssi, uusi nurki, kuidas läheneda ja selles mõttes ongi, et ta on niivõrd universaalne, et üht ja sama lugu võib mängida väga erinevates tempodes, kas väga aeglaselt või kiiresti mitte midagi ei muutu, kui me võtame näiteks ütleme praegu kasvõi Arvo Pärdi teose, mängime seda poole kiiremini poole aeglasemini, sest tuleb noh, grotesk välja pahviga seda juhtub, tähendab, see on niivõrd universaalne, seal võib kõike teha. Ja nagu kunagi ütles ja Rolf Uusväli ütles väga hästi, et Bachi on võimatu lõpuni ära rikkuda. Festivali raames toimub kuus igaõhtust põhikontserti ja seitse igapäevast orelipool tundi kontsertide programmis on Johann Sebastian Bachi erinevad teosed, monumentaalseid, helitööd, orelile, viiulisonaadiseade tšellole, orkestrisüüdid, viiulikontserdid ning aariad, jõuluoratooriumist ja h-moll missast. Üles astub ligi 30 tunnustatud muusikud, teiste hulgas Andres Uibo ise, samuti Uku Joller, kaabotsion, Oksana sinkova ja teised. Bachi viiulikontserdi esitab Andres Mustonen, kes ütles, et ei kahelnud hetkegi, kui talle pakuti võimalust Bachi muusikat esitada. Johann Sebastian Bach on meie tsivilisatsiooni kõrgeim ja kõige kõige suurem ja austatum ja andekam filosoof, helilooja kavalistik, sest muusikaajalugu on kõik pöörleb enne Bachi ja pärast Bachi. Ja alguses on siin väga palju turiste ja siin on ka vene turiste, kes väga-väga hindavad Johann Sebastian Bachi loomingut, kuigi see ei kuulu nende kultuuriossa, sest ta on saksa ja euroopa kududa ei ole. Vabandust, Lawni, ta ei ole see õigeusukultuur ja kui me saame aidata sellele juurde meie linnas, see kõlab siis see on suur. Ida-Virumaa aasta parimad kultuuritegelased saavad Kultuurkapitali auhinna kätte Hennessey aastalõpukontserdil. Ka selle aastavahetusel jätkus tänu sõnud paljudele, ent kultuuripärli auhinna sai teenekas muusikaõpetaja Aadu Kukk. Ago Gaškov. Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp jagab traditsiooniliselt oma aastapreemiaid Hennessy aastalõpukontserdil jõhvi kontserdimajas, samuti tänatakse sel kontserdil kontserdimaja külastajaid. Kontserdimaja direktor Piia Tamm. Meil on väga hea meel, et te olete leidnud jälle tee kontserdi Nende juurde teatrisse külastajate, seda maja väga hoolsalt ja ma väga väga loodan, et samamoodi te leiate tee meie juurde ka järgmisel aastal. Ma väga tänan kõiki koostööpartnereid, meil on teiega koos olnud võrratult tore ja ma loodan, et samamoodi saab olema ka järgmisel aastal. Aga nüüd daamid ja härrad. Mul on väga hea meel kutsuda enda kõrvale Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi esimees härra Andres Toode. Tere õhtust, head ida-virumaalased ja head külalised teistest Eesti maakondadest. Kultuurielu ei ole siinkandis viitas vaid preemia, mida me täna välja. Ta ei olnud sugugi niiviisi, et me pidime suure vaevaga kuidagi kokku otsima need saajad vaid konkurss nendele preemiatele tuli küllaltki imekandidaate oli palju, valik oli raske. Ma kutsuks nüüd siia enda juurde Ida-Viru maavanema ära b4. Anname kätte Ida-Virumaa suurim pärli 2011, see on omistatud meie lugupeetud kultuuritegelasele pedagoogile palju aastaid meie kultuurielu edendanud ja hoidnud inimesele Aadu kukele. Koorijuht, koorijuht, muusikapedagoog Aadu Kukk, mis oli teie meelest kõige olulisem, et saite Ida-Virumaa kultuuripärli preemia? Arvatavasti üks põhilisi oli meeskor kaevur, kelle ees ma olin 36 aastat. Sellel õppeaastal täitub mul ka 50 aastat pedagoogilist tööd Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis ehk vanas esimeses keskkoolis. Kaevurit küll praegu vist enam ei ole. Kahjuks jah, niisugust jõulist kaevurite olla, kuna nad on ühinenud siin ühe teise kooriga, siis vahepeal esinetakse kaevuri nime all. Mida üldse teie meelest tähendab kultuuripärli preemia, kus sellel on? Ma olen natuke selle peale mõelnud, aga ma ei oska, võib-olla see, et kui sa teatud pika aja jooksul oled suutnud midagi head teha, ma arvan, et eks on see aastatepikkune töö, ta on ju tegelikult nii-öelda elutöö preemia. Ja ilmast öösel pilvisus tiheneb, alates saartest hakkab sadama lund ja lörtsi, kagutuul tugevneb seitsme kuni 12, puhanguti 14-l, rannikul kuni 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni miinus viis, saartel ja läänerannikul null kuni pluss üks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab veidi lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Võib veidi tuisata ning oht. Puhub kagutuul seitse kuni 12, puhanguti 14, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartel lõunasse ja edelasse ning nõrgeneb. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks, saartel ja Lääne-Eestis pluss üks kuni pluss viis kraadi. Maanteeinfokeskus annab teada, et põhi- ja suuremad tugimaanteed on peamiselt soolamärjad või niisked. Realiste teede sõiduradade ja teise rea rattajälgede vahel esineb kohati soolalumesegu ning teedel püsib jätkuvalt libeduse oht. Te kuulsite 2012. aasta esimese jaanuari päevakaja järjekorranumbriga 18508. Mina olen Liisu Lass. Kena õhtut.