Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti kinnisvaraturg on mõõnast üle saamas ja hinnad hakkavad varsti taas kerkima, sest sissetulekud suurenevad. Elamispinda ühe elaniku kohta on Eestis Euroopaga võrreldes ikka vähe. Eesti elektrivõrk tähistab oma sajandat aastapäeva. 1907. aastal hakkas voolu andma Pärnu Elektrijaam. Talleegi farmist avastatud Newcastle'i tõve lõplik diagnoos lükkub edasi. Laboratooriumi teadlased. Täiendavad uuringud võtavad aega. Eesti Posti esimene postipoiss hakkab tööle. See on pilootprojekt, millele loodetakse peatselt laiendust. Algas rahvusvaheline konverents teemal haridus-kultuuri- ja keele omapärahoidjana. Küsimus on, kuidas käib näiteks kihnu võro friisi või mõne teise keele käsi globaliseeruvas maailmas. Paikuse valla Paikre prügila kustutamine võtab aega mitu päeva, kuid tuli on kontrolli all ja musta suitsu enam ei ole. Välismaalt tuli, siis kogunes opositsiooni meeleavaldusele president Saakašvili vastu ligi 40000 inimest. Nõutakse erakorralisi valimisi ja valitsuse lahkumist. Ja seadusandjad kavatsevad kärpida Ida-Euroopasse paigutatud raketikaitsekilbi rahastamist. Põhjus, vastava baaskokkuleppe puudumine Euroopa riikidega. Ja ilmast. Homme sajab Eestis vihma ja lörtsi, õhtul ka lund. Puhub lõunakaare, õhtupoolikul põhjakaare tuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Tallinnas rahvusraamatukogus toimus rahvusvaheline konverents kinnisvara 2007, seal käis Indrek Kiisler. Kinnisvaraturulangusest on räägitud juba pool aastat. Kui kaugel nüüd ollakse, uurisin seda Eesti kinnisvarafirmade liidu juhilt Tõnis Rüütlilt. Ütleme eriti elukondliku kinnis osas, mis ilmselt erutab inimesi kõige enam ei ole, no tegelikult see nõudlus mitte kuhugi kadunud. Samas Kasele ostujõuga ei ole mitte midagi juhtunud, kui me võtame kasvõi palkade tõusu 2007, tsirka 20 protsenti, 2008 15 protsendi juures, aga jah, et miks ta siis seisab? Ennustamine on tänamatu töö, aga siiski hoonetu sekult, ma ütleksin, et kevadest sulava tuleb ka siin suurem sula. Nii et ütleme, sellist stagnatsiooni võiksin välja pakkuda kuskil kuuekuulisest perioodiks. Mis saab aga nõukogude ajal ehitatud korterelamutest, uurisin seda Arco vara juhatuse esimehelt Viljar Arakas. Paljud inimesed ütlevad, et need on siuksed kortereid, mis nagu tuleks buldooseriga kokku lükata, mina seda küll nii ei arva. Esiteks sa näed neljandana kortereid, mis on tegelik viitsada kus tehakse kõige rohkem tehinguid, neid kortereid saab remontida, neid lühistavad saab laenu võtta paljud majad ja kui seal ka Lasnamäe Mustamäe Õismäe ringi sõita, on korda tehtud, küttesüsteeme remonditud, et, et noh, mis nagu häda. Tõesti, nende võib-olla suurim probleem on see, et ta ei vasta nii-öelda nagu kaasaegsele sihukesele planeerimisootusele, et seal köögid vales kohas magamistoad vales kohas noh, nii-öelda uute standardite järgi vales kohas. Aga ma arvan, et need majad seisavad seal veel vaatava nimetanud kui kaua, nii et kui nad alguses planeeriti 40 aastased nojaa, aga siis ma arvan, seal ka nagu tapeti. Viljar Arakas ütles, et suvilate ost ja müük on muutunud küll populaarsemaks, kuid mingit hinnarallit oodata ei ole. See tendents on juba selle aasta alguses ta nagu selgelt näha, aga noh, ütleme, et ikkagi luksuskaubaklientuur ei ole nagu lai tarbijaskond seal mingisugune kitsam sihtgruppe kitsal nagu nii-öelda lõik sellest torust, eks et las need suvilate hinnad nagu ei ole ka minu arust nagu nii palju tõusnud taga otsitakse pigem sihukseid maa, vanade talukohtade, mida restaureerida sihukesed hobi korras, et need on siuksed väga sümpaatsed. Pärnus tähistati Eesti elektrivõrgusajandat aastapäeva, vahendab Toomas. Šalda. Esimesed teated elektri kasutamisest Eestis pärinevad aastast 1882, kui ajaleht Tartu Eesti Zeitung kirjutas Elektrivalgustusest Narva Kreenholmi vabrikutes esimese kohaliku elektrivõrgu. Nii jõuti ka enam kui 20 aastat hiljem. Novembril 1907 hakkas Pärnu linna elektrivõrku voolu andma Pärnu Elektrijaam, Tallinnas jõuti selleni kuus aastat hiljem. Kuivõrd erinevad üksteisest 100 aasta tagune tänane elektrivõrk, küsisin Eesti Energia juhatuse esimehelt Sandor Liivet. Ülekantavad pinged on muutunud, on tehnoloog Rõuge täiustunud, kuid põhimõtteliselt see põhiolemus elektrit viia ühest kohast teise on ju samuti järgmised 100 aastat võib öelda seda, et täna ei ole teada, et elektri pealt üldse nagu ära kaoks, tõsi on juba saavutatud, selline elektrit kantakse üle ka ilma võrguta, kuid ma arvan, et kus võimalik suuremad muutused toimuda ja need võib-olla umbes poole sajandi kaugusel või nii kus tegelikult räägitakse tõepoolest nii-öelda väga suurte energiamahtude ülekandmise võimalus niinimetatud super viiviste, mis siis erinevaid kontinenti ühendaks, seal on väga palju seotud vesinikku, et, et võimaldada veelgi suuremaid energiahulkasid kõrgematelt pingetel üle kanda vesinik siis toimib seal juba nii-öelda jahutajana, kuid seal natuke utoopia ulmevaldkonna minek täna. Tänane reaalsus on see, et Euroopa tasandil räägitakse palju põhivõrgutootjast lahkulöömise vajadusest. Täna teame, et Euroopas üldlevinud on ärimudel, kus samasse kontserni kuuluvad nii tootmisüksused kui ka võrguettevõtted. Jutt käib põhivõrgu teemasse kõige kõrgemast pingest, kuid kohe peab ütlema, et Eestis meil tegelikult sellist küsimust, mida Euroopa tahab lahendada nii-öelda põhivõrku eraldamisega, ei ole. Eesti energia on väga suur eestvedaja uute ühenduste ehitamisel ehk sama merekaabel Eestist Soome. See on üks põhjus, miks ei taha lubada Euroopa komisjon, et tootjad omaksid ka põhivõrke, kuna on probleeme Euroopas mõne suure riigi vaheliste ühenduste ehitamisega Eestis. Eesti Kontsert on eestvedajad uute ühenduste ehitamisel. Tegelikult võiks öelda seda, et seda küsimust, mida Euroopa komisjon tahab võrkude eraldamisega lahendada, Eestis tegelikult ei olegi. Otsus on, on valitsuse kätes ja loomulikult on, on väga suur roll öelda Euroopa Komisjonil, et kuidas üldse, kas see nõue tuleb või mitte? See on diskussioon, mis käib, kuid Eestis me peame arvestama sellega, me oleme väikesed elektriturg energiaturul tervikuna on juba selgelt muutunud suurema alustuseks elektriturg. Me saab olema üks osa sellest suurest elektriturust. Kui otseselt kohalikku tarbijat puudutavast rääkida, siis ainuüksi sel aastal investeerivad Eesti Energia põhivõrk jaotusvõrk poolteist miljardit krooni et vähendada nelja aasta jooksul elektrikatkestuste arvu vähemalt poole võrra. Niukest tõve referentlaboratooriumis saadud informatsiooni põhjal peab laboratoorium talleegi telliverecully farmist isoleeritud Newcastle'i haigusetekitaja virulentsuse tõendamiseks tegema veel täiendavaid uuringuid ja see võtab laboratooriumi väitel aega kuni kaheksa päeva. Nii et kui oodati vastust tänaseks, siis tuleb veel pisut oodata. Aktsiaseltsi Talleggi juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul jätkub kuni täpsete proovi tulemuste saabumiseni kulli muna tootmisfarmis. Praegune kitsendustega olukord. Tallegg jätkab klientide varustamist. Koostöös Läti ja Leedu partneritega. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Gruusiast reisis kogunes opositsiooni poolt kokku kutsutud miitingule ligi 40000 inimest. Nõutakse ennetähtaegseid valimisi ja praeguse valitsuse tagasiastumist eesotsas president Mihhail Saakašviliga. See on suurim Saakašvili vastane väljaastumine pärast tema võimuletulekut neli aastat tagasi. Opositsioon liidrid on lubanud jääda parlamendihoone juurde seni, kuni võimud nende nõudmised täidavad. Politsei teatel on meeleolu üldiselt rahulik, gruusia parlamendi spiiker Nino Burdzanadzega lubanud opositsioonijuhtidega kohtuda. Saakašvili kriitikud peavad Saakašvili valitsemist autoritaarseks ja taunivad ühe peamise poliitilise vastase vahistamist. Sisepoliitiline kord pingestas pärast endise kaitseministri Irakli Ocrošiili vahistamist. Opositsiooniliidrite sõnul sundisid võimud Ocrošiidid Gruusiast lahkuma. Vene-Saksa kontsern Nord Stream vastas Rootsi keskkonnaministri varasemale avaldusele taasesitab enne aasta lõppu Rootsile uued gaasitoru ehitamise võimalikud marsruudid. Rootsi keskkonnaminister Andrea skaala treen on sel nädalal öelnud, et Rootsi soovitab Nord Streami paluda kavandatava gaasitoru nihutamist balti riikide poole, kus tema sõnul on selle rajamiseks paremad tingimused. Praegu Rootsi majandusvööndisse soovitatud marsruut pole tema sõnul sobiv Gotlandi piirkonnas kalapüügi ja keskkonnaohtlikkuse tõttu. USA seadusandjad kavatsevad 85 miljoni dollari võrra kärpida summat, mida valge maja taotleb raketikilbi osiste paigutamiseks Ida-Euroopasse. Sellest andis teate telekanali BBC viitega infoallikatele. Ühendriikide kongressis. Teate kohaselt leppisid demokraadid ja vabariiklased esindajatekojas ning senatis kokku raha eraldamises rakettidele, varuosadele ja radarile, kuid mitte 10 püüdurraketi stardiplatsile ajamiseks Poolasse. Põhjuseks see, et USAl pole lobavalitsustega baas kokkulepet. Raketikilbi kogumaksumust hinnatakse kolmele ja poolele miljardile dollarile ning president George Bush küsis kongressilt algavaks rahandusaastaks selleks 310 miljonit. Pentagon kutsus oma kongressi mitte pidurdama raketikilbi Euroopasse laiendamise kava. Pentagoni arvestuste kohaselt võib raketikilbi Euroopa süsteem täies mahus käivituda 2013.-ks aastaks. USA välisminister Rice lubas Türgi võimudele, et Ühendriigid kahekordistama jõupingutusi võitluses kurdi äärmuslastega põhja Iraagis. Selle eesmärk on ära hoida Türgi vägede võimalik sissetung Iraaki, mis viiks regiooni julgeolekutasakaalust välja. Türgi peaminister Tayyip Erdogani ka kohtunud USA välisminister nimetas kurdi mässulisi ühiseks vaenlaseks. Samas ei täpsustanud ta kohtumiste järgsel pressikonverentsil, mida kavatsevad Ühendriigid ettevõtet kurdide rünnakuid piirata. ÜRO desarmeerimis ja rahvusvahelise julgeoleku komitee võttis vastu ründeid puudutava otsuse. Resolutsioonis väljendatakse muret, et info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiat kasutades on võimalik ohustada riikide julgeolekut. Resolutsiooni alusel moodustatakse 2009. aastal valitsusekspertide grupp, mis peab uurima ohte info turvalisusele ja tegema ettepanekuid vastavate meetmete kasutuselevõtuks. Eesti Post Lätis teele esimese postipoissi, mis läheb Võrumaale. Uku toom oli lehvitamas. Uus buss maksis 800000 krooni, on pilkupüüdev. Täna ennelõunal toimunud pidulikul üritusel Lasnamäel rõhutasid Eesti Posti juhatuse liikmed igal võimalusel soovi inimesi paremini teenindada ja nendele lähemale jõuda. Ahti Kallaste. Eks me otsime nagu niuksed teistmoodi kliendi teenindamise viise olla mobiilsemad ja postibuss, kindlasti on neid variante, mida me oleme nagu ainult päris suure perspektiiviga tegutsevad. Me ise oleme öelnud seda, et kui me ühe nagu variandi võtame ära, siis me asendame selle hoopis teistsuguste mobiilsemate kaasamas variantidega noh nii nagu ütleme, me peame minema inimestele lähemale, aga maja ei veereta inimestele lähemale. Ja teine juhatuse liige Aavo Kärmas. Tegemist on siis meie poolt praegu pilootprojektiga ei oska päris täpselt öelda, milliseks kujunevad mahud teenuste osas, kus me ise oleme siiski optimistlikud, et kui see projekt õnnestub, siis me läheme sellega edasi ka mujal Eestis. Tööle hakkab buss Võrumaal sõidab eri päevadel kahel marsruudil peatub kohapeal 45 minutit postitöötaja jah, ja ühtlasi ka bussijuhte. Andrejev on põline Võrumaainimene, kes teab, millisel tee nurgal õieti ära pöörata ja kellel on olemas kogemused klienditeenindajana. Esitan talle veidi provokatsioonilise küsimuse. Kuidas tulla toime, kui postibuss ongi populaarne ja rahvas külma talveilmaga selle juures tungleb? Ma arvan, et me oleme lahked, ära rahvate hakkatsione. Mitu inimest korraga võiks bussi mahtuda, mis te arvate? Kindlasti palju ühe kliendi peale võib aega minna, aga ma saan aru, et see oleneb muidugi toimingusse kõigest, aga noh, loogiliselt võttes eelkõige taimingas kolm-neli-viis minutit muidugi maskipaki puhul. Mis teenuseid siis postibuss pakub? Ava Kärmas. Vorstibussis saab osta kõiki neid teenuseid, mida sai osta ka postkontoris eff maksete vahenduskirjade saatmist, markide ostmist, pakkide saatmist, pakkide vastuvõtmist, lisaks perioodika tellimuste vastuvõtmist. Ahti Kallaste aga arvab, et see ei pruugiks kõik olla. Pigem on see, et postibuss võiks pakkuda palju rohkem teenuseid, kui me täna lähen sinna pannud piletilevi. Noh, ajalehtede tellimine on niikuinii seal sees, miks ka mitte näiteks väike raamatukauplus mida tahes. Esmaspäeva hommikul läheb sõit võrust lahti pärlijõe Viitina asunduse loosi ja teisipäeval Sulbi Vaabina Sänna Nursi. Võrus algas rahvusvaheline konverents teemal haridus-kultuuri- ja keele omapärahoidjana. Esinejaid on Eestist, Soomest, Venemaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist ja Hispaaniast. Võrus käis Vambola Paavo. Pealkiri on kõlav, ent selle taustal valutatakse südant, kas näiteks kihnu hiiu võra või mõni teine keel üldse globaliseerumise taustal mitte muuseumikeeleks ei muutu. Anzori Barkalajal Viljandi kultuuriakadeemiast leiab, et Euroopa liidumaad on väikesed keeled ja kultuurikillud ammu au sisse tõstnud. Eestilgi oleks viimane aeg teadmatusest väljuda. Õppematerjale juba tehakse, entusiast on lapsi, huvitab, mida rohkem erinevaid nähtusi, erinevaid, oma kultuure, seda tugevam on, on kogu piirkond ja Euroopa valinud selle tee ja see on väga-väga õige, teeb põhimõtteliselt võiks Eesti ametlikul tasandil ka mitte jääda ootama, kuni. Võrumaal on oma keel au sisse tõstmine olnud pikk protsess. Evar Saar Võru Instituudist leiab, et vaeva ennast tänaseks õigustanud. Erinevalt teistest eesti murretest on võru keel siiski vana lõunaeesti keele järeltulijaid tuleb nagu seda inimeste valmisolekut võru keelt siiski kasutada ja hoida, toetada igakülgselt, tuleb toetada kodus võru keelepruukimist, aga kui kodusena Me ei pruugita, siis tuleb ka koolis õpetada ja tuleb luua võimalusi teha selliseid keelepesi, et siis lasteaias lapsed tulevad just lasteaeda selle eesmärgiga nendega seal kasvatajad kõneleks võru keelt ja tuleb koolis õpetada ja nii edasi ja nii edasi. Üks huvitavamaid esinejaid oli Euroopa multikultuuride keskuse kiire spetsialist, friisi maad pärit koor, vandermeer friisi keelt räägib täna veidi üle 450000 inimese. Üks tund friisi keelt nädalas on koor vandermeeri sõnul koolis kindlasti vähe. Huvitav on seegi, et uute poliitiliste struktuuridega seoses on inimesed hakanud rohkem oma juurima vaatama huvi tundma päritolu vastu. Skandinaavia kohal Sillandigi räsib koiva. Samas on tulnud palju meil ise uurida, kuidas oma keelt paremini õpetada. Edukas on olnud projekt kolmkeelse õppega, kus õpilased koolis õpivad friisi hollandi ja hilisemas astmes veel kolmandat keelt eksis valikul inglise või saksa keelt kõike korraga teatud protsendi ulatuses on ainete maht ära jaotatud ning see on ennast väga hästi õigustanud. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Soome Turu linnakohus vahistas ja 14 inimest, keda kahtlustatakse katses röövida kolmapäeval Lääne-Soomes Leedus raha autot ja kevadisest samalaadses röövis Turust, vahendab BNS agentuuri STT. Ajalehe Ilta-Sanomat kohaselt on vahistatute seas neli Eesti, kuus Soome ja neli rootsi nimega eest. Juba varem on teise kuriteo eest vahistatud üks sama juhtumiga seostatud mees ja veel ühe vahistamist arutab kohus. Lähemalt. Juhtumit uuriv politseikomissar Teiorista nentis, et siiski pole meeste kodakondsus veel lõplikult selge. Tema sõnul ja igaühel neist kolmed, erinevad dokumendid ja nende tõelise isiku tuvastamine võtab veel aega. Tagasi Eestisse. Paikuse valla Paikre prügilas on tuli nüüd küll kontrolli all ja musta suitsu enam ei ole, kuid kustutamine võtab tõenäoliselt aega mitu päeva, teatab Toomas. Šalda. Häirekeskus sai teate Paikre prügila põlengust täna varahommikul kell kuus. Null seitse. Vaatamata sellele, et järel saabusid kustutustöödele Pärnu, Kilingi-Nõmme, Sauga ja Vändra komandod ning abis olid ka prügila oma töötajad, oli kella üheksaks põlenguala suurus juba üle 2000 ruutmeetri. Üldse on paik resprügi ladustatud kahele koma kahele hektarile. Kustutustöid raskendas tugev tuul, mis puhus koldeid. Laiemale pärastlõunaks polnud Paikre suurt midagi muutunud. Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets. Põlenguala on hinnanguliselt kuskil 2000-l ruutmeetril, kus tule kuuldud paiknevad päästjad tegelevad sellega, et piirata salatäielikult ära tuli, siis sealt sellest alast välja ei leviks ja sündmuskohal on 14 päästemasinat üle terve maakonna ja kohal on ka Märjamaalt vooliku auto, päästjaid on siis seal paari-kolmekümne ringis. Kuna nüüd kustutatud saab, on väga raske ennustada, aga arvata võib, et selle põlengu kustutamisega läheb päris mitu päeva. Paikre oli põleng enne jaanipäeva, millest need tekivad Osaühingu Paikre juhataja Teet Kurs. Jäätmeid tuuakse prügilasse sortimata, olgugi et prügila ise on ette valmistatud selleks, et ohtlikud jäätmed, akud ja happed ja keemia Zapan ära vasakut kätt spetsiaalsesse angaari, aga väga võimalik, et see on ka seal prügi sees olnud ja on tekkinud isesüttiv suitsetamist. Kui sellist asja siin territooriumil lubada ei tehta ka ja arvestades, et ilm oli vihmane, siis seisagi põhjus olla. Ja ilmateade. Öö hakul on Eestis vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Pärast keskööd saartel pilvisus tiheneb ja hakkab sadama. Vastu hommikut jõuab sadu lörtsi ja vihmana mandrile. Läänekaare tuul nõrgeneb kolme kuni kaheksa meetrini sekundis, hommikul hakkab tuul puhuma lõunast ja kagust tugevneb uuesti viie kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemp. Rattur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homne päev on pilvine ning sajab vihma ja lörtsi, õhtul ka lund. Puhub lõunakaare tuul viis kuni 12 meetrit sekundis. Keskpäeva paiku tuul lühiajaliselt nõrgeneb. Õhtupoolikul hakkab puhuma põhjaga rest ja tugevneb rannikul 12 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis, saartel kuni pluss kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.