Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 18.-st septembrist, stuudios on Kai Vare. Tänavuse lisaeelarve suurus on ligi kolm miljardit krooni, sellest suurem osa läheb saatkonnahoonete ostmiseks välismaal. Eesti Panga hinnangul oleks lisaraha võinud kõik reservi minna. Välisministeeriumis on valminud otsuse eelnõu, mille järgi antakse Läänemerre gaasivad planeerivale Nord Stream ile luba keskkonnauuringuteks Eesti majandusvööndis. Nord Streami esindaja sõnul ollakse valmis gaasijuhet ehitama ka läbi Soome territoriaal. Aitäh. Justiitsministeeriumi tellitud uuringu järgi ei tea Eesti elanikud piisavalt oma korrakaitse kohtupidamisega seotud õigusi. 33 protsenti küsitletutest vastas, et nad jätsid oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumata, sest neil polnud piisavalt. Keskkonnaminister allkirjastas sauest realiseerimiskeskusest erikiirgustegevusloa, nii et ettevõte saab oma tegevust alustada. Selles asjas tehtud kohtuotsuse kavatseb ministeerium on ka tõenäoliselt edasi kaevata. Möödub 63 aastat Otto Tiefi valitsuse ametisse astumisest. Mehki Tiefi valitsusaeg jäi vaid nelja päeva pikkuseks, on see ajalooliseks tõestuseks Eesti Wabariigi okupeerimisest. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel tuleb kõigi kommunismiohvrite mälestus jäädvustada memoriaali na. Tartus anti avalöök Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamisele. Valdav osa Eesti muinsuskaitseobjektidest asub erakätes ja nende ennistamine sõltub eraomaniku, tahtmist ja rahakotist. Afganistanis oodatakse sealsel missioonil osalejad, sealhulgas ka Eestile, et tunneksid ja arvestaksid paremini Afganistani olusid. Selle sõnumeid, Afganistani esindajad ka balti kaitse konverentsile. Äsja Türgi presidendiks valitu tahab tulla küll, kinnitas jätkuvat toetust türklastele, kes on Küprose põhjaosas välja kuulutanud oma riigi. Ükski teine riik ei ole Põhja-Küprose türklasi tunnustanud. Okei, valitsus asub kontrollima kõiki turvateenust pakkuvaid eraettevõtteid, et veenduda nende tegevuse vastavuses Iraagi seadustele. Ilmateade lubab ööseks ja homseks vihmasadu, kohati on sadu tugev. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Valitsus on heaks kiitnud tänavuse lisaeelarve ja järgmise aasta eelarve. Indrek Kiisler jätkab. Tuleva aasta eelarve tulude maht on ligikaudu 96,4 miljardit ning kulude maht 93,7 miljardit krooni. Eelarve eelnõu on koostatud arvestusega, et valitsussektori ülejääk, kui oleks järgmisel aastal 1,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks ka selle aasta lisaeelarve. Selle suuruseks on 2,7 miljardit krooni. Kuid kas lisaeelarvet säärasel kujul üldse on vaja? Eesti pank on soovitanud suunata kogu selle raha reservi. Küsisin seda rahandusministrilt Ivari Padarit. No selle aasta lisaeelarvest ütleme, et absoluutses enamuses kulutused on suunatud nii-öelda Eestist välja väga mahuka kasvuga on näiteks välisministeeriumi saatkond ostmise kava, et sellest, see on mõistlik, et olukorras, kus riigieelarve laekub hästi investeerida riigi rahasid ega väliselt kinnisvara, see on mõistlik. Samamoodi näiteks erivarustus Eesti politseile, mille puhul on selge, et et Eesti politsei vajab erivahendeid ja vajab moderniseerimist. See, et me praegusel juhul oleme teinud e-arve, kus erinevates reservidesse suunatakse 10 miljardit krooni 10 miljardit krooni see on väga tõsine panus. Palusin selle aasta lisaeelarve kohta kommentaariga Eesti Panga asepresidendilt Märten Krossilt, miks pank on seda laitnud? Kui meie sisetarbimine püsib kõrgel tasemel, siis survestab ka jooksevkonto defitsiiti, mis omakorda võib põhjustada seda, et investorid muutuvad maa suhtes närvilisemaks ja see muudab ka näiteks meie laenu võtmist kallimaks või, või majanduskasv aeglasemaks. Aga eks nii selle lisaeelarve kui ka järgmise aasta eelarvekava kohta võiks, võiks öelda, et suund on muidugi mõlemal põhimõtteliselt õiged, täpse on hea, et sellel aastal kavade kohaselt ikkagi eelarve ülejääk kavandas üle kolme protsendi järgmise aasta, kas meil on küllaga 1,3 protsenti nende suhteliselt optimistlike kavade põhjal, aga meie arvates oleks Sult mõlemad numbrid natuke suuremad võinud olla? Seal on meil oleks võinud ju olla ka niimoodi, et need nii-öelda lisaraha paneksid. Kõik võivad minna pigem reservidesse. Välisministeeriumis on valminud otsuse eelnõu, mille järgi antakse Läänemerre gaasijuhet planeerivale Nord Stream, mille luba keskkonnauuringuteks Eesti majandusvööndis. See aga ei tähenda automaatselt ehitusloa andmist. Tööandjad. Korraldasite on arutelu, kas energiasüsteemid Läänemeres on poliitika või äri. Tõnu Karjatse. Seni pole Eesti andnud oma ametlikku vastust Läänemerre gaasijuhet ehitada sooviva ettevõte Nord Stream taotlusele viia läbi meie territoriaalvetes eelnevaid uuringuid. Tööandjate keskliit kutsus gaasijuhtmega seonduvat arutama nii ettevõtjad kui ka asjatundjad, et ühine seisukoht välja kujundada. Milline huvi on ettevõtjatel gaasijuhtme vastu? Tarmo Kriis, Tööandjate keskliidust. No eks ettevõtjate huvi on laiem, kuna tegemist on teatud mõttes äriprojektiga Euroopa mastaabis väga suure äriprojektiga, mis kaudselt mõjutab ka Eesti Energia stabiilsust. Näiteks ettevõtjad, kes on huvitatud Eestis tegutsemisest, on, on selgelt huvitatud selle olukorra poliitilise kägevust. Kui me ilma põhjuseta ilma nähtava selge põhjuseta ei lase uuringuid isegi sooritada, et kas siis on tegemist äkki noh, vastupidiselt nende ettevõtjate vabaduse riivamisega ja vabadust tegelikult reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid eraõiguses. Nii et teatud mõttes on tegemist juriidilise küsimusega, mis tuleks läbi vaielda, mitte lihtsalt kasutada väga kergekäeliselt julgeolekupoliitilisi argumente ja sellist paanikat ja hirmu külvata. Gaasijuhet rajada sooviv ettevõte Nord Stream tehnikadirektor Dirk von amet kinnitas, et Eesti ei oleks suur pettumus ja sel korral läbiks gaasitoru. Soome vesi. See ei oleks suur üllatusprojekt on märgitud Euroopa Liidu prioriteetide hulgas, kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, peaks olema veidi enam pühendanud, ütleb Nord Streami tehnikadirektor. Me ei puutu Eesti territoriaalvesi, vaid püsime rahvusvahelistes vetes ja transpordi Energiat ju kogu Lääne-Euroopasse. Gaasi kasutamine aitab aga vähendada süsinikdioksiidi väljalaset ja siin on ka oma keskkonnakaitseline punkt, toonitas Dirk von aamen. Majandusminister Juhan Parts kordas, et vastuse annab Eesti pärast probleemi arutamist valitsuse kabinetiistungil, mis siis toimub neljapäeval. Torujuhtme ehitamise osas on ta siiski skeptiline. Ma ei arva, et ma ei arva, et, et noh, see oleks argument, tähendab umbes, et et me peaksime balti mere keskkonnariskid ja ka selle projekti julgeolekumõõtma nagu nüüd tahaplaanile jätma. Meie arutasime seda Läti, Leedu, Poola majandusministriga ja ju tegelikult on Euroopa gaaside varustamiseks ju ette nähtud ka maismaatrassid olemasolevat pluss siis nii-öelda merevaiktrass, mis läheb Eestist õige napilt mööda. Ta läheb Lätti Leedu kaudu, et kui ta lähekski Eestist läbi, siis noh, ikka on ütleme, transiitmaa olla omad õigused või mitte ainult maal, vaid ka kindlasti maaomanikele. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tegi tena otsusest realiseerimiskeskusest erikiirgustegevusloa kohta. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Aktsiaselts steri esitas keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks 2006. aasta veebruarikuus. Steri tahab hakata nimelt kasutama meditsiiniseadmete steriliseerimiseks kiirgusallikat. Ministeerium aga keeldus tegevusloa väljastamisest, viidates kohalike elanike vastuseisule. Steri saavutas aga augustikuus halduskohtus võidu ning kohus kohustas ministeeriumit muutmast erikiirgustegevusluba tegevuse alustamiseks või vajadusel väljastama uue loa 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mida siis minister täna otsustas? Otsus on selline, et nende kiirgustegevusluba on allkirjastatud tähendab seda, et nad võivad oma tööd alustada ja ilmselt 100 protsenti veel kindlust ei olegi, ütleme nii, et mis puudutab seda kohtuasju, siis ilmselt kaebama edasi see kohtuotsus, mis puudutab seda, et keskkonnaministeerium on seadus, selle katame algatanud keskkonnamõjude hinnangu ja selle keskkonnamõjude hinnangu avaliku menetluse ja kogu see viivitus, mis sellest on tulenenud, on seadusevastane. Et selles osas me kindlasti tahaksime edasi kaevata, et et kuna ministeerium avaliku võimu teostab, siis avalikkuse huvi ja mure asja vastu kindlasti on meie jaoks väga oluline ja määrav ja sellest tulenevalt need sammud kastuti. Tamkivi ei soovinud ennustada, kuidas läheb ringkonnakohtus samas Ansteri tehase vastu ägedalt protestinud kohalikud elanikud. Milline võiks ministri arvates olla olukorrast väljapääs? Aga kui vaatame asja sellist tegelikku pilti, siis olen ise ka seal tehases nüüd käinud ja selle teemaga päris päris süvitsi tegelenud. Et seda ohtu, mida seal kohalikele elanikele kirjeldatakse ja räägitakse, et on tekkimas teine Tšernobõl ja kõik muu selline, et see ei ole tõsi küll, aga inimestel on selle üle muidugi mure ja mina leian seda, et viga tehti siis kohaliku omavalitsuse poolt sellel, sellel esimesel etapil, kui anti ehitusluba ja nõustuti, tehase asukoht on just nimelt seal. Justiitsministeerium tellis uuringufirmalt EMOR põhjaliku küsitluse, milles uuriti inimeste teadmisi oma põhiõigustest ja vabadustest. Indrek Kiisler teeb sellest ülevaate. Selleks, et end tunda täisväärtusliku kodanikuna, peab inimene täpselt teadma, millised on tema põhiõigused ja kohustused. Justiitsministeeriumi nõuniku kumats Peeduski sõnul on suure osa inimeste teadmised õigussüsteemist üsna rahuldaval tasemel kuid seejuures eristub selgelt üks grupp inimesi, kes teavad oma õigustest ülimalt vähe. Näiteks paluti inimestel nimetada küsitluses oma põhiõigusi. Enimloetud just sõnavabadust, õigust tööl õigust haridusele hulgast valida ja valitud olla teises meditsiini asi. Enamus inimesi siis 64 protsenti suutis anda üks kuni kolm vastust 20 protsenti vastajatest, ehkki eksis viielikke. Alanud on tõesti valt nimetada. Sarnased tulemused tulid välja ka riigikohtu hiljuti läbi viidud uuringust. Uuriti ka inimeste kokkupuuteid kohtusüsteemiga. Tervelt 33 protsenti inimestest tunnistas, et nad on jätnud oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumata, sest neil polnud selleks lihtsalt piisavalt raha. Palusin seda kommenteerida justiitsministeeriumi asekantsleril Urmas vulansil. See kajastab ilmselt seda olukorda päris adekvaatselt. Täna õigusabi kättesaadavuses on olemas advokatuur. Põhimõtteliselt eks ole, peaks tagama inimestele õigusabi advokatuuri kaudu suhteliselt kallis. Keskmise palgaga inimesele praktiliselt kätkes Matu mõistlikul kujul. Või seal kõrval olemas riigi õigusabisüsteem mida riik rahastab. Eksisin 50 miljoniga, hoolimatu aastaseks riik tegelikult nendele inimestele sotsiaalabi korras. Kes ei saa endale ise lubada, palkab advokaadi. Aga seal on tõsiseid probleeme. Uuringust selgus ka, et inimesed ei tea, millised on nende õigused politseiga suhtlemisel. Ilmnes, et ühelt poolt arvati sageli, et, et politseinikel on õigus siseneda inimeste tööruumides ametikohuste täitmiseks. Tegelikult ilma vastav lokaalsed õigust ei ole samas 19 protsenti politseil on õigus neid või neid asju läbi. Aga kas politsei ise ei peaks rohkem tutvustama inimestele, millised on nende õigused ja kohustused? Et on võimalik ette näha politseinikele konkreetsed kohustused igasuguse kokkupuutel kodanikuga. Kohalikud on õigus otsustada, mida, mida on meil täna päris mitmes kohas juba ette nähtud seaduse puhul seal kinni peetakse. Tutvustatakse küsimusest, kas peaksime selliste soojemis voost mina veel kaugemale, see vajab tegelikult täiendavat analüüsi, aga, aga põhimõtteliselt on sõime. Balti kaitsekonverents on tänavu pühendatud Afganistani missioonile osalevad Afganistani esindajad, kes räägivad oma ootustest rahvusvaheliste üksuste suhtes. Taavi Libe. Kohal konverentsi teema, NATO missioon Afganistanis sai valitud, et kolm balti riiki saaksid ühiselt tagasi vaadata senisele missioonile ning otsida võimalikke lahendusi tekkinud küsimustele. Oma nägemusi Afganistanis toimuvast esitavad näiteks NATO asepeasekretär Pietro flouri afganistani konflikti rahuuuringute keskuse direktor, hekmatcarsaid, kaitseminister Jeremy poliitika, planeerimise osakonna juhataja Christian-Marc lähklandari hinnangul polegi arutelu peamine eesmärk jõuda kindlate otsusteni, vaid heita olukorrale pilk erinevatest vaate vinklitest. Eelkõige leida uusi ideid, võib-olla ka lahendada mõningaid varasemaid arusaamatusi, kui puudujääke teadmistes, mis puudutavad Afganistani. Meil on siin näiteks koha peal ka üsnagi palju kaane. President Karzai julgeoleku nõunik, afganistani kaitseministeerium on esindatud täpselt samamoodi nagu ka afganistani. Kolmas sektor. Kui erinevad on üldse NATO ning Afganistani vaatepunktid missioonile Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido. Sellesse. Kuna need väga erinevad, kardinaalselt erinevad ei ole, võib-olla, et afgaanide poolt seda võib kogeda, on teatud määral ka siin siin võib-olla vähem, aga ka Afganistanis toonitatakse rohkem vajadust tunda kohalikke olusid ja võib-olla ka ühe afganistani esineja segmatcarzai sõnavõtust tuli ka välja, et neil on nagu selline konkreetne nägemus. Arutati ju ka seda, kas peaks olema rohkem rõhku kohalikele juhtidele või keskvõimule. Paljuski meie suhtleme peamiselt afganistani keskvõimuga koha peal olnud, leiab tee provintsi kontseptsiooni tiimide tasandil ja võib-olla et me peaksime rohkem suhtlema afgaanide enda küsima, mida nemad arvavad, et see on kindlasti üks asi, mida ka Eesti peab arvestama. Kuulakem ikka kohalikke elanikke. Eesti osalemist missioonis lähiajal ümber hinnata ei kavatseta. Nato aktsepteerib riigi enda positsioone, mis meil on üsna selge. Me jätkame Afganistanis selle missiooniga, mis meil seal on. Mandaat on 150-le mehele, praegu on kuskil 127 vis. On see, et me jätkame jumala kohalolu ja Afganistani toetamist. Eesti Raadio uudistele Tartust Taavi Libe Välissõnumid võtab kokku Reene Leas. Türgi äsja valitud president Abdullah küll kinnitas Ankara jätkuvat toetust Põhja-Küprose Türgi Vabariigile ärritades sellega Küprose kreekakeelset elanikkonda Põhja-Küprose Türgi Vabariiki tunnustabat Türgi Euroopa Liidus, kuhu püüdleb ka Türgi, esindab kogukonnad. Küpros. President küll teatas oma esimesel välisvisiidil Põhja-Küprosele, et nii türklased kui välisinvestorid usuvad Põhja-Küprose tulevikku. Küll kordas üleskutset rahvusvahelisele üldsusele kaotada piirkonnale kehtestatud kaubanduspiirangud. Küprose välisminister mõistis nii Türgi presidendi visiidi kui tema avalduse. Ka prantsuse välisministri Bernard Cuschneeri sõnul ei tohi läbirääkimised Kosovo tuleviku osas pikalt venida. Kosovo kaks miljonit albaanlast nõuavad iseseisvust, Serbia pakub vaid ulatuslikku autonoomiat. Läbirääkimisi pidav troika, kuhu kuuluvad Euroopa Liit, USA ja Venemaa soovib leida kompromissi, kus neer avaldas pärast kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga just et osapooled jõuavad mingisugusele kokkuleppele. Tema sõnul ei saa protsess kesta igavesti. Lavrovi sõnul ei aita Kosovo ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine kuidagi Kosovo olukorra stabiliseerumisele kaasa. Tema hinnangul ei saa mingeid tähtaegu paika panna. Iraagi valitsus asub kontrollima kõiki eraturvafirmasid pärast pühapäeval Bagdadis toimunud ohvriterohket tulevahetust. Valitsuse sõnul tahavad nad kontrollida, kas sellised ettevõtted tegutsevad kooskõlas Iraagi seadustega. Eile saatsid võimud Iraagist välja USA turvaettevõtte black mootortöötajad ning peatasid firma tegevusloa. Pühapäeval toimus vahejuhtum, kus USA riigiametnike turvanud bläkk mootori töötajad avasid inimeste pihta tule. Endi sõnul tegutsesid nad enesekaitseks. Võimas taifuun wifaa liigub Hiina idaranniku suunas, enam kui 200000 inimest on Shanghaist evakueeritud. Ilmaennustajate teadete kohaselt jõuab wifa Hiina idarannikule tõenäoliselt homme hommikul. Tuule kiiruseks ennustatakse kuni 250 kilomeetrit tunnis. Teil on müüdud 63 aastat Otto Tiefi valitsuse ametisse astumisest kunagises maa pangahooned, mis praegu kuulub Eesti pangale, avati sel puhul ka väljapanek Tiefi valitsuse foto partreedest. Tõnu Karjatse käis kaemas. Otto Tiefi valitsuse liikmete fotogalerii asub Maapanga kunagises koosolekute toas. Avalikkus saab seda tuba ja neid pilte näha küll vaid panga lahtiste uste päevadel. Otto Tiefi valitsus astus ametisse 18. septembril 944, kui Saksa väed Tallinna maha jätsid. Valitsus lahkus Tallinnast neli päeva hiljem vaid mõni tund enne Nõukogude Liidu vägede saabumist. Milline meeleolu valitses siis Maapangahoones 1944. aastal kahe okupatsiooni vahele jäänud septembri õhtul, kui siia kogunesid Otto Tiefi valitsuse liikmed oma peredega, räägib Ilmar Pärtelpoeg. See oli muidugi ärev, aga ta ei olnud mingi masendus, vaid vastupidi, me olime ikkagi täis ootust, lootust, et asi laheneb hästi ja valitsus nagu lubati. Kaatrid tulevad vastu, et me, nad pääsevad kõik Rootsi, nii nagu paljud eestlased jõudsid, aga kahjuks see asi noh, ebaõnnestus, aga valitsus oli jah väga positiivselt meelestatud. Kuidas vaadata siis Tiefi valitsuse tegevusele nüüd 63 aastat hiljem, praegune peaminister Andrus Ansip? See on konkreetne näide sellest, kuidas jäädi Eestile truuks surmani. Tänu Otto Tiefi valitsuse ei saa keegi öelda, et mäed olid need, mis vabastasid Tallinna. Tallinna oli vaba, Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Otto Tiefi valitsusele on väga suur roll Eesti lahe haaras. President kordas ettepanekut, et kommunismiohvritele rajada eraldi memoriaal. Kas valitsus on seda arutanud? Meil on üksmeel selles osas, et selline memoriaal tuleks rajada, kuid eraldi päevakorrapunktina ei ole seda arutatud. Ka president märkis täna, et, et kõigepealt tuleks valmis ehitada vabadussõja võidusammas kuid kindlasti Eestis selline memoriaal tuleb rajada. Kui need kümned tuhanded nimed raiuda graniiti, siis ei saa tekkida kellelgi kahtlust, mis tegelikult meie rahvaga toimus. See ei saa olla kõhklastega kahtlast. Kas Eesti oli okupeeritud või mitte. Tartus anti avalöök Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamisele, Vambola Paavo annab teada Tartus on viimastel aastatel ennistatud mitmeid ajaloo väärtust omavaid objekte. Pilkupüüdvad on miljööväärtust omavad Karlova linnaosa puitmajad. Euroopa muinsuskaitsepäevade, mida Eestis tähistatakse avakorda, peeti täna ennistamise järgus olevas Tartu vanas jaamahoones, jätkab Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm. 150-st jaamahoonest natuke üle 20 on kaitse all ja võimendada ühe niukse ilus arhitektuurse objektiheitel, mida parajasti ka siis restaureeritakse. See on siis Tartu jaamale. Jaan Tamme kinnitusel oma vaate Tallinnas kalamaja Tartus Supilinn või Karlova kant kordumatut ilmet vana ja väärtusliku peab kaitsma ka inimeste eest. Miljööväärtuslike alade kaitsmine, ükstaskõik, millisel kujul, kas siis läbi seaduse või praktilise korrashoiutegevuse on ikkagi see, et, et me üritame neid rohelisi saarekese on nii suured kuitahes säilitada ikkagi eelkõige inimestele, sellepärast et ega kellelgi teisel neid vaja ei ole, see on nende elukeskkond. Euroopa muinsuskaitsepäevade avamisel öeldi, et Eestis asub 94 protsenti muinsuskaitsealustest objektidest erakätes, vaid kuus protsenti on riigi hallata ja sellestki paar protsenti. Kõik on tänaseni reformimata riigimaal. Ajalooliste hoonete ennistamine ja taastamine sõltub suuresti eraettevõtja tahtest ja rahakoti paksusest. Ajaloolise Tartu vaksali õnnistaja ettevõtja Rein Kilk võrdleb muinsus ja miljööväärtusliku objekti taastamist jäämäega. Ei ole selliste objektide puhul see tegelikust tööst, töömahust siis kõrvalseisjate laimu, et see on lihtsalt jäämäe vee all ja muinsuskaitseobjekti puhul nähtamatu, et see uurimistöö juba kõigepealt siis selle objekti kohta tuleb teha, on nii suur, et ja samal ajal ta on silmale kõrvalised, praktilised, nähtamatud. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ja nüüd veel ilmast ööseks ja homseks lubatakse vihma, kohati on sadu tugev. Päeval puhub tugev tuul. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.