Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on laulja ja pillimees Karl Madis minale, Marje Lenk, head kuulamist. Kuidas elate, tänan küsimast. Ma olen väga hästi. Rõõm kuulda, kui tihti te helistate oma tuttavatele ja sõpradele lihtsalt selleks, et teada saada, kuidas neil läheb. No oma parimale sõbrale, ma helistan ka bla kaks korda nädalas ja, ja siis, kui mina eelistan, helistab tema mulle. Kui see saladus ei ole, kes on teie parim sõber kotkas, Kalev poliitikale, kotkas ja paljud inimesed kurdavad, et silmast silma kohtumisi jääb aina vähemaks ja vähemaks ja seda tänu tehnika arengule ja muidugi ka ajanappusele. Kuidas teiega on? Ma ei tunne sellest selles mõttes puudust, et silmast silma oma kohtun publikuga ja iga päev ja, ja kui ma puhata tahan, siis ma tahan üksi olla. Pigem ma siis juba sõidan kuskile maale ja olen täiesti üksi, nii et kuulame ainult raadiot ja mul seal televiisorit ei ole ja ja seda ka mitte kogu aeg. Me näeme kaleviga väga tihti ja, ja teine sõber, kellega ma koostööd teen, on muusik ja, ja me nii-öelda iga päev musitseerimine koos ja üks sõber on mul veel võrus. Temaga näeb harva ja et selles ongi puudus, aga paar korda aastas. Me käime ikka sealkandis ka, et siis me saame. Kui tihti sa oma lastega suhtlete? Carole ka iga päev. Karola on Los Angeleses ja iga päev sinna helistada ei ole nagu mõistlik, aga aga Facebookis ja meili teel ikka nädalas kord või, või kaks, et siis kui on mingit jututeemat, siis, siis siis mitu korda päevasel. Teil on neli last, kes teised lapsed on ikka rohkem Eestimaa inimesed. On ja ei ole ka, et üks poiss õpib mul Edinburghis rahandust pangandust ülikoolis ja peab ütlema, et üllatuseks on tal kõik viied väga heade tulemustega. Et juba teist aastat, et eks ta läheb jälle pooleks aastaks ära, teeb oma eksamid seal ära, siis tuleb korraks koju, siis läheb jälle. Väga andunud muusikale, ta teeb väga palju tööd endaga, laulab hästi palju, mängib klaverit ja saadab ennast kitarriga ja tegi bändi, aga noh, praegu hetkel jäi see see seisma, et temaga ma näen siis, kui ta saab linnaloale. Olete temaga laval koos laulnud? Ei laval ei ole, aga me oleme võtnud kitarrid kaasa läinud maale ja siis ma olen teda õpetanud ja mulle ei meeldi, kui lauldakse nagu kartul suus või nagu inglisekeelse aktsendiga eesti keelt, mulle see hirmsasti ei meeldi ja siis ma alati parandan, kui ei siuke sihuke mulin, sinna juurde tuleb neid vigu oma poja juures püüan parandada. Eks võib-olla see fraseering ja nägemus palast ja tunnetus kandub temale üle ja siis kõik ütlevad. Oi, see on ju täpselt sinu koopia. Kuigi tema seal on palju kõrgem kui minu oma. Kõige noorem poeg on siin raadiomaja kõrval, kohe gümnaasiumis huvitub muusikast, aga ta õpib praegu trummi. Kinkisin talle sünnipäevaks trummikomplekti elektroonilise ja nüüd ta siis harjutab seda ja ta on siin õpetajat isegi paar korda üllatanud, et nii kiiresti põis haarab. Mitmendas klassis õpib teie mobiiltelefoninumbri ja meiliaadressi, võib leida internetist. Kas kontaktandmete avalikustamine on toonud teile kaasa ka ebameeldivusi? Küsib üks raadiokuulaja. Mõni ebastabiilne püüab küll kiusata või isegi ta ei saagi aru, et ta kiusab. Meil on isegi mul ukse taha tulnud, ma pidin Karola abi paluma, et tule tee nägu, et sa elad siin. Ja siis Karola tuli kohe autoga, ta tuli sisse ja ütles, Karl ei ela üldse siin. Sellist välja on ka tehtud, aga. Aga üldiselt Ta on suht rahulik. Kui teiste ajalehes kirjutatakse, kas loete hiljem ka neid kommentaare? Mind absoluutselt ei huvita, mis seal, mis seal öeldakse. Mulle muidugi öeldakse jah, et näed, niimoodi öeldi samamoodi, öeldi, et midagi minuni jõuab, aga aga ma ise ei kommenteeri mitte kunagi. Ja miks ma peaks neid kommentaare lugema? See, kes, kes hästi kirjutab, suur tänu, aga kes halvasti kirjutab, tihtipeale nad ju ei tea üldse, millest nad räägivad. Siis ma ütlen iseenda jaoks piibli sõnadega. Te ei tea, mida te teete. Sest iga halb, mida te välja ütlete, teise kohta tuleb ju ringiga teile endale tagasi. Aga meilidele ma vastan ja, ja Facebooki kirjadele, noh, vahest on seal tööpakkumised ja. Kas Eestimaal on veel mõni selline koht, kust ei ole esinemas käinud? Väiksemaid kohti on küll 10 aasta jooksul, võib-olla paar kohta tuleb sellist, kus me vaatame, et oh, see on päris uus koht või isegi nüüd alles hiljaaegu sõitsime, GPS näitas ühte teist teed lühemat teed ja me vaatasime, et noh, ma räägin Margus mart maast. Et kaheks vaatsemat. Vaat see on see, kus me ei ole kordagi sõitnud. Et selliseid momente tuleb küll ette, aga üldiselt on ikka väga risti-põiki läbisõidetud. Nii et Eestimaateedest testima liiklusest on teil täielik pilt olemas. Kindlust ja see koht, kus te siis esinemiste ajal puhkamas käite, on Salla küla Lääne-Virumaal. Ema sünnikodu on Salla külas. Seal olete siis suvel? Ei, ma nüüd käin talvel ka, mul on tehtud seal asjad niimoodi, et ma saan ilusti talvel minna, maja on soe ja vesi ja kõik on sees, saun ja. Ja nüüd me plaanisime ansambel karavani ka, et jaanuaris võtame kätte, läheme kõik sallasse ja teeme sellise laululaagri, et hakkame uusi lugusi nii-öelda improviseerima ja vaatama, mis, mis stiilis edasi minna. Karavan ei ole päris ammu juba midagi salvestanud, aga kuigi me tööd teeme kogu aeg. Aga salvestanud ei ole, aeg on käes jälle. Üks raadiokuulaja küsib teie käest, et kui ansambel karavan mõne aasta pärast kolmekümneaastaseks saab siis tuleb karavan lavale ka algkoosseisus. Ausalt öeldes ma tahaks loota, et see tuleb kokku, ma kutsusin siis, kui oli karavani 25 juubel kõiki poisse ja nad vastasid eitavalt, et et mul oli sellest väga kahju, aga siin on nüüd ja teised, kes tahavad tuuri teha, kes pole seda ideed maha matnud, et äkki suudetakse ikkagi poisid ümber rääkida? Ei tea, aeg näitab. Aga samas jälle muidugi ei tahaks tekitada seda olukorda ka, kus, kus enam keegi aru, kus see karavan on, et Meelis Bunder oli karavnis 10 aastat. Margus Martmaa on olnud nüüd juba 17 aastat kokku 27 aastat. On ju vanaemaks, pigem on nii, et need inimesed, kes on selles uues koosseisus olnud, on rohkem olnud kui vana koosseis, püsiski koos. Ma arvan, et kui praegune koosseis on laval ja kui tuleksid Meelis pundar, Jaan Karp ja Aarne Saluveer jaagu Tammer ja laulaksid ja kes mängib Berkašenikes kitarri paneks nagu kokku, siis võiks väga huvitav projekt olla nii suvetuuride jaoks kui jõuluaja jaoks. Garani jõululaulud on kõigile teada. No te olete niisugune rahutu hing, ega te maal endale pikemat puhkust lubada ei saa? Ei saa ikka mul nüüd õnnestus sügisel olla isegi neli-viis päeva ja see läks nagu nagu lennates selleks palju kiiremini kui, kui muu aeg, et et see omaette olek ja noh, muidugi mul on pillid kaasas, loomulikult ma ka natuke harjutan ja aga see omaette olek Ainult neli-viis päeva kestab teie puhkus. Oi, mul on olnud üle 20 aasta niimoodi, et mul ei ole olnud ühtegi vaba nädalat üle 20 aasta, ma olen teinud tööd niimoodi, et mul ei ole olnud ühtegi vaba nädalat. Kuidas teie tervis on sellisele tempole vastu pidanud? On olnud paremaid ja halvemaid aegu, et mul vererõhk kippus kõrgeks minema. Läksin arsti juurde, arst ütles, et vererõhk on 260 panime pikali ja siis tegi süsti ja 260 on selline tase, kus enam püsti seista ei tohi. Ja ja see hoiab nagu väga hästi selle paigas. Ta soovitab vastavalt veregrupile siis mitte süüa, kas liha ja kartulit koos või liha leiba, kui sööd lihase säält rohelisega, kui saad kartulit ainult rohelisega ja, ja see tõesti aitab. Mul on tervis kohe tunduvalt parem. Millistes saalides te tunnete end kõige paremini, kus on mõnus olla? Küsib üks raadiokuulaja. Eriti hea remontimata vanad külakultuurimajad, ahjuküttega ahjuküttega, tõeliselt hea olla. Ja ma olen alati neile öelnud, et ärge remontigi, see on muidugi jah, värvid üle, aga kui võtate seinad Puhtaks, panete kipsi asemele, siis, siis on kõigil ebamugav. Meil on olnud selline pidu, kus oli vana remontima ja seal oli nii hea pidu ja rahvas oli nii tore ja, ja elas kaasa ja ja siis läks aastaid mööda. Me läksime samasse kohta, seal oli kõik remonditud. Inimene ei julgenud, ei istuda ega astuda, ta oli kohe krampis ja kuidagi liiga püüdis viisakas olla ja, ja, ja noh, muidugi lõpuks selle biokäima saime, aga tunne oli see vahe, et et inimesed ei kodune selle disainiga, et need disainid tehakse meil väga külmad tihtipeale inimesele mitte sõbralikult. Miks on pubi sea olla, see on nii kodune, nagu koju lähed, aga jah, selline euroremont on kindlasti palju ära rikkunud. Kas te peastega päevikut oma tööde ja tegemiste kohta. Kui teil oleks päevik, kas te paneksite sinna kirja kõik oma elu üksikasjad? Ei, ma ei paneks, noh, ütleme, et kui ühel hetkel mind enam pole ja siis milleks on vaja kõikidel minu üksikasju teadet? Näe, sellel mingit vajadust. Ma pigem mõtlen selle peale, et et see aeg on ju nii väike ja ajalugu tuleb nii palju juurde ja raamatuid kirjutatakse ja ja, aga ühel hetkel ei ole ju ka maakera enam, et mis tähtsus sellel kõigel on? Te mõtlete niimoodi? Jah, elan oma elu ja, ja kõige tähtsam on olla õnnelik ja ja see, mis pärast mind on, ma ei näe seal mingit tähtsust. Praegu kirjutavad ju väga paljud inimesed elulooraamatuid. Jah, mulle tehti ka ettepanek, Ivo Linna ei ole kirjutanud, ma hakkan mõtlema peale Ivo Linnat ja kui ta kirjuta, kes ma kõigile, et aga ma ei ole kindel, kui iva kirjutab, et kas. Keegi on väga tabavalt öelnud, et memuaarid annavad hea võimaluse avaldada kogu tõde oma tuttavate kohta. Ja see on õige, aga mul oleks palju head kirjutada, palju huvitavat, palju naljakat, aga, aga las ta praegu nii olla, kohvilauas võib ju neid lugusid rääkida ja, ja siis saab alati palju naerda. No teie olete suur kunstihuviline, on teil olnud aega kuulsate kunstnike elulugudega tutvumiseks? Nojah, ma olen enamus ilmunud asjadest läbi lugenud, aga kui ma käin, ütleme kuskil välismaal, siis ma kindlasti külastan ka kunstimuuseume, kirikuid. Mulle mulle väga meeldib. Kas te olete kunstnike tõika ostnud? Ma olen ostnud oma pinginaabri ja ja hea semu Siim-Tanel Annuse tõid. Need on mul kolm tükki. Lapinit olen ostnud, jalapin on mulle ka kinkinud. Persona saatekülaline on Karl Madis. Võib vist küll öelda, et muusika on saatnud teid kogu elu. Jah, meie peres oli, oli muusika ikka väga tähtsal kohal. Noh, nagu ikka sel ajal ju keegi mängis kitarri, mul vanaema mängis kitarri ja akordionit ja laulis fantastiliselt ilusti. Ja kogu suguvõsa, kui ma poisike olin, siis ütles, no see on ju täpselt vanaema. Ta ninad on täpselt vanaema ja isa, mul mängis kitarri ja laulis. Ema laulis pilli mänginud. Isa ja ema hääl kõlab kahel teie heliplaadil seda küll ainult mõnikümmend sekundit. Kuidas tuli mõte mõlemate häält kasutada? Mul oli kuskil 12 aastat oli unistus teha Annet Kingduuli lauludest plaat. Ja ma ei leidnud nagu bändis seda üksmeelt, et nad tuleksid sellega kaasa niikaua, kuni olid siis liikmed vahetunud ja siis sattus selline koosseis, kes ütles, muidugi teeme ja siis ma panin ritta need lood, mida ma tahtsin teha ja üks oli siis ema järve veel mille ma teadsin, et mu ema-isa on kunagi kuskile lindi peale laulnud ja ma ise võtsin üles pisikese plastmassmikrofoniga otse maki peale. Ja, ja nüüd, kui me käisime stuudios ära ja tegime selle põhja sisse, siis ma mõtlesin, et otsin üles, et äkki sobib. Ja see on täiesti uskumatu, see oli täpselt sama helistik, mida ema isa laulsid. Noh, oleks teine helistikult, siis me poleks saanud teha. Teie vanemad on surnud, ema on nüüd juba varsti 20 aastat ja ei saanud siis kolm aastat vähemalt 17. Teie isal oli üsna ränk elu. Isa oli Saksa sõjaväes sinimägedes viimane lahing, ütles, et siis kui lõpuks juba venelased nii palju peale tulid, siis oli olukord, kus nad olid oma punkris kinni, seal olid eestlased ja sakslased ja oli siis nagu pikk koridor, mis lõppes sellega, kus oli kuulipilduja ukse ees ja neil ei jäänud muud üle, kui nad tegid tormijooksu. Kõik karjaga läksid siis järjest, muidugi seal mehed kukkus, et oli ainuke eestlane, kes sellest punkrist pääses. Ja siis ta jõudis Tallinnasse, ema oli tal kohvikus tööl. Ema andis süüa ja sest aega isegi sadamas tööd teha, kui KGB üks päevistus kohvikus kõrval, et jah, sööge Modoita rajaga, tulge nüüd, meiega sai 10 aastat ja siis oli 10 aastat. Isa rääkis mulle imelugusid, kuidas vangilaagris varastati tal pakk ära, nemad läksid tööle, aga kõrvalbarakk oli siis need blatnoi või vargad ja pätid ja kurjategijad, nemad ju tööl ei käinud. Poliitvangid läksid tööle, tulevad tagasi 200 meest ühes barakis, aga kõik jaotati omavahel ja pakk läinud. Siis kaks eesti meest läksid kõrval baraki, üks jalutas baraki lõppu ja kelle kätte sai, sellele kohe andis rusikaga. Ja niimoodi kõik nad ehmatasid ära, nüüd tuleb ja peksab meid kõik läbi, hakkasid ukse poole jooksma ja teine mees oli ukse peal, võttis vastu ja pakk toodi tagasi. Kaks meest 200 päti vastu ei saa muidugi sellest osa ei võtnud, isa väga löömamees ei olnud, aga aga isast peeti lugu ja bagdadi tagasi, mis oli söödudega, seda enam tagasi ei saa, aga linad ja Tseebina need toodi tagasi. Mis ametit isa ja ema pidasid? Isa oli mul inseneriharidusega, aga ta jäi nagu töödejuhatajaks, kus olid vangilaagrist tulnud. Ega siis väga kõrgele tõusta ei saanud. Ema oli mul pearaamatupidaja. Kuulame siis nüüd lauluema järve veel mille alguses kõlab teie vanemate hääl. Ei. Laabu ning koos turbe keevee ema uduli kloor kristallreegliks muuta muuda. Koera võiks ära. Kas pisararada tuule hiilgi ootel. Põlispuure. Ka Iraabeeczara kast pisara, aga tuule hiilgi, oote põlispuude. Tuule hiilgi oote. Põlispuude. Tuule riiulgi. Põlis. Isa ema õhutusel hakkasite viiulit õppima. Jah, lisatuttav oli muusikakoolis tööl ja küsis, et kas ei taha panna ja siis Me kodus arutasime, jõudsime sinnamaani, et võiks minna, aga millegipärast jäi ära. Ja siis, kui ma läksin Ellerheina lastekoori, siis seal pakuti kõrvaltunde ka ja seal õppisin viisast viielt. Ma jätsin pooleli, isal oli väga kahju, ütles nüüd, kui poognatõmme läheb juba tugevaks julgeks, nüüd sa jätad pooleli. Aga mulle meeldis stardimuusika rohkem, mulle meeldis, kuidas isa kitarri mängis ja ma õppisin siis vene häälestusega kitarri seitsmekeelset siis koolis bändi hakkasime tegema, siis ma vaatasin, et noh, see ei ole üldse see pill, mida, mida bändis mängida saab, sest kõik olid ju kuuekeelsed. Ja siis ma hakkasin õppima teist häälestust hispaania keelt ja siis selgus, et kõik tahavad kitarri mängida, mõtlesin okei, siis ma lähen õpin klaverit klaverit õppima. Niimoodi need pillid vajadusel on tulnud. Aga kuidas saksofon teie ellu tuli, tuli pakkumine pioneeride paleest, et et kas ma ei tahaks puhkpilli õppida, et ma võiks ise valida. Ja muidugi siis ma võtsin selle saksofon, sest mulle saksofon väga meeldis. Saksofoni, ma õppisin ühe aasta ja siis tuli minna sõjaväkke. Ma sain orkestrisse Riiga, mis oli siis Baltikumi kõige suurem orkester, Baltikumi kõige paremad sõjaväeorkester ja vaatamata sellele, et ma olin õppinud ainult ühe aasta, mind võeti vastu, küsiti, et kui meil on vaja näiteks, et sa lähed laulma ansamblisse, seal oli ansambel, kes mängis ohvitseride majas tantsuõhtuid, et kas sa oled võimeline minema kohe ja kohe midagi tegema, mõtlesin, et absoluutselt mul oli oma koolibänd, kus ma olin juba aastaid mänginud oma koolis tantsuõhtutel ja, ja siis see ilmselt siis määras ka, et, et ma saan mitut asja teha, ühest küljest orkestris saksofoni mängida, teisest küljest laulsin bändis. Kui te Georg Otsa nimelises muusikakoolis õppisite siis oli saksofoni eriala juhendaja Aleksander Rjabov, milline mees tema oli? Ta oli hästi tore mees, ta vaatas mulle silma siis, kui ma polnud jõudnud harjutada, sest ma käisin ka Viru hotellis tööl laulmas, siis ma käisin Tallinn baarvarietees, siis ma käisin kloori varietees. Mul olid õhtut kohutavalt tihedad ja seda harjutamisaega muidugi väheks. Vaata mulle silma. Ja ma ei saa su peale karjuda ka. Vaatad oma suurte silmadega mulle otsa. Eks ma siis otsin jälle kokku ja järgmine kord tegin nagu topelt ja, ja siis siis oli jälle rahu majas. Ei, ta oli hästi-hästi sõbralik ja tore inimene. Te olite väga noor, kui te puudusite laval kokku selliste legendaarsete meestega nagu Ervin Abel ja Sulev Nõmmik. Ma hakkasin just kooli lõpetama ja ühel peol oli Toivo Lend, kus me mängisime oma kooli ansambliga ja ma sain toimega, tahaks, Toivo kutsus kohe bändi ja tema siis organiseeris suvekontserte Nõmmiku ja Abeliga. Ja need olid hästi toredad kontserdid, ma alati olin lava kõrval, ma ei läinud, ma alati olin lava kõrval, vaatamata sellele, et ma olin kümneid kordi neid nalju kuulnud, ma naersin ikka. Ja siis ütleme nii, et saime isegi seal napsu võtta ja juttu rääkida. Erviniga ja Ervin. Ma mäletan, tuli ükskord, noh, see oli ka mingi suvetuur, et, et kogu aeg oli järjest töö ja siis et noh, tervisele ja, ja siis tulijat. Jah. Ma käisin arsti juures. Küsisin, mis siis arst ütles. Arst ütles, seltsimees aadel, jätke üks päev vahele. Ärge iga päev võtke iga päev võtke. Et mul on see nagunii hästi meelde jäänud ja, ja noh, neid teisi momente ka kuskil bänd on juba 30 kraadise pakasega bussis, aga Abelit ja nõmmikut ikka veel ei ole. Et jäid sinna nii-öelda külarahvaga lobisema. Ervin Aabel on minu jaoks on täielik geenius ma tema neid. Terekest kah jossa issanda plaate, need on peaaegu et peas. Ja Margus on tema fänn olnud kogu aeg, et ta on andnud nii palju positiivset meie ellu, et kui tekib mingi selline situatsioon, kus, kus võiks nagu natukene pahandada, siis teine nimi sassis, õiendate. Ja, ja siis on kõik kohe kadunud, et tanud sellele huumorile oleme saanud väga sõbralikult tööd teha. Te olete Margus Martmaa ka õige palju aastaid õlg õla kõrval töötanud. Kuidas teie koostöö algas? Margus Martma tuli bändi niimoodi, et et Meelis pundar läks ära ja, ja siis juhtus niimoodi, et tekkis nagu selline, kus taheti nagu mänge ära ütelda. Karavanimänge Ma ütlesin, poisike ära, ütlete, mis, mis siis mina teen, selle peale öeldi, kateesis midagi, noh, et mis sa siis passid, et näed, me kõik, mina teen seda temade, teist, kolmandat, kolmandat ole ise ka mees. Ja siis ma läksin Marguse juurde, et näed, sa oled värskelt tulnud bändi, et ma olen käinud üksipäini kitarriga laulmas neli tundi ja väga hästi võeti vastu. Kui sina tuled mulle appi ja mängib klahvpille, siis kahekesi meil on juba kergem ja nii sündis sooloprojekt. Ja, ja, ja nüüd on see projekt kestnud juba 17 aastat, selle projektiga, minu sooloprojektiga. Me oleme sõitnud ümber maakera, Austria, Itaalia neli-viis suurt linna, igal poolkontserdid, kus on toodud lisatoole ja, ja ja Los Angeleses, kus me pidime mängima tund, aga tegime lisalood ja siis nad ei lasknud meil minema, siis lõpuks lavalt ütlesin, teeme siis vähemalt vahe. Ja siis tegime veel tund aega ja, ja kõik kordus nii, et me pidime veel ühe vaheaja tegema. Lõpuks mängisime kolm tundi kokku Los Angelese Eesti Majas ja sealt lendasime Torontosse ja, ja me oleme käinud küll Lissabonis, küll Hispaanias ja just tänu sellele sooloprojektile, sest see on ju tunduvalt odavam. Lennukipiletid on ju ainult kahele mehele. Nii et Caromanniga olete viimasel ajal vähem esinenud. No pisut, võib-olla on vähem, aga aasta lõpp on jälle garaaniga kõik mängud, et suured lavad nõuab suurt ansamblit ja väiksed laevad, siis saame kahekesi hakkama. Persona saatekülaline on Karl Madis. Teie kodus on olnud ilmselt väga palju pille. Isal oli 12 kitarri, aga kui ta peole läks, siis ta selle sinna jälle unustas ja siis lõpuks. Ja sellega mängisite siis teiega. Jah, ja siis sellega sain minagi harjutada ja Delfile on ei, ma ei ole väga pillikoguja, et tänapäeval on pildid väga kallid ka, tuleb ikka palju enam tööd teha, kui sa järgmise saad osta. Mul oli üks tšehhi pill, saksofon, mille raha andis mulle vanaema kuma, sõjaväes olin, sest mulle oma pilli ei andnud sel ajal ja seal oli just müüa, see maksis 300 rubla, see oli ääretult suur raha. Aga siis teine, mille ma sain ühe soomlase käest, mille eest ma maksin kas 2000 marka ja 10000 rubla. Ja noh, ma sain venna käest laenu ja ma olin pool aastat talle võlgu kogu aeg vaikselt maksin ära. Ja sellega ma mängin siiamaani seal sõlmerson, see on superhea, saksofon. No selle saksofoni pärast oli teil pahandusi ka, kui see Viru hotellis te ütlesite Kui ma ostsin selle pilli, siis ma nägin, et Viru hotellis seal tagaruumis tuli üks selline hästi riietatud noormees vaatas mind, vaatas pilli, vaatas kind, vaatas pilli ja läks ära. Hiljem ansambel Mahavok kutsus mind Jugoslaavias ja teine esinemine oli Soome. Ja me tegime juba proove ja seda saksofoni läks mul seal vaja ja vaatamata sellele, et me olime juba kõvasti proovi teinud, ühel hetkel nägin Estonia juures Ivo Linna, tuli vastu ja ütles, et kuule, et sa pidid minema Jugosse ja mõtlesin jah, et me proovid käivad. Tead, sina ei lähe, lähen mina ja Lembit Saarsalu, minu asemel läks kaks meest. KGB oli ju virus kogu aeg olemas, iga päev. Aga ma ausalt öeldes ei kartnud ka sellepärast, et ma ostsin pilli ostnud mingit salakaupa, ma ei ostnud midagi keelatut, ma ostsin omale pilli, mul oli vaja seda. Ma olen seal korra all kinni istunud, küll niimoodi tunda, aga bänd istus laval ja ootas, kuni vabaks sain. Miks teid kinni hoiti? Üks meie muusik, kes iga päev ei mänginud, aga no vot see päev tuli, tal oli 10, Mart tahtis suitsu. Mõtlesin, ei, ma tunnen neid kõiki. Anna, anna siia, ma lähen ostan ja läksin sinna, mõtlesin, noh, ma ise ei suitsetanud, aga ostsin selle paki suitsu ja kohe käed selja taha ja kohe alla keldrisse ja üks hästi pohmellis ja väga õela pilguga ma pole nii õelate inimeste ennem näinud, et see siis pinnis mind, kust ma raha sain ja, ja aga nad tund aega hoidis kinni ja pärast võeti üks, üks kuupalk maha ja trahviks ja mind see Kuubalki ei huvitanudki, et see oli nii väike. Restoranides esinemine annab vist lauljatele ja pillimeestele väga hea kooli. Jah, praegu saavad need koolid ainult laeva pealt, sa saad iga päev uusi lugusi proovida, sa saad iga päev laulda, sa saad ennast nii-öelda vormis hoida. Teie töötasite laeva peal üsna pikka aega? Üheksa aastat olin virus aga aga laeva peal me olime ka ikka väga pikalt ja mujal ei olnud, teed maa peal ei olnud tööd ja kõigil olid lapsed ja toit oli vaja ja elamist ei olnud ja, ja. Teie maja ei olnud siis veel kerkinud. Siis ma alles alustasin, ma ehitasin ikkagi kuus aastat kuus aastat väga vara üles tõusta, et saada üldse telliskive ja hommikul kell viis pidi olema juba järjekorras, sest kui sa hiljem läksid, siis olid otsas. Ja kus sa sealt auto hankisid ja kraana lõpuks said ja, ja kõik, see 60000 kivi käis mul ikka käte vahelt läbi ka, sest auto tuli kohale, kallutas maha ja siis pidid aluste peale käsitsi panema. Nüüd vajab maja taimset remont. See maja on nüüd maha müüdud. Elu läks nii, et ma tulin sealt ära ja, ja läksin oma isa majja tagasi. Jätsin kõik lastele. No see laevatöö oli küll vist üks väga raske töö. See oli väga ränk aeg. Iga õhtu viis tundi mängu, kell kolm sat koju, öösel kell kolm öösel kell kolm. Ja siis hommikul kell seitse oli vaja lapsi kas lasteaeda viia või, või kooli viia. Siis said jälle korraks pikali, siis nad tulid juba koju, siis oli vaja süüa teha, vastu võtta, neid vaadata, et nad õpiksid. Ja siis kõik lähevad magama. Hakkad alles tööle minema, hooliks neist või pool 12, alustasime. Ja oli ka neid aegu, kui te olitegi ainus laevas Oli ka neid aegu ja see oli tegelikult palju kergem, siis sa olid kohapeal, sa juhatasid Isamaa aega, millal magasid ja ja et õhtuks oleks jälle vaim valmis. Rootsi vahet sõitsime Saksamaa vahet sõitsime, me olime kaks nädalat kodus ja hommikul hakkasime saksa laeva peale minema, kui kell kuus raadio uudised ütlesid, Estonia läks põhja. Me läksime Saksa laeva peale ja, ja oli kohutav torm. Ja noh, ma mõtlesin, et võib-olla laev ei lähe ära välja. Aga öeldi, et jah, me läheme välja. Me hakkasime Pille üles panema, siis tuli üks töötaja sealt, ütles, et meeskonnast väga suur osa on otsustanud, nad ei lähe selle laevaga. Et nii suur torman nagu protestiks, et pool meeskonda läks maha baaritöötajaid ja, ja küsitlikas ühineks nendega. Ei, et kui me oleme lubanud, siis me jääme siia. Aga me pille üles panna ei saanud, sest kõigutas nii palju, et kõik jäi laiali sinna. Me läksime oma kajutitesse, sest püsti olla ei olnud võimalik ja ma olin kuskil 24 tundi pikali ja 50 tundi söömata, kõikumine oli nii suur ja siis noh, vahepeal tõstsid pea, vaatasid aknast illuminaatorist välja ja siis siis ma nägin neid päästeparve ja koptereid ja, ja kõike seda. Noh, see oli, see oli väga-väga masendav. Nüüd kuulame laulu, seisan kaldal, mille te olete ise kirjutanud. Kas on keegi sündinud? Ei on elu eesmärk elus olla. Ilus ahnus, rumalus ja viga. Iga tagajärg nüüd on vastutust. Persona saatekülaline on Karl Madis. Kui te olite 36 aastane, siis ütlesite ühes intervjuus, et need on mehe parimad aastad on juba pere ja tohutult palju rõõme. Lauljale on muidugi parem olla noorem, siis võetakse seda paremini vastu. Nüüd te olete pisut üle 50. Millised mõtted siis nüüd tulevad? Ma ütleks, et praegune aeg on täpselt samamoodi, varem pole nagu halba aega olnudki, et nüüd on võib-olla seda võib-olla seda aktsepti keerimist, et sa oled nii palju laval olnud rohkem, muidu suhted ikka nagu poisikesse, aga ma arvan, et see elukogemus, see, et igast olukorrast välja tulla on ikkagi ikkagi praegu tunduvalt kindlam. See, mida sa räägid ja kuidas sa suhtled inimestega ja kuidas nad käima saad ja kuidas pärast nad maha rahustada ja see tuleb ju kogemusega. Noorel artistil seda kindlasti ei ole, temal on võimalik õppida ainult vanemate artistide käes seda, või siis vaadates kontserte, mida mujal maailmas tehakse. Mida te olete selleks teinud, et laval hea ja nooruslik välja näha, aga ma ei tea, kas mulle nooruslik kõnete sporti teete. Ei, no lihtsalt ei ole aega, praegu küll teeks, aga, aga kui sul on nii tihedalt graafik ees siis on oht külmetada ja, ja siis on ikkagi kohutavalt raske olla laval kui on ka seal ära või või nohu või köha või see on ületamatult raske on olnud momente, kus, kus on tõesti väga, väga ära niimoodi, et rääkida ei saa, aga oma laulud kuidagi ikka laulan ära. No mõni soovitab võtta lonks konjakit, et siis läheb hääl paremaks ja enesetunne ka veidi paremaks. Mul oli ühel aastal 260 mängu, see tähendas seda, et maikuus detsembri lõpuni absoluutselt iga päev. Ja oli päevi, kus oli kaks esinemist ja oli isegi ükskord, kui olid kolm esinemist 260 päeva järjest olla heas tujus, kogu aeg. Hetkel on täiesti võimatu. Ja siis teed pitsi konjakit ja rinnete, lähed jälle. No mis sportimisse puutub, siis see ju liigutega laval väga palju. Nii et lavatööd võib võtta ka nagu sporditegemist. Jah, no ma ikka peale igalt poolt tundi või 40 minutit, tulen lavalt ära läbimärjana. Kunagi, kui mul poiss hakkas klaverit õppima, siis õpetaja ütles, et see on väga suur töö sest tunni aja jooksul, kui ta vajutab neid klahve nii kiiresti, on välja arvutatud, et ta tõstaks nagu tervet tonni raskust üles. Ja noh, see see pinge, mis, mis sõrmedes on tonn raskust tõsta, see on ju ikkagi töö. Vaatamata sellele, et sa liigutad sõrmi. Üks raadiokuulaja küsib, et milliste laulu tuleb teil kõige sagedamini lisapalana esitleda. Pärlipüüdja kohe momentaalselt. Ja ega me siis ei jää ootama, et teeme ühe lisaloo, siis me teeme ikka kolm või neli ja vahest pooletunnine plokk, mis on kokku lepitud, on veninud isegi tunni ajaseks. Ja mis on siis teine teie leivanumber? Ma olen noor, peale seda siis kas foto wonderful World, kus saab suupilli mängida, natukene rahustab maha ja kui, kui see ei aita, siis panen veel ühe kiire Loogasvulaare või. Ja siis püüad jälle saksa foniga mingi rahuliku pala teha, et nüüd on juba rahvas nõus, et me läheme ära, et või siis vahest on jah, kui tund aega järjest oled juba mänginud poole tunni asemel siis alati ma olen öelnud, võtke nüüd meid enda sekka, et siis noh, loomulikult keegi ei tule kutsuma, aga siis me saame juba ära minna laata. Küsitakse, millises ebaharilikus kohas on tulnutele esineda. Minu tuleb kohe silme ette meie jalgpallistaadion ja Euroopa meistrivõistluste valikmäng kus vastamisi olid Eesti ja Fääri saared tee lauset ja siis seal eesti hümni. Siis, kui ma sinna platsile läksin, et nüüd tuleb hümni laulda, siis ma mõtlesin, et oli seda ka nüüd. Aga siis, kui rahvas laulis kaasa, see oli äärmiselt ülev, et, et seda ei ole üldse lihtne laulda Eesti hümni ei ole üldse lihtne laulda seal kallis ja armas, on kogu aeg eri kohtadel ja, ja sa pead väga pingsalt mäletama, kus midagi oli, siis meenutades võib jälle midagi muud kuskil sassi minna. Eks mul seal väike selline apsakas sees oli ka. Aga see oli tõeliselt ülev tunne ja kui ma seda matši vaatasin ja Eesti oli oli taga ja tuli lisaminut, siis omaette mõtlesin, et no see ei saa olla pidi võitma pidi võitma, lihtsalt pidi võitma. No kuidas nii, ja nüüd nüüd on kaotanud ja siis tulid kaks väravat järjest, siis mul oli tõesti ja ma ütlesin, pidi võitma. Afganistanist ei ole käinud esinemas. Ei ole käinud, kui oleks kutsutud, siis oleks läinud, aga pole kutsutud. Tavaliselt saadetakse sinna pigem rohkem naisi siin varjamaks, just mis on ka arusaadav. 15 aastat tagasi ütlesite ühes intervjuus. Ma tahaksin osata mingit pilli põhjalikult mängida, näiteks suupilli. See on väga raske ja võib-olla ma ei saa seda oskus kunagi, aga ma püüan. Kuidas selle oskusega siis praegu on? Ma arvan, et Eestimaal mulle õpetajat ei ole, aga mina võin küll õpetada ükskõik kellele ja nõu anda, aga ma ei ei leia, et see oleks kaugeltki veel täiuslik, et minu arust on need need muusikud, kes ütlevad, et ta oskab mingit pilli täiuslikult. Ma arvan, selliseid muusikuid ei ole olemas. Või siis on, siis on selge, et tegemist on tõeliselt diletandiga, kes kes ei oska seda pilli üldse. Kuidas te siis seda pilli mängima õppisite, kas raamatute järgi? Ainult ise leiutades pilliga hästi visates, et kõik seda pilli ei ole võimalik nii mängida ja siis kuu aja pärast uuesti proovides ja ja siis, kui olid palju tööd ära teinud ja kõik, ei, see ei lähe mitte kuskile ja, ja jälle viskad pilli nurka ja rohkem ei proovi ja ja siis võtad kuu aja pärast ja vaatad, oh see, millega ma ennem vaeva nägin, see nüüd tuli. Siis ma sain aru, et selleks on ikkagi aega vaja. Ma olen õppinud nagu me siin rääkisime viiulit, klaverit ja erinevaid häälestusid kitarre ja, ja suupill on kõige raskem. Mis seal siis nii raskeks teeb? Õige hingamine. Hingamine ja, ja sa ei näe ühtegi nooti, klaveril sa näed kõike, saksofonist, sa tead täpselt, kuidas sõrmed on suupillil, sa ei näe mitte midagi. Ja kui sa selle ühe pisikese augukesega eksid, siis kohe vale noot kõige suhtes parem õpetus on see, et, et kui te hakkate õppima suupilli siis pange silmad kinni ja kujutage ette, et te mängite klaverit. Siis teil on iga noot, mis te mängite, on nii-öelda silme ees. Kui te mõttelõnga ära kaotate, siis on kohe metsas, siis, siis on juba juba raske edasi minna. Aga siis on võimalik improviseerida. Kui, kui sa mängid nagu klaverit, siis sa ei kaota oma järge siin kõik peab siin peas olema. Kaks aastat tagasi käisid seal Saksamaal kuulsal trossingeni festivalil võistlemas maailma parimate suupillimängijatega. Teil oli julgust minna. Nojah, ega see julgus siis niisama ei tule, kui ma siin kaks korda olin juba ära võitnud, tegelikult kaks korda, Grand Prix, aga kolm korda, parim Pärnu festivali, siis ma mõtlesin, et aga miks mitte, et ega ma, ega ma nii papist poiss ka ei ole ja ma ei ütleks, et mul hästi läks, ma olin küll 12. noh, ja seal olid ikka üle maailma koos. Aga oleks võinud olla natukene julgem oma repertuaari valikuga, sest pärast selgus, et neid palase mängisid teised ka oleks võinud mängida geni chi väga efektset vala ja, ja see oleks kindlasti palju paremini mõjunud, aga ma mõtlesin, et ma olen selle klassikalise tee peal. Et mängin mingit klassikalist džässi ja, ja see oli ilmselt viga. Maailmakuulus suupillimängija Tuutse dile majandus on öelnud, et kiireid lugusid on põnev mängida aga tõelise tunde saad kätte siis, kui ballaadi mängid. Oni. Jah, ma arvan täpselt sama. Minu jaoks on turistile mans iidol ja, ja mul on tema plaat, mille kinkis mulle Raivo Tafenau, on mul kogu aeg riiulis, et ta vaatab mulle iga päev otsa. Temaga helistab ka suurepäraselt. Kuidas teil vilistamisega lood on? Ei ole suurem asi? Ei muidugi ma saan meloodiatega hakkama ka nii nagu tema improviseerib ja see ulatus on temal väga suur, et see tahab ka tööd ja harjutamist väga harjutamiste vahepeal natukene elama ka, et kõik aega ei ole võimalik sinna pühendada. Te olete koos Margus Martmaa ka välja andnud plaadi mille ümbrisele olete kirjutanud järgmised read. Sa hoiad käes helikandjat, millel on teostunud kahe mehe unistused. Ühel meist oli ammune soov avastada ja näidata näiliselt lihtsa suupilliaimamatut võlu ning sulatada muusika kokku ehedate loodushäältega. Teine meist oli aastaid unistanud oma loomingut avaldada, milleks nüüd üheskoos avaneski. Suurepärane võimalus. Kuulame nüüd sellelt heliplaadilt pala, mis kannab pealkirja lahedants. Möödunud aastal, kui helilooja Urmas Sisask kirjutas Tuhala Nabala karstialade kaitseks laulu nõiakaevu loits, olite teie see mees, kes aitas selle loo rahvani tuua. Kuidas see töö käis, tunneb üks raadiokuulaja huvi. Sisaski helistas mulle selline jama, nüüd hakkab seal jälle mingi asi pihta ja, ja see on ikkagi tema kodukoht ja isa seal elanud ja töötanud ja, ja et ta nii väga mures selle peale ja ja et tema on teinud ühe laulu ühe sellise loitsu tulema, mängin sulle, ma laulan, mis sa arvad, kuidas me seda teeks ja pakkus välja, et võtaks ühe solisti, kes siis laulab ette ja mõtlesin, aga miks sa võtad ühe solisti, kui sa tahad kõlapinda, siis võtame palju soliste. Ja, ja no aga ta ei tundnud kedagi, ei tea, seda ma olen kuulnud jah, aga ei, seda ka ei tea, ja siis mõtlesin okei, et ma tunnen neid kõiki oma, on selle rahva kokku ja leppisin kokku stuudio ja see oli väga põnev töö, aga väga raske on selle kaliibriga staare nagu Ott Lepland ja Koit Toome ja Birgit Õigemeel ja kõik need solistid, kes seal olid stuudiosse saada kahe päeva jooksul väga raske. Siis ta ütles, et aga oleks vaja kedagi, kes nagu lapsehäält ja eks ma ütlesin, aga kui me lapse häält tahame, siis me võtame ikka lapsed. Ja siis toodi kohe mudilased kohale tütarlastekoor Ellerhein, tuli sinna ja TTÜ meeskoor ja ja niimoodi see seal kokku sai pandud. Kas te ise poliitikasse on kutsutud? Ma olen neid asju kaleviga arutanud ja ja Kalevi ei soovita, ma ei usu, et ma seal väga õnnelik saaks olla või noh, muidugi võib-olla saaks, aga, aga kui, kui seal selliseid telgitaguseid mänge vaadata, siis, siis ma pigem hoiduks sellest eemal. Muidugi, eks mind on püütud haarata nii siia kui sinna, aga, aga eks ma olen omal moel nagu saanud jääda iseendaks. Ma tänan teid selle pika jutuajamise eest. Öelge palun üks number ühest kuueni, ma kasutasin ju saates kuulajate küsimusi, nii et üks kuulased oma küsimuse eest väikese auhinna. Ma ütleks, kuus. Persona saate külaline oli Karl Madis Persona. Saate auhinna saab olekt talvester, kes küsis Karl Madiselt, millistes saalides meeldib talle kõige rohkem esineda. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.