Tere päevast eetris on aasta viimane teatrisaade ja põnevust tõusnud haripunkti, sest selgub kogu tõde. Meie aasta küsitlusest aitäh teile ligi 600 teatrisõpra üle Eesti kes ei pidanud paljuks sõna sekka öelda ja pakkusite parima mees- ja naisnäitleja nime ja ka sel aastal nähtud lemmiklavastusi. Teie hääled on kokku loetud ja just praegu ilmub vikerraadio kodulehele täielik tabel kõigist kolmest kooriast. Minge uurige, kuhu siis platseerus teie lemmikud ja kas teil oli ka loosiõnne, sest mitmed eesti teatrid panid välja pileteid oma etendustele. Kõigi võitjatega võtame loomulikult ka eraldi ühendust. Saadet teeb ja hääled luges kokku Meelis Kompus. Ja aadress, lauluaed on? Ju see, oli see kuupäev. Teatrisaates on nüüd toimunud ka üks esmakordne kohtumine meie hea sõber, tantsumees teatriblogija ja teine teatri sata, sõber Pille-Riin Purje on saanud siin stuudios kokku. Tere teile mõlemale. Tere. Tere. Tere. Teatrisiga olete omavahel kohtunud kunagi vä? No arvata võib, aga mina lihtsalt ei teadnud siiamaani, mis nägu see blogi on. Mina Pille-Riin jällegi tean ja päris tihti olen sattunud samadele etendustele. Sina tantsumees, oled ka Pillerini nimetanud üheks oma nagu lemmikkriitikuks või absoluutselt aasta aasta järel. Minule just sobib see, kuidas Pille-Riin kirjutab, et ma tahaks ise osata sõnu seada just niimoodi kavalalt. Nagu seda teeb Villeril, nüüd on sinu kord kiita tantsumehe, blogisid loetused üldse. Jah, ma ikka aeg-ajalt vaatan, sest et seal on nii laiahaardeliselt või nii palju, jõuab inimene vaadata, et mina ise viimasel ajal olen kuidagi läinud selle. Pigem vähem, aga üht lavastust korduvalt, et ma olen kuidagi seda teed läinud ja laiuti vaatamine on jäänud vähemaks, aga siis ongi huvitav niisugustest allikatest teada saada, mis võiks olla oluline. Mis kogemuses annab ühte lavastust mitu korda vaadata? Ma arvan, et see ongi see teatri põhiolemus ikkagi, vahel olen endale või ka kuskil öelnud, et teisest vaatamisest võib-olla üldse teatri vaatamine algabki, et siis näeb seda, muidugi on hulgaliselt ka neid lavastusi, mida ei taha või ei viitsi põhjust uuesti vaadata. Aga siis näeb seda, mis mulle väga meeldib näitleja arengut jälgida ja on ju neid näitlejaid õnneks, kes täiustavad oma rolle etenduste käigus. Aga võib-olla olen ma ka nii pikatoimeline, et ma lihtsalt ei saa seda lavastus süsteemi kätte esimese korraga, aga kolmas asi on veel see, et ikkagi kipub nii olema, et esietenduseks ei ole lavastused valmis, et selles on oma suurt tõde, et kuskil viienda 10. etenduse vahel tulevad need parimad tasandid esile ja asjad võivad muutuda päris ootamatult ja palju kvaliteetsemaks. Need üsna lihtsustatud küsimus oleks siis see, et kes siis teevad hea etenduse, kas publik saalis või staarnäitlejad laval võib olla koosmõjust siis ikkagi kui ma tantsumees tegin lihtsa arvutustehte jagasin sinu teatris käidud korrad ära nädalatega aastast tuleb välja, et sa lähed vähemalt kaks õhtut nädalas teatrisse. Ja kuigi see on kindlasti mingit pidi seotud mu tööga, et kui mul on puhkus, siis vastan tihedamalt ja kui on jällegi aega pole, siis võib minna mitu nädalat, et ma ei jõuagi teatrisse. Pillerini lemmikuid me oleme saanud juba lugeda ajakirjas teater, muusika, kino sel aastal. Võib-olla sa kordad neid veel, et mis sulle jäi kõige rohkem silma sellest teatriaastastest 2011, nagu me ka kuulajatelt küsisime. See seostub võib-olla jälle selle korduvalt vaatamisega või ütleme, niisuguste lavastustega, millega ma tegelen, et praegu ma võin nimetada päris viimase aja kaks suuremat elamust või niisugust olulisemat asja enda jaoks, üks on siis Rakvere teatri kaasa Varatu mille rolle ma olen vaadelnud ja teine on siis Ugala Amadeus, aga täpsemalt siis Indrek sammulisalieeri Need on sellised sügisesed tükid olnud, oled sina ka jõudnud nüüd vaatama? Olen mõlemat näinud Ama tõusiga, nõustun 100 protsenti aga kaasa. Kasavaratu pakkus küll elamuse, aga mitte nii suurt. Ja seal oli mõningaid selliseid asju, mis võib-olla sellel korral, kui mina seda nägin, ei töötanud. Et mul oli selline mulje, näiteks, et Üllar Saaremäe ei sobi sellesse rolli, mängis väga hästi, aga ta ei sobinud sellesse rolli. Ei tea, vat ma vaatan ka, võib-olla rohkem seda oma rikutuses, seda, kuidas roll näitlejateel on, et mulle meeldis jällegi Saaremäe katsetas niivõrd nappe vahendeid, mida ta väga lihtne oleks olnud, niisuguseks pööraseks keevaliseks kotkaks, seal muutuda, et ta ennast niivõrd ohjeldasse oli jälle minu jaoks põnev, kui näitleja. Ka rohkema oli hoopis teistsuguses rollis, kui ta tavapäraselt on või aga samas tema puhul näiteks mulle meeldis see, aga siin on nüüd täpselt see just praegu teen ralli portreesid, teater, muusika kinosse ja mõtlesin selle üle, et sind tohutult palju sõltub sellest, mis soostad vaatleja, kuidas vaatab naine meest vees. Ja kindlasti seal ei saagi olla sarnasel seisukohal, et mehed on põrmustatud selle tüki peale minu arust Ülle Lichtfeldt ja Anneli rohkem on koos laval ühes selles tükis. Kuulge, aga vaatame nüüd natukene kaugemale ka kui see sügis. Me küsisime oma kuulajatelt lemmiknäitlejaid, meesnäitleja, naisnäitleja ja siis lavastus, mida oleks veel mängitud aastal 2011. Tegelikult on see üsna raske ülesanne ju tuua välja neid eelistusi medi kolm, ainult igas kategoorias ja, ja ma pean ütlema, et paljud kuulajad valisid selle tee, et nad pakkusid neile rohkem nimesid ja me võtsime need ka kõik arvesse. Tabel on kokku saanud, te leiate top 20 näitlejate kategooriates, siis meie kodulehelt ja 10 parimat lavastust teie arvates head kuulajad, samuti siis meie kodulehelt vikerraadioteatri sattalt. Te olete selle tabeli niimoodi üle vaadanud, ma saatsin selle teile ka ette siin paar päeva tagasi, et mis see esimene mulje oli, kui ta sellele pilgu peale viskasite mõtlesite selle üle. Minu jaoks esimene mulje oli see, et eestlastel on üsna väljakujunenud maitse. Järgmine mulje oli see, et minu lemmikud ei olnud siin. Ütle välja, kes on puudu, näiteks. Minu meelest on siit puudu lavastus, aeg ja perekond Conway koos kõikide oma näitlejatega, eriti nende naistega, kes seal mängivad. Seda pakuti küll, aga pakuti rolle või pakuti näitleja nimesid ja sulgudes. Mulle meeldis tavat tolles lavastuses. Siis selline noortetükk, mis on lavakate ja jällegi linnateatri ühistööna piloksi pluus Kaarte ja emaile saabus meile kokku 588, Pillerin, mis sina arvad sellest valikust, mis siin on? No mingis mõttes võib Jahjuseda ootuspäraseks või ütleme, et niisugune traditsioonilisem teater ehk on, kuigi on ka esinimede hulgas ka seda eksperimentaalsemaid või ütleme, NO teatrit esindatud oli mõnes mõttes ka häid üllatusi, et see ei ole nii Tallinna-keskne kui ma pelgasin, et kui siin on Linnateater nii tugevasti esindatud, mille puhul võiks ju öelda, et saalid on väikesed ja kas palju nähakse, võib-olla on ka linnateatrivaatajad, siis teatriteadlikumad sööstavad ankeedile vastama. Aga väga tore, et siin on esindatud nimesid hoopis ka teistest teatritest. Noh, ütleme siis välja, et lavastustest neljandal kohal on Ugala oma teos mis samuti ma võin öelda, et tegi sellise tõusu läbi just viimase nädala jooksul. Kas neil oli külalisetendus Tallinnas millalgi siin? Jah, 19. Detsember oli nii, et võib-olla see lähtus sellest. Aga samal ajal muidugi ka näiteks Endla kuuendal kohal imetegija, see on samuti Tallinnas käinud kaheksandal kohal, siis naisnäitlejate kategoorias Liis Laigna just rolli eest imetegija, sellel kellerite seal mängis. Ma ei ole ka seda lavastust näinud, aga noh, ma saan aru, see on niisugune puudutava sõnumiga või olulise sõnumiga lugu, eks ole Oli küll ajas silma märjaks. Liis Laigna roll on selline pime ja kurt, see on võib-olla näitleja jaoks väga raske välja mängida, et sa mängid ennast suurel laval nähtavaks ja oluliseks ja tegelikult ka selleks keskpunktiks seal. Et on ju küll näiteid ka sellest aastast, kus on ka teised näitlejad, näiteks Aivar Tommingas vihmamehes kes samuti nagu pidi mängima sellist teistmoodi. Rolli noh, vaimselt siis häiritud inimeste ja Aivar Tommingas on meesnäitlejate kategoorias seitsmendal kohal, toodi põhiliselt välja vihmameest, aga ka muide Vanemuise tabamata ime. Ka seal oli tal osa mitte küll väga suur jah, aga hästi mängiti hästi mängitud roll. Aga vaatame siis üle 10. kohal naisnäitlejatest Kersti Heinloo põhiliselt saatuse heidikute kuu, mida temaga seoses mainiti. Üheksas Külli Teetamm Ma armastasin sakslast, kaheksas Liis Laigna lavastuses imetegija. Seitsmes Katariina Unt nisa sen monodek jah, ja ka iha jalakate all, mida veel suvel mängiti ja kuues koht, Anu lamp, Eini seisukoht, uuslavastus ja ka meie kangelased, mida endiselt sel aastal? Toomas käidud minu jaoks oli üllatus see, et Anu lamp ei ole veelgi kõrgemal. See roll seal Eini seisukohas on üks selline naisnäitleja. Kui ta selle väga hästi teeb, nagu Anu lamp seda tegi, siis selline võimas hea asi lahendada. Ja Amy seisukoht on lavastustest jõudnud ka muide viiendale kohale. Viies koht naisnäitlejatest Helgi Sallo, head ööd, ema, see oli lavastus, mida mängiti Hüüru mõisas ja ja läks täissaalile poole suve jooksul. Mind isiklikult nii väga see tükk ei puudutanud ja mind rollidena. Kui võrrelda helgit ja Anne Veesaar, kes tema partner oli, siis minul oli palju hingelähedasem hoopis Anne Veesaare roll seal. Kuigi Helgi oli väga-väga hea Võib-olla ma sellepärast ka ei pannud kogu jõudu mängu, et seda vaatama minna, et mul oli meeles kunagine draamateatrilavastus, kus Silvia Laidleja Mari Lill mängisid ja selle sõnumi või selle loo lootusetus ja süngused juba kuidagi pelgasin seda näidendit ennast ka. Neljas koht naisnäitlejatest hele kõrve, üllatus siin ei ole Amy seisukoht, Karin Indrek tõde ja õigus, neljas osa, mis tuli jällegi lavale ja koletis kuu peal on lavastus, mida tema puhul välja tuuakse. Kaarin Indrek tõde ja õigus, neljas ja vahepeal oli pildilt väljas või seda ei mängitud nüüd Linnateater on selle taastanud. Mina olen seda ka rõõmuga uuesti vaadanud ja see on ikkagi ühelt poolt väga uhke, teiselt poolt väga ehmatav, kui kaasaegselt Tammsaar kõlab veel nüüdki või isegi iseäranis nüüd võib-olla veel rohkem kui siis 2006, kui ta esietendus, et selles suhtes see oli üks niisugune täismõõduline või väga tugev teatrikogemus. Ma isegi julgen väita, et hele kõrve Karini roll on vast ehk viimase 10 aasta üks tugevamaid naisrolle ja see ta esietendus pea kuus aastat tagasi ja endiselt on veel nii rahva südamest, siis eks see räägib midagi endast. Ka rahva südamesse lavastus on kolmandal kohal, on Karin Indrek tõde ja õigus, linnateatri lavastus siis meil ka lavastuste arvestuses muide, aga ega siin võib-olla on ka loogilised põhjendused sellele, miks ele kõrve niimoodi särab, selles rollis, kuidas Karin ütleb, et 33 see on iga, kus naine on oma elu nagu tipulde kuidagi ja, ja tal siin varsti võib-olla läheneb ka, nii et palju õnne, hele kõrvele. Kolmas koht. Marika Vaarik no teatri näitleja, Misery ja kes kardab Virginia Wolfi? Mina olen mõlemat näinud ja Marika Vaarik on ka selline näitlejanna, kes 110 protsenti alati annab endast. Ja need mõlemad rollid, mingit pidi on nad sarnased, aga samas jällegi väga erinevad, et see andmine nii-öelda, mis mõlema rolli puhul on, et kuidas peab inimene endast välja minema et seda emotsiooni ka publikuni kanaliseerida, siis on tõesti imeline, mida Maarika teeb. Jah, kindlasti on need rollid erinevad. Ma isegi ei ole veendunud, et nad kumbki oleksid Marika Vaariku parimad rollid, aga ju ta on lihtsalt nii hea, nii täpne. Nii minimalistlik näitlejaga, kes suudab hästi väikeste vahenditega edasi anda kasvõi selles, mis on uued, nüüdse Misery roll kus sellist peategelase hullust võiks ju ka mängida kuidagi paisutatumalt või välisemalt, et seal ongi just põnev see väikse saali või väikse ruumitunnetus ja, ja, ja see, kuidas enda sisse peita seda, mis siis on ju veel tunduvalt ohtlikum, kui, kui ta välja ei paista või kui ta kuskilt hiiliva naeratuse tagant aru saada, et mis kõik selle ta ise sees tegelikult hirmutavat on. Ja muudkui leegid pulbitsevad edasi koha võrra kõrgemale. Koht number kaks. Rakvere teater Ülle Lichtfeldt üle lihtsalt on ka 2010. aastal teatriliidu aastapreemiatega pärjatud kui parim nais. Ja see on väga hea, et ta selles reas on, mul on hästi hea meel taas jällegi niisugused sisemisest dramatismist kantud ja erinevad rollid lihtvelt oskab koomikat ja traagikat nagu ühte rolli hästi täpselt panna ja, ja selline kaunitar on ka mingis mõttes ju tema ampluaad avardav, et seal niisugune katkine naine ütleme, kes ei usu seda, et ta võiks olla ilus või et ta võiks kellelegi meeldida. Et ka tore, et publik on teda märganud ja tunnustanud. Kui ta tuleb lavale, siis seal toimub mingi plahvatus ikka. Ja Ülle peale võib kindel olla, et ma lisaks siia nimekirja veel kaasa Varatu ja ei vabriku tüdrukud kindlasti muidugi ka toatüdrukud. Ma leian jälle siin kohapeal, et võib olla. Taani kaunitar ei olnud nagu minu lemmikroll temalt. Vargamäe varjus oli ta küll väga-väga tipptasemel ja Lenaani kaunitariga oli minu jaoks selline teistmoodi kogemus, et mul on nii värskelt või kuidagi hästi meeles. Herta Elvistaja liia Liina Tennosaar. Mägede iluduskuninganna ja see konflikt, mis seal kahe naise vahel oli, oli minu jaoks palju paremini välja mängitud. Seal oli seda šokimomenti palju rohkem. Aga siin ma hakkan kohe vastu vaidlema või mulle tähendab meeldiski see, et need lavastused on nii erinevad, et ma ei oleks uskunud, et seda McDonaldi näidendit on võimalik ka niimoodi lavastada. Nagu Üllar Saaremäe lavastades ütles, et ema ei ole kuri, et nad tegelikult tahaksid teineteist hoida, et siis tuleb see traagika ka välja kuidagi ütleme ikkagi, Elvist oli kiuslikum tüüp ja jõulisem natuke kui Ines Aru mängib, noh, mitte mõlemas on seda plahvatusjõudu näitlejanna teleaga, see ülesanne on natuke teistmoodi ja siin on võib-olla tõesti maitse asi eelistada üht või teist, aga mind paelub just see, et saab ühte näidendit nii erinevalt interpreteerida. Ja muide, Ines Aru on ka esikahekümnes sees ja täpselt samamoodi seda leinani kaunitari ja vabriku tüdrukuid toodi suvelavastus siis Ines Arunime puhul välja. Nüüd aga esikoht. See on ilmselt üsna konkurentsitu ja muidugi on see väga oluline, et Ita Ever, et on võimalik teatrilaval näha, siin on kõik kolm lavastust, ma näen siis augustikuu kombati hiilgav. Aga muidugi on ta vapustava vormis ja kui ütleme mind, ka see augustikuu näidendina ja võib-olla ka lavastusena nii väga ei vaimusta või, või see materjal ise siis siis seda Everi mängulusti ja seda temale omast koomika ja traagika jällegi kummelit, Verdi puhul ütlesime samu märksõnu, otsis ever, teeb seda võib-olla veel drastilisemalt kõhklematumalt. Ta saab neid registreid ka välja panna, et selles suhtes on see suur asi, et Draamateater on andnud talle ande väärilise rolli. Palju õnne ja tere päevast teile, Ita Ever. No ma väga tänan ja tere päevast ja ma olen ülimalt õnnelik ja väga liigutatud niisuguses tähelepanust. See on suur suur rõõm kuulda niisugust asja. Esiteks sellepärast, et nii palju inimesi on käinud teatris vaatamas etendusi ja, ja antud juhul ka ühte kindlat etendust. Nagu see augustikuu see on nii südantliigutav. Te ütlesite itta seda, et see on üllatav, aga võib-olla ei olegi nii üllatav, kui augustikuu on, kuid, ja kuid välja müüdud ja rahvusluse püsti lõpus alati. No ta on üllatus siiski sellepärast et meil on ka teisi häid etendusi ja on ka külastatavus väga korrektne ja, ja tõustakse ka pärast etendust saalis püsti ja tänatakse. Nii et see on siiski üllatav minu jaoks just nimelt, et lugu ise ju, mida me mängime, ei ole niisugune kergete killast, ei ole niisugune huumoriga nagu pikitud. Nii et selles mõttes oli ta mulle ikkagi üllatus, et et inimesed just niisugust teemat ja niisugust etendust silmas pidades hääletasid, see on muidugi, seda on väga suur rõõm kuulda ja ma pean ütlema, et ma ei tea, kuidas seda oma kolleegidele, kes selles etenduses kaasa teevad, mis muuli neile seda infot edastada, sest ma olen niisugune inimene, et ma ei tihka seda nüüd ütelda, et vaadake, vaadake, nüüd käidi vaatamas ja ever kujuta etteversai kõige paremale. Ma, ma ei saa seda teha. Saatke kasvõi ilus niisugune tänukiri vaatajate poolt meile teatrisse. Me teeme seda kindlasti. Kas on saasta teie jaoks Ita Ever olnud selline, kus tõesti teil garderoobis on kogu aeg värsked lilled? Jah, taga värsked lilled on olnud küll ja millegipärast ikka kollase poole. Kuskilt on läinud käibele see minu ütlemine, et ma armastan kollaseid tulpe ja nüüd on sellest nii väga kinni peetud. Aga muidugi ma armastan kõiki sorti lille ja kõiki värvi tulpe. See on ka selge. Aga see aasta on olnud mulle väga-väga töörohke. Esiteks mul on olnud palju etendusi mängida. Ma olen isegi täheldanud seda, et mõnel kuul ma olen mänginud näiteks 17 etendust või 20 etendust, isegi on tulnud. Nii et see on minu iga arvestades ikka kolossaalne. Ja teiseks veel on olnud tööpakkumisi meeldivaid, mida ma olen vastu võtnud muidugi. Nii et ma olen väga rahul, mu tervis on korras, Maiule tohtrit külastanud ruutu too nii, mille üle siis mul ikka kurta. Ma olen absoluutselt rahul ja õnnelik. Inimesed augustikuu rolli puhul alati imetlevad seda, kuidas ta sealt kohe alguses ülevalt trepist alla jooksjate, et kas see, kas see on ka füüsiliselt koormav roll teie jaoks. Noh, ei ole eriti, ma pean ütlema, et näiteks teine etendus, mida ma mängin, mis on hiilgava nime all Ka seda, muide pakutite veel väga palju meil. Ja jaga Wombatit. See on palju kurnavam, sellepärast et see tegelane on algusest lõpuni laval kogu aeg etenduse hiilgav, aga augustikuus. Mul on ju seal hinge tõmbamise pause, seal teised mängivad pikki-pikki stseene, kus mina ei osale. Nii et selles mõttes ta mul. Eks alguses muidugi, kui roll oli sissemängimata, aga nüüd on ta kuidagi niimoodi kontide vahele mõnusalt läinud ja, ja isegi ma olen seda pannud tähele, et ma nagu ootan selle etenduse mängimist. Ja olen sirvinud nüüd hiljem osa raamatut ja sealt leidnud mõned niisugused enese jaoks tähelepanekud mis alguses on jäänud nagu, nagu isegi kahe silma vahele, nii et ma olen selle rolliga nagu kuidagi tegelenud ja ta on mulle nii nii meeltmööda, ta mulle istub, ta on kuidagi mulle arusaadav kõikide oma probleemidega, nii et selles mõttes on see mul väga tüse ja tore etendus. Vaevalt Weston on ikka selline paras frukt ja on teil meeles. Umbes poolteist aastat tagasi oli see prooviperiood veel, aga et kui meenutada seda, et kui palju selliseid maadlemist, nagu see roll teilt nõudis üldse? Ja mul on olnud palju raskemini tulevaid roll, on olnud palju palju. Ma kuidagi tabasin üpris kähku selle naise olemust. Niisuguseks noh, väga väga praegu ainult üheülbaliseks ütlemaks ikkagi, et ma olen väga rahul ja ja kõik on hästi. No on teil aastatega tekkinud ka selline hea nina selliste heade näidendi tekstide peale, et noh, näiteks mäletate, lugesite seda esimest korda. Oli teil kohe selge, et vaat siit nüüd tuleb. Ja ja see on tulnud aastatega muidugi, ja vähemalt üks asi, mis on aastatega tulnud, see on see hea vaist on koheselt tabada. Ta peakski teater teid ära kasutama, et kõik näidendi tekstid ei alt niimoodi läbi, käiksid kõigepealt loete läbi, ütlete, kas on mõtet teha või ei ole. Ei, seda mitte, meil on selleks olemas väga auväärne kolleegium, kes seda asja otsustada, aga mul jah, on ikkagi aastad on teinud oma töö ja mul on hea niisugune vaist koheselt. Ma taban ära, kas on lugu ise hea, kas on olemas seal head rollid, seda tabab kohe ära ja kui ma lugesin seda augusti kuud, õige, mitte mina, vaid meie kõik, kui me lugesime seda esmakordselt, siis kõik ühel häälel ütlesid, et no lõpuks ometi on üks tükk, kus on kliima suurepärased rollid suurepäraste võimalustega, et kuidas me ainult suudame seda realiseerida. Me peatselt räägime ka Priit Pedajase lavastajaga ka viimane küsimus võib ju mõelda, et millest see tegelikult ikkagi tuleb, et ühe lavastuse puhul nagu läheb ja rahva seas kohe selline kumu laiali, et seda tuleb vaadata, aga mõni teine lavastus, millest oodatakse palju, jätab nagu külmaks inimesed, et huvitav, millest see kinni on? Jah, väga raske öelda võib-olla tõesti, et seal on terve rida väga ilusaid usadeitmisi näitlejate poolt ja ta on kuidagi väga kompaktne ja terviklik tervise teema tuleb kuidagi hästi reljeefselt esile. Tal ei ole nisukesi, finivusi ja niisugusi uimerdamisi, ütleme mõnes stseenis, mis kuidagi noh, vaatajat võib-olla paneb istuma niimoodi vastu seljatuge ja ja siis jälle ettepoole kummardama, et näha midagi põnevamat. Nii et mida rääkima. Ega te vastasite küsimusele ära, et see on lihtsalt huvitav näidend ja hea lavastus. Ta on väga hea näidend, korrektne lavastus ja suurepärased osatäitmised. Siis ma tahan lihtsalt, et kui kuskil raadios tuleb mingisugust teatrijuttu või niimoodi, siis publik võiks soovitada draamateatrile võtta mängukavaga mõni hea komöödia. Meil on komöödiapõud, Lemendime, tüki rahauputus viskas seitsmendat või kaheksandat hooaeg. Ja, ja ta on ikka pidevalt täis, sellepärast niisuguse augustiga kõrvale on vaja ikka ka midagi niisugust kergemat ja lõõgastavamad ja kus saab natuke naerda ja pärast mõelda, et mis seal oli, hästi ei mäleta, aga küll oli tore külma külma, naersin palju. Ja te mängite hea meelega sellistes Ka ma olen üldse ja niisugune nina selles mõttes, et ma tahaks väga komöödiat mängida, aga noh, ei ole tükkija, ärge unustage minu iga ega, ega siis ma enam ei, ei mängi igat rolli. No vot, niisugune lugu, nii et head vana aasta lõppu. Ja head uut aastat. Nüüd aga ongi õige hetk vaadata üle, missugused lavastused siiski meil esiviisikusse jõudsid ja viiendal kohal on Tallinna linnateatri eimi seisukoht. Uuslavastus 50 häälega neljandal Ugala Amadeus 51 häälega, siis esikolmikus kolmandal kohal linnateatri Karin Indrek. Tõde ja õigus, neljas 53 häälega ja teisel kohal mittetulundusühingu mõisateater lavastatud head ööd, ema, mis kogus siis 85 häält ja siis on paarikümnehääleline vahe ja üle 100, hääles 102 häält. Ta on saanud Eesti Draamateatri lavastus, augustikuu ja lavastaja Priit Pedajas on meiega samuti liitunud telefoni teel. Tere päevast teile. Tere. Meil on hääletajaid olnud 588 ja kui üle 100 inimese paneb ikkagi ühele lavastusele üsna üksmeelselt nii palju hääli, siis tundub, et see on küll üks lavastus, mis on tõeliselt nagu rahva sekka läinud. Jah, no meie lavastuse populaarsus on kapsas näha ja peab ütlema, et tegemist on ju väga hea näidendiga ja väga hea näitetrupiga ja lõpuks eks see näidend sellepärast saigi kavasse võetud, et meil on selle jaoks noh, väga-väga hea trupp, eesotsas Ita Ever iga, eks ole. Kas selle näidendi jõudmine Eesti Draamateatris on sellega ka mingisugune lugu seotud või, või on nii nagu ikka draamajuht pakub siis väljade ise leidsite selle, või mismoodi see käis? No see on ikka nii, et eks me jälgime kogu aeg, mis maailmas toimub ja see treisiledzin, näidend, mille esmalavastus oli ühes küllalt tuntud ja kuulsas Ameerika seadus Chicagos levis nagu kulutulena üle Euroopa ja teda mängitakse tõesti väga palju väga erinevates kohtades, väga heades teatrites. Nimetagem siin näiteks Stockholmi kuningliku draamateatrit või Tšehhi rahvusteatrit ja sealt niimoodi esimesed, mis pähe kargasid. Aga noh, tegemist on niisuguse fenomeniga, et see näidend sai ka Pulitzeri preemia, mis on ikkagi tõesti väga suurt tunnustust just sellele näitekirjanikule. Ja tegemist on noh, Traditsioonilise pere looga ja see, nagu ma olen aru saanud, lähevad väga inimestele korda. See meid puudutab Seda lavastust on minu meelest saatnud selline eriline kumu või nagu teater inimesed räägivad, selline võsa telefon alates esietenduse õhtust peale, et kas te oskasite seda, Priit Pedajas nagu isegi oodata, et ta nii väga läheb inimestele korda ja tõepoolest suur saal Draamateatris on välja müüdud rohkem kui aasta juba. Vot ma ei oska niimoodi vastata, sest tavaliselt ei mõtle nõnda, kui ma lavastust veel. See on muidugi alati väga nagu kena ja meeldiv, sest tegemist on ju korraliku lavastusega teatri innovaartaluse mõttes, ta ei ole midagi niisugust erilist, aga ta on küll eriline selles mõttes, et see just suurepärane näitetrupp sai mänguvõimaluse ja mängib seda tõesti suure lusti mõnuga. Ja seda ju publik hindab. Nojah, ja kuulata, mida inimesed selle lavastuse kohta räägivad, siis ongi muide need kaks asja, et nad ütlevad, et Ita Ever on laval ja peale tema veel kogu draamateatri nagu trupi paremik, Ülle Kaljuste, Kaie Mihkelson, Martin Veinmann, Nad on kõik seal ühe õhtu jooksul ja saab nende mängu nagu üheskoos nautida. Noh, et see oligi see asi, et nii kaua seda näidendit lugesin, siis ma taipasin kohe, et see on meie trupile kingitus vä? Ja oli teil kohe see, et jah, et seda rolli hakkab mängima Ita Ever, selle rolli saab kindlasti Maria Klenskaja. No Ita Ever muidugi kohe, kus ma enam mäletan, sest see on juba nii palju aega tagasi, et kuidas see käis, aga põhimõtteliselt muidugi nii Ja te ütlesite, et see on selline lihtne lavastus just lavastuslikul mõttes ja teine, mida publik ka niimoodi räägib, olen kuulnud, et ongi selline hea vaheldus nagu igasugusele suurele postmodernismi sellisele tõmblemisena lavale, et ta on selline vana hea draama, see pole kuskile ära kadunud, et augusti, kui seda nagu tõestab, näitab jälle. Jah, nii ta kindlasti ongi. Ma ise tunnen ennast sageli just eriti, kui ma sellist tööd teen. Rohkem niisuguse näitlejate assistendina vä? Kas see näidendis nagu lavastas ennast justkui ise? Ei ole päris ise mängivaid väljendusega sega ei olnud muidugi protsess, ei saa öelda, et see oleks midagi niisugust ülemäära rasked või jube keerulist. Ei ole õige. No mis te arvate, kui pikalt sellel lavale jääda võiv, sest Draamateatris on olnud lavastusi, mis on tõesti olnud peaaegu et 10 aastat praegu siin on Eesti matus ja rahauputus võib-olla Ita Everi 90. aasta juubelisünnipäev on samuti augustikuu. Ma ei oska nii ennustada, aga aga mitu aastat veel kindlalt? Priit Pedajas veel kord palju õnne ja Draamateatri valvelauas, siis vikerraadio poolt ootab teid ka väikene meene ja loomulikult ahvlikke. Onu vool hooge krootma, kuni fooliumi püüda OP lehena. Free. Võtame meesnäitlejaid ka 10. koht, Taavi Teplenkov kõik on täis ja samuti augustikuu. Juss Haasma raudmees Odüsseus eksirännakud on muidugi selline praegune värske kogemus, oli teil võimalik seda näha? Mina lähen jaanuaris Tallinnas Tallinna Pillerin, mul on ka nägemata. Mina vaatasin seal Tartus ja mulle täitsa meeldis. Juss Haasma oli väga tubli. Kaheksas Jan Uuspõld. Eesti Matust nimetatakse endiselt ja ka isa. Mina olen mõlemat näinud ja ta on väga hea näitleja. Aga Ma arvan, et siinkohal mängib palju rolli ka tema populaarsus. Minule isiklikult nendest kahest tükist meeldis hoopis rohkem ta marki startistis ei tahaks ise teda nii kõrgele siin nimekirjas panna. Ma ise arvasin, et Jan tuleb äkki isegi veel kõrgemale, aga siiski kaheksas koht, praegu. No võib-olla jah, et me teame, et need monoteatrilavastused, mida tema mängib, on äärmised, publikumenukad ja eks ta tõepoolest valdab seda žanrit. Ma juhtusin seda isa nägema Pärnu teatris viimasest reast. Ja ma sain ikkagi väikesed nüansid ja silmside kuidagi tuli kätte ta selles mõttes ka suurel laval suudab mängida need nüansid nähtavaks, aga muidugi on ta minu silmis ka palju ampulaatum. Näitleja võiks mängida palju dramaatilisem, vaid rolle ja siis võiks neid ka tunnustada, kui neid on. Seitsmendal kohal Aivar Tommingas juba rääkisime natuke vihmamees ja tabamata ime ka, kuues Tõnu Oja aabitsakukk, jällegi eestlastel on monotükkidega mingisugune oma suhena. Katariina Unt oli täpselt samuti naisnäitlejate hulgas esindatud justele, monolavastustega. Jah, kunagi öeldi, et seda ei taheta väga vaadata tükki, aga see aabitsa kukk on ikka täiesti eriline fenomen, kui ütleme, et see nisa on nii värske lugu veel siis aabitsa kukk on ju, ma ei mäletagi, mis aastal esietendunud üle 200 korra juba mängib. Et üle piiride üle maailma Aga noh, ta on ikkagi tõesti äärmiselt hästi mängitud Ja Tõnu Oja puhul veel ka augustikuu ja Jaan Umbi lugu ning viies koht siis Indrek Sammul oma teos, selle sügise roll savillerini ütles, et sa oled jälginud seda oma teose nagu protsessi kuidagi siin sügise jooksul, kuidas on muutunud? No aina paremaks läheb minu meelest ja see on üks niisugune, ma ei tea, mingis mõttes justkui vanaaegne näitlemine siis või, või niisugune nagu võiks ette kujutada mingeid kaugest ajast suuri näitlejaid, kes teevad suur rolli iga nüansi kallal nikerdades või ta isegi seal tallides proovis mingeid niisuguseid, et minu arvates tehnilisi registreid peaaegu piiri peal, et peaaegu niimoodi näidates, et ta mängib mingit meeleolu ja siis tegi kohe hüppe jälle tagasi, et ma isegi kuulsin, et kõik ei võtnud seda veel vastugi. Ja arutlesime kauaaegse teatrivaataja Ivika Sillar iga ka seda, et selline laad hakkab justkui kaduma, et seda peaks nagu õppetundi võib-olla näitama ka noortele näitlejatele, võib-olla ka noortele vaatajatele. Margus Mikomägi näitaski Rapla koolilastele. Ma sain aru, et kuidas on võimalik rolli luua või kuidas nüansseerida. Aga kas kõrvalosatäitjad tema varju ei kipu jääma või tugisammas ilmapuu on ikkagi Indrek Sammul. No ilmselgelt minu meelest ka ja seal on võib-olla ka lavastuslike probleeme, lavastusena ma seda võib-olla nii kõrgele ei tõstaks kätt. Et mingis suhtes on ta peaaegu nagu munad. Mu päris nõus ei oleks, mina nägin ainult seda Tallinnas mängitud 19. detsembrietendust ja minu meelest ta kindlasti on seal tugevalt peaosas ja teistest võib-olla üle, kuid nii Martin Mill kui Merilin Kirbits teevad väga-väga head. Trollid seal muide neljas koht on ka näitleja väljastpoolt Tallinna Sepo Seeman. Pärnakad armastavad väga Sepo Seemanit ja väga palju nimetati eelkõige lavastust, mille pealkiri on esimesed suudlused ja ka Piret Lauri maad selle lavastuse kontekstis. Üks väga südamlik ja ilus lugu pidi olema. See ongi väga ilus lugu ja seal on tegemist jällegi sellise ajaliikumisega. Etendus algab noorte inimestega ja lõpeb vanuritega. See on ka näitlejameisterlikkuse tunnus, kui inimene suudab mängida nii last kui vanainimest. Ja nii Sepo Seeman kui Piret Lauri maa saavad suurepäraselt sellega seal hakkama. No kui me rääkisime Jan Uuspõllu puhul sellest näitleja ampluaas Sepo Seeman, Pille-Riin on seda küll tõestanud, et ta ei ole ainult naljamees, nagu võib-olla teda võiks niimoodi näha vä. Seda kindlasti, aga ma ei tea, kas ta ikkagi osa publiku teadvuses on eelkõige naljamees, et väike hirm võib-olla aeg-ajalt on. Ja kui siin nüüd võrrelda, et see isa Jan Uuspõllul ja Eesti mees ja tema poeg noh, mõlemad on monokomöödiat ühele näitlejale, et siis väike niisugune, ma ei tea, kas kahtlus või väike kriitika on mul lihtsalt selle bet Mansoni sidendi suhtes Eesti mees ja tema poeg, et ta nagu balantseerib kuskil tahaks nagu olla tõsisem ja tahaks olla komöödia, et võib-olla selline, kuigi ma olen näinud jah, ainult esietendust, et võib-olla selline teatav žanriline ebalus on ka Tiit palu lavastuses ja ja selle tõttu ka oli vähemalt siis Sepo Seeman mängus, aga ilmselt nüüd on see juba üks hoopis teine roll. Esikolmik Andrus Vaarik, kes kardab Virginia Wolfi, see on siis mõeldud, on linnateatri lavastust ja ka meie kangelased. Neid kaht mainiti eelkõige. Vaarik tõesti väga õigesse kohta sattunud pärast oma vabakutselise aastaid linnateatrisse ja seal meie kangelaste, see on ikkagi täiesti imelisi hetki selles mõttes, kus ta ütleme, George, kes kardab Virginia Wolfi on nagu rohkem vaktsioonis pidevalt, aga, aga seal on selliseid hetki, kus ta justkui ei ole fookuses või kus ta suudab vaikida. Nii ilmekalt. Et tuli ka kohale, et ta on jah, äärmiselt kohal ja sa loed ära, mis seal sees toimub. Ja see on erakordne, nagu see vürtsinja golfi puhul ka, et on sul nii lähedal astuvad varba peale sõna otseses mõttes. Ja see, et sa oled sellel õudsel õhtul seal nendega ja, ja kõik see hullus, mis seal ja elekter, mis selles õhus nagu valitseb Andrus Vaarik, on selle väga hästi seal suutnud luua. Kindlasti täiesti vääriline koht. Esikolmik. Teisel kohal on noor näitleja, kelle kohta muide Anu lamp öelnud. Oma ühes intervjuus tan imestanud, et kuidas saab olla, et üks nii suur näitleja on elus nii märkamatu inimene ja selleks on Risto kübar koht number kaks kolm kuningriiki ja teraisanud fooleb Estonia. Ma ei tunne Risto Kübarat ja, ja ma ei tea, kes ta on ja milline ta on eraelus, aga mul on jäänud temast selline huvitav aura, et ta on kuidagi midagi muud kui tavaline inimene, et keegi kusagil kirjutas, et siis kui Risto kübar laval ei ole, et siis ta hõljub kusagil akside vahel. Et mul ongi täpselt ka samasugune tunne, et ta vist on läbinisti näitleja. On küll, mina mäletan teda, muide põhikooliajast oli minust kaks aastat noorem ja näitame Kui meil seda oli juba siis teha ja ta pisut vist tõesti hõljus natukene okste vahel tol ajal seal maal koolis. Aga sellel aastal jah, kui siin oleks nüüd filmiküsimuse juures, siis ilmselt idioodi peaosa Risto kübara tuleks kindlasti sinna juurde, mis selles mõttes oli hästi hea ülesanne või hoopis teistsugune, kui ta laval on rohkem niisugune väliselt hästi heitlik ja närvlik ja, ja noh, niisuguse võbelevam ampluaaga noh, kuskil peaks ka seda olema, aga ta oli sellise kirkusega või sisemist rahu ka sinna sisse väga palju filmis lavastatud ja üldse see film ju eeldab teistsuguseid väljendusvahendeid, et nendeks kadaka suuteline No eks need asjad ka kõik mõjutavad siin, et Risto kübar kinolinal ja, ja siis tuleb see näitleja nagu rohkem jällegi publiku teadvusesse midagi pole teha, nii see paratamatult on, eks ole, et ja sellest ei ole midagi halba ja aga esimene Priit Võigemast päris huvitav, nagu selle asja juures on veel see Ta mitte ei võitnud napilt, vaid ta kohe väga suure häälteenamusega. Ma arvan, et Võigemasti puhul on sama teema natukene nagu Ita Ever riigi puhul, et ta on rahva lemmik alates sellest, kui ta mängis nimed marmortahvlil, siis ta lihtsalt on rahva lemmik ja, ja seal on need rollid nüüd siin vanemad või uuemad ta kindlasti tuleb olema kõrgetel kohtadel mis tahes aastal. See kõlab muidugi ehitaja veriga võrdlusesse vanusevahe oli ikkagi nii suur, et pisut naljakalt, aga praegu on tõesti Võigemasti näitlejana väga hea aeg. Ja see, Ma armastasin sakslast on ka selline väga hea ülesanne, et niisugune lüürilisem, vaoshoitud jällegi seespoolsem roll, mida ta mängib hästi huvitavalt, et see näitab ka jällegi, et on igasuguseid ülesandeid võimeline realiseerida. Tere, Priit, tere. Tere. Ja kõigepealt meil on hea meel selle üle anda Väike-tahvlikke mälestuseks ja seal on ilusti kirjas, siis mille eest see auhind sulle meie kuulajate arvates ka eelkõige tuli, need on siis? Näed isemis lavastused. Olen suur, tähendab, kuuba pärast koletis kuu peal ja siis ma armastasin sakslast ja sinuga väike selline meenekotike, palun vikerraadiokruusteekotike ja siis on seal veel üks selline väike üllatus, sest ma ei hakka sellega praegu krõbistan. Kõik kuulevad, et auhinnakotike väärikas ja see on päris põhiliselt Priit pakuti lavastusi kuuba pärast ja Ma armastasin sakslast meie küsitluses. Muide vastanuid oli ligi 600 ja sulle tuli neid hääli üle 100. Ootamatu. Sest mõlemad vastased on ju juba päris mõnda aega mängukavas, need ei ole nüüd, ei saa nimetada uuslavastuseks. Ma ei tea, ma ei hakka neid kordi kokku lugema, aga ehk Kuuba on läinud küll tänaseks hetkeks ju üle 100 korra. Jah, ma täpselt ei teagi, üle 100 on kindlasti. Ma armastasin sakslast on kindlasti vähem ja Ma armastasin sakslast on ju ka veel selline lavastus, millel on mitu koosseisu või tegelikult isegi neid kombinatsioone tuleb tegelikult rohkem. See on sul vahet ei ole, kuidas mängida, et kas mul tänan, vastas Ursula Ratasepp või on seal küll, ideed on mul vastas, loomulikult on vahe, milles vahe seisneb. Mõlemad on väga tublid näitlejad. Vahe seisnebki selles, et nad on lihtsalt erinevad inimesed. Sa ikkagi suhtled selle inimesega, kes seal reaalselt vastas on. Noh, mis on see nii väga muuta ei saa korterit segadusse ajada. Ei jah, ei, seda ei saa. Kuna seal on ju ka selline asi, et lavakujundust peaaegu, et ei ole, on kolm tooli, noh, suur osa kujundusest on üles ehitatud valgusega. Valgused on paigas. Aga kuidas seda rolli on jagada? Ma ei tea, no oled sa kindlasti, oled vaadanud Tõnn Lambi esitust, ta hakkab segama ühel hetkel ka, kui sa tead, kuidas tema teeb ja kuidas mina olen võib-olla mingi mingi stseeni lahendanud. Ei hakka, pigem minu jaoks oli see väga-väga-väga põnev ja huvitav kogemus, just prooviperiood ikka tekib, endal ju mingisugune ettekujutus sellest, milline see tegelane on, milline see roll peaks olema. Ja samas, kui järsku korraga näed, et keegi on leidnud sealt hoopis midagi muud, see sunnib sind ennast ka mõtlema natukene, võib-olla oma rõivastest välja. Minu meelest oli see väga kasulik kogemus ja ma ka ei võtnud endale sellist mõtet pähe, et ei, ma ei taha vaadata, kuidas tenn teeb, et ma pigem just ma tahtsin näha väga. Kui palju seda Kuubat sa veel tahad vaadata sealt aktsia seal ei ole, aga kusagilt seinte vahelt või? Ei, meil on mingid väiksed aktsiaid, eks lapsed ikka on, eks tahaksid, on? Ma arvan, kui ma ise seal ei mängiks, siis ma ilmselt oleks nabanööri ammu läbi lõiganud, võib-olla ei teakski, mis seisus lavastus praegu on. Aga kuna ma ise ka seal mängin, siis ma paratamatult. Vaatan trupile on selline silm kogu aeg peal, Nad teavad lavastaja igal etendusel kohal. Jah, ma arvan, see käib neile päris parajalt närvidele. Indrek Ojari ütles siinsamas saates paar kuud tagasi, et ega nagu noh, aeg läheb naljakaks ja siis pärast on Priit pahane ja ütleb tegelikult väga õigeid märkusi. Jah, see on niisugune noateral. Kõndimine, et ei saa ju jääda mingisugust skeemi täitma, et ikka peab elu asjal sees olema ja Kalju Oro on seda ütelnud, ilmselt on temal seda kuskilt mujalt kuulnud, aga mul see põhimõte meeldib. Kui nalja ei saa, siis mina ei mängi. Kui tolerantne sa oled näitlejate suhtes sealsamas Kuubas, et kui nad midagi muutma hakkavad? Ma usun, et ma olen küllaltki tolerantne, kuna ma ise olen selline ilmselt näitlejanatuur, et ma tahan iga kord nagu katsetada mingisuguseid väikeseid uusi asju. Siis ma muutun närviliseks, kui ma näen, et näitleja muutub automaatseks või noh, üks ja sama intonatsioon kogu aeg, mis on ühest küljest väga tänuväärne selline omadus näitlejale, et ta suudab iga kord korrata. Aga niipea, kui see muutub ainult automaatseks, ma hakkan nihelema. Et pigem nagu vahepeal täitsa rööpast välja lükata, teha midagi totaalselt uut. Loomulikult on seal ka omad piirid. Publik saab aru, kui mõnikord üle piiri on läinud, näiteks kindlasti saab, milles väljendub, tavaliselt väljendub see sellega, et näitlejatel on laval endal väga lõbus, aga publiku kohal hõljub üks suur küsimärk. Et iga kord, kui näitleja, eks ole, pakub välja mingisuguse uue lahenduse, mingi uue reaktsiooni siis seda meile koolis Elmo õpetanud, et kui sa midagi uut välja pakud, siis sa pead ise vastutama selle eest, et millega see kõik lõppeb. Et kui see jääb õhku rippuma ja keegi lahendust ei tea, siis on pahasti. Kuidas sa selle aastaga võid rahule jääda? Minu meelest on olnud väga närviline aasta justkui on olnud jõle palju tööd ja tegemist, aga ma ei ole kindel, kas ma olen nagu korralikult ära teinud ja ilmselt nagu ühiskonnas ka ümberringi on toimunud tagasi siukseid, närvilisi tõmblusi. Ausalt öeldes tegelikult ootan, et saasta nüüd lõpeks ja saaks vaimses mõttes uue lehekülje keerata. Kui palju selline tunnustus, et tegelikult tähendavad, sa oled saanud Voldemar Panso preemia Ugalas kolleegipreemiaid, siis näiteks kristallkingake auhind aastast 2004 ja Lauteri preemia ja praktiliselt kõik ongi nagu saadud ja nüüd veel vikerraadio kuulajate preemiaga siia juurde. See vikerraadio kuulajad kuna ta on kõige värskem ka siis igal juhul tähendab see mulle praegu kõige rohkem. Aga ma pean ütlema, et mind vist eluaeg on kiitus natukene laisaks teinud või mind ikkagi käivitab see, kui halvasti ütleb. Sõltub koju, kes kiidab või kes laidab. Eks ta ikka sõltub jah, aga vist esimene niisugune emotsioon mingisuguse tunnustusega on alati siukene segadus, ei, peataolek, et ahah, selge, et aga mis ma siis nüüd tegema pean. Et ei ole ju mõtet hakata vastu vaidlema, et oi-oi-oi, mis nüüd. Mis nüüd lina? Lei ära vaidle, sest hääl oli tõepoolest palju ja, ja ma arvan, et sa oled selle ära teeninud. Kolm lavastus siiski koletis kuu peal seal uuem, sellest me nii palju jõudnudki rääkida, aga muide, ele kõrvet väga palju sinu kolleegi kursused mainiti just tolle lavastuse kontekstis palju. Jah, mina mainin ka. Aitäh sulle, Priit Võigemast, palun aitäh teile. Piletiloosi võitjate nimed nagu ka tabeleid on niisiis väljas vikerraadio koduleheküljel kõigi võitjatega võtame ka eraldi ühendust. Suur tänu teile piletite eest. Tallinna Linnateater, Eesti Draamateater, Rahvusooper Estonia, Ugala teater ja Vanemuine. Nüüd aga ongi kõik saatetegija Meelis Kompus, olge rõõmsad ja voolakus šampanja.