Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Välisministeeriumis on valminud eelnõu, mille järgi antakse Läänemerre gaasivaid plaani vale Nord Stream ile luba keskkonnauuringuteks Eesti majandusvööndis. See aga ei tähenda luba juhtme ehitamiseks. Nord Streami esindaja sõnul ollakse valmis Eesti eitava otsusega, keeran gaasijuhet ehitama ka läbinud Soome territoriaalveteomavalitsuste veemajanduse projektid on kavandamise ja riigihanke korraldamise aja jooksul oluliselt kallinenud. Riik on valmis omavalitsusi aitama, suuremate erinevuste korral tuleb aga hanked uuesti teha. Kusjuures peab hotell delfiine maha lammutama omavoliliselt rajatud juurdeehitisel tegutsevast hotellist. Ühe osa lammutamine oleks Eestis pretsedent. Tallinn tahab mõnekümne aasta pärast olla tervislik ja meeldiv elukeskkond, kus on hea elanikel ja jalgratturitel Haljala kirikus saatel baltisakslaste järeltulijate annetustele remonditöid jätkata. Ilmateade lubab meile ööseks ja homseks vihmasadu, kohati on sadu tugev. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Välisministeeriumis on valminud otsuse eelnõu, mille järgi antakse Läänemerre gaasivaid plaanimale Nord Stream ile luba keskkonnauuringuteks Eesti majandusvööndis. See ei tähenda torujuhtme ehituse lubamist, rõhutab ministeerium. Tööandjad korraldasid täna arutelu, kas energiasüsteemid Läänemeres on poliitika või äri. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Milline huvi on ettevõtjatel gaasijuhtme vastu, Tarmo Kriis Tööandjate keskliidust. Kuna tegemist on teatud mõttes äriprojektiga Euroopa mastaabis väga suure äriprojektiga, mis kaudselt mõjutab ka Eesti Energia stabiilsust, näiteks ettevõtjad, kes on huvitatud Eestis tegutsemisest, on, on selgelt huvitatud selle olukorra poliitilisest käekäigust. Ilma põhjuseta ilma nähtava selge põhjuseta ei lase uuringuid isegi sooritada, et kas siis on tegemist äkki nende ettevõtjate vabaduse riivamisega ja seda vabadust tegelikult reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid haigusest, nii et teatud mõttes on tegemist juriidilise küsimusega, mis tuleks läbi vaielda, mitte lihtsalt kasutada väga kergekäeliselt julgeolekupoliitilisi argumente ja sellist paanikat ja hirmu külvata. Gaasijuhet rajada sooviv ettevõte Nord Stream tehnikadirektor Dirk von Nõmmel kinnitas, et Eesti ei oleks suur pettumus ja sel korral läbiks gaasitoru. Soome vesi. See ei oleks suur, üllatusprojekt on märgitud Euroopa Liidu prioriteetide hulgas. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, peaks olema veidi enam pühendanud Nord Streami tehnikadirektor. Me ei puutu Eesti territoriaalvesi vaide, püsime rahvusvahelistes vetes ja transpordime energiat kogule Lääne-Euroopasse. Gaasi kasutamine aitab aga vähendada süsinikdioksiidi väljalaset ja siin on ka oma keskkonnakaitseline punkt, toonitas Dirk von Amen. Majandusminister Juhan Parts kordas, et vastuse annab Eesti pärast probleemi arutamist valitsuse kabinetiistungil, mis siis toimub neljapäeval. Torujuhtme ehitamise osas on ta siiski skeptiline. Ma ei arva, et, et noh, see oleks argument, et me peaksime balti mere keskkonnariskid ja ka selle projekti julgeolekumõõtma nüüd tahaplaanile jätma, meie arutasime seda Läti, Leedu, Poola majandusministriga ja ju tegelikult on Euroopa gaasi varustamiseks ju ette nähtud ka maismaa trassil olemasolevat pluss siis nii-öelda see merevaiktrass, mis läheb Eestist õige napilt mööda. Ta läheb Lätti Leedu kaudu, et kui ta läheks ka Eestist läbi, siis noh, ikka on transiitmaa olla omad õigused mitte ainult maal, vaid ka kindlasti maaomanikele. Omavalitsuste veemajandusprojektid on mitmel pool muutunud plaanitust kallimaks, riik on lubanud appi tulla, täna olid need küsimused kõnel paides, Olev Kenk annab teada Riik toetab järgmisel aastal vee projektide kallinemise tõttu hätta jäänud omavalitsusi 40 miljoni krooniga, lisaks sellele suunatakse samaks otstarbeks keskkonnainvesteeringute keskuse eelarvest 360 miljonit. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles täna paides kohtumisel linna, maavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtte juht ideega, et eraldatav raha võimaldab valmis ehitada nende omavalitsuste vee- ja kanalisatsioonirajatised, kus kallinemine jääb mõistlikkuse piiresse ja kus riigihanked on juba tehtud. Kui valimised kokku on rotid näiteks üle kolme ja kolme poole korra, nii nagu seda on juhtunud, siis loomulikult olevaid hankeid korraldada uuesti sellisel kujul nad ei ole aktsepteeritavad, kuid ma praegu maakondade kaupa päris täpselt ei ole valmis neid nimetama, sest see protsess käibe osa hankeid on alles pooleli. Veeprojektide kallinemise katteks eraldatavat kuutsadat miljonit peab Tamkivi heaks tulemuseks ainus omavalitsus, millele raha eraldamisel Tamkivi saladust ei tee. On 10000 elanikuga paide, mille veeprojekti riigihange kallines 2002. aasta hindadega võrreldes 2,3 korda. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peavad need probleemid olema lahendatud sellistes asulates Eestis 2009. aasta lõpuks juba The Biden projekt on ka hästi ette valmistatud ja, ja selle tõttu on pilt positiivne ja paides kindlasti arvan, et lähiajal lähevad tööd käima. Paide vee projekt kallines esialgu kavandatud võrreldes 142 miljonit krooni. Abilinnapea Kaido Ivask selgitab põhjuseid. Kui taotlust koostati, siis toimus 2003. aastal, tol ajal lubati taotluse koostamisel kasutada ainult tolleaegsed ehitus hindasi. Kui nüüd vaadata seda aega, palju on mööda läinud taotluse koostamisest, siis kallinemine 2,27 korda ei tundugi mõistuse. Hoolimata kavandi olulisest kallinemisest tuleb linnal tagada 12 ja pooleprotsendiline omaosalus. Sooviks, et see protsent on vähem, sest linnal on ka palju teisi objekte, kuhu investeerida, kuid või sellist põhimõtet järgitakse, siis me peame sellega arvestama ja püüdma need vahendid leidma. Euroopa Komisjonipoolse trahvi määramist Eestile juhul kui osa veeprojektidele mõeldud rahast peaks jääma kasutamata, minister Tamkivi reaalseks ei pea. Joogivesi on Eestis suhteliselt heal tasemel ja ka reovesi ja on tegelikult puhastatud, nii et selles mõttes väga suuri probleeme ei ole. Et kui tõesti Euroopa liidus hakatakse ühte või teist liikmesriike trahvima, siis minu seisukoht on päris kindlalt, et esimeses järjekorras ei ole see kindlasti mitte eesti. Pärnu linnavalitsus on valmis lammutama hotelli omavolilist omavolilist juurdeehitust. Toomas šalda annab teada. Pärnus Supeluse tänaval asuva delfiine hotellihoone sai juurdeehituse 2005. aasta sügisel. Kõik oleks korras olnud, kui laiendusega poleks ületatud 33 protsenti aga juurdeehitus sai suurem kui üks kolmandik ja asi läks seadusega pahuksisse. Ei, kuna nii mahuka juurdeehitusega orelil nõutakse uut detailplaneeringut üleliia, on osa kolmandast korrusest. Ehkki linnavalitsus tegi ettevõttele mitu hoiatust, ei lasknud aktsiaselts Pärna end neist häirida. Eelmise aasta augustis käskis linnavalitsus omanikel hoone omavoliliselt ehitatud osa lammutada. Tänaseks on asi läbinud mitu kohtuinstantsi. Viimati otsustas ringkonnakohus, et aktsiaselts Pärna oli ehitamise ebaseaduslikku, sellest teadlik ja linnavalitsuse lammutamise otsust tuleb täita. Kassatsioonikaebus jäeti menetlusse võtmata. Pärnu linnapea Mart Viisitamm kinnitab, et linnal ei saa olla kahju ettevõtja alusetult tehtud investeeringutest. Linnapea keeldus isegi hotellihoonesse sisenemas ja nii tuli temaga vestelda tugevas vihmasajus. Meil oleks kahju eelkõige Eesti vabariigi põhiseadusest ja õiguslikust korrast ja kohalikus omavalitsuses, kui me laseksime sellel asjal lõpuni minna ja seadustada ebaseadusliku ehituse, kusjuures linn on korduvalt ka selle ehitusprotsessi käigus juhtinud tähelepanu, et tegemist on ebaseadusliku ehitusega ja me oleme teinud ettekirjutuse, kelle tegevuse lõpetamiseks kahjuks ettevõtjana haalsusel piire ei ole olnud, seda tehtud ei ole näoliselt järgmisel esmaspäeval linnavalitsus annab uue täht ja selle korralduse täitmiseks ja ma kutsun küll ettevõtjad üles mitte venitama mõttetute kohtuvaidlustega. Tell delfiine omaniku Marek Haavamägi kommentaar. Linnavalitsusele volikogule esitatud vaatlus läbi vaatamaks veel kord, kui mõistlikuks osutub lammutamine, kui seal nende lõplik otsus läheb nii, nagu linnavalitsus tahab, kommunikatsioonid ühendused, kõik on nad omavahel nii tihedalt seoses, et see vajab projekti läbimõtlemist. Eks asi on lammutada, aga teine teema kohe üles kerkib, mis siis edasi saab? Mart Viisitamm kinnitas, et linn on juba ehitusfirmadelt võtnud hinnapakkumised ja kui aktsiaselts pärna ise hoonet lubatud mõõtudes ei kahanda, lõhutakse osa kolmandast korrusest uue aasta alguses ära linnavalitsuse korraldusel ja kulud tuleb ikkagi katta hoone omanikul, Eesti Raadio uudistele Pärnus Toomas šalda. Tallinna linnavalitsus loodab aastaks 2035 Tallinnast kujundada meeldiva ja inimsõbraliku elukeskkonna. Marta pärilik. Robert käis uurimas, mis kavas. Säästva Eesti instituut leidis Tallinna transpordiameti tööd analüüsides, et pealinnal on tuleviku suhtes kolm võimalikku stsenaariumi. Nendeks on valglinastuv, kompaktne ja polütsentriline Tallinn. Säästva Eesti Instituudi ekspert Mari Jüssi selgitab. Margnast meie suund on, tekitab sellise situatsiooni, kus enam ühistranspordiga ei saagi õieti liikuma jalgsi, aga liikumiseks on vahemaad liiga kauged siis teised alternatiivid oleks ikka selline kompaktne linn, ehk et Tallinna linn kasvaks ainult oma lineb linna piires. Et ta hoiab oma elanikke võimalikult palju linna sees ja kes kolivad Harjumaale, kolivad eelkõige Tallinna linna piiresse. Kolmas variant on siis selline Stockholmi ja Berliini joont järgiv polütsentriline ehk siis mitme tugeva keskusega Tallinna linnastu et on võimalik hakkama saada ilma igapäevaselt Tallinna kesklinna liikumata või Tallinnast sõltumata. Kolmandaid stsenaariumi rakendumisel võiks Tallinna kesklinna kõrval tugevateks keskusteks muutuda ka Keila ja Saku. Sealgi võiks asuda kvaliteetset koolid ja lasteaiad ning Harjumaal elavad inimesed ei peaks lapsi hommikuti Tallinna kesklinna tooma. See vähendaks oluliselt Tallinna liikluskoormust. Harjumaa ühistranspordikeskuse arendusjuht Terje Villemi sõnul tuleks tulevikuvõimalusi kaaludes esmalt vaadelda Tallinna linnastud kui tervikut. Pealinna mõjupiirkond ei lõpe linna piiriga. Terje Villem. Kõige kasulikumad, kõige soodsamad tegelikult linnale ja regioonile on sellised integreeritud lahendused, kus noh, näiteks autosid piiratakse mingil määral siis pudeli Kaltega, aga sinnasamasse pudelikaart ette lootakse väga soodsad tingimused ühistranspordi näiteks bussiradade näol samal ajal muidugi väga soodsad tingimused jalgrattaliikluseks ja jalgsi käijatel, eriti jalgsikäijatele kesklinnas. Et just näiteks et Kesklinna foorid eelistavad jalgsikäijad, mitte autod. Mari Jüssi avaldas lootust, et 2011. aastal on Tallinn mitte tavaline vaid roheline kultuuripealinn. Heaks näiteks tõide Bogota linna, kus autovaba on iga pühapäev. Tallinnas on autovaba perepäev eelseisval laupäeval. Hällile kirik saab remonditöid jätkata tänu välismaistele annetustele. Ago Gaškov. Haljala kirik Virumaal on aastaid olnud väga halvas seisus. Mõni aeg tagasi algasid kiriku pikihoone katuse taastamistööd, kuid need katkesid rahapuudusel. Nüüd on tänu baltisakslaste järeltulijatele võimalik töid jätkata. Küsisin osaühingu univald ehitusjuhatajalt Toivo Traksmaalt. Kui halvas seisus, siis tegelikult on Haljala kirik ja miks ta sellisesse seisu sattus? Anname kiriku põhjaküljes oli kuue seitsme ruutmeetriline auk mis juba väidetavalt olnud mitu aastat katuse. Puitkandekonstruktsioonid on ikka väga halvas olukorras. Üldiselt on vene ajal kasutatud väga palju sellist, ma väljenduksin, karjalautade remondistiili on nagu hoitud katki, selle lauale on pandud teine laud peale ta ei ole, välja vahetatakse mäda, haige kohta ei ole välja võetud ja sellest on väga palju tingitud. Kolm baltisaksa perekonda, fon, Dellingshausen, fon, preverni ja von Schuberti järeltulijad on teinud Haljala kiriku taastamiseks väga suure annetuse. See on pisut alla poole miljoni krooni. Ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja Margit nirgi on neile selle eest väga tänulik. Perekonnad on olnud läbi aegade selle koguduse head sõbrad, kes ka varasematel aegadel on kogudust aidanud ja sellel aastal härra Toomas von Dellingshausen võttis enesele kohuseks koguda teatav summa siis kiriku katuse remonttööde jätkamiseks ja see summa on päris suur. 30000 eurot on k saksa perekondade jaoks suur annetus. Me oleme väga tänulikud nendele annetajatele ja tunneme, et suurem, kui see rahasumma on see hoolimine ja see sõprus, mis meil aitab edasi minna nii vaimulikus kui majanduslikus. Haljala vallavolikogu esimees Levaadele ütles, et tänu baltisakslaste suur annetusele on lootust kiriku taastamiseks saada rahaga. Lisaeelarvest vajaminev summa on umbes 380000 krooni ning see loodetakse ka saada. Ilmateade lubab eelolevaks ööks ja homseks vihma, kohati on sadu tugev. Päeval puhub tugev tuul. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.