Kell sai kaheksa, te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on Vallo kelmsaar. Ametiühingute keskliit, Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda juhtisid ühisavaldusega valitsuse ja riigikogu tähelepanu vajadusele arvestada eelarve menetlemisel vähemuse kohale kerkinud ohuilminguid. Rahandusminister Ivari Padar ei eita muutuvat majanduslikku olukorda, kuid kinnitab, et valitsus käib ajaga kaasas. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi jagab ettevõtjate, aga mitte ametiühingute muret. Järgmisele lastele ei võta prügilat vastu sorteerimata jäätmeid sorteeritud jäätmed siis, kui nad tulevad valdadest, kus jäätmevedu on eraldatud, ütleb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Puurmanis avati liiklussõlm, valminud on uus sildia viadukti, ka ristmik. Pärnu linna kunsti aastapreemia pälvis tegevuskunstirühmitus, Non, kraatab ja välismaalt. Läti valitsus astus tagasi kuni uue valitsusjuhi nimetamiseni jätkab Aigars Kalvitis peaministri kohusetäitjana. Soomes Nokias keelati igasugune kraanivee kasutamine, koolid on suletud järgmise nädala alguseni. Reovee sattumist joogiveetorustikku uurib politsei. Ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades vihma. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss seitse kraadi. Ametiühingute keskliit, Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda tegid täna ühispöördumise valitsuse ja riigikogu liikmete poole. Nad juhivad tähelepanu vajadusele arvestada aasta riigieelarve menetlemisel Eesti majanduse kohale kerkinud ohuilmingutega. Majandusarengut viimastel aastatel iseloomustanud ülikiire majanduskasvu kaasa toonud tasakaalustamatuse ilminguid, mille süvenemine võib käivitada negatiivse stsenaariumi alla kirjutanud peavad vajalikuks käivitada tegevuskava, mis sisaldab vajadus suurendada tööjõu tootlikkust. Selleks tuleb moderniseerida tootmisvahendeid ja tööprotsess, kasutades maksimaalsel määral struktuurfondide vahendeid. Töötajate kvalifikatsiooni tõstmine tuleb muuta tulumaksuvabaks. Alustatud arenguks on oluline krediidiasutuste finantseerimisvõimaluste jätkumine tänasel tasemel, millele jätkuvalt tugineb lähituleviku majandusareng ning avaliku sektori ja valitsuse puhul peaks olema senisest konservatiivsem, mitte senisest lõdvem eelarvestrateegia. Selleks taotleda eelarve ülejääki, mis ulatub vähemalt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist. Hädavajalik on stabiilne, läbipaistev ja aktsepteeritud palgapoliitika avalikus sektoris. Ühe meetmena tuleks vakantset ametikohtade vähendamise kaudu piirata riigiasutuste personalikulude kasvu, ütlesid ametiühingute keskliit, Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda. Toom küsis Toompeal kommentaari rahandusminister Ivari Padarit ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt Jürgen liigilt. No kõigepealt pean ütlema, et ja see on mulle nagu väga värske uudis ja aga päris tõsiselt vaadanud neid, neid argumente, mida selles ühispöördumises on märgitud, aga küll ma olen aru saanud, et ma ei näe põhjust, miks ette heita valitsusele öelda mitte midagi tegemist sellises uues majanduslikus olukorras, et valitsus on olnud määratud osavõtlik ja ääretult temaga kaasas käiv, et vaieldamatult oleme me teinud impro järgmiseks aastaks eelarve, mis on planeeritud suurima ülejäägiga, mis kunagi Eesti vabariigi ajaloos on. No see on iseenesest väga tõsine samm, me oleme võtnud ka endal uues konvergentsiprogrammis väga selged eesmärgid ka lähiaastateks, et Eesti fiskaalpoliitika, Eesti rahanduspoliitika on jätkuvalt vastu tundlik ja jätkuvalt on ka järgnevad eelarves planeeritud ülejäägiga, me oleme rakendamas täna järgnevateks aastateks valides struktuurfondide programmi, mille puhul ma võin ütelda, et jah, kunagi ei ole sellist olukorda, kus kõik 100 protsenti rahul, aga siin on ikkagi nende programmide ettevalmistamisel väga tõsiselt kaasatud kõiki sotsiaalpartnereid. Tegelikult on nende programmide rakendamisel ikkagi otseselt seda konsensust ja selle konsensuse eesmärk on olnud, et Eesti oleks jätkusuutlik. Nii et ütleme, et see esitatud etteheide vajab nagu pikemalt analüüsi, aga sellist lauslahmimist vabariigi valitsuse aadressil. Magajaksepteer. Ma jagan ettevõtjad muret päris tõsiselt, et me oleme neid asju omavahel arutanud, oleme arutanud ettevõtjate ja riigikogu seltskonnas, nii midagi üllatavat seal ei ole, välja arvatud see, et ettevõtjad on võtnud peale seda punti ametiühingud. Kui siin mõista sellest rääkida, siis kindlasti peab osutama ametiühingutele palganõudmised on viimasel ajal olnud täiesti absurdselt tüli norivad ja täpselt võimendavad neid samu ohte, mis Eesti majanduses on, see tähendab ebaadekvaatsed palganõudmised on tegelikult Eesti majandusele peamine probleem on see, et ka poliitikas liigset optimismi, et eelarvepoliitika võiks olla konservatiivsem, see tuleb alles teises järjekorras, aga selles osas ma muidugi jah, ettevõtjate seisukohta jagab. Kas teie jagate ka selles mõttes paljude kriitikute seisukohta, et me oleme liiga konservatiivsed, oma optimismi, et me ei suuda nende negatiivsete skeptiliste prognoosidega kaasa minna? Seda küll, jah, aga see on sellise poliitilise masinavärgi inertsus küsimus, kui on kord juba välja hõigatud eelarvenumbreid, siis ei suudeta neist loobuda ja ootamata siin vastuhäältele, mis siin koalitsioonis on, tehakse siiski lisaeelarvet täiesti nõus ega ei ole kahjuks efektiivne süsteem, ta lihtsalt on parim, mis meil on. Riigikogu infotunnis küsiti täna keskkonnaminister Jaanus Tamkivilt olukorra kohta, mis tekib järgmise aasta jaanuarist, kui prügilat ei võta enam vastu sorteerimata jäätmeid. Milliseid jäätmeid loetakse sorteerituks? Selleks, et me suudaksime selle protsessiga kuidagi nagu käivituda ja tasapisi alustada edasiliikumist, oleme ministeeriumis võtnud seisukoha, et vähemasti nendes omavalitsustes, kus jäätmevedu on korraldatud jäätmed viiakse prügimäele jäätmekavadest kasutades korraldatud jäätmevedu, et neid jäätmeid tänase päeva seisuga ja aasta alguses siis lugeda sorteeritud jäätmeteks satub prügilatesse jäätmeid omavalitsustest, kus jäätmevedu on korraldamata ja ilmselgelt on näha, et seal kõik jäätmeliigid on segamini, et siis tuleb ilmselt hakata tegema märkusi ja maksustama seda prügi eraldi. Tähelepanu sellele jäätmeseadus sellisel kujul, nagu ta täna on, võeti vastu maikuus 2004, alates esimesest jaanuarist 2005 pidite omavalitsused jäätmeveoringid oma territooriumil avaldama. Tänase päeva seisuga on olukord selline, et tõepoolest seda on teinud ainult jämedalt öeldes 50 protsenti omavalitsustest ja see tekitab muidugi muret vähemalt esialgses etapis, mis puudutab järgmise aasta algust. Nagu ma ütlesin, me võiksime ikkagi sorteerituks lugeda jäätmed, kus on siis ära korjatud näiteks pakendid, papp, biolagunevad jäätmed ja sellised lihtsamad asjad, et siin me võiksime juba öelda, et tegelikult need jäätmed on töödeldud ja neid jäätmeid sorteeritud, neid tingimusi rangemaks ja karmimaks muuta me jõuame ilmselt edaspidi, kui see protsess on käivitunud vabariigis ja siin on ka keskkonnaministeeriumil oma roll, et miskil hetkel me peame siis konkreetselt paika panema need protsendid või piirmäärad alates, millest me loeme, et jäätmeDonsorteeritud Läti valitsus eesotsas peaminister Aigars Kalvitise astus täna tagasi. Kalvitis sattus möödunud kuudel rünnaku alla oma autoritaarse juhtimisstiili pärast. Peamiseks lahkumise põhjuseks oli tema vastu oluline otsus vallandada korruptsioonivastase võitluse juht ning suured erimeelsused olid Kalvitise nii ettevõtjate kui ametiühingutega ka tuleva aasta riigieelarve osas. Läti president esid tähendab võimuliidule järgmisel nädalal oma ettepanekut, kui uue peaministrikandidaadi kohta seni jätkab Kalvitis. Peaministri kohusetäitjana teatas oma tagasiastumisest ka Läti televisiooni peadirektor Janis Holstein. Tere, juhi errumineku ajendas ulatuslikku vastukaja dokumente. Rahal filmib Putini süsteem kavast mahavõtmisele esimesel Hembril. Holstein selgitas, et kirgede möll meedias ja poliitiliste jõudude möll juhtunu ümber läheb talle vähem korda kuid muret teeb, et kahtlused langevad Läti televisioonile ja teletöötajatele ning see on tema jaoks vastuvõetamatu. Holstein töötas Läti televisiooni peadirektorina alates 2004.-st aastast. Soomes Nokias Kansasest keelatud igasugune kraanivee kasutamine linnakoolid on suletud kuni järgmise nädala alguseni. Ligi 30000 elanikku jäid puhta veeta ilmselt juba nädal aega tagasi, kui heitveetöötlemisjaamas käideldav reovesi sattus joogiveetorustiku. Juhtun andis endast Marko aga alles möödunud reedel, kui arsti juurde pöördusid esimesed inimesed. Täna on ära keelatud ka keedetud vee kasutamine, samuti huvitata Nokias kraaniveega pesta Ta ei ennast ega nõusid. Ja uuesti eestist Puurmanis avati täna liiklussõlme, see maksis 160 miljonit krooni. Kohal käis Vambola Paavo. Tööd Puurmani liiklussõlme kaasajastamisel algasid mullu 16. novembril sillaehitaja aktsiaselts Merko tegi oma töid hästi ning jõudis kõigega paar kuud plaanitust varem valmis. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus kinnitas, et senise Puurmani liiklusega kaasajastamise tehti on pealinna külje all Vaida-Aruvalla vahel toimuvaga võrreldes siiski tagasihoidlik. Ometi tuntakse head meelt, et Tartu trassil valmis üks omapärase arhitektuurse lahendusega maanteesild ja viadukt. On üks 67 meetrine sild ja üks viadukt, et enamus autosildasid on siukesed, kus autojuhid sõidavad üle ja nad ei näe seda silla arhitektuuri. Antud kohal on võimalus seda silla arhitektuuri vaadelda siit vana silla peal ja usun, et kui see objekt saab lõplikult valmis siin august 2008 siis ka Vaida-Aruvalla vahel juba sügisel on võimalik kogu seda teelõiku näha täies hiilguses, nii nagu ta on kavandatud. Puurmani uue silla ja viadukti ehitamine läksid maksma 160 miljonit krooni. Poole rahast andis Euroopa liit. Jõgeva maavanem Aivar koka kinnitusel on 160 miljonite maakonna teede arengusse suur summa. Õhtuti tuledesäras olevat liiklussõlme võib koka sõnul võrrelda suisa linnaga. Ent mis peamine, paranes kohaliku rahva liiklusohutus. Viadukti ehitusega Saiga, Puurmani alevik, Endale Kerte, milleks väiksel omavalitsusel kindlasti oma eelarvest oleks palju raskem ehitada gurmanni küla inimesed saavad ohutult kõnni, ta ei pea olema suurte masinate vahel, ma sõidan tihti seda teed ja, ja kui ma sõidan pimedas, siis kolm tänast linna ei ole kunagi nii valged ja valguskuma ei paista nii kaugele, kui me sõidame üle Puurmani õue. Viadukti. Liiklussõlme avamisel osalenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et riik on jätkuvalt huvitatud meie teedevõrgu kaasajastamise eest. Kas Tartu maantee rahastamisel on valitsus jõudmas üksmeelele? Mina pooldan, Tallinn-Tartu tee, valmis, ehitaks see on minu seisukoht, et ma rohkem vaatan siin ikkagi aga rahandusministrit kolleegi peale või meil ei ole mõistlik enam teid ehitada nii-öelda jupikaupa, seda tuleks teha suure projektina, me tegelikult võidame sellest tunduvalt rohkem, kui seda Jupitada, viia ta need aktsiisi sisse, et kõik inimesed, kes sõidavad, teavad, et väike osalejad selle Stalin Tartusse, nii nagu igasse teesse. Järgmine suur etapp Tallinn-Tartu maanteearengus on Mäo ümbersõidu rajamine, see algab järgmisel sügisel Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Pärnu Moodsa kunsti aastanäituse avamisel uue nimega vanas näitusepaigas anti täna üle linna kunsti aastapreemia. Ülle Hallik jätkab. Täna avatud Pärnu Moodsa kunstiteost Ta näitus kannab nime leivast, armastusest ja vintpüssist ning sellele on väljas 14 autori tööd, mille on välja valinud kuraator Andrus Joonas. Näituse avamisel sai linna kunsti aastapreemia tegevuskunstirühmitus Non kratta, mis on jõudnud rahvusvahelisele tasemele nii oma tegevuse kui rühmituse liikmete päritolu poolest. Preemia komisjoni kuulunud Alari raud Ühe sõnul on mitme traditsioonilise kunstiürituse taga seisev nimi varemgi kandidaatide seas olnud kuid pidanud seni ikka mõnele üksiktegijale alla pandud. Sel aastal ja ka eelmisel aastal on rühmitus Non kratta palju selgemini ja hoopis teised tasandil esinenud ja, ja pigem võiks öelda, et isegi üllatanud sest nende kvaliteet on ka tublisti kasvanud ja sellest annab ka tunnustust. Et siin aasta jooksul on ette võetud väga mitmeid tuure nii Ameerikas, nii põhja- kui Lõuna-Ameerikas, Euroopasse, Aasiasse. Kunstirühmitusse Non kratta kuuluvat liikmete arvu on selle liikmed aja trossi sõnul raske täpselt öelda. Ütleme, võib-olla mingeid aktiivseid tegelasi on seal, ma arvan, kuskil 40 ümber, aga päris suur rahvusvaheline grupp, et siin on inimesi Tšiilist, Ameerika erinevatest riikidest. Ja siis on euroopaest on Aasiast. Nii et noh, täpselt siukest loendust ei ole nagu pidanud. Puhu linnalt saadud 30000 kroonine preemia kulub, said näituse avamisel viibinud oma silmaga näha käega katsuda. Pärast kunsti aastapreemia kättesaamist esitles rühmitus raamatut, mis dokumenteerib nende tegevuse alates loomisest aastal 1998 kuni käesoleva aastani. Lõpetuseks jääb veel täpsustada näitusepaik, milleks on seni uue kunsti muuseumi käsutuses olnud kaks suuremat saali, mis nüüd Pärnu Kunstihalli nime kannavad. Linnagalerii direktor Alar Raudoja kinnitas, et nii jääb see pooleks aastaks kuni vastavalt esialgu suusanalisele leppele lähevad need maikuust kuni novembrini taas uue kunsti muuseumi kasutusse. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Eeloleval ööl pilvkate tiheneb ja alates artest hakkab sadama vihma, Kirde-Eestis võib algul tulla ka lörtsi, lõuna ja edelatuul tugevneb seitsme kuni 12, puhanguti 15 meetrini sekundis, rannikul ulatuvad iilid kuni 20 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Päeval on pilves ilm, paljudes kohtades sajab vihma, õhtupoole jääb sadu alates saartest harvemaks. Puhub lõuna ja edelatuul üheksa kuni 15, rannikul kuni 22 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on päeval pluss üks kuni pluss seitse kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.