Head vikerraadio kuulajad. Meie tänase saate külaliseks on mees, kelle loomingus võib kohata nii nõidu, printsesse zombisid kui vampiire kuid laiemale publikule anda tuttavaks saanud ühe hoopis teistsuguse tegelasega. Stuudios on Krista taim ja Andres Ammas Helivoolis Ingrid Roosipõld ja juhatab järgmist intervjuud sisse muusika mis ongi inspireerinud looma sellist tegelaskuju nagu Apteeker Melchior. Tere tulemast saatesse Indrek Hargla. Öelge palun, milline on olnud see lõppeva aasta teie jaoks on see olnud hea aasta? Ma arvan jah, et ma ei tohiks nuriseda selle aasta üle, see on olnud nii kiire aasta, et ma ei ole selle aastanumbriga 11 veel ära jõudnud harjuda, ki-kõik need kahe 2000 karjuvad aastal on, on imelikud ja ja see 2011 oli, oli väga kiire, oli väga vähe aega, väga palju tegemisi ja väga palju tööd. Väga huvitav aasta. Ühele kirjanikule saabki ta huvitav põnevamast olla, kui tema teost müüakse palju. Rahvas armastab seda ja nõuab järge ja kui teda hakatakse tõlkima teistesse keeltesse, nagu näiteks soome keel Jah, no siin praegu on olnud kokkuleppeid prantsuse, läti ja ungari keelega kaamera, et et võib-olla siis 2012 on, on, on, on ka need valmis. Kas see oli teile endale üllatuseks, et just lõppeval aastal laiem Eesti publik teid omaks võttis ja avastas? No ma ei ole nagu endale sellist küsimust esitanud, et kas oli üllatus või mitte, et eks see oli väga palju meeldivat sellel aastal, jah, et ei saa salata, et kui sinu loomingu vastu, kui tuntakse, et see on meeldiv, sellega kaasneb mitmesuguseid asju, võib-olla, mis ei ole nii väga meeldivad näiteks kasvõi see, et sa pead tihti käima rääkimas ja sa räägid ikka sedasama juttu ja see muutub endale kuidagi igavaks. Kui sa kogu aeg samu asju korrutad, aga erinevat juttu ei saa rääkida, siis võib jääda mulje, et sai ta ise ka, mis seal täpselt räägikusega niimoodi juttu ajada, aga aga noh, eks see oli vist teada, et kriminaalkirjandus krimkad on populaarsem ja olulisem žanr kui kui ulmekirjandus, mis ikkagi On on laiale lugejaskonnale jääbki võõraks iga paljunõudvaks selliseks imelikuks nishikirjanduseks, aga aga krimkad on meil olnud ju kogu aeg üsna populaarsed. Kuidas Melchior sündis? Noh, ma olen olnud kogu aeg klassikalise kriminaalromaani austaja, lapsest saadik ikka päris väiksest saadik ja kui sa oled juba kirjutama hakanud, siis sa mõtled ka kogu aeg selle peale, et peaks ka mingi kriminulli kirjutama. Ma olen kirjutanud vanemalt kolm köhi romaani klassikalise kriminaalromaani žanri võtmes. Aga noh, need on ilmunud eraldi ulmekogumikus ja olnud ikkagi seotud rohkem nagu ulmetekstidega. Aga see mõte tiksus kogu aeg edasi ja ja siis oli 2008 kevadel, kuni see mõte tuli jälle pähe ja tuli pähe ka selline veendumus, et ei ole võimalik mitte ühegi nipiga ei ole võimalik kirjutada tänapäeva Eesti olustikus toimuvat klassikalist kriminaalromaani klassikalist ma mõtlen just siis sellist mille reeglid pärinevad sealt kahe maailmasõja vahelt umbes ja ja mille kuulsama parima sinna ja on Agatha Christie. Et sellist asja tänapäeva Eestis teostada ei ole võimalik mitte ühegi nipiga ei ole võimalik, miks? No lihtsalt see žanr ei toimida sellises ühiskonna hakkaksin mängima liiga suurt rolli, aga ühiskond ei ole selles klassikalises kriminaalromaanis oluline. Tänapäeva Eesti ühiskonnast ei saa kirjutada ilma kriitilise realismi psühholoogilise realismi lähenemisnurgad nurgaga saab kirjutada jah, võib-olla sellises. Siis tuleks mingi muu asi välja, juba, saab kirjutada nii nagu on võib-olla see tänapäeva kuulus Põhjamaade kriminaalromaan, mis on selline tugev sotsiaalpsühholoogilis kriitilise joonega, eks, aga see on hoopis midagi muud. See ei ole see klassikaline puhas kriminaalromaan, mida mina armastan. Ja teostada seda tänapäeva maailmas, kus noh, on on kas või need tehnika, tehnika, jälgimispealtkuulamisseadmed on, on iga nuka peal, eks ole. Selles olustikus mingisugust selliste reeglitega asja kirjutada on ülimalt keeruline. Et seda oleks tulnud teha siis kusagil ajaloos, nii et noh, siis ma hakkasingi minema järjest kaugemale, kaugemale, kaugemale külma. Leidsin, et aga keskaegne Tallinn peaks ju sobima sellise loo teostamiseks ülihästi. Ja järgmine küsimus oli, et kes siis detektiiv peaks olema noh, sama hästi, sama kiiresti tuli pähe mõte, et see on loomulikult apteeker. Tundub huvitav, selle kaudu saab. Ta sobib, selleks tab apteekri institutsioon kesk keskaegses linnas on selleks igati sobilik ja ja noh, Tallinn on ka mõnevõrra tuntud oma apteegi pärast. Ja nii ta alguse sai. Oli teil ka prototüüp olemas? Ei. Ei ole, ei olnud. Tuli välja mõelda. Enamus teie jutt on tegelikult välja mõeldud. Miks te ei taha kirjutada seda, mida, nagu enamus meie kirjanikest kirjutavad iseendast sellest, mida ta näeb, kuidas ta maailma valu kogu aeg tajub ja ja mida ta teistest arvab ja mida teised temast arvavad. Miks te olete valinud selle tee üldse kirjanikuna, te mõtlete maailma välja, olete klassikalises mõttes hea jutuvestja. Jah, ma ei, ma ei ole iseenda jaoks kuigi huvitav inimene ja Endas kirjutamine minu meelest ei ole. Ei ole päris päris õige kirjandus. Kirjandus ongi alguse saanud jutu Westmisest, tähendab, enne kui kirjandust hakati kirja panema siis vestati või loeti jutte ette. Ja kirge hakati neid panema. Alles hiljem hakati kirja panema, noh siis ütleme selliseid moraaliga, seiklusjutte või muinasjutt, epaseid teksti, kus midagi juhtub välja mõeldud kangelastega, kus loo sees saavad mingisugused moraalsed tõekspidamised tõeks ja, ja see lugu võimendab neid asju. Et minu enda isik ja igapäevaelu ei ole kuigi inspireeriv, sellest ei ole midagi suurt kirjutada ja, ja palju huvitavam on jutt välja mõelda. Mingil mingil moel muidugi on igas iga kirjaniku loomingus, ega enda isikut ei saa sealt päriselt eemaldada, ikka lipsab sinna enda mõtteid võib-olla sisse või enda maailmanägemist, aga aga ma püüan kirjutada inimesi inimestes, kellel on erinev maailmapilt või maailmavaade ja erinevad motivatsioonid ja arusaamad õigusest ja õiglusest. Siis tekivadki huvitavad konfliktid ja olukorrad mida saab lahendada ja kirjeldada. Indrek Hargla meenutage natukene seda aega, kui te 27 aastasena kuskil hakkasite kirjutama. Tähendab see oli, mis ta oli siis 298 98 aasta oli siuke periood, millal Eestis hakkas levima internet ja interneti olid Tartu ulmeentusiastid ulmehuvilised tekitanud ajakirja Algernoon, kus igaüks jama ulmejutte avaldada, noh, tänapäeval tundub niisugune asi kuidagi äärmiselt tavaline ja igapäevane, tol ajal oli see äärmiselt uudne sündmus. Uudne asi, huvitab Pole varem olnud sellist võimalust. Ja noh, siis ma istusingi kirjutasingi ühe ulmejutu, mille peale ma olin ammu mõelnud, saatsin selle sinna, pandi üles. Hiljem ma sain selle seltskonnaga seal muidugi headeks sõpradeks olema, seda siiamaani, sest ega see ulmekogukond ongi Eestis üks sihuke väike sõpruskond. Ja ja edasi, siis avaldas mingi mõnda aega seal internetis neid lugusid ulmejutte. Ja paari aasta pärast oli Hans Luik kirjastuses Kuldsulg, kes tegi pakkumise, et võiks need jutud siis panna raamatusse kogumikuna. Sel ajal hoiduda juba väljakujunenud isiksus. Kas teil niisugusest teismelise east ei ole jutte? Ei ole söönud. Enne seda, enne seda ei olnud ühtegi mingisugust ilukirjanduslikku teksti nagu lõpuni kirjutanud. Ei olnud motivatsiooni või ambitsiooni. Aga see ulme, see nagu tõmbas, et seal esimese jutu kirjutada Nojah, ilmselt jah, sest millesse nagu muust kirjutada, noh ma ütlen, et see igapäevaelu ja tavalised inimesed, noh, niuke olme argikirjandus, olmekirjandus, et seda on kuidagi liiga palju, niigi tuleb kogu aeg nagu proportsionaalselt rohkem juurde ja eesti eesti kirjandus ongi noh, selline hästi olmeline, realistlik, tavaline, argine. Et võin siin paar aastat tagasi novellivõistluse žüriis ja lugesin läbi portsu aasta jooksul ilmunud eesti novelle ja olin päris masendunud kuivõrd-kuivõrd, niisugune kõik nad on argiigapäevaelust, seda, mida inimesed näevad enda ümber, millest ajalehed räägivad, millest telekas näevad ja kuulevad, et seda veel kirjutada ka. Loomingusse tundub kuidagi noh, minu jaoks väga võõras, palju huvitavam on ju välja mõelda asju, sest ega kirjandus ei pea püüdlema realistliku tõe poole, kirjandus peab püüdlema emotsionaalse tõe poole ja emotsionaalse tõe poole ei pea jõudma tingimata ju läbi realismi ja argielu. Mulle on meeldinud teie varasemates juttudes, mis te olete kirjutanud, sellised tegelased nagu printsessid, zombid, nõiad ja nii edasi. Kuidas need on sündinud või, või tavainimene peab need zombi seal midagi õudset. Ei, ei, me seda ei vaata, aga et neid annab ka kirjandusse panna, nii et need on lahe lugeda. No, eks sa, see asi käib niimoodi, tahad, sa töötad sellega, et sa mõtled midagi välja, üritad leida seoseid, huvitavaid asju, et kuidagi omavahel mingisugusesse gravitatsiooni panna. Sündmused peavad 11 mõjutama ja olema põhjuslikus seoses ja ka kirjanik ei mõtle niivõrd asju välja, kirjanik valib, otsib ja valima, noh ütleme, et helilooja kirjutab ju ka muusika, seda, mis ta kuuleb. Ta ei mõtle muusikat välja, see muusika on looduses olemas. Samamoodi. Ilmselt on, on lood ja asjad, milles kirjutatakse, millest üldse mõtet kirjutada noh, niikuinii olemas mingisuguses üldises psüühikas üldises teadvuses kirjaniku töö on sealt nende talle konkreetset vajalikke ja huvitavate asjade valimine, ülesotsimine ja selle selle sfääri kuulamine. Eks sa lihtsalt siis töötabki nii et et mõtled kombineerid, sätid, kuidagi asju üritad seda lugu paremini kuulata. Mõnes mõttes on see nagu võrrandi lahendamine, igasugune kirjandus, ta on, ta on, ta on kalkuleeritud käsitöö nagu võrrandi lahendamine, et mõnikord sa tead seda eesmärki. Sa tead nagu selle võrrandi vastus, sul on vaja sinna sisse-välja mõelda, need muutuvad. Mõnikord vastupidi, eks ole, on teada Need võrrandi liikmed või muutujad. Aga sa ei tea veel, mis vastuses annab, aga sa tead, et see vastus peab olema loogiline ja noh, siis otsidki ja vajadusel vahetad neid muutujaid seal ja natuke muudab neid või ideed, midagi sellist. Aga ei ole seda tüüpi kirjanik, et kes ootab, millal vaim peale tuleb ja siis järsku tuleb, siis hakkab torust tulema ja muudkui aga kirjutati kirjutatud. Ei, ma ei usu, et niimoodi jah, noh, eks ma tean, jah, võib-olla, aga ei ma arvan, et igasugune töö on ikkagi mingid metoodiline ja distsiplineeritud, mõtestatud, korrastatud tegevused. Noh, päris sellist kaootilist loomeprotsessi ma ei usu, et ka renessansiaja kunstnikud, keda mina väga imetlen, nii oleks töödanud, ma arvan, et noh, kirjandus või üldse igasugused kujutavad kaunid kunstid seal. See on TÖÖ kirjandust nendest kõige vähem väärtuslikum ja lihtsam võrreldes maalikunsti või muusikaga. Aga, aga siiski ta on töö ja tööd ei saa teha niimoodi päris kaootiliselt või. Oodates, millal vaim peale tuleb, vaid kvaliteet saab sündida. On ainult läbi mingi korrastatud tegevuse. Metoodilise tegevuse. Kas teil on omad töörutiin mida te järgite ja mis teid aitab? Oma tool, oma laud ja arvuti eile õhtu muusika kõrvaklappides. Jah, täpselt nii, tähendab, eile õhtul ma olingi pisut teistsuguses keskkonnas ja kohe ei tahtnud päris hästi edeneda töötamine, et põhimõtteliselt jah, nii, nii ta on, et tahad ikka seda oma lauda, mis on sentimeetri täpselt õigel kõrgusel ja ja klaviatuur ja kõlarid olid, peavad olema täpselt seal, kus nad peavad olema, isegi lõhnaküünal on tähtis Mihukkades parasjagu on, keegi ei tohi siis tolle. Ei, tohib ikka tohib ikka, ega see ei ole nüüd, jah, ma ütlen, see, see ei ole selline prots noh, protsess vaid, vaid noh. Noh, noh, on vaja jah, süveneda ja keskenduda ja ja, aga see ei tähenda nüüd mingisugust eraldumist maailmast on vaja sisse elada, aga aeg-ajalt tuleb ka välja tulla, sealt muidugi jah. Ja aitab siis sisse elada ja Melchior siis keskaegne muusika. Väga paljuski keskaegne muusika, aga ka igasugune muu, tähendab see nüüd jah, ei ole võib-olla oluline rääkida, aga see mingid mingid elemente tehes on, ei saa kuulata näiteks laulu, millest ma aru saan. Ma kohutavalt armastan pluusi, aga pluusi ma ei saa kuulata, Ta kui ma töötajana. Ma ei saanud sellepärast, et siis ma hakkan seda kuulama elal hoopis sellesse muusikasse sisse ja tõesti ei tule midagi välja. Et aga jah, ütleme Melchiori kirjutades keskajal vanamuusika varajane muusika sobib imehästi. Seda enam, et ma ei saa laulusõnadest aru. Aga ma ei oska ei saksa ega ladina ega itaalia keelt. Vähemalt nii palju, et ma seda laulust kuuleksin laga. Sellise emotsionaalse tausta või sellise vajaliku ruumi sisseelamiseks tekitab see päraselt. Ma olen üldse lapsest saadik, kes peaks see muusika suur fänn olnud. Tänaseks saatekülaliseks on Indrek Hargla ja öelge palun, kas see on nii, et, et ole hea kirjanik, sa pead iga päev kirjutama midagi, kasvõi paar rida. No, ega kirjanduses ei saa öelda vist kunagi, et mida peab või ei pea tegema või kus me selle reeglistiku või mõõdupuu võtame, et mõni maailmakuulus kirjanik on avaldanud ainult üks, kaks lühidalt maania. Ja ongi kogu tema looming, aga keegi nagu ei kahtle tema Geneaalsuses. Eestis ei saa kirjanikuks õppida, mõnel pool mujal maailmas vähemalt lõpetatakse, kas, kas saab, kas midagi välja tuleb, on iseasi, aga noh, saab vähemalt õppida. Ja üks selline asi, mida õpetatakse, ongi jah, see, et kirjanikud kirjutavad, et sa pead hakkama nagu mõtlema ja töötama ja harjutama ennast nagu selle kirjaniku eluga. Väga tähtis, oluline minu jaoks küll on tõesti see, et on märkmik, ebapliiats taskus, kogu aega. Teete märkmeid, kui mingi jama. Jah, täpselt öeldakse küll, et kui, kui, kui on ikka väga hea mõte, et siis ei lähe meelest ära, aga minul on, ei ole kuigi hea mälu. Nii et mul võib vabalt ära minna meelest. Aga et iga päev kirjutama, noh, ta on jah, sellise rutiini või distsipliini küsimus, et kuidas kellelegi sobib, et jõule vist sobib, jah niimoodi ütleme, üks viis päeva nädalas. Tööd teha niimoodi regulaarselt. Mõni teine tahab töötada, jah, niiet kirjutab kuu ajaga romaani ja siis paar aastat mitte midagi ja siis tuleb jälle see loomeperiood, et noh, see on ilmselt individuaalne. Teoste puhul on kiidetud seda taustainformatsiooni, neid detaile, ajastu kirjeldusi. Kas te näete palju vaeva enne kui ta kirjutama hakata, kas ja kas ettevalmistustöö on pigem vaev või on see pigem mõnu? Mõnikord sa tead umbes mis informatsiooni sul on vaja ja siis sa teedki tööd sellega, et sa otsid seda. Mõnikord on vastupidi, mõnikord sa töötad läbi informatsiooni eesmärgiga sealt leida, mida sul võiks vaja minna. Ja need, need mõlemad töömeetodid on siis pakuvad nii rahuldust kui, kui nõuavad pingutust ja aga, ega seda muidu ju ei teeks, kui, kui see, kui see rahuldus seda pingutust, ülekaalu, et mul on natuke halb või kurbi kogemusi sele tekstidesse, liiga suure infohulga kuhjamisel. Mul endal ei ole selle vastu midagi, näiteks lugedes kui ma ise midagi loen, eks ole, et seal on siis mingid pikemad teaduslikud või ajaloolised Eskursid sees, mulle väga meeldib lugeda ja mul ei ole ka midagi selle vastu, kui ma näiteks mõnda raamatut lugedes olen sunnitud pöörduma teatmekirjanduse poole, siis ma tahan nagu rohkem teada nendest asjadest. Aga noh, ilmselt on heas kirjanduses ikkagi mingisugune balanss, kui palju sinna läheb nüüd infot ja kui palju siis seda seda kirjandust aga paar korda olnud, kuid kui see seda infot taustainfot on saanud liiga palju. Ja siis ongi see lugu jäänud kirjutamata, et on tegelikult minu jaoks üsna kindel sihuke tunnetud tunnetuslik piir kui pallima. Pean teadma enne kirjutama asumist, sest ega ühtegi lugu ei saa enne selle kirjutamist valmis kirjutada. Ei saa ka visandada ennekõike. Et sa pead ära tundma selle piiri ja usaldama ennast usaldama seda piiri, et kõik muu edasine seda ei hakanud uurima, seda ei hakka enne välja mõtlema, see peab sündima nagu selle loomisprotsessi ajal seal nagu väga tähtis minu jaoks on noh, selline nagu, kuidas ma ütlen inspiratsiooni välja väljapetmine või, või noh, on vaja viia ennast mingisugusesse seisundisse, kus sa, kus sa tead, et noh, edasi, sa saad juba hakkama ilma abivahenditeta. Taustainfo olemasolu on vajalik. Aga sellega ei tohi ennast üle koormata. Üks kriitika on teie viimase Melchiori raamatu arvustuses kirjutanud, et ja kiitnud teid selle eest, et te olete lugejasõbralik kirjanik. Lugejasõbraliku kirjaniku vastand oleks enda sõbralik kirjanik. Võib ju targutada niimoodi umbes valem, et mida rohkem aega on kulunud mingi kirjandusteose valmimiseks, seda lühema aega kulub selle läbilugemiseks ja vastupidi. Aga noh, see ei ole muidugi absoluutne olema ka mingi mingi iva selles ilmselt on. Nojah, kui me räägime Tallinna keskajas siseks ütleme, et siis Tallinna linna õnnelikust lapsepõlvest siis ilmselt nii on, et eks ma ise pean samamoodi sinna sisse elama sinna sisse sukelduma ja tegema läbi sedasama avastusretke, mida, mida lugejad teeb, et ega ma seda ju ei tea peast kõike, ise ma pean ka natukene mõtlema ja uurima, järele vaatama ja siis leidma need olulised tugipunktid selles väljamõeldud kirjanduslikus universumis ja need kuidagi omavahel seoses panema ja nendevahelise ruumi täitma siis mõtestatud ja tunnetatud, läbi tunnetatud tekstiga, nii et kirjutades käin läbi ilmselt sama sama teekonda nagu, nagu lugeja käib või peaks käima. Kirjutamine ongi ju lugeja mõte, taju, inseneerimine, manipuleerimine. Sa pead panema lugeja mõtlema ja tundma ja arvama selles suunas, nagu sul vajalik on. Ja noh, eks siis tuleb ka siis seda, seda teed käia niimoodi natuke teeseldes. Kas Tallinna vanalinna füüsiline keskkond ka teid inspireerinud on konkreetselt, et näete, ma tean mõnda väravat või Londonist müürijupi ja kindlasti mõttes kasutada. Kindlasti jah, nii palju kui seda ehedust seal veel alles on. See suur raekojaalune keskaegne kõrtsis, kolmas draakon on, on väga tore koht, kus vahest käin ja kus me ka need Melchiori ekskursioone lõpetasime suvel. Selline kus siis on need tüdrukud? Edendavad keskaegsete kõrtsi jamada? Kui palju teil jääb aega kirjutamise ja ka põhitöö kõrvalt lugemiseks? Üha vähem ja vähem tahaks, et jääb rohkem ja seetõttu ma üritan väga hoolikalt valida, mida ma loen ja aga mida te loete? No ma arvan, et eks ma olen lugenud kõiki, aga, aga nüüd ma jõuan jah, lugeda üha vähem ja vähem ma loen noh, teaduskirjandust ma loen pidevalt astronoomiat ja ajalugu. Ja ma loen peamiselt ulmet ja, ja lülitan siis nagu valida enda jaoks kõige tähtsama ja olulisema olulisemana tunduvaid raamatuid ja autoreid, noh konkreetselt praegu ma loen fantaasia, kirjastuse viimast antoloogiat. Täheaeg üheksa ja selle jutuvõistluse viis paremat juttu on seal sees ja mitu raamatut on veel pooleli. Aga kui rääkida ka varasemast ajast, et mis on olnud need raamatud, mis on teile sügavalt muljet avaldanud või siis need kirjanikud, keda soovitaksite teistel lugeda mis on nagu teid mõjutanud. Mis on mind mõjutanud? Noh, kui ma räägin kriminaalkirjanduses, siis kahtlemata ägata, Kristin, keda ma pean kõigi aegade kõige paremaks kriminaalkirjanikuks noh, tema puhul talle võib ette heita, et ta ei olnud kõige parem kirjanik, aga aga žanriliselt just nimelt kriminaalkirjanduse võtmes on ta on ta jäänud täiesti ületamatuks meistriks. Mitte ükski pole nii hea, kui tema ulmes Science Fiction vänta siis on kahtlemata üks noh, igasugustest objektiivsetest kriteeriumitest lähtudes. George Martin tänapäeval üks olulisemaid fantasy kirjanike ja, ja iga kirjanik, kes tema teksti loeb, ei saa jätta imetlemata tema tema suurepäraseid ametioskusi, kuidas ta oskab lugusid jutustada kuidas ta oskab maalida portreesid inimestest ja nende motiividest. No see on nüüd ka eesti keeles ilmunud Troonide mängu nime all ja mõtlete neid Ma võin lisada siin jah, et keda ma olen viimasel ajal ulmekirjanikest kõige rohkem lugenud. Stephen Baxter, inglise autor, keda vist üks romanuga eesti keeles, aga minu meelest on ta hea näide. Inseneritaustaga kirjanikust ja tema väga heas keelekasutuses ja lugudega kompoleerimises ja samuti ka selle taustateadmiste ja taustainfo läbitöötamise metoodikas ja esitamise metoodikas on ongi just näha seda head inseneri. Kuivõrd. Täpne elegantne, kalkuleeritud ja, ja samas sisu ja mõttetihe on, tema on tema lause tekste ja ma imetlen ka tema võimet kirjutada korda keskaegsest Inglismaast või keskaegsest Euroopast täiesti puhast ulmet ja järgmises raamatus kirjutada sellise radikaalse astronoomia ja, ja füüsikaga kusagil kaugel galaktika teises servas toimuvat mingid sihuksed kaugkosmoseseikluslugu, et jah, et tema on ilmselt üks minu viimase aja lemmikuid, keda ma kõige rohkem loen, aga Eesti keeles, kes on ilmunud ja mulle väga meeldinud, on pool Anderson ja Simons näiteks mõned autorid Nendel on siis ilmunud Simonselt hüpeeriani raamatud. Ja ja pool Anderson oli palju erinevaid, peamiselt küll fantasy romaane, kirjastuselt fantaasia ja, ja ka jutukogumikke. Häid kirjanikke on, on nii palju. No see ei ole meeste kirjandus, et naistel ei kõlba seda lugeda. Ei ole üldse, tähendab Ma ei teagi väga, mis peaks olema see nagu meeste või naiste kirjandus, noh, on muidugi mingisuguseid ekstreemsusi, aga noh, kirjandus, tantsuline Juniseks nähtus minu meelest, et aga noh, kui me räägime sans siis seal on neid autoritest olnud nii palju. Et, et ma julgen, ei oskagi öelda. Kes on mind mõjutanud rohkem või vähem, aga igasugune hea kirjandus peabki natukene mõjutama inspireerima. No aga kui inimesele, kes ei ole kunagi elus lugenud ühtegi fantasy raamatutega ulmeraamatut kuidas te neile selgitaksid ära, mis need raamatud on ja mis on need vahe, kas seal fantaasiakirjandus või on see nüüd ulme? Ei ole mõtet defineerida väga tunnetuslik tähendab selle sõnaga ulme, eesti keeles haaratakse kõik kolm ulme põhilist alaliiki horror ehk õudus Science Fiction ja Fantasy. Science Fiction ei kohta, öeldakse mõni keeles, eesti keeles ka teadusliku fantastikaga minu meelest see on vale, kuna see on otsetõlge vene keelest rassism ja, ja ei ole päris viisakas minu meelest niimoodi öelda, aga ulme, hõlmabki, kõiki neid kolme asju ja ega ma neil noh, lugedes väga vahet ei tee. Ma võin lugeda õudust, võin lugeda. Sans fiksonit lugeda, fantasid kõik hea meelega kõiki nende segu ja vahežanreid, mis on, mis on ka väga palju olemas, mul ei ole ühte oma kindlat lemmikut. Aga noh, defineerimisega on jah, nii et et seda teed ei soovitaks kellelgi minna, sest ükskõik, kui täpselt neid piire ei üritata, maha panna, siis ikka jääb midagi sinna piiride vahele või keskele ja ja kõik sellised definitsioonid on on üpris üpris kasutud ja mõttetud, et see on ikkagi selline tunnetuslik asija. Aga kui ma nüüd olen lihtne lugeja, mulle räägitakse, et väga huvitav on, selline hea raamat on ja veel nagu ulmeraamat siis kohe inimesele kangastub, et nii nüüd tulevad mingisugused tundmatud planeedid, võib-olla ka limakollide, lendavad laevad ja ma ei saa mitte midagi aru, mis seal toimib ja kõik on väga ebahuvitav, tulevad veel ka robotid, võib-olla mängu. Et on see nüüd õige ettekujutus või on siin kedagi eksitatud, et see ei pruugi nii olla, et seal taga võib olla väga põnevaid seiklusi ja kõik on täiesti arusaadav. No see siin alguses kirjeldasid, see juba tundubki põnev seiklused. Mõnele tundub hirmutav tehnilised nimetused, võõrad sõnad, millest ei saa aru. Kui kirjandus hirmutab, see ongi väga-väga hea ja noh, siis sa tunned midagi lugedes sa oled mõjutatud kirjandusest, kirjanduse eesmärk mõnest, kui, kui tal üldse on mingi eesmärk, ega me ei tea. Inimesed on aegade algusest armastanud lugusid jutustada, lugusid kuulata, kas seal on mingisugune eesmärk, kes kes oskab sellele vastata või kus ma selle vastuse teada saame? Aga fantaseerida sel teemal ju võiks. Noh, jah, eks me seda teemegi, mis siin praegu et nagu ma olen alati arvanud, ega kirjandus ei pea olema usutav kirjeldus, peabki olema see, mis mõjub kuidagi mõjustab inimestel. Noh, tihti heidetakse ulmele ette, see ei ole usutav, noh, ma ei, ma ei tea üldse, mis on kirjanduses usutav või mitte, sest ma ei ole endale kunagi sellist küsimust seadnud, kas ma usun seda või või ei usu, et see ei ole nagu tähtis, tähtis on see, kas kas see mind huvitab ja kuidagi mõjutab ja kaasa haarab või mitte. Kui palju on Eestis ulmekirjanike ja miks on nii, et paljud neist kirjutavad pseudonüümi all, nii nagu ka tegelikult teie Indrek Hargla? Ma ütleksin, et kui me vaatame siin viimase mõne aasta lõikes, siis justkui jääb, jääb vähemaks, et kümnekonna aasta eest näis, et neid on palju rohkem. Huvitavaid ulmekirjanike, et nüüd on need jah jäänud vähemaks, noh, meil on ehe 100 protsenti ulmekirjanik Siim Veskimees, kes töötab väga energiliselt aktiivselt ja avaldab suurepärast Science Fiction neid pidevalt. Siis on maniakkide tänav, kes on vist avaldanud minu teada nüüd neli raamatut ja viimasel ajal kirjutab rohkem novelle ja töötab ka noh, siis ütleme selliseid toimetaja aktivistina organiseerida siis mitmesuguseid ulmekirjandusega seotud üritusi ja. Aga miks paljud neist kirjutavad varjunimede all, miks nad ei kirjuta oma nime all nagu teiegi? Teiste inimeste eest, mina ei oska midagi muidugi öelda. Aga ega noh, kirjelduses ja kaunites kunstides sellise noom Tepliimi valimine on ju üsna tavapärane olnud, aga see ei ole siin mingi eesti Julbega kuidagi eriliselt seotud nähtuse. Et mina oskan, võib-olla noh, Eestis on lihtsalt, jah, eks moment selles, et kuna väga paljud kirjanikud on kirjutanud ainult endast ja elust enda ümber, et siis ulme ja seetõttu ka laiem publik kipub väga tihti samastama kirjaniku isiksus tema loominguga mis ulme puhul ei ole kuigi mõttekas. Eks ole, sellepärast et kirjanikud ikkagi mõtlevad need lood enamasti välja ulmet, enamasti kirjutataksegi sellepärast et ei taheta kirjutada endast, vaid millestki huvitavast. Et siis just nimelt sellepärast ollaksegi raamatu kaanele pliim. Et ei oleks põhjus kellelgil samastada autoreid tema tema loominguga, noh, minu puhul oli see väga lihtne, kui ma selle esimese teksti kunagi kirjutasin, sain ta valmis, mõtlesin, okei, nüüd läheb nimi alla panen enda nime või. Ja siis mõtlesin, et ah, mis see minu nimi ei ole üldse huvitama, et paneme parem siis Hargla. Mis on see minu lapsepõlvekodukoht, kus ma suvesid veetsin ja siiamaani käin. Et vahva ja kena koht Eestis, et paneme parem selle ilma et ma oleks nüüd jah, niimoodi tundide viisi selle üle järele mõelnud, lihtsalt tegin niimoodi. Nagu ikka inimesed vahest teevad igasuguseid asju Nahkuma järgmise teksti valmis sain siis nagu kuidagi seda küsimust, mis masina alla kirjutanud, nagu enam ei tekkinud tuli sinna iseenesest ja nagu ongi kõik, et ega ma ei ole selle üle pikemalt järgi mõelnud ja analüüsinud. Üks küsimus veel hulga kohta, siis jätame selle sinnapaika. Öelge, kui te kirjanikud omavahel kokku saate, kes te olete, ulmeklubi liikmed kirjutatut, ulmest, armastate ulmekirjandust. Millest te räägite? Selles mõttes, et kas, kas tuleb teemaks, mis toimub kuskil galaktikas magalassi põl. Noh, mis seal sees toimub, see on füüsika ja astronoomia, et aga eks sõbrad omavahel räägivad ju kõigest. Ei hakka rääkima kosmoselaevade ehituse, et kuidas seda kõige paremini kirjeldada. Ei, ma arvan, millest ma kindlasti ei hakka rääkima, on see, mida ajalehed kirjutavad, see, mida telekas näidatakse, millised poliitilised sündmused, ühiskondlik-poliitilised sündmused toimuvad, sellest kindlasti ei räägi. Me räägime muudest asjadest. Kuidas teil on suhted teiste eesti kirjanikega, kui palju üldse kirjanikud omavahel läbi saavad ja üksteisesse sõbralikult suhtuvad? Raamatuid loevad näiteks? Ma arvan, et kirjanikud on väga sõbralikud üksteise suhtes, sest eks me kõik nagu teame, mida see kui, kui vaevaline see kirjutamisprotsess on ja kui palju pingutust see nõuab. Nii et ma arvan, et me austame kõik ja üksteise tööd. Et ei, mina ei saa väga palju kellegagi. Kui tähtis teile üldse tagasisidet anda kolleegilt kriitikult? Lugejalt. Noh, ta on tähtis, ei ole tähtis, ma üldiselt üldiselt usun seda, et igasuguse kriitika puhul, et kirjanik saab aru, millal see kriitika on ta siis positiivne või negatiivne, millal see on? Mõttetu jutt ja millal see on siis midagi? Sest eks ole mõlemad, tähendab kui kui sa näed, et see kriitika on nagu täiesti aiaaugust ja asjassepuutumatu. Aga ometigi see ei ole nagu peatanud inimest seda kirja panemast ja siis üritad selle tähelepanuta jätta. Ja samamoodi ka kiidetakse asjade eest, mis ei ole väga kiitmist väärt. Noh siis ta läheb ka nagu üldiselt ei jäta seda meelde, sest tuleb ette mõlemat kriitikud või noh, need, kes mingis momendis või mingis oma elu hetkel on tegutsenud kirjanduskriitikuna. Et nad kipuvad vahest arvustama ja ma ei rääkinud ainult endast muidugi arvustama mingit seda raamatut, mida nad enda arvates enda arvates lugesid või, või tahtsid lugeda, aga mitte just nimelt seda. Nad lugesid. Nii et ma usun jah, et kirjanik saab aru, millal see kriitika on asjakohane ja millal ta ei ole asjakohane. Ei, ma ei loe üldiselt mida kirjutatakse või, või ütleme nii, et loen üha vähem ja vähem. Me teeme siin lähe pausi, kuulame teie poolt valitud muusikat ja seejärel tuleme jutuga tagasi. Indrek Hargla, Te olete kirjutanud palju raamatuid juba aastast 1998, see teeb ikka hea mitu aastat ja teil on kogumik ilmunud, viimane kogumik suudlevad vampiirid on siin minu ees ja kõrval. Ega see sisaldab väikest märget, et siin on Melchiori jutud. Öelge palun, kuidas te, millest on see tulnud, et kõik see eelne, mis te olete teinud, on jäänud nagu tahaplaanile on Melchiori esile kerkinud. Kas te olete hakanud paremini kirjutama või mis seal? Kui on, kas küsimus on jah, et jah, ma olen hakanud paremini kirjutama. See ei ole ju päris teisiti. No ma ei tea, mis ma, mis ma oskan öelda, et peale selle, et ulme on ikkagi jah, see, mis inimesi väga ei huvita, nad ilmselt või noh, ei ole kunagi ja kuskil niimoodi, et ulmekirjandus ei ole nii populaarne, kui on kriminaalkirjandus. Aga siis see tähendab seda, et rohkem enam ulmejutte kirjutama ei hakka. Ei, ei tähenda, tähendab, tähendab pigem seda jah, et ma töötan umbes sellises režiimis, et lülitan kuskil aasta-pooleteise jooksul kirjutada Melchiori romaani ja ja sinna vahele siis mõningaid Science Fiction või ulmetekste, üks-kaks rohkem ei jõua võib-olla ka rohkem ajaloolisi ajaloolist ulmet või midagi sellist. Aga noh, umbes nii ma nagu nagu kavatsen teha, sest noh ulme on ikkagi see ütleme, esimene kirjanduslik kiindumus ja, ja see vist defineerib mind ikkagi rohkem kui kriminaalkirjandus. Te töötate kuidagi väga metoodiliselt, te olete juba ette lubanud järgmised Melchiori raamatut sisuliselt välja. Mõnedele mõnedele raamatul on juba ette vist kirjastus õigusedki soetatud mõne kirjastuse poolt. Kas sa tõid liiga raamidesse suruv? Ma tean, et mingid ajalehed, jah, midagi kirjutasid, et ma justkui oleksin midagi kuskil maha müünud, aga noh, see, mis täpselt on tehtud, seisab lepingus ja minul ei olnud ajakirjandus seda lepingut lugenud. Ei ole, nii et noh, ma ütlen, ma ise ajalehti ei loe ja ma ei tea täpselt, mis seal kirjutati, aga ma olen ka mingeid kuulujutte kuulnud. Et paha juskui, müüsin mingi ilmumata raamatute asjad kuhugi maha, aga noh jah, ei see ei vasta tõele. Noh, ma ütlen, et ma ei ole seda artiklit lugenud ja ei viitsi ka kunagi lugeda, sest noh, mina tean, mis on ja eks igaüks võtab selle eest, mis ta ise kirjutab. Ja. Soomes ilmus Melchiori esimene osa, loodetavasti ilmuvad ka järjed, kui nad tulevad. Aga selle Melchiori tsükli kallal algas 2008 kevadel ja noh, ta oligi nagu plaanitud tsükina selles mõttes, et ega kui sa hakkad mingisuguse ajaperioodiga tegelaskonnaga tegelema siis seda saabki, nagu vaadata komplektse aja ja ruumina või sellise kirjandusliku universumi tekkimisega, mis nagu kõik universumid paisuvad kogu aeg ja Noh, seal lihtsalt tuleb rakendada jah, mingit sellist meetodit, et sa mingid asjad paned nagu ühte lahtrisse ja, ja mingid teise ja ja noh, niimoodi need romaanide süžeed tekivadki nagu sedamööda, nagu see universum paisub ja gravitatsioon kisub seal mingid asjad ühte tompu tähtedeks ja, ja galaktikat, eks, et noh, kuidagi nii see asi käib, et et loomulikult sa saad keskenduda korraga päriselt keskenduda ainult ühele tööle. Aga need teised tööd või noh, järgmised tulevikutööd, nad on ka kusagil olemas, sega pähe, rohkem mõtteid ei mahu, kui kui ütleme, et üks konkreetne lugu ja võib-olla seal kaks-kolm järgmist. Rohkem korraga ei jõua mõelda ja kavandada, aga aga. Kui sa siin ütlesid, et see on, on nagu lugeja tulnud juurde, siis noh, eks ta on mingisugune, võib olla seos, eks ole, et sa töötad metoodiliselt ja siis võib-olla tõesti annab mingisuguse kvaliteedi juurde, mis, mis neid lugejaid siis rohkem tõmbab? Tähendab teie Melchiori tsüklit on kusagil võrreldud ka Jaan Krossi kolme katku vahel? Jah, mul kah isenesest võrdlust arvata. Ma ei arva nagu sellest tegelikult midagi või ei oska arvata. Sest noh, mina ise ei võrdleks. Kui ma hakkasin seda välja töötama, siis mul ei tulnud Jaan Krossi nimi kohe üldse mitte kuidagi pähe. Sest minu eesmärk on eelkõige esmajoones kirjutada klassikalist kriminaalromaani. Jaan Krossi ei ole kirjutanud klassikalisi kriminaalromaane ja hakata kriminaalkirjandust võrdlema mingi muu kirjandusega, noh, mina ei teeks seda kunagi ja üldse. Ja kross on küll kirjutanud ajaloolises Tallinnast, aga minu mäletamist mööda enamasti ikkagi reformatsioonijärgsest perioodist renessansiajast. Mina kirjutan ikka tükk maad varasemast perioodist ja ja ainult mingi toimumiskoha samasus ei ole ilmselt piisav. Minu jaoks ei ole sellega mingit võrdlused põhjendatud. Olen ka mõelnud, et teha võib-olla see näidendi vormi Kerduda filmid, stsenaarium. See tooks raha sisse ja tuntust veelgi rohkem. Tähendab, esimene Melchiori versioon oligi näidend. See ei äratanud tähelepanu, siis ma töötasin ta romaaniks ümber, nüüdseks on see roma, nüüd nüüd on see romaan uuesti siis filmi käsikirjaks tagasi töötatuda. Aga teised osad võiks sellest saada, eks selline eesti oma film. No loodetavasti loodetavasti, aga noh, praegu käib see võimaluste väljaselgitamine ja sellest on praegu veel vara rääkida. Noh, mis teil praegu töös on, meil lisaks Melchiori tegelase üle kaasaelamisel Ütleme konkreetselt ma praegu olen töötanud telesarja käsi käsikirja kallal millest lähemalt on jällegi vara rääkida. Võib-olla kuskil mõne nädala pärast paar paar lõpetamata juttu vanadest aegadest on ka pooleli, aga tundub, et et see, mis on kolm aastat nagu seisnud pooleli see vist jääbki pooleli, et kui selle aja jooksul ei ole nagu leidnud endas piisavalt huvi ja jaksu ja vajadus seda lõpuni kirjutada, siis ilmselt ei ole see nii teha. Aga selle peale ei ole mõelnud, et võib-olla hakkakski hoopiski kirjanikuks paneks muu töö maha tühjuse juristi amet ma hakkangi kirjutama. Nüüd on ju ka teada, mis rahvale meeldib. Siin on nüüd liiga palju ausaid vastuseid, et ma leidsin praegu jah, välja saaksin öelda. Eestis Eestis jah, said kutse või tähendab noh, vabakutselise kirjaniku amet või statuut või võimalus, see ei ole praegu justkui. Vot seda ei tea ju kui ei ole vähemalt proovinud. Aga noh, jah, ei. See juristi töö on ka sihuke, mis. Mida ei tahaks nagu jätta? Igasuguste sihukeste järskude sammude tegemine nõuab. Ma ei ole selline inimene, kes kes teeb sihukesi järske liigutusi. Aga kas te oletegi loomult selline ettevaatlik, hästi valiti, mõtlete, mida te ütlete, mida te kirjutate? Nojah, minu meelest kirjanduses spontaansus on, mõnikord on see vajalik. Igas jutus on erinevaid etappe, erinevaid elemente. Mõnikord lihtsalt sa peadki olema emotsionaalsem ja spontaansem mõne koha kirjutamisel ja mõnikord on, on vajalik just rohkem kalkuleeritus ja läbimõeldus. Kuidas keegi seda kirjandusliku töö metoodikate elus rakendab? Ei oska nagu enda käitumist ja olemist niimoodi väljaspoolt hinnatav. Te tahate, et asjad oleks täpselt nii, nagu nad. On jah, et ma olen pigem sellise konservatiivse ja konservatiivse mõttelaadiga inimene, kes igasugu uuendusi väga kergelt vastu ei võta ja ja eeldab, et asjad räägitakse väga selgelt, räägitakse läbi nagu ikka enne lepingu sõlmimist toimuvad läbirääkimised. Lepingus pannakse asjad kõik täpselt paika, pooled täidavad neid kohustusi, mis nad on lepingus võtnud ja kui see üks leping saab väidetud, siis võetakse järgmine leping ette, et võib-olla võib-olla selline istumine on jah, kuidagi mulle omasem või mis selle vastand võiks olla siis mingi valuutarisk või? Pigem ma olen niisugune konservatiiv kui, kui, kui Volungdorist. Aitäh saatesse tulemast Indrek Hargla ja tänan ka selle eest, et jagasite oma mõtteid ja soovime. Ma ei tea, mida kirjanikele soovitakse poega aega väga ja soovime teile Aare ja Melchior selle pika iga. Et ta oleks mehega ka veel palju aastaid ja head vana aasta lõppu.