Tere õhtust, kell sai kuus, on laupäev, kolmas november Päevakaja teeb kokkuvõte sündmustest meil ja mujal. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Pakistani president kuulutas riigis välja eriolukorra ja peatas põhiseaduse parlamenti, valitsus jätkavat tööd vahistati, jaga Musharrafi ametis olemise seaduslikkust, vaata nad, ülemkohtu kohtunik. Iraak on valmis igasuguseks koostööks Türgiga kurdi mässuliste tegevuse piiramisel. Muuseas nõustus Iraak vahistama mässuliste liidrid. Kurdi regionaalvalitsus asus sulgema mässulisi pooldavate parteide kontoreid. Praegune Eesti haridussüsteem ka piisavat ettevalmistust elukestvaks õppeks hindasid olukorda Tartusse. Haridusfoorumile kogunenud positiivse märgina on täheldatav koostööd Eke koolisüsteemi parandamisest huvitatud sihtrühmade vahel. Lääne-Virumaa viis kultuuriseltsi saavad tänasest koos käia Kundas, regionaalkeskuses kultuuriseltsid koondavad ligi viitesadat liiget. Lastele on väga tähtis veeta aega koos isa ja emaga ning midagi koos ette võtta. Sellele juhtis tähelepanu tänane perepäev Tallinna spordihallis. Ilm on jätkuvalt lörtsine, pilves selgimistega, ilm vaheldub vahelduva pilvisusega. Sajab vihma, lund ja lörtsi. Öösel tuleb ka kuni neli kraadi külma. Seega muutuvad teed väga libedaks. Alustame välissõnumitega. Pakistani president Pervez Musharraf kuulutas välja eriolukorra, peatas põhiseaduse ja vallandas ka ülemkohtu kohtunikku, kes keeldus presidendi korraldustele. Allumist. Teadagi on ülemkohtu hoone ümber piiranud ja vahistatud on ka üks Pakistani juhtivamaid advokaate. Opositsiooniliikumise liidreid Aid Sassasson. Tööd jätkavad parlament, valitsusi, omavalitsused, Pakistani riiklikesse tele- ja raadiojaamadesse saadeti aga sõjaväeüksused. Eratelejaamad suleti Pakistani, nii on tagasiteel ka endine peaminister. Pena Sirputab. Erakorraline seisukord lükkab edasi jaanuariks kavandatud parlamendivalimised. Kahtlused, et president võib eriolukorra välja kuulutada, läbisid see on põhjuseks see, et valitsus kardab ülemkohtu otsust Musharrafi ametisoleku kohta Pakistanile. Kohus peab nimelt otsustama, kas Musharrafi valimine presidendiks ajal, kui ta oli armee ülemjuhataja, on seaduslik. Kohus lubas otsuse teha esmaspäeval. Presidendi enda sõnul andis eriolukorraks põhjustaga islamistide, enesetapurünnakute ja muude terroritegude sagenemine. Nelja kuu jooksul on kokkupõrgetes hukkunud vähemalt 800 inimest. Jaak on valmis igasuguseks koostööks Türgiga kurdi mässuliste talitsemisele Iraagi põhjaaladel. Seda kinnitas valitsuse esindaja Istanbulis toimuval julgeoleku konverentsil. Ta ei välistanud ka sõjalist koostööd. Iraagi esindaja sõnul on olnud nõuska vahistama mässumeelse Kurdistani Tööpartei BKK liidreid kurdi regionaalvalitsus Põhja-Iraagis asusega sulgema mässulist BKK pooldavate parteide kontor. Praeguseks on suletud Kurdistani demokraatliku lahenduse parteikontorid, mis pooldab BKK vaateid Kurdistani iseseisvumisele. Türgi ähvardate põhjal Iraaki rünnata, kui sealsed võimud ei võta midagi ette kurdi mässuliste tegevuse piiramiseks. Esmaspäeval asuvad Põhja-Iraagi olukorda arutama USA president George Bush ja Türgi peaminister Tayyip Erdoğan. Gruusia opositsioon otsustas loobuda oma esialgsetest nõudmistest ja nüüd nõuab tavaid president Mihhail Saakašvili tagasiastumist. Otsus avalikustati päevade Tbilisis jätkuval meeleavaldusel, millel osaleb ligi 10000 inimest. Eile esitas Gruusia opositsioon Saakašvili nõudmise korraldada tuleval kevadel parlamendivalimised, muuta valimiskoodeksit ja vabastada poliitvangid. Samas leiavad sõltumatud vaatlejad, et opositsioonil oleme oma nõudmiste toetamiseks õnnestunud täna parlamendi esisele platsile koguda piisavalt rahvast. Vaatlejate hinnangul oli võimudele reaalse surve avaldamiseks piisav rahvahulk koos eile siis aga presidendi tagandamist ei nõutud. Läti pealinnas Riias avaldas külmale ilmale lörtsile vaatamata meelt vähemalt 9000 inimest, nõudes valitsuse erruminekut. Meeleavaldajad hoidsid käes valitsusevastaseid, plakateid ja Läti lippe. Toompeaväljakul oli näha ka toomväljakule, oli näha ka Eesti ning opositsioonierakonna uus aeglipe meeleavaldusel ühendatud korruptsioonitõrje büroo juhi Aleksei Loskutov vallandamisplaanidest. Meeleavaldajad võtsid vastu ka resolutsiooni, milles toetatakse õigusriiki ja ausat poliitikat. Avalduses renditakse, et muret valmistavad valitsuse katsed sekkuda õiguskaitseorganite töösse. Meeleavalduse korraldasid valitsusvälised organisatsioonid. Meeleavaldusele saabus ootamatult ka Läti president Valdis Zatlersi. Ta avaldas heameelt selle üle, et inimesed kogusid kogunesid miitingule, toetada uusi Väärtusi, kõlbluste kultuuri. Ta ütles, et ta poleks tulnud miitingule, kui see oleks olnud poliitiline. Eestisse Eesti arstide liit ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliit avalduse, milles kritiseerivad sotsiaalminister Maret Maripuud. Meedikute hinnangul pole minister vastanud ettepanekutele konsulteerida töörahu säilitamise võimaluste üle tervishoius. Tervishoiutöötajad teatavad, et neil pole seetõttu ka töörahu pidamise kohustust. Ühendused meenutavad vaata et eelmisel talvel peetud palgaläbirääkimised lõppesid tuleva aasta miinimumtunnitasude osas tulemusteta. Meedikute ametiühingud keeldusid alla kirjutamast palgaleppele, millest jäeti välja arst-residendid ja kiirabitöötajad. Meedikud nõuavad arsti miinimumpalgaks Eesti kahekordset keskmist palka. Meedikud kritiseerivad haiglate liitu, kes ei tunnista aasta tagust palgakokkulepet Rahvaliidu Lääne-Virumaal maakonnaühenduse konverentsil valiti ühenduse juhiks tagasirakke vallavanem Andrus Blok. Ploki sõnul on maakonnaühenduse peamised tegevused ja prioriteedid valmistada kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. Tema sõnul kavatseb Rahvaliit olla valimistel esindatud nimekirjaga igas vallas. Plokk ütles BNS-ile, et praegune tagant esindatud 80. protsendis maakonna volikogudest Tartus eriti haridusfoorumit, mis oli pühendatud elukestva õppimise alustele. See on ka ette valmistavaks kogunemiseks Eesti haridusfoorumile. Piret Eero räägib lähemalt. Eelfoorumil oli arutelu keskmes alus- ja põhiharidus kui Elukestva õpihuvi tekkimise ja hoidmise oluline komponent. Eesti haridusfoorumi toimkonna esimehe Olav Aarna sõnul on selle juures üheks võtmesõnaks koolirõõm, jätkab Olav Aarna. Erinevad inimesed, arutledes selle üle, mis meie põhikoolis eelkõige halvasti on, miks 1000 kond noort inimest, eelkõige poissi põhikooli iga aasta pooleli jätab, jõuab nii või teistmoodi sinna välja, et see õppi huvi, uudishimu kõige ümbritseva maailma vastu, mis on iseloomulik absoluutselt kõigile, kes esimesse klassi lähevad, kaob mõnel kolmandaks klassiks, aga, aga väga paljudel juba viiendaks-kuuendaks klassiks ja selle ühisnimetajaks ongi see koolirõõm, kuidas korraga Ta ta õppimist ja õpetamist koolis nõndaviisi, et see uudishimu säiliks kogu eluks. Seda, et Eesti haridussüsteemis esineb hulk probleeme, mis lahendusi ootavad, nentis ka haridus ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse juhataja Tiina Kivirand. Põhjendamata puudumised, klassikursuse kordamine koolist, väljalangevus, kuritegevus, narkomaania, need on teemad, mille üle me südant palutame, millest me räägime nii meedia vahendusel kui hariduskonverentsidel, kuid kuid ometi nendele probleemidele ei ole suutnud Me lahendusi leida. Tiina Kiviranna sõnul ei taga praegune Eesti haridussüsteem piisavat ettevalmistust elukestvaks õppeks, seda eelkõige selle tõttu. Praegune õppekava, hindamissüsteem ja õpetamismeetodid vajavad muudatusi. Nii haridustöötajad kui ka õpilased ja lapsevanemad on probleemist teadlikud ning sellest tuleb julgelt ja valjuhäälselt rääkida ja koostööd tehes lahendusi otsida, jätkab Tiina Kivirand. Tervitatav nähtus Eesti ühiskonnas on see, et me justkui hakkame orienteeruma koostööle, erinevad sihtrühmad, kes kõik on huvitatud sellest, et meie koolisüsteem muutuks aina paremaks. Süüdistamiselt on orienteeritud pigem nüüd sellele, et kõik osapooled peaksid ühiselt panustama, Kuime tõepoolest midagi muuta, tahame. Eesti Raadio uudistele Tartust Piret Eero Lääne-Virumaa kultuuriseltsid saavad tänasest koondada oma tegevuse Kundas avatud regionaalsesse kultuurikeskusse. Ago Kaškovi reportaaž. Slaavi kultuuriühingu lätte koorijuht Jelena vaenla, miks sellist regionaalkeskust siia Kundasse tarvis on, Lääne-Virumaal on neil multikultuurset seltsi idee on väga lihtne. Mida ta need viis seltsi mullitaja ühte seltsina, aga et me oleksime koos, mitte niimoodi, et igaüks eraldi võib-olla kuulsin, on selles süües seltsis kokku üle 500 liikme, see on päris palju, eks ole, on päris palju, sa jääd siia muidugi korraga. Aga me arvame, et kui isegi üks selts tuleb siia segama kassi ja mis seltsimees Markol Euroopast või Eestist oma arenguks kultuuriga tegelemine olulisem kui muidugi kultuuri, see on ikka olulisem kui raha küsimus. Aga ilma rahata kahjuks kultuuriga ei saaks teha. Sest, et keegi, et on vaja inimest, kes oleksid huvitatud laste, millega me tegeleme, et oleksid huvitatud uris rahvakultuuris, veene kultuuris, ukraina kultuuris ja muidugi, kui niisuguseid inimesed on olemas, siis raha ka vaja on, et kes selle rahaga, kuidas teil on suhted eesti kultuuriseltsidega heaks või ei ole suhteid Kundon väike. Väga tihedad suhted ja töötame koos muidugi. Mida te ootate, et Eesti riigi keskvõimult Tallinnast rahalist abi moraalset toetust või ei olegi seal surve oli värvi, saab ise hakkama, abi alati vaja on. Alati hea asi kui moraalses mõttes v rahalises mõttes. Abi on alati vaja. Kunda linnapea Allar on, kuna meil üsna palju linnaelaniku õrnast, siis ka muukeelseid inimesi, siis kahtlemata on vajalik, et meil ka on koht, kus nad saavad koos käia ja oma tegevusi siis ellu viia ja seda nad on aastaid teinud, ainult nii head kohta ei ole neil olnud seni tegutsemiseks, siin on hästi aktiivsed inimesed, kes on seda vedanud ja seeläbi saavutanud, usun, et ka teistes linnades on väga palju toredaid inimesi, kes oleks nagu selle suhteliselt ära tegema, kumba inimesed lihtsalt jõudsid ette. Kui palju sa Kunda kultuurielu rikastab, see tähendab veel ei ole, et kultuurielu on mitmekesisem, et on meil ka teisi rahvaid ja nende kultuuri, mida nad saavad siis siin koos käies edasi arendada ja moodi annavad nad väga palju linnapilti juurde. Tallinna spordihallis toimus linna lasteaedade ja haridusameti korraldusel perepäev Riina Eentalu käis seda vaatamas. Akna taga sajab laia lund. Ruumi sees kostab aga muusikakelk, et kõlavad kohati laeni. Sportlik hasart on haaranud väikesed ja suured. Missugune on siis Tallinna lasteaedade korraldatud sportlik perepäev Tallinna spordihallis? Tallinna haridusameti peaspetsialist Imbi riismaa, mis mõte sellega on kaugem mõte. Kaugem mõte on selles, et see spordipäev annab lastevanematele hea ülevaate, mida siis see lasteaias toimetatakse lastega ja Heino loomulikult ka see tore pooled lapsevanem saab täna ise kõik kaasa teha, mida lasteaias ju alati ei ole võimalik. Siin on, aga ma saan aru, üks seltskond, lasteaia õpetajaid on nii vähe ja see on teie korraldatud üritus. Mida te tahate sellega nüüd, missuguse sõnumi saata reedega kodust välja teki all ja et lapsed saaksid esineda võimalus näidata seda, mida nad on õppinud. See märksõna on märkalas. Teie nüüd lasteaiaõpetajatena, teate kui tähtis see on? Oluline etapp tegutseb koos ema ja isaga ja oma perega lastele väga oluline. Mida teie täna teetegi. Õppisite seda missugune sportlase toredam Sparta ja Kas te käite ema-isaga vahel ka sporti tegema? Miks ei käi? Tere, nüüd läheme vanemate juurde, see on supertore, kui tehakse selliseid üritusi, mis on nagu nõndanimetatud poolkohustuslik, et sa pead tulemusega välja. Tihtilugu vanemad ei kasuta võimalust olla oma lastega, kooselu on nii kiire töö ja töölapsega kannatavad välja, tulete siin ja siis on vikustaks väga õnnelikud ja rahul. Eesti Draamateater annab teada, et tänaõhtune suures Taali etendus Dostojevski sortsid on asendatud kuuni komöödiaga Rahauputus, põhjuseks näitleja haigestumine. Oma teater vabandab kõigi teatrikülastajate ees. Teatri kassa ostab piletid ühe kuu jooksul tagasi või siis vahetab ümber mõne teise etenduse piletite vastu. Ilm on meil öösel pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, hommikuks pilvisus väheneb ja sadu lakkab. Puhub kirde ja põhjatuul kolm kuni üheksa, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Külma võib öösel tulla kuni neli kraadi. Kuna ilm on vahelduvalt pilves, kohati sajab lund või lörtsi. Puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühe ja pluss nelja kraadi vahel. Liiklejatel tuleb sellega arvestada väga libedate teedega. Kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 16988. Kena õhtu jätku.