Ja teades fakti, et homme laseb Eesti Post käibele olümpiavõitja Erki noolele pühendanud Tot postmargi palusimegi stuudiosse Eesti filatelistidele liidu juhatuse liikme Ozzyt peenensoni, tere päevast pöördele. No kuidas te kommenteerite seda, kui haruldaseks nähtuseks te seda peate, Erki Noole mark nüüd homme käibele lastakse, teades, et tegelikult ega elavaid eesti legende markide peale eriti vist peale Erki Noole ja presidendi teadvustatud ei olegi. No mina arvan, et väga hea, et homme semark välja tuleb ja see on väga õige ja õigel ajal. Asi on selles, et vaadake aastaid tagasi, no ütleme, enne teist maailmasõda oli tõepoolest niisugune tava, et elavate inimeste kohta margid ei ilmu eriti portreed, ega välja arvatud muidugi monarhid ja no mõned diktaatorid nagu Hitler ja Mussolini, võtame näiteks nii. Ilmad muutuvad, moed muutuvad ja pärast sõda hakkadki üha rohkem ja rohkem välja andma marke inimeste, elavate inimeste puhul. Algul hakkas sellega tegelema saksa oma presidentidega siis näiteks, no võtame näiteks niisugust marki, nagu kui mahub, on Mauno Koivisto oli tema 70. sünniaastapäev, ilmus tema puhul mark kaks aastat tagasi, kui Häkkinen tuli teist korda maailmameistriks vormel üks autosõidus, siis tuli tema puhul välja plokk. Nojaa, ütleme sportlaste kohta on üldse viimasel ajal küllaltki rohkem ilmunud margitnud elavate sportlaste puhul. Nii et selle teha nüüd niisugust numbrit sellest, et miks need elava inimese portree välja märksõnad on praegu on aeg, on möödunud. Meil ka, et möödunud aastal meil ilmus mark, kui meie president Lennart Meri tähistas oma seitsmekümnendat sünnipäeva ilma sügamar ka selle puhul oli natukene juttu, no mõned ütlesid, et no kuidas seda ikka saab. Aga, aga see läks ikka läbi ja ei olnud mitte midagi ja kõik oli normaalne. Ja nüüd noole kohta loomulikult ka olümpiavõitja on olümpiavõitja, meil nii palju neid ei olegi. Erika Salumäe on ka Erika Salumäe kohta mark ei ole, nojah, noh, see võis olla. Ma ei ütle, miks ta välja tol ajal laps on, kaheksa aastat on sellest möödunud. Ei tea, miks seal, miks seal oli, võib-olla ei olnud see nii aktuaalne või pole keegi seda küsimust üles ei tõstnud, ei tea. Igal juhul Erki Nool, kes tuli ütlema Sydneys olümpiavõitjaks kümnevõistlus, mis on siiski, ütleme kergejõustikukuningala. Nii et selle puhul kindlasti on see ehk on õigustatud ja väga, ja muide, ma pean ütlema, et Olümpia, Sydney olümpiavõitjate puhul on Mark ja väga paljud riigid on oma margid juba välja lasknud. Noh, kõige kõige drastilisem oli muidugi Austraalia. Me teame, Austraalia sai Sydneys 16 olümpia kulda ilmus ka 16 marki ja kusjuures see fantastiline asjal juures oli see, et nad margid ilmusid järgmisel päeval, kui need inimesed kuldmedali kätte said. Kuidas on, seda muidugi meie natukene on, noh, mõistus ei võta seda asja lihtsalt. Sest omaga, nagu siin Saksa ajakirja ajakiri filotellislike ajakiri kirjutab, et normaalselt, ühe margi ideest kuni ilmumiseni pead peaks umbes. Kulu tähendab minema kuskil vähemalt pool aastat. Aga siin ühe päevaga, no loomulikult margid olid valmistatud, see on selge, aga siiski see on fantastiline rekord, mida meist või enam vist üldse parem. Tiia leedulasi juba möödunud aastal margid välja ja võitjate puhul ja teised riigid samuti, nii et siin mitte midagi siin hullu ole, vastupidi, see on väga tore ja väga hea, aga muidugi see peab olema isik, kes on andnud väga suure panuse oma rahva, oma riigi ajaloos, kultuuri arengusse ja nõnda edasi. Palun väga-väga suur figuur, igal juhul suur kompliment Erki noolele. Ta on võrdsustatud presidendiga kindlasti kindlasti kindlasti ütleme tema on Eestit tutvustanud maailmale rohkem võib-olla täna praegusel ajal, kuigi, kuigi kõigi mõni teine, no nii, ta on juba, eks ole, mõned ütlevad, no hea küll, sport on sport. No kultuur on kultuur, kuidas sportlase mintsa, helilooja Kerenikuga, aga elu on juba selline, et sport on poliitika ja sport propageerib oma riiki rohkem. Võib-olla kui mõni teine kultuuriala. Ega te ei tea, kuidas Erki Nool selle teate vastu võttis, tema saab neid marga hästi võttis vastu hästi, võttis vastu loomulikult taoli, sellega täiesti nõus. Ja koos temaga, siis otsiti välja ka neid fotod, mida, mida võiks kasutada, sest homme ilmub ju mark, margil on tema fotot. Peale ilmub ju esimese päeva ümbrik, millel on ka mingisugune pilt pea seal, kus Erki Nool jookseb jooks vahel siis ilmub homme kapost kaar kus on teine portree peal, kus tema seal Steibasetamist leiva teivasleivaga käes on. Seda tagust emaga otsiti välja, ta oli sellega nõus, sest ta pidi ma pean ütlema, et tema peab kirjaliku nõusoleku andma. Selline on juba roki seadus, et kui välja lasta postmark olümpiavõitjaga, siis peab sellele olümpia tema oma isiklik luba selleks olemas. Ja see on olemas. No Eesti markide kujundusele on sellist vanamoelist ette heidetud, kas teie olete selle kujundusega nõus, mina? Pole sellega selle väitega Ma olen, absoluutselt ei ole nõus, absoluutselt ei ole nõus. Meil täitsa erinevad kunstnikud, kellel on oma erinev stiil, erinev lähenemine markidele, te võite ju vaadata, näiteks Jaan Saar teeb ühtemoodi marki, Lembit Lõhmus teeb hoopis teistmoodi seal marke, nüüd meie noored noored kunstnikud on möödunud aastal teinud, see on jälle hoopis midagi muud. Ma ei ütleks, et mingisugune konservatiivsus vana moel siis oleks seda maa, ei ole sellega nõus. Suur aitäh niisiis. Me kõnelesime härra Ossip Tensoniga, kes on eesti keel, aktivistide liidu juhatuse liige ja sellest, et homme laseb Eesti past käibele olümpiavõitja Erki noolele pühendatud.