Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Eesti raadiokeskne uudistesaade. Teeme kokkuvõtte neljapäevast, 31.-st jaanuarist. Toimetaja Ann-Mall, Mälberg. Valitsus muutis eramaadevahetuse, tõstis politseinikke pedagoogide palka, saatis Lissaboni lepingu riigikogusse ja toetas politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametite ühendamist. Täna Tallinnas Rahvusraamatukogu kogus toimunud konverentsil räägiti isikuandmete kasutamisest meedias ja kriminaalmenetluses. Üldine seisukoht on, et ajakirjanikul on võimalus ütelda ja avaldada isiku delikaatseid andmeid ilma isiku nõusolekuta siis, kui avalikkuse huvi on suur. Üle poole Eesti kodanikest on rahul demokraatia toimimisega Eestis ja Euroopa liidus, selgus eurobaromeetri uuringust. See annab ülevaate üldistest hinnangutest elule Eestis. Kõige olulisemate probleemidena nimetati inflatsiooni. Nonii. Kuritegevust ja tervishoiusüsteemi. 14 riiki, nende seas ka Eesti, said töökohal diskrimineerimise eest Euroopa komisjonilt hoiatuse. Aega komisjoni nõudeid täita on kaks kuud, vastasel korral läheb asi kohtusse. Valgas asetati täna pärgi Paju lahingu monumendi üle 89 aasta tagune lahing määras ära Valga linna. Jaga vabadussõjas edasise staatuse. Täna toimunud ajalookonverentsil räägiti kaitseliidu esimesest ülemast, kelleks oli kindralmajor Ernst Johannes Põder. Tartus algas 19. rahvusvaheline barokkmuusikafestival, mis korraldajate sõnul pakub suurepäraseid ja huvitavaid esitajate kooslusi välismaalt. Keenias tapeti sel nädalal juba teine opositsioonipoliitik rahutused. Keenias on ka täna olnud Aafrika Liidu tippkohtumise peateema Kohtuvad Keenia liidrid Kofi Annani vahendusel. Keeniasse sõidab ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Sidekaablite rikke tõttu on suur osa lähisi idast ja Aasia lõunaosast ilma internetiühenduseta. See häirib märgatavalt äritegevust kogu regioonis. Homme läheb ilm pilve, alates saartest hakkab vihma ja lörtsi sadama, mandril ka lund. Armatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Alustame valitsuse tänastest otsustest. Uku toom käis valitsuse pressikonverentsil. Valitsus tegi täna mitmeid olulisi otsuseid välispoliitiliselt, kiideti heaks ja saadeti parlamendi, ratifitseerib veerimiseks Lissaboni leping, mille on juba ratifitseerinud Ungari, Malta ja Sloveenia ja mille kohta valitsus. Loodame, et riigikogu ratifitseerib ta enne kevadet. Välisminister Urmas Paet. Eesti huvid nendes muudatustes on, on kaitstud. Meie huvides on tugev Euroopa liit, et ta oleks tegutsemisvõimeline ka laiendatud koosseisu juures ja samuti, et sellised vaatlikud ja organisatsioonilised põhjused ei saaks takistuseks võimalikule Euroopa liidu edasisele laienemisele. Valitsuses arutas täna looduskaitseseadusemuudatusi ja puudutavad need ühte viimasel ajal palju räägitud teemat. Minister Jaanus Tamkivi. Tegemist on muudatusega, massis tühistab paragrahv 19 looduskaitseseadusest, mis rääkis vahetusest ja asendab selle siis maade omandamisega maade looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandamise määrus on valitsuse poolt juba heaks kiidetud siin paar-kolm nädalat tagasi. Olgu siis need tingimused sellele määrusele vastava siis riik võib kokkuleppel omanikuga siis seal kinnisasja, millel on looduskaitselised piirangud peale, mis on olulised, mis, mis takistavad selle maa sihtotstarbelist kasutamist, siis riik võib omaniku käest nagu tagasi osta riigile. Valitsus otsustas tõsta põhikoolide ja gümnaasiumide koogide samuti politseinike palka ja tõusevad need enam kui 20 protsenti. Kabinetiistungil arutati politseiameti, piirivalveameti kui ja kodakondsus ning migratsiooniameti ühendamist kuulates ära ekspertide arvamused. Siseminister Jüri Pihl. Nii lühidalt võrreldes valitsuskabineti seisukoht oli, nagu ütleme ettevaatlikult toetav. No Eesti elaniku jaoks lihtsustub kolme asutuse liitmine asjaajamisest ja suhtlemisest seaduskuulekad. Kodanikule tegime nõndanimetatud ühe akna kontseptsioon, kus inimene saab võimaluse taotleda ühes asutuses isikut tõendavat dokumenti, relvaluba, teha avaldusi, küsitleda teavet ja nii edasi ja peaminister Andrus Ansip. Kindlasti oleks võimalik ametite liitmise puhul ka saavutada teatud sünergia sest mitte ainult nüüd peale seda, kui Eesti on liitunud Schengeni viisaruumiga ei ole nendega erineva ameti tegevusalades kattuvus olevat suurenenud järsult, vaid see on toimunud juba viimastena aastate jooksul. Piirivalveametile on lisandunud väga palju politseilisi funktsioone, vähem on jäänud riigikaitselisi funktsioone. Migratsiooniametil ja politseiametil on kattuvaid tegevusalaseid päris palju. Projekt võiks teostuda alates 2010.-st aastast ning veel peaministrilt. Küsimusele vastates toetas ta riigikogu liikmete osalemist riigi osalusega äriühingute nõukogudes maid ja võimalikuks seda, et riigile strateegiliselt oluliste ettevõtete juhtimises osalevad inimesed, kellel puudub täielikult rahva mandaat. Meie puhul on probleem selles, kuidas, kas parlamendisaadikust saab ühe äriühingu nõukogu liige. Tallinnas rahvusraamatukogus toimunud konverentsil räägiti isikuandmete kasutamisest meedias ja kriminaalmenetluses otsiti vastust küsimustele, kas ajakirjanik võib avaldada temale teadaolevaid võõra isiku delikaatseid andmeid, kus on privaatsuse avalikustamise vahe. Tõdeti, et Eesti õigusruum on ajakirjanduse reguleerimiseks hea. Hoolimata on vaid internetikommentaarides ilmsiks tulnud andmete kasutamine. Tõsine probleem on aga õiguskaitse, seda saavad endale lubada keskmisest suurema sissetulekuga inimesed. Konverentsil räägitust teeb kokkuvõtte Margitta otsmaa. Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil käsitleti isikuandmete avalikustamist ajakirjanduses, mida isiku tuvastatav sõja anonüümseks muutmise puhul tuleks järgida. Riigi peaprokurör Norman Aas. Puhastada ühe või mitme füüsilise kultuurilise, sotsiaalse muhe õhtu. Tuleb võtta. See e. Abil ei ole võimalik. Ajakirjanikul on võimalus töödelda ja avaldada isiku delikaatseid andmeid ilma isiku nõusolekuta siis, kui avalikkuse huvi on suur ja kui see ülemäära ei kahjusta isiku õigusi. Millal võiks olla avalikkuse huvi, nii suur kohtupraktikat Eestis veel ei ole. Norman Aas. Kui on oluline sündmus ja kui on vaja põhja suvi meediamaja, kui. Nii ja kui palju sellist põhi teha, ise ei tohi üle. Antud õigusi. Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk on öelnud, et nimi ja sünnipäev ei kuulu delikaatsete isikuandmete hulka ja meedia vahendusel õnnitluste edastamine ei ole keelatud. Justiitsminister Rein Lang. Isikuandmete temaatika oma järjest suuremat tähtsust ära suhtes ja meedia väga palju küsimusi on tegelikult meedia enda sees. Tsooniga võimalik. Langi sõnul on Eesti õigusruum ajakirjanduse reguleerimiseks hea, puudub vaid ühtne arusaam, kes vastutab internetikommentaarides avalikuks tulnud andmete eest. Ringhäälingu seadus ütleb üheselt, et kui isik ütleb, et ta ei soovi, et tema andmeid avaldatakse, siis neid ka ei tohi avaldada. Kui. Me. Tõsine probleem on õiguskaitse ehk ligipääs kohtulikule kaitsele. Kõike seda endale lubada ei saa. Ja seadusi selles osas, mida kindlasti kõige vähem Mitte alla sellepärast, et need lähevad kalliks leiva ja ei ole garanteeritud positiivne lõpp olemas. Aga nad ütlevad väga selgelt, et see läheb väga palju maksma. Eesti on murtud teeskus õigusse seadmiseks ja puha. Endine kaitseväe juhataja, viimati Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures teeninud kindralleitnant Johannes Kert lahkub tegevteenistusest. Kindralleitnant Kert esitas taotluse tegevteenistuslepingu lõpetamiseks alates tänasest. Minu jaoks saanud üks ring täis lahkumine tegevteenistusest ei tähenda siiski lahkumist riigikaitsest ja nii edasitegevaks kaitseliitlasena ning olen valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi, kui selle järele on vajadust, ütles Kert. Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots andis Kärdile reservi mineku puhul üle. Oli see eesti ohvitseri Morga. Edasi ülevaade tänastest välisuudistest. Martha Grauberg. Keenias tapeti sel nädalal juba teine opositsioonipoliitik oranzi, demokraatliku liikumise ning Keenia parlamendi liikmed teavitki mutta ei too. Tapmise asjaolud on siiani segased. Opositsiooni teatel mõrvaga seotud liikluspolitseinikud politsei nimetab tapmist kiremõrvaks ning on juba arreteerinud ühe inimese. Olukord Keenias on kuna Etioopias kogunenud Aafrika Liidu liidrite tippkohtumise peateema. Kohtumisel osaleb ka endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, kelle sõnul kohtuvad Keenia poliitilised rivaalid dema vahendusel homme. Homme sõidab Keeniasse ka praegune ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. USA rikub jätkuvalt põhilisi inimõigusi, ajab välismaale salavanglaid, peab inimesi ebaseaduslikult kinni ja õigustab piinamist, teatas inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch oma täna avaldatud aastaraportis. Raportis leitakse, et inimõiguste olukorda USA-s paranenud, ehkki kongress on üritanud teha lõpu terrorisõjas toime pandud rikkumistele. Näitena tuuakse välja Guantanamo vangile laager, kus istub 305 inimest, kellele pole siiani ametlikult süüdistust esitatud. USA salavanglates viibib organisatsiooni andmetel 39 inimest. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on neid isikuid ebaseaduslikult kadunud, kuni USA nende kohta aru annab, seisab parteis. Organisatsiooni andmetel oli USA vanglates eelmisel aastal 2,2 miljonit inimest. Kinnipeetavate arv on 30 aasta jooksul kasvanud 500 protsendi võrra. Vahemerepõhjas lebavat sidekaablite rikke tõttu on suur osa Lähis-Idast Aasia lõunaosast ilma internetiühenduseta, et see häirib märgatavalt äritegevust kogu regioonis. Egiptuses mõjutavad võrguhäired rohkem kui kahte kolmandikku internetikasutajatest. Saudi Araabias on kadunud pooli ühendustest häiretest teatati Araabia Ühendemiraatides Kuveidis. Laiaulatuslikud võrguhäired esinevad muuhulgas Indias, Sri Lankal ja Bangladeshis. Egiptuses ja Indias tegutsevad suured rahvusvaheliselt kõnekeskused on pidanud oma töö katkestama. Eksperdid ei tea veel, mis täpselt kaablirikked põhjustas. Teadete kohaselt võis kaablid lõhkuda Aleksandria lähedal viibinud laeva ankur. Ja nüüd räägime eurobaromeetri viimasest uuringust. Uuringu andmetel on Eesti kodanikud eluga Eestis endiselt rahul ning enamik hindab riigi majandust ja tööhõivet positiivselt. Euroopa liitu kuulumise osas ollakse positiivselt meelestatud. Kõige olulisemate probleemidena on eesti nimetati Eestis inflatsiooni, kuritegevust ja tervishoiusüsteemi eurooplastele enim muret valmistav tööpuudus Eestis probleemiks ei ole. Margitta otsmaa, räägib uuringu tulemustest lähemalt. Aruande eesmärgiks oli analüüsida rahulolu nii eluga tervikuna kui ka erinevate eluvaldkondadega Eestis, tuues välja ka inimeste ootused tulevikule. Euroopa Komisjoni esinduse juhi Toivo klaari sõnul on oluline see, et inimesed ei ole kaasa läinud üldise hüsteeriaga, mida on Eesti majanduse suhtes tekitatud. 78 protsenti Eesti kodanikest on eluga Eestis rahul ning enamik hindavad riigi majanduse ja tööhõive olukorda positiivselt. TNS Emor projektijuht Jaanika hämmal. Need hinnangud on võrreldes kevadega pisut allapoole tulnud, aga see on samas ka igati mõistetav, kuivõrd avalikkuses on ka väga palju olnud juttu sellest, et kuhu Eesti majandus liigub ja millised need lähitulevikuarengud võiksid olla kindlasti seal teatud osa elanikkonnast mõjutanud ja nad on siis oma arvamusi pisut keerinud, siiski võrreldes sellise Euroopa keskmise tasemega eestlased hindavad oma riigi majanduslikku seisu palju paremini kui paljud teised riigid. Kui tööhõive olukorda pean heaks 62 protsenti kodanikest, siis sotsiaalne heaolu on ainuke valdkond, kus positiivsed hinnangud jäävad Eestis Euroopa keskmisele tasemele veel alla ehk on 38 protsenti. 35 protsenti kodanikest usub, et Eesti majandusel hakkab käesoleval aastal hästi minema. 32 protsenti on neid, kes kardavad, et olukord võib minna halvemaks. Isikliku elu osas ollakse optimistlikumad. 47 protsenti elanikest loodab, et praegune aasta on sama hea kui eelmine. Eesti majandusest ja tööhõivest olulisema probleemina näevad kodanikud hoopis hinnatõusu, mis on kuritegevuse asemel hõivanud esikohale. Nii tugevalt esil olnudki see muidugi ka äärmiselt mõistetav, arvestades kui palju sellele teemale keskendub meedia ja eks inimesed tunnetavad seda ka igapäevaelus ja selle arvelt, siis ongi praegu kuritegevus probleemina natuke taandunud. Kui televisioon ja raadio kõrvale jätta, peetakse kõige usaldusväärsemaks institutsiooniks kaitseväge. Seda usub 79 protsenti kodanikest. Euroopa Liidu usaldusväärsus on endiselt kõrgel tasemel kevadel seoses nende aprillisündmustega ja Euroopa Liidu toetusega Eesti seisukohtadele tegutsemisele. Usaldusväärsus kasvas keskmisest kõrgemale tasemele. 56 protsenti leiab, et Eesti liigub õiges suunas. Toivo Klaar. Eufooria, et liigume suurte sammudega edasi, on asendunud suhtumisega, et elu võib-olla järgmine aasta ei ole küll mitte halvem, aga, aga ka mitte nii oluliselt parem kui sel aastal. Kõikides nendes vastustes, mis seal küsitluses anti, on näha, et inimesel on üldiselt rahul oma eluga ja arvavad, et eks elu ole nüüd jõudnud kusagile tasandile, kus nagu saab edasi planeerida ja see on väga hea. Veel Euroopa Liiduga seonduvat just äsja sai teatavaks, et 14 riiki, nende seas ka Eesti sai töökohal diskrimineerimise eest Euroopa komisjonilt hoiatuse. Nendest 14-st kolm said kergema hoiatuse ja nende hulgas olid ka Läti ja Leedu. Eesti oli nende 11 hulgas, kes said karmima karistuse. Palusime selgitust eurosaadik Siiri Oviirile. Ma arvan, et probleem on Eesti riigis selles, et me ei ole omale teadvustanud seda, et kuigi põhiselt seaduses on sees kõiksugused diskrimineerimise keelud, olgu ta siis ususoo, vanuse, puude ja nii edasi ja nii edasi järgi arvame, et sellest on küll, aga põhiseadus iseenesest ju ei rakendu, ta on paber, mis peaks olema täitmiseks seadustele ehk siis seaduse normidega need põhiseaduses kirja pandud täita. Lisaks meie ministrid, peaminister, meie saadikud europarlamendis, arutame kümnete viisi dokumente, kus ühisel häälel on vastu võetud teatud lähenemisnurgad, see tähendab, me peame neid täitma. Ega neid nurk ei võeta sellepärast vastu paberit, vaja on meie seadustes otsesõnu näiteks tööseadustes rakendust puuetega inimeste diskrimineerimise vastu ja nii edasi. Nii et sellele juhitaksegi praegu tähelepanu 11-l riigil, et kui nad neid küsimusi ei likvideeri, siis võtab Euroopa Komisjoni ette kohtutee ehk siis Euroopa kohtusse, mis ühe riigi mainele loomulikult on suur plekk. Kas nende 11 riigi hulgas on toodud ära ka kedagi eriliselt? Ei ole, ei ole, eks ühel või teisel viisil on kõigil puudujääke, mis mind hämmastas. Et sedalaadi puudujääk on ka Soomel, Rootsil, keda me oleme kogu aeg nagu esirinnas nendes küsimustes pidanud. Ja mõnda asja on juba kohtus, varsti kuulate näha nimelt Euroopa komisjon kaebas Eesti koos Belgiaga Euroopa kohtusse, sest riikidel on jäänud puudulikuks Euroopa Liidu laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise direktiivi ülevõtmine. Valgas tähistati Paju lahingu 80 üheksandat aastapäeva. Vabadussõja murrangulise lahingu mälestamiseks toimus mitmeid tseremooniaid ja ajaloo konverents Taavi Libe, kes Valgas. Valga maakond on sõjaajaloo poolest väga rikas, üks tähtsamaid sündmusi toimus täna, 89 aastat tagasi, kui Eesti ja punaväed pidasid Valga lähedal Paju mõisa lahingu, mis määras paljuski Valga linna ja ka vabadussõja edasise saatuse lähemalt meenutab Valga muuseumi direktriss Esta Mets. Üks otsustava tähtsusega lahing, väga ohvriterohke lahing, mille tulemusena Eesti sõjamehed vabastasid Valga linna kui raudteesõlme, kui rindevarustaja kõige valikuga ja sõjategevus selle tulemusena hoogsalt kandus juba Eesti piiride suunas Petseri poole ja ka üle piiride. Aastapäeva tähistati mälestuskogunemistega Valga Jaani kiriku seinale paigaldatud põhja poegade mälestustahvli Paju lahingu monumendi ning Paju mõisa juures. Tseremooniate kandev roll oli Valga Gümnaasiumi viienda kuni 12. klassi õpilastel, kes võtsid ette jalgsimatka Paju monumendi juurde. Kui tähtsaks peavad üheksa kümnenditaguseid sündmusi, noored ise. Valga gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Reno pleier. No tähtis siin Selle koha peal siis suur lahing toimub, mis siis? Teeme omasele rajale. Päeva kulminatsiooniks oli kõigile huvilistele avatud ajaloo konverents Valga Muuseumis. Kuna tänaste ja ka paljude teiste Eesti vabariigi 90. sünnipäeva ürituste eestvedajaks on kaitseliit, pöörati konverentsil suurt tähelepanu Eesti kaitseliidu esimese ülema kindralmajor Karl Ernst Johannes Põderi tegevusele, mis tihtipeale teenimatult varju jäänud. Kaitseliidu museoloog Tanel Lään. Kui vabadussõda algas ju 18 aasta lõpus, siis novembris detsembris oli kindralmajor Põder sisekaitse ülem, nii et kõik need küsimused, mis puudutasid latt mobilisatsiooni, kaitsete varustamist, kõik need küsimused olid põdra juhtuda, nii need strateegilised ja taktikalised, ütleme, tõed, mis olid kasutusele tema eluajal. Paljuski me peaksime ütlema ka tänasel päeval oma julgeoleku ja sisekaitseprobleemide lahendamise juures temast kindlasti eeskuju võtma. Eesti Raadio uudistele Valgast Taavi Libe Tartus algas täna 19. rahvusvaheline barokkmuusika festival Hedvig Lätt rääkis festivali kunstilise juhiga. Üheksateistkümnes rahvusvaheline barokkmuusika festival toob kontserdipublikule 11 päeva jooksul taas rohkelt kvaliteetseid kontserte. Festivali kunstilise juhi Andres Mustoneni sõnul on seekordse festivali kava astunud sammukese sügavuti minemise suunas. Ma olen päris õnnelik, selle kava ületan küllalt kitsas uks, kust sisse minna, aga ukse taga on suur maailm, ei lähe haarama kõiki asju korraga ja ei pane lauale kogu barokk balleti, vaid läheme ühe helilooja hingama maailma tema helikeelde ja erinevad muusikud avavad neid maailma, siis me lähme Carl Philipp Emanuel, Bachi, Antonio Vivaldi, Johann Sebastian, Bachi maailma ja mitte tema ülituntud teoste kaudu, vaid Goldbergi variatsiooni kaudu tema klaveriteosest kirjutatud pillitrio, mis on väga haruldaselt tehtud miitrissid Covetski poolt, see on kõik näide, kuidas barokkmuusika reaalselt ja tõeliselt elab suures maailmas. Festival pakub erinevaid portree, kontserte, mis loodavad kuulaja siirale süvenemist soovile, pakkudes vastukaaluks suurepäraste interpreetide terviklikke esitusi ja põnevaid esitajate kooslusi. Ma tahaks tõsta ühte kontserti, magnum Hortus muusik, kus meil on selline õnnelik olukord, kus juba väga palju inimesi tegeleb vanade pillide mängimisega on väga palju ansamblid tekkinud, mis on Ortuse inimestest me võib-olla alustame ühe traditsiooniga mahekümne Hortus musicus, kus festival iga kord need inimesed saavad kokku ja me saame kanda ette muusikat, mida ükski nendes gruppides kaasa arvatud kordus eraldi, ei saanud randa, kuna ei piisa, lihtsalt jõude ja see oli ka vanal ajal, eriti pidulikel hetkedel koondati linnamuusikud kokku, kes sellel alal tegutseti ja siis Kanteeti eriti pidulikku muusikat. Festivali juurde kuuluvad alati suurejooneline vokaalsümfooniline avakontsert ja külluslik lõpugala. Üheksandal veebruaril. Lõppkontsert on päris traditsiooniliselt kammerorkestriga kolm solisti Henri randaales ladinaameerika supervirtuoos. Klaadi maani on Euroopa kuldflööt ja Ramon jahve, nad kõik esitavad oma kontserte ja lõpuks siis kõik solistid koos minu orkestriga. Õnnelik ja ilus lugu, flöödi viiuli ja tšellokontsert telefoni tahvelmuusikast. Barokkmuusikafestivali avakontsert täna Tartus Vanemuise kontserdimajas ja homme Estonia kontserdisaalis. Eesti suurim barokipidu jõuab nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Jõhvi kontserdipublikuni. Festival lõppeb 10. veebruaril. Ja ilmateade öösel on meil vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, lõunatuul tugevneb seitsme kuni 13, saartel ja rannikul kuni 19, puhanguti kuni 25 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kuus, saarte rannikul paiguti kuni pluss kaks kraadi. Hommikul pilvisus tiheneb, näeb ja alates saartest hakkab lörtsi ja vihma, mandril ka lund sadama. Paiguti on jäidet. Puhub lõunatuul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 14 kuni 19, puhanguti 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite rajamine. Järjekorranumber on 17077 Domentaali Mall Mälberg koomiseni.