Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Konjunktuuriinstituut ennustab aasta alguseks vähemalt kümneprotsendist inflatsiooni. Kuigi keskmise palga kasv on hinnatõusust kiirem, on Eestis ka palju neid inimesi, kelle sissetulekud ei kasva nii kiiresti kui kasvavad hinnad. Detsembriks koos oli Eesti populaarseim erakond endiselt Reformierakond, mida toetas 39 protsenti elanikkonnast. Järgnes Keskerakond 22 protsendise toetusega ja Isamaa ja Res Publica liit 13 protsendiga. Nii selgus meie uudistetoimetuse tellitud uuringust, mille viis läbi uuringufirma EMOR. Jõhvi Mihkli kirikule on eesti kultuuriloos tähtis osa jõhvi. Muuseumi seltsi ja vallavalitsuse liikmed arutasid, kuidas kiriku osa kultuurile loos nii esile tõsta, et turistide huvi veelgi kasvaks. Välismaalt Pakistani opositsiooni õhtena sir Potto maeti täna oma perekonna mausoleumi. Siseministeerium lükkas õhtul toimunud pressikonverentsil ümber tema senised surmaversioonid ja kinnitas, et võtta surma põhjustas löök pähe. Ja ilmast. Sajab Eestis mitmel pool vihma, puhub edela ja lõunatuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Tarbijaid ja ettevõtjaid teeb murelikuks viimase aja kiire hinnatõus. Järsku hinnahüpet ennustatakse ka järgmise aasta alguseks, jätkab Indrek Kiisler. Majandusanalüütikud tunnistavad, et 2008. aasta tuleb Eesti majandusele keeruline. Eesti konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles, et Eestis on näiteks toidukaupade jaeturg praegu paigast ära. Tarbija on seni olnud nõus kinni maksma kõik poodide ja tootjate tehtud hinnatõusud. Et aasta teisel poolel nägime seda, et kõik hinnatõusud, mida tahtis teha toidukaupade osas ettevõtja ja kauplused, tegelikult kõik viidi ellu, et ka siin ei tekkinud enam konkurentsikaupluste vahel ja tootjate vahel nagu teine, huvitav situatsioon on, mida minu arust Eesti riik peaks püüdma analüüsida, konjunkturistidest pole tellitud ühtegi sellist süvaanalüüsi, miks Eestis näiteks toidukaupade ja hinnatõus on olnud oluliselt kiirem kui arenenud Euroopa riikides. Aasta algusest kehtestatakse mitmetele olulistele kaupadele uued aktsiisid, näiteks bensiiniliiter kallineb aktsiisitõusu tagajärjel vähemalt üks kroon ja 30 senti. Samal ajal tõuseb tulumaksuvaba miinimum ja toimub tulumaksumäära alanemine, mis kergitavad keskmist palka saava töötaja sissetulekut ligikaudu 140 krooni võrra kuus. Ka järgmine aasta palgad kasvavad kiiremini kui hinnad. Nii et säilib selline reaalpalga kasv väga, aga probleem on see, eks, et keskmine palk puudutab müstilist keskmist inimest, et väga paljud inimesed ilmselt jäävad alla seda keskmist palka ka ja nendel võib tekkida situatsioon, et nende kulud ja hinnatõusud on suuremad, kui see palgakasv on. Eesti Panga president Andres Lipstok rõhutas panga sügisprognoosi esitades, et olukordadeks selgemaks muutuma. 2008. aasta teisel poolel. Aga järgmise aasta alguses on aktsiiside tõusust tulenev hinnatõusu sihukene oht olemas, nii et seetõttu julgeksin ikkagi öelda, et 2000 800 inflatsiooninumber 7,4 7,5 protsendi juurde võiks ulatuda. Aga need põhjused, mis on täna väga selgelt nähtavad, peaksid saama läbi 2000-ga kaheksanda aasta esimese poolaasta jooksul, siis peaks ka inflatsiooni teemal olema suund uuesti alla poolt. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist ülevaate Tarmo Maiberg. Pakistani opositsioonijuht pena sir Buttomaati täna Sindi provintsi perekonna mausoleumi tema viimasele teekonnale tuli austust avaldama tuhandeid inimesi. Pakistani siseministeerium esitles pressikonverentsil eilse rünnaku uurimise tulemusi, lükates ümber meedias levinud brutosurma põhjused. Ministeeriumi pressiesindaja kinnitusel suri ekspeaminister pea pihta saadud löögi tagajärjel. Nufaren älimend Emmharbani suhel tema kehas ei olnud mingit võõrkeha. See välistab mitmed senised selgitused, nagu näiteks Butto suri kuulihaavadesse või tema surma põhjuseks oli pommikild. Oma sõnade toetuseks esitles ministeeriumi pressiesindaja ajakirjanikele röntgenülesvõtet putav peast ning näidati kõikuvad koduvideolaadset ülesvõtet rünnaku hetkest. Versiooni toetab ka fakt, et mõni minut enne eilset rünnakut Rawalpendis tervitas ekspeaminister oma toetajaid läbi auto katuseakna püsti seistes. Pärast vabadust kinnitasid Buddha lähedal viibinud turvamehed hoopis, et naist tulistati pähe ning seejärel plahvatas Tom. Veel täna hommikul kinnitas aga Pakistani siseministeerium, et ekspeaministri tappis hoopiski pommikild. Vastutuse eilse rünnaku eest võttis endale Terrorivõrgustiku al Qaeda. Seda versiooni toetas ka Pakistani siseministeerium, teatades, et täna hommikul lindistati terroristide omavaheline vestlus kui sünnitleti õnnestunud rünnaku puhul. Üheks kõnelejaks olevat väidetavalt olnud riigi tagaotsituim isik ning kohaliku Al-Qaeda liider Payton laami suud. Ja uuesti Eestist. Rahvusringhäälingu uudistetoimetus tellis Emorilt uuringu, kus uuriti Eesti elanike toetust erakondadele selle aasta detsembrikuus. Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Tegemist oli Üle-Eestilise küsitlusega, millel vastajaid oli 775. Endiselt on Eesti kõige populaarsem erakond Reformierakond, mille toetus tõusis pärast pronkssõduri teisaldamist ligi 45-le protsendile. Detsembris toetas orav parteid aga 39 protsenti Eesti elanikest. Samas mitmed sotsioloogid ennustasid suvel, et see toetus ei jää nii kõrgele. Millega säärast populaarsust ikkagi seletada? Küsisin seda EMORi sotsioloogilt Jaanika hämmalilt. Inimesed on praegu eluga veel suhteliselt sellised rahulolevad ja ilmselt siis suhteliselt palju. Võimalik, et seda edu seostatakse ka ilmselt valitsuses kõige paremini silmapaistva erakonnaga. Ma isiklikult arvan, et peaministri populaarsus mängib siin üsna suurt rolli. Keskerakonna toetus oli detsembrikuus 22 protsenti, kusjuures keskerakonda toetas 73 protsenti mitte-eestlastest. Kas erakond võib loota suuremaid toetusnumbreid, juhul kui Eesti majandusolukord peaks halvenema? Eks selle Keskerakonna toetuse taga on tegelikult olnud ka ka muud tegurid, just nimelt samuti see pronksöö ja selline ebapärane käitumine tollel ajal, mis viis just toetajaid ära, siis võib-olla natukene vanemast elanikkonna rühmast. Üllatav on rahvaliidu toetuse kasv, novembris toetas rahvaliitu vaid kaks protsenti küsitletutest, detsembris juba viis protsenti. Kas ei ole mitte seotud rahvaliidu hiljutise kongressiga, mis tõi nad avalikkuse huviorbiiti? Vahepeal ka valijaskonnale ei olnud selge, et mis suunas erakond edasi läheb. Et praegu vähemasti on siis ikkagi mingisugune signaal antud, et asjaga jätkatakse. See erakond on nüüd natukene enam jälle pildil tagasi. Teistest parlamendierakondadest oli Isamaa ja Res Publica Liidul kolmeteistkümneprotsendiline toetus, Rohelistel kümneprotsendiline ning sotsidel kaheksaprotsendiline toetus. Jõhvi Mihkli kirik on Ida-Virumaa turismiobjekt, sel kirikul on eesti kultuuriloos tähtis osa jõhvi. Muuseumi seltsi ja vallavalitsuse liikmed arutasid täna, kuidas kiriku osa sõjaajaloos ja kultuuriloos nii esile tõsta, et turistide huvi veelgi kasvaks, vahendab Ago Gaškov. Regionaalminister ajaloolane Vallo Reimaa on jõhvi kiriku ajalugu uurinud õige kaua. Eestis on päris mitmeid rohkem või vähem säilinud feodaallinnuseid, mis pidid kaitset pakkuma meie maa toonastele, võõrrahvustest, valitsejatele, ordule, piiskoppidele ja nii edasi jõhvi kindluskirikukompleksi eesmärk oli sootuks teine pakkuda kaitset kohalikule elanikkonnale läbi saatuse tahte on kroonika kirjeldused olemas ja säilinud, kuidas seda funktsiooniga tegelikult tuli kirikul täita näiteks 1558. aastal, kui algas Liivi sõda enamik suuri ja uhkeid ordulinnuseid jäeti maha eesotsas Rakvere Toolsega, siis kohalik rahvas kogunes jõhvi kindlus kirikusse, mis nägi tõepoolest kindlusena välja ümbritsetud Vallikraavi võimsa ringmüüriga. Kirikutorn oli sisuliselt laskjad torn ning õnnestus esimene rünnak tagasi lüüa ja piiramine üle elada. Seejärel korjasid vaenuväed abijõude juurde. Teisel piiramisel õnnestus siiski kirik vallutada, kohalikud elanikud tapeti kirikus lausa altari ees ning selliseid kirjeldusi on kroonikates veelgi. Vartkadega kroonikas on kirjas 1367. aastal veel tunduvalt varem toimunud kiriku kaitsmine ja suur lahing vene vägedega Novgorodi vürstivägedega. Just kiriku juures. Jõhvi kirikuga on olnud seotud nii kirjanik Eduard Bornhöhe kui ka Eesti laulupidude ajalugu just jõhvis peetigi Eesti esimene kihelkondlik laulupidu. Ja sellest kasvas välja neli aastat hiljem esimene üleriiklik laulupidu, aga laulupidu täidab jälle sama eesmärki, hoiab ja kasvatab meie rahvustunnet, ehk kui me nagu tänapäeval moodne on, otsime kogu sellele kompleksile terviknimetust, siis jõhvi kindluskirik on Ida-Virumaal eestluse kaitsetahte ja vastupanu sümboliks ja sellisena tuleb ta ka välja areneda. Mihkli kirik on jõhvi üks olulisemaid turismiobjekte siiski mitte ainus, ütles abivallavanem Kristi Klaamann. Esiteks on ta väga tähtis objekt nii oma arhitektuuriliselt küljest kui ajaloolisest küljest, et kas või seesama esimene proskondlik laulupidu, mida me kuidagimoodi peaksime kas siis mälestustahvliga ära märkima või siis ürituse näol jäädvustama. Tõesti, ta on üks peamisi turismiobjekte ja kindlasti, kui me küsiksime inimestega väljastpoolt juhitud, mida nad peavad, siis nad kindlasti kindluskirikut koos selles asuva muuseumi ka kindlasti oskavad ka ära mainida. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, sajab vihma, ida pool ka lörtsi. Puhub edela ja lõunatuul seitse kuni 13, saartel ja rannikul 13 kuni 17 ja puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss viis kraadi. Täna päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub edela ja lõunatuul seitse kuni 12, saartel 12 kuni 16, õhtul puhanguti 20 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.