Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab mõned päeva sündmused veel kord lühidalt kokku toimetaja Mall Mälberg. Valitsus ei andnud Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhet rajavas Nord Stream ile luba teha uuringuid Eesti majandusvööndis. Venemaa välisminister Sergei Lavrov avaldas veendumust, et see otsus pole lõplik. Valitsus kiitis täna heaks aasta riigieelarve. Selle prioriteedid on sisejulgeolek, haridus, sotsiaalteemad ja infrastruktuur. Oliver Kruuda müüs Kalevi ja TERE toiduainetööstused 880 miljoniga krooni eest Indrek Rahumaa juhitud investeerimisfirmale Alta Capital Partners. Pärnus kütab kirgi linnavalitsuse plaan rajada teatreid, liuväli, Eesti vanim vabateater. VAT teater toob täna alanud rajal lavale mitu lavastust. Kaljo Kiiska ei ole enam, ta lahkus täna raske haiguse tagajärjel. Homme on pilves ilm, paljudes kohtades sajab vihma, sooja tuleb 12 kuni 15 kraadi. Valitsus ei andnud Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhet Rajevale Nord Stream ile luba teha uuringuid Eesti majandusvööndis. Välisminister Urmas Paet. Põhjendas otsust valitsuse pressikonverentsil Lähtudes majandusvööndi seadusest on kolm põhjust, miks me ei rahuldanud seda taotlus. Esimene põhjus on see, et seadus võimaldab jätta taotluse rahuldamata, kui kasutatakse puurimist. Teiseks põhjuseks on see, et need tööd anda teavet Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta. Ning kolmas põhjus on see, et oma 31. mai taotluses arvestades neid koordinaate, mis on seal kirjeldatud, siis osaliselt on selles taotluses sisalduv alaga Eesti territoriaalmere osa. Territoriaalmeres on muidugi rannikuriigil täielik suver, väänsus ja otsustusõigus ja siis otsustusõigus puudutab ka uuringutööde keelamist. Kõige üldisem põhjus, mis puudutab tegelikult kogu selle gaasitrassi ehitamise projekti, on see, et nii nagu me oleme ka korduvalt varem öelnud ja Eesti on oma hoiakuid pikalt väljendanud on see, et ega õige alternatiivide otsimine ei ole see, et otsida üht või teist, trassisin Läänemeres, mida muidugi oleks ka võinud teha juba varasema 10 aasta jooksul, kui seda trassi on kavandatud. Aga peamine ja kõige õigem alternatiivi otsimine oleks ikkagi maismaa alternatiivi otsimine. Normaalne asjade käik oleks olnud see, et kui seda trassi 10 aastat tagasi hakati planeerima, siis oleks kohe suheldud kõigi riikidega, kes on ümber Läänemere, millised on hoiakud, millised on seisukohad. Siis oleks välja pakutud kohe erinevaid alternatiive, aga see, mis on toimunud selle 10 aasta jooksul, on olnud selgelt poliitiliselt üleolev suhtumine Balti riikidesse ja Poolasse. Väga otseselt on öeldud välja, et eesmärk on, et see kuidagi ei puudutaks Balti riike ega Poolat, see trass. Ja nüüd siis äkki selle aasta kevadel siis nüüd avastati, et olude sunnil aga Eestilt luba küsida. Ma olen päris kindel, et meie partnerid mõistavad Eesti seisukohta ja positsiooni. Tegelikult ka aru sellest, et, et selle gaasitrassi jaoks on Euroopas oluliselt paremaid asukohti, kui seda on Läänemeri arvestades nii keskkonnaalaseid kui ka võimalikke muid riske. Vene välisminister Sergei Lavrov kutsus Eestit gaasijuhtme küsimuses koostööle. Ta avaldas veendumust, et otsust lõplik ja gaasijuhtme projekt viiakse ellu. Vene riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Slutski ütles, et Eesti keeldumine oli oodatav, kuna võtmerolli mängisid mitte kuigi positiivselt kahepoolsed suhted. Valitsus kiitis täna heaks tuleva aasta riigieelarve. Uku Toom jätkab. Järgmise aasta riigieelarve kasvab kokku 25,17 protsenti 18,8 miljardit krooni. Tulude maht on 96,3 kulude maht 93,6 miljardit krooni. Eelarve ülejäägiks on kavandatud seega 2,7 miljardit. Eelistused. Ta on peaminister Andrus Ansipi kinnitusel sisejulgeolek haridus, sotsiaalteemad ja infrastruktuuri arendamine. Viimase kohta ütles peaminister, et põhjused on siin selged. Teatavasti kütuseaktsiis tõuseb hüppeliselt esimesest jaanuarist ja nendest vahenditest väga suur osa läheb teede ehitusse ja seega need suurusjärgud on umbes sellised praegu kaks pool miljardit krooni 1,7 miljardit krooni tuleb kahe aastal pääle sellele kahele poolele miljardile kroonile teedeehitusse lisaks et teedeehitusrahastamine kasvab hüppeliselt. Kõige suuremad kulud eelarves on kavandatud pensionidele 17,7 miljardit ja ravikindlustusele 13 miljardit. Kaitsekulutused tõusevad järgmisel aastal 1,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist, raha saavad juurde kohalikud omavalitsused. Rahandusminister Ivari Padari kommentaar eelarvele. See järgmise aasta riigieelarve tuleb õige mõistlik eelarve kus on arvestatud väga erinevaid aspekte, ühelt poolt on selgelt arvestatud vajadustega tõsta teatud osas riigisektoris palkasid. Isegi nendes sektorites, kus palgakasvud on olnud viimastel aastatel praktiliselt olematud ja millest on tingitud siis ka süvenenud kaadri voolavus. Kindlasti võiks välja tuua kogu sisejulgeoleku valdkonna politseinikud, päästeametnikud siin ja teiselt poolt kindlasti. Päevik ehk Eesti riiki peab jätkuma pikalt ja pidevalt ja selles suhtes on selge, et reservid ja vaatamine tulevikku ka see on selles eelarves selgelt sees. Oliver Kruuda ja tema partnerid müüsid Eesti tuntud toiduainetööstusettevõtted Kalev ja tere investeerimisfirmale Alta Capital Partners. Uku toom käis pressikonverentsil. Ettevõtete aktsiad müüdi 880 miljoni krooni eest. Initsiatiiv olla olnud mõlemapoolne, mis nagu kinnitasid ajakirjanike ette tulnud Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa, oli huvitav kokkusattumus. Miks ettevõte osteti. Indrek Rahumaa. Tegu on edukate ettevõtetega, mida kajastab ka tehingu hind. Ja meil on ülimalt hea meel selle tehinguga päev ja tere mõlemad täiendavad suurepäraselt Alta Capital Partnersi täna välja kujunenud ettevõtet, portfelli, kus me oleme viimasel ajal omandanud teisi juhtivaid toiduainetööstureid näiteks Riias Rigas Bingham, eks, ja Poolas mürsku et eesmärgiks on tugevate kaubamärkide omandamine ja siis selle baasil regionaalse liidri kujundamine. Rauma sõnul jätkavad ettevõtet senisel kursil ja Kruuda lubab oma igakülgset abi, aga miks siis Kalev müüdi, sellele küsimusele järgnes 10 sekundit vaikust ja siis Oliver Kruuda avastus. No eks ma pean isegi rohkem toibuma, siis ma suurendan formuleerida selles suhtes sellise üldsusele vastu vahetada ja usutavam, aga kuna Kalevist on saanud, kuidas ütelda nüüd, sest rohkem pigem võib-olla selline investeerimisettevõte ja meil on ka teisi valdkondasid ja tihtipeale on meil kapitali nappinud ja me oleme, oleme ikkagi hingeldanud nii siit kui sealt, et siis toiduainete tööstus tahab tegelikult seal suuri investeeringuid ja kuna meil ei ole nagu selliseid kapital on ligipääsu kapitali võimalusi, et siis siis võib olla ka see aitas langetada seda otsust, et vabastada nende investeeringute alt me raha ja liikuda teistes suundades. Oliver Kruuda ei kiirustanud täna teatama, mida soetatud rahaga peale hakatakse, aga meediaettevõtete arendamine on kindlasti töös, kinnitas ta. Pärnu linnavalitsuse kava rajada liuväli teatreesisesse Vaasa parki sai täna volikogus heakskiidu. Toomas šalda räägib edasi. Pärnu linnajuhtide plaan rajada Vaasa parki liuväli on liialdamata öeldes vihale ajanud paljusid kava on jõuliselt kritiseerinud spordirahvas ajakirjandus ja viimase kaudu ka rahvas. Üldsusele teeb muret liuvälju ümber jääva ala liiklusohutust, müra, tolmu, keskkonna ja veel suur küsimusi. Vähetähtis pole ka asja rahaline pool. Pärnu linnajuhid leidsid, et ainsana Eestis on piisav oskusteave ja tööjõud selliste väljakute rajamiseks aktsiaseltsil A ka hall. Neilt küsiti pakkumised ja valituks osutus seitsme aastane variant, mille kohaselt kõik liuväljapidamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Linnavalitsus maksab HK hallile igal aastal 2,45 miljonit krooni pluss käibemaksu. Kokku teeb see kõik 17,15 miljonit pluss käibemaks seitsme aasta peale. Seejärel kuuluks väli koos vajalike seadmetega linnale. Liuvälja kasutamise piletitulu läheb samuti ettevõtjale. Ehkki vastuseis oli tugev, otsustas Pärnu volikogu täna häältega 19 poolt ja üheksa vastu ikkagi linnajuhtide eelnõud toetada. Linnapea Mart Viisitamm. Põhiküsimus on olnud liuväljapool selles, et kuhu teda Pärnu linnas teha. Linnavalitsus on arutanud erinevaid kohti, kusjuures on võtnud ka vajalike institutsioonide kooskõlastusi keskkonnateenistust, muinsuskaitset ja nii edasi kõige selle tulemusena oleme jõudnud Kaasapargi ehk siis keskväljaku variandina. Samuti peame me seda väga atraktiivseks kohaks, kuna ta siiski asub kesklinnas. Pärnus opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Raul Sarandi. Tänane Pärnu linnavõim sarnaneb sellise rumala ola lihtsameelse natukene rasvunud meesterahvale, kes on sattunud rahade kahekrooniseid täis tuppa ja pühendab selle raha sees, siis aeg-ajalt viskab nii-öelda pahmakaid aknast välja ja mõtleb, et, et on ilm hirmus õnnelik ja täna loobitakse seda raha erinevatesse suundadesse, mis pähe tuleb, seda tehakse nagu vanasti oli, vähemalt nii, et, et linna tuleb planeerida, keerida ja ehitisi rajatisi projekteerida ja muinsuskaitsealasid uurida ja sõeluda ja vaadata neid arheoloogilisi väljakaevamisi, siis selgub, et täna maksab ainult nii-öelda papp. Kavade kohaselt peab väljak olema lahti esimesest novembrist esimese märtsini ja selle avamiseks peab ööpäeva keskmine temperatuur olema nullis või alla selle. Tänavu loodetakse liuvälja avamiseni jõuda erandina esimese detsembri paiku, sest enne tahab linna haljasalale tooma vee-elektri- ja kanalisatsiooni Eesti Raadio uudistele Pärnus Toomasharda. VAT teater avas täna 21. hooaja teatris käis kunstilise juhi Aare Toikka rääkimas Marta Grauberg. VAT teater saab esimesel oktoobril 20 aastaseks hooaeg avati täna lavastajatudengite Robert Annuse ja Uku Uusbergi ühisetendusega pink, mida VAT teater alanud hooajal ette võtab. Kunstiline juht Aare Toikka. Mängime lavastusi põhiliselt siin rahvusraamatukogu teatrisaalis. Eks me sõidame ringide ringreise ja, ja on mõned festivalikutsed. Praegu tuleb väljapink. Ühise pealkirja all pink etendub kaks lugu, Jon fosse talv ja Edward Albi loomaaialugu. Aare Toikka. Mulle need lood meeldisid nii ja mõtlesin, et nii kahju, et inimesed ei näe neid suurepäraseid näitlejaid ja huvitavaid laada lähenemisel. Noored lavastajad on lavastusse pannud suure tüki oma hingest. Minu tükis mängivad Alo Kõrve, Margus plangel minumas Katariina Lauk ja Robert Annus inimestest armastusest ka mõlemad on sellised arusaadavad, ennekõike südamlikud ja mõnes mõttes kurvad, kurvad lood ilmselt, aga samas koos väga suure naeru ja rõõmuga. Novembris teeb oma lavastajadebüüdi VAT teatri näitleja Margo Teder. Uuel aastal mõtleb VAT teater Tammsaare peale. Järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval toimub VAT teatri eestvõtmisel Euroopa teatrikohvik Aare Toikka. See teatrikohvikuprojekt on Euroopa uute näitemängude tutvustamise projekt ja see saab teoks siis neljas Euroopa linnas ja VAT teater avab selle. Edasi liigub teatrikohvik Londonisse Amsterdami ja Prantsusmaa linnalill. Täna suri raske haiguse tagajärjel näitleja ja lavastaja Kaljo Kiisk. Teda meenutavad Tõnu Karjatse. Jaan Ruus. Armastatud näitleja, lavastaja Kaljo Kiisa tööd, olgu need siis teatris või kinolinal on olnud saatjaks mitmele põlvkonnale. Tema lavastatud on üks esimesi Eesti niinimetatud riiulifilme hullumeelsus aastal 1968 ja senini löömatu romantiline Nipernaadi aastal 1983. Kuidas meenutab maestrot temaga kaua koos töötanud Jaan Ruus? Kalju oli nakatav, hoia tundlik natuur, et oli näitlejanatuur, ta oskas sulle ilusti otsa vaadata ja sind peilida. Lemmikväljend oli? Ei ega ma halvas mõttes, ma heas mõttes muidugi. Kiisti juhtis ju kaua aega Eesti kinoliitu, ta valiti sinna esimeheks juba 1962. Ta ei olnud siis üldse poishevik. Ehk on jah, ja näitlejad on mänginud igas oma filmis väikest osa, aga ta on muide meie filmirežissööridega teinud kõige rohkem täispikk ehkki mängufilme, aga ta on teinud ka esimese panoraamfilmimaailmas. See on siis ohtlikud kurvid ja ta on olnud Virumaa tsempion poksis. Kui ma kunagi pärisin Kiisa käest, et mis omadused peavad olema filmi režissööril ja siis ta ütles, et režissöör peab olema ennekõike terve. Ta peab olema julge, rahulik, heatahtlik, täpne ja kaval. Seda kõike Kaljo kooli oma tasakaalukusega, mõistmisvõimega elujõuga, tegutsemistahtega olid eeskujuks ka paljudele neile, kes temast aastaid-aastaid nooremad. Nõnda kõneles oma tegemistest Kaljo Kiisk kümmekond aastat tagasi vikerraadio keskkavas. Nii tohutult palju ei ole mina ajahädas olnud, kui ma praegu olen. Naljakas on see, et noh, et ma olen oma viimastel aastatel hakanud nagu rohkem isegi oma põhitööd tegema, ma ei tea, kas see on võib-olla mingisugune loogiline eluetapp, kus hakkad tundma, et vähe oled teinud, oled valesti teinud? Midagi tahaks nagu võib-olla veel ära rääkida, noh, vanus on ka juba selline, ka nõndanimetatud niisugust nagu ühiskondlikku tööd on tulnud väga palju juurde. Räägitakse, kas ühiskondlik töö on inimesele vajalik või mitte, eks ole, mina ei ole iialgi tunnistanud niisugust tööd nagu nõndanimetatud ühiskondlik töö peab olema lihtsalt. Jõudis ta lõpuks ilmateade oleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis ja homme on sooja 12 kuni 15 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast, Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg, kena õhtu. Jätku.