Tere päevast, filmirežissöör Arvo iho. No enne kui me ma lossist ja ka filmist loomulikult lähemalt räägime, esimene küsimus, kui suur roll sellel karul teie filmifilmis on? No loomadest kõige suurem päris suur roll on tal, jah, ta mängib tegelikult kahte rolli, isegi nii isa kui emakaru. Kas see eeldaks erinevat välimust? Jah ja ta on ka erinev nagu näitlejad ikka erinevates rollides. Te olete selle karuga filmi Otepääl ka ühe korra juba varem kokku puutunud ja nüüd täna tuleb Eestisse tagasi ja siis teistkordselt võtetel osaleda. Kui hästi me esimesel võtteperioodil karu teie võttegrupiga sobis ja kui hästi ta näitlejatega läbi sai? Nalja oli päris palju temaga esimesed neli päeva, kui ma üksinda harjutasin taga, siis ta ajas merika hirmu nahka. Sellepärast et esimesel päeval, kui ta pääses vabasse loodusesse, meil olid küll ketid küljes kõik ja aga see peaaegu 500 kilone loom tundis nii võimsalt vabaduse kutsetelt, rebis puruks oma kaelarihmad ja läks. Nii et 44 tundi. Me jooksime tal sellele ja karu ujus üle arve teisele poole metsa ja siis püüdsime teda seal. Nii et pool päeva läks selle jamaga ja arvasime, et ei saagi, ei noh, selle karuga vabas looduses töötada. Aga ka neli päeva sai harjutatud ja siis lõpuks oli, oli täitsa mõnus partner. Kuidas näitlejad sellisesse kaasnäitlejatesse suhtuvad ja kuidas karu neisse suhtus? No kui see suur elukas ikkagi noh, esimest korda sulle vastu tuleb, siis ikka võtab vedelaks küll. No kujutage ette, kui ta on kaks meetrit ja 70 senti pikk, kui püsti tõuseb 460 kilo. Ja Rain Simmul igal juhul sai päris päris hirmuhigi otsaette ühes episoodis kus nagu Nikas, keda räim mängib, on magama jäänud sooserva. Ja siis karu võtab ja hakkab jalge vahelt uurima ja võttis tal põlvest ka kinni ja niimoodi äratas õrnasti üles mehe. Siis Rainil jäid sõnad kurku kinni, küll see oli, noh, ausalt öeldes, mulle oli ka see kõige-kõige niukene hirmutavam kogemus, sest ega noh, on küll mõnus mõnus lauaga, ega sa ei pea, kui kõvasti ta seda põlve vajutab või võtab päris nagu öeldakse, munad oma suhu Raidil. Siis oleks raini lapsed, nagu öeldakse, isast ilma. Kust see karu üldse pärit on või, või Gustada eestlasele filmi tarbeks leidsite? No ma otsisin karusid päris kaua, sest et roll on selline, kus ta peab ilma igasuguste kettide ja tõketeta liikuma sest ja olema inimesega näost näkku täitsa otseses mõttes, ta nuusutab ja lakub raini nägu seal vahetevahel. Ja see on 13-st karu, kelle ma tegelikult tunnistasin kõlbulikuks. Niiet vaatasin neid Peterburi lähedal ja ja siin Novgorodi oblastis ja lõpuks leidsin selle kõige kõige mõistlikuma, kõige paremaks andeka ma karu Moskva lähedalt. See on endiste tsirkuseartistide erakaru. Nemad on seda kasvatanud neljandast elukuust alates, praegu on ta seitsme aastane. Nii et need karuotsingud kestsid peaaegu kaks kuud. Kas teie film Karu süda on, on selle konkreetse karu esimene nii-öelda filmiroll või, või millega ta muidu oma senised seitse eluaastat tegelenud? Muidu ta elab niisuguses pargis, kus on niinimetatud vabaõhuteater ja tal on seal oma tuba ja siis laupäeviti, pühapäeviti annab lastele etendusi. Ta on meil väga andekas, mängib suupilli ja mängib palli, Ta teeb igavest vigureid. Ja siis see on tema põhiline elatise vahele, ta osaleb suurtes tsirkuseprogrammides ka. Aga filmis on ta paar luksu enne teinud, sest et üldiselt kardetakse teda, sest ta on nii kohutavalt suur. Aga mul vedas sellega, et karu tunnistas mind nagu sõbraks. Kui ma käisin esimest korda tema juures augustikuus, siis ta ikka uuris mind päris põhjalikult, väga kummaliselt, algul võttis ühe käe oma pihku ja pigistas seda ja nuusutas ja siis teise ja pärast nuusutas mu pea üle. Ja siis, kui ta keelega üle näo tõmbas, no siis need nahka võrreldakse hirmuhigis. Omanikud ütlesid, et nonii sa oled esimene, kellel on oma sõbraks tunnistanud võõrastest. Kui keeruline oli teil karule selgeks õpetada, mida ta filmides tegema peab? Keeruline oli sellepärast, et nendest filmivõtetest pidi suitsu kasutama. Kuna seal looduslikku udu oodata, siis peab pürotehniliste vahenditega tegema. Ja karu on ääretult tundlik lõhnade suhtes. Ja see oli üks kõige keerulisemaid asju, et teda harjutada tasapisi selle pürotehnilise paviljoni suitsuga, et ta kohe vehkat ei teeks. See oli keeruline, aga muidu ikka meelitustega, ega sellist elukat jõuga ei sunni midagi tegema. Tema lemmiktoit on krabipulgad. Siis on ta nagu tõeline mees, joob õlut ja kohvi ja kokakoolat ja tubakat, söök mitte ei tõmba. Nii et nende asjadega me teda meelitasime, siis, kui võte oli hästi tehtud, siis andsime pudeli Saku õlut talle kätte, selle ta tõmbas, ründaja jälle valmis, järgmiseks võtteks. Kuidas on lahendatud karu honorari küsimas kuidas tema vaeva eest tasutud saab, kas kaasaku alles? Noh, ikka natuuris sai see karu kõik, aga tema omanikud muidugi said dollaritega. Aga karul oli niivõrd hea siin Eestis, et ta tahab Eesti kodakondsust saada kolm nädalat, kui ta oli meil võtetel, sest peale seda me ei saanud üldse teda enam autosse, istus seal pikkjärvel ilusti selle kaldtrepi peal, mis pidi autosse viima jumala tõsiselt ja ma nägin esimest korda, et karul on täitsa nukrus silmades. Ta vaatas seda sooserva, kus me olime filminud ja ei saanud teda, ei õlle, ei kokaaega millegi muu, et asjaga sinna puuri tagasi. Ja siis lasime ta uuesti pikkjärve ujuma minna, siis ta mulistajas poolteist tundi seal väsitas ennast täiesti ära. No ja siis jälle kaks õlut ja siis vaikselt juba ronis, magan puuri. Kui kaugel filmivõtted tänaseks on, kas on juba teada, millal filmi pidulik esilinastus tuleb? Filmivõtted on lõpukorral, meil viimane võttepäev planeeritud on teisel veebruaril muidu oleks isegi vana aasta sees olnud, aga meil ei olnud lund. Ja kuna me teeme ikkagi siberi episoode siin seal olles, meil oli lund kaks ja pool meetrit, aga nüüd on vaevalt 25 senti. Nii et lumi piires meie lõpptähtaega ja kui see enne oli planeeritud märtsi, siis nüüd ta on kuskil aprilli keskele planeeritud. Ja viimane küsimus, et kas Maluš saab ka kutsemesilinastusele? Ma ei saa, aga ma oleks omanikud kindlasti. Sest ma lõhn on niisugune suur härrasmees, et et temale tavalisest hotellinumbrist ei jätku. Temal peab olema oma eraldi karavanauto. Nagu ma ütlesin, praegu ta kaalub juba 500 kilodest. Talveks on ta tublisti söönud ja veel jämedamaks läinud. Niimoodi, et ma ise ei tule, aga tedreperemees ja perenaine kindlasti.