Kahega lõunal. Mulle helistas mõned päevad tagasi Durandroni klahvpillimehele, nikku jõudsime. Alljärgnevalt on meil kõigil võimalik siis kuulata, kuidas tema meie küsimustele vastas. Kõigepealt tahtsime teada, et kuivõrd Duran Duran mängib Eestis inimestele, kes on bändi fännid olnud võib-olla kogu nende tegutsemise aja, aga pole need kunagi varem kontserdil näinud, kuulnud, siis kas sellisele publikule mängimine on bändi jaoks kuidagi eriline? Eks see selgub kohapeal, me oleme igal juhul väga ootusärevad, pole teie publiku ees tõesti kunagi varem mänginud. Mängime kindlasti nii uusi lugusid ja kontsert viib ka ühte otsa pidi meie karjääri päris algusest kuni siis eelmisel aastal ilmunud värskeima plaadi materjali nii välja. Milline see on sinu isiklik suurim lemmiklaulja album Duran Duran loomingu hulgast. Mulle meeldib alati kõige uuem plaat, aga vanemate hulgast üle kõige häda koiding, album, jaga Rio plaadi peal olid mõned päris head lood mis just hoidinga album. Ma arvan, et oring album oli üsna terviklik plaad, plaadil polnud pea mitte midagi ülearust. Mul on pidevalt muusikat kuulates seemned, kuulen näiteks raadiost mõnda suurepärast laulu ja kui siis lähen ja ostan albumis ja tavaliselt on see singel ja ainuke hea laul või siis heal juhul on seal veel teinegi korralik lugu. Kui me tegime Bobstrassi, olime eesmärk mitte panna plaadile ühtegi lugu, mis oleks teistest kehvem. Mainisid oma lemmikalbumite hulgas ka Riiad, kas tundsite või ennustasid leivaplaadi tegemise ajal, et teete midagi suurt ja erilist? Absoluutselt mitte, olime hoopis mures, sest meie esimene album oli olnud kogu maailmas üsna edukas. Me ei teadnud, kuidas jätkata, sest tavaliselt, kui artistid oma esimese plaadi välja annavad, on see kombinatsioon kõigist nende ideedest, mis neil üldse elu jooksul olnud on. Esimesele plaadile pannakse see kõik kokku uskumatu energia Heavitaalsusega ja kui kätte jõuab aeg anda välja teine album, siis mõeldakse, mida paganat me nüüd peale hakkame valima, sellest ohust teadlikud ja seetõttu oma kindlad ei tahtnud mingil juhul esimest plaati kopeerida. Kogu maailma popmuusika oli vahepeal suunda muutnud, nii me lihtsalt istusime maha ja hakkasime neid laule kirjutama, kel polnud aimugi. Teadsime küll, et olime kirjutanud mõned head laulud, mille üle ise uhked olime ja millele lootsime edu, aga me olime ka väga närvis. Ja järgmine küsimus Tüand Joani klahvpillimehele, nik Rõudsile. Mida sina arvad, kas on õiged muusikavideod? Tegid Duran Duran neist nii suure, kui ta saite. Ma usun, et kindlasti oli videotest abi, see on ilmselt kõige õigemini öeldud, meile pakkus videode tegemine igal juhul väga suurt huvi, sest see oli tol ajal väga uus meedium ja meil oli õnne just sel ajal välja tulla. Arendada uusi ideid ja proovida asju, mida tänaseks on kõik teinud, aga mis siis väga erutavad. Rääkides videotes tähtsusest, arvan ma, et need olid tähtsad kasvõi juba sellepärast, et niimoodi nägid meid inimesed kiiresti kõikjal maailmas. Andsime plaadi välja ja mõned nädalad hiljem teatriga näiteks Austraalias, kuidas näeme ja esineme, see oli suurepärane. Samas kui sul pole head laulu, siis pole vahet, kui hea selle laulu video on. Edukaks video ikkagi ei saa. Mõtlen selle all seda, et rand rand kindlasti ei löönud läbi ainult tänu videotele, vaid suuresti ka tänu raadiole. Kuidas meenutab nende kuulsate videote tegemist. Mõnede videote tegemine oli nauditav, aga mõnede tegemine oli ausalt öeldes paras õudusunenägu. Olen alati näiteks Rio video kohta rääkinud, et sellest tuli küll lõpuks suurepärane filmi. Video on väga ere, värviline ning täis energiat, aga minu jaoks oli selle tegemine täielik õudusunenägu. Sest ma ei kannata paat, välja arvatud juhul, kui nad just ankrusse ei seisa. Olin kogu video tegemise aja merehaigusest näost roheline. Õnneks ei paista see valmis videost välja. Ja Nick jätkab oma lemmikvideote teemadel. Vaildi poisi video tegemine oli väga keeruline, tööpäevad olid hirmpikad ja palju oli niisama ringivahtimist aga vait Lines, mis on muide ka minu isiklik lemmik meie videote hulgast see kõik Tai, mis on kaks videot, mida me tegime, thank you albumi pealt nende tegemine oli tõeline nauding. Videod on väga lihtsad ja mõlema tegemiseks kulus tegelikult vaid üks päev. Järgnevalt palveränduri klahvpillimängijale, Nick Rootsile, palun räägi. Üks lõbus lugu teie kõige värskema plaadi tegemisest. Okei, plaadil on lugu hällusse, näiting Elvis Saimonist lehti kunagi foto, kus ta le kuldses plastülikonnas ja kui ta ennast sellega peeglist vaatas, ütles ta millegipärast, et mul on tunne, nagu ma kujutaksin, Elvist ülikond nägi välja nagu kuulukse Elvise. Jätsime selle lause Lõõneetingelvis tookord meelde mõeldes, et sellest saaks kunagi hea laulu pealkirja põhjal viimase plaadi lindistamise päeval jäis aimanud muudkui hiljaks ei tulnud ega tulnud. Meie Voroniga olime stuudios ja tahtsime midagi siiski teha, mõtlesime okei, kirjutame hallusse, neil tingelvise mõeldud, tehtud, kui saime lõpuks õhtul hilja kohale jõudis, oli meil praktiliselt kogu laul valmis. Mõnes mõttes väga irooniline, sest tegelikult oli just vaim on see, kes oli selle pealkirja välja mõelnud, aga ära unustanud. Ja arade kahe viimane küsimus türanni klahvpillimängijale nikku jõudsile. Sul on kindlasti väga suur. Plaadikogu koosneb peamiselt 80.-te plaatidest. Mulle meeldivad küll mõned 80.-te asjad, aga kuulan ka väga palju kaasaegset muusikat, näiteks palju tantsumuusikat. Taposlymmy, esiteks sunni, mulle meeldib väga uus artist Jill Scott, kelle albumi just ostsin. Becki õudja. Lei on minu arvates üks 90.-te aastate paremaid plaate üldse. Kuulan ka vanu asju, näiteks valveta underground. Armastan biitleid. 70.-te asjadest meeldivad mulle Roxy Music ja David Bowie kuulub minu lemmikute hulka. No minu omad lemmikud on tihti ka q asjad, näiteks meeldib mulle väga, doktor Tree ei vasta siis raadio kahe küsimustele trandrani. Klahvpillimängija, kõuts, kogu ansamblit saab siis näha siinsamas Tallinnas Tallinna linnahallis. Juba selle nädala pühapäeva õhtul.