Ei kadestama praegu. Ilma inimesi Soomedki peavad teatama kuulsatele suusatajatele, et neil tuleb sõita temperatuuris pluss viis. Oodata ilmselt sellise temperatuuri juures võib ka vabalt väikeste vihmasadu. Et klassis on veeb, on lootus, et neil natuke külmemaks läheb. Selle suurvõistluse ajal. No lootust on jah, et lähipäevadel läheb külmemaks, aga nagu sa televiisorist oled nüüd selle esimeste lahti startide ajal tähele pannud, et, et seal ikkagi tahan ilusti lumega kaetud ja seal mäenõlvadel on ka lund ja ja mina isiklikult mõtlesin näiteks selle peale, et aga huvitav oleks kuulata, kuidas kommenteerivad näiteks suusavõistlusi televiisori ääres istuvad riskima, sellepärast et kui näiteks inglastel on üks sõna lume kohta, siis eski model on neid üle 200 ja üks sõna näiteks tähendab Lundmise puude külge, teine tähendab lund, mis on tihedalt kokkuseotud. Kolmas sõna tähendab lund, mille pind on kare, neljas tähendab lund, millel käimiseks lumesaapaid, viies tähendab lund, millel käimiseks suuski ja nii edasi ja nii edasi. Iga iga asja kohta on üks sõna, nii et päris huvitav oleks kuulata seda su suuga edastatavat lumemöllu. Aga, aga tähendab, ma tahtsin rääkida kaks uudist seoses tänase kuupäevaga mõnede aastate tagant. Üks uudis kõlab niimoodi, et tänahommikune tihe udu on raskendanud Tallinna lennujaama tööd, mitu lennukit pidi ootama lennuvälja kohal ilma selginemist ja ennelõunane Helsingi lennuk, mis seal artist pidi Helsingisse lausa tagasi lendamas, Tallinna lennujaam ei saanud vastu võtta. Ja see uudis oli siis aastast 99 ja siis kaks aastat varem veel aastast 97, nimelt Läänemerele oli suur torm ja ja siin osad nimetasid seda lausa installimine tormiks, Soome lahe põhjaosas ulatus tuule kiirus kohati 46 meetrini sekundis. Põhja-Soomes oli päris suuri purustusi, tuul rebis puid maha ja majade katuseid ja nii edasi, nii et selline selline drastiline ilma sündmus aastast 97. Sa lubasid täna rääkida paigast maailmas, kus on legendaarselt peaaegu alati kõige hullem ilm. Me oleme rääkinud küll külmadest kuumadest, vesitest, tormistest paikadest, aga sellise halva kuulsusega kohast ei ole seni juttu olnud, kus see võiks asuda. Tähendab tõepoolest see on nimelt nimetatakse sellist paika kolme tormi ristumispaigaks ja see asub Põhja-Ameerikast on selles mõttes selles mõttes ainulaadne koht, nimelt Washingtoni äkki on selle nii-öelda kohanimi ja loomulikult seal inimesed tavaelu elada ei saa ja seal on tähendab ehitatud spetsiaalsed nii-öelda majad ainult teadlaste jaoks vaatlejate jaoks, kes seal kasvavad kuskil nädal aega maksimaalselt kohapeal viibida ja, ja mis seal siis tähendab, nii hull on, hull on selles, et praktiliselt seal niuke kolme ja nagu ma ütlesin, kolme metsiku tormi ristumispaik üks on siis nagu metsikult suured tuuled, nii et praktiliselt seal on iga päev on tuulte kiirus seal kuskil ja 100 kilomeetrit tunnis või võib ka olla palju kiiremini, et 98. aastal mõõdeti 360 kilomeetrit tunnis, aga see tähendab juba mingisugust jagu kolmanda klassitornis. No vot, nii et kui mäletame, rääkisime tornaadod, siis selline tuul paiskab autosid ja majasite purustab ja rongid lendavad ja nii edasi. Ja siis lisaks kõigele, kõigele sellele on seal ka veel eriti eriti tihe udu ja see udu seal nimelt seondub nimelt selliste tipppilvedega ja, ja, ja praktiliselt on niimoodi, et kui see udu, mis tegelikult kimbutab seda kohta Ena 70 protsenti Ajast kui see udu siis nagu saabub, siis on nende teadlaste sõnul täpselt selline tunne, nagu oleks allveelaevas peaks olema, tähendab nii, et praktiliselt nähtavus on, nähtavus on nullilähedane. Kuidas need inimesed seal need teadlased üldse saavad oma tööd teha? Tähendab, millised need majad siis peaksid olema, mis seal sellistele ekstra rasketele ilma olukordadele vastu peavad, nimelt näiteks? On kirjeldatud majade seinad on seal ligemale poole meetri, pakkus paksused, aknad on kolmekordsest paksust Rootsist, kusjuures kaks nendest sisemist on tavalised klaasid, naermine on kuulikindel klaaskuulikindel, klaas, sellepärast et noh, et lihtsalt need metsikute metsikute tuultega lendavad seal ringi tohutuid jääkamakad ja, ja, ja siis peab olema selline paks, paks kuulikindel klaas. Nii et sellised sellised ekstra asjad seal on. Jaa, pärast teadlased peavad tööd tegema, nimelt nad teevad seal katsetusi, nad teevad seal katsetusi näiteks igasugustest kaitseprillidest kuni lennukimootorite nalja, kuidas mingisugustes, ekstra ilma olukordades peavad need asjad vastu, sest noh, me oleme siin rääkinud ka siin põhja linnadest ja kus peavad, ütleme, lennukit liikuma teinekord ja, ja täpselt, oleks teada, kuhumaani mingisugune lennuki mootor või mingisugune asi vastu peab ja kus on tema nii-öelda selline viimane piir ja, ja kõiki neid katsetusi nad teevad seal ja loomulikult saavad ka ilma kohta väga väärtuslikku informatsiooni ja on ka väheseid päevi aastas, kus nii-öelda on seal ilm läheb siiski ilusamaks ja ka päike päike paistab ja siis võib seal näha peaaegu 150 160 kilomeetri kaugusele välja, nii et selles mõttes aga, aga sinna keegi loomulikult elama ei lähe, see on praktiliselt välistatud. Kolm kaunist päeva aastas, see on küll päris hea kingitud. Sa pidid rääkima veel sellest, kui lihtne või kerge on ennustada kevade iseloomu selle järgi, missugune on olnud talv ja see ei ole nüüd sedalaadi ennustamine, et vaatame seapõrna või tõstame näppu taeva poole ja meenutame, millal lehed langesid ja mis värvi olid vaid. See on selline tõsine statistiline analüüs, mille põhjal saab ikkagi ka teatud järeldusi teha. Jah, tähendab Eesti teadlased, meteoroloogid on siin teinud statistikat ja tulevad välja sellised ikkagi sellised seosed, et külma talve järel tuleb ikkagi väga harva varajane kevad ja külma talve järel on ka tavaliselt oodata külma külma kevadet, nii et nii et kui on soojad pehmed talved, siis järgneb sellele tavaliselt soojem kevad muidugi, ettearvamatud on sellised nii-öelda keskmist keskmise ilmapildiga talved, siis on see kevad, kevade ilm on ka selline suhteliselt ettearvamatu. Aga siis on muidugi huvitav. Huvitav on see, et loomulikult need vaatluse alla on võetud siin viimases aasta viimase 100 aasta talved ja kevaded aga näiteks, mis puudutab võib-olla kõige varasemate kirjelduste just nimelt kirja pandud kirjeldust Eestimaa talve kohta karmi talve kohta, see pärineb nimelt 1573. aasta kroonik Russo kirjutab talve kohta, kui Läänemeri oli pea täielikult kinni eatanud ja veel suvistepühade ajal nähti inimesi Rootsist Tallinna poole tulemas. Nii et sellised asjad. Aga loomulikult. Ja loomulikult on ka siin. Ajaloost on näiteks teada, et näiteks Lõuna-Euroopas olid siin väga suured, karmid külmad talved. 801. aastal katus, must meri jääga. 859. aastal oli Aadria meri jääga kaetud, nii et Balkanimaadesse ilusti jala Veneetsiasse kõndida. Sellised väiksed asjad on teada, aga nii et üldiselt on ikkagi selline seos, et kui on külm või, või siis veel enam karm talv, siis ei ole ka eriti sooja sooja pehmet kevadet oodata. Iga igaüks järeldab siit ise. Ja just, ma tahtsin praegu seda järeldust sinu käest välja pressida, Kaidad. Eks vaatab, vaatab helgelt seda talve ja, ja tähendab statistika tõepoolest seda ka kinnitab. Selge on sul mingeid plaane järgmiseks nädalaks. No järgmisel nädalal me läheme natuke vastlapäeva Ilmateemade juurde ja siis ka on meil vabariigi aastapäev tulemas lähedale, nii et räägime ka mandri huvitavatade ilma see ikka sellega seoses.