Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 30.-st detsembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. President Toomas Hendrik Ilves tänas välismissioonidel teenivaid Eesti kaitseväelasi suurepärase teenistuse ja pühendumise eest. Jah, autode komisjon peab vajalikuks Tallinnas kaitseväe kalmistul olnud mälestusehis taastamist, millal see teoks võiks saada, pole teada. Taastamiseks on vaja ka rahaeraldist. Ühegi teise sõjahaua ümbermatmist peale Tõnismäel olnud pole komisjon sel aastal arutanud. Euroopa kultuuripealinnaks valimisega taastas Tallinn kunagise positsiooni, kui ta hansalinnaks vana Euroopa tähtsamate linnade hulka kuulus, leiab linnapea Edgar Savisaar. Tema hinnangul on Tallinna valimine Euroopa kultuuripealinnaks linna jaoks aasta kõige olulisem otsus. Harju maavanem Värnar Lootsmann märkis oma aastalõpukõnes positiivselt omavalitsuste head koostööd ühistranspordis, Nende küsimuste lahendamist ja tublisid õpetajaid. Harjumaa kultuuripreemia anti helilooja Veljo Tormis ele. Ida-Viru Kultuurkapital jagas täna samuti preemiaid Järva-Harju- ja Raplamaa piiril. Saueaugu külas murdsid hundid läinud ööl kaks lammast välismaalt, Pakistani Rahvapartei otsustas eelolevatel parlamendivalimistel osaleda ja valis erakonna juhtideks mõrvatud ekspeaministri pena Sirbutab jaa ning abikaasa ja ilmast. Öösel võib vihma ja lörtsi sadada peamiselt Lääne-Eestis. Homme päeval sajab mitmel pool üle Eesti. Ida-Eestis võib tulla ka lund. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Kõigepealt üks sõnum välismaalt, mis täna välisuudisteagentuuride tähelepanu keskmes on olnud. Pakistani Rahvapartei uued juhid on valitud ja need on mõrvatud ekspeaministri pena sir, bruto 19 aastane poeg Pilaval ja abikaasa asi hali sardaari. Erakond otsustas, et Pilawalbutas saab Rahvapartei esimees, tarist kaasesimees. Samuti otsustasid Pakistani Rahvapartei juhid tänasel nõupidamisel, et erakond osaleb eelolevatel parlamendivalimistel. Teise opositsiooniliidri nabashariifi juhitav partei oli varem lubanud valimisi boikoteerida. On erakond. Tänud, et kui rahvapartei valimistel osaleb, teevad seda ka nemad. Kaheksandaks jaanuariks kavandatud parlamendivalimised võivad siiski edasi lükkuda. Väga suure tõenäosusega lükatakse valimised kuue kuni kaheksa nädala võrra edasi, ütles täna president Pervez Musharrafi toetava endise valitsuspartei tippametnik. Homme on kavas Pakistani valimiskomisjoni erakorraline koosolek ja sellel tehakse ka otsus valimiste võimaliku edasilükkamise kohta. President Toomas Hendrik Ilves. What is uusaastatervituse välismissioonidel teenivatele Eesti kaitseväelastele. President tõdes, et lõppeval aastal tundis ta paljudel kohtumistel liitlasriikide liidritega rõõmu kuuldes nende siiraid kiidusõnu Eesti kaitseväelaste kohta. Austus ja lugupidamine on Eestile oluline garantii, et ka meid aidatakse, kui meie abi vajame, märkis president Ilves. Ta lisas, et Eesti riigi kohus on välismissioonidel teenivaid kaitseväelasi igati toetada ning avaldas lootust, et järgmisel aastal saab korda välismissioonidel teenivate kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste korda. Ühtlasi avaldas president Ilves oma siirast lugupidamist kaitseväelaste perekondadele, sest ilma nende mõistva suhtumise ja kindla toeta välismissioonidel teenivatel meestel ja naistel palju raskem. Riigipea soovis kaitseväelastele rahulikku aastavahetust ja sõduriõnne ning edu eraelus algaval 2008. aastal käesoleva aasta algul moodustatud sõjahaudade komisjonile andmeid umbes 300 sõjahauakohta. See komisjon moodustati vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele ja üks komisjoni esimesi soovitusi oli ettepanek Tõnismäele maetud nõukogude sõdurite ümbermatmiseks kaitseväe kalmistule. Uurisin nüüd veidi enne aasta lõppu kaitseministeeriumi nõunikult Lauri Einrelt. Milliseid konkreetseid otsuseid komisjon veel on teinud. Sõjahaudade komisjon teeb kaitseministrile ettepaneku, missuguseid sõjahaudu kanda sõjahaudade nimekirja. Sõjahaudade komisjon tegeleb kaitseväe kalmistuga ja kaitseväe kalmistu restaureerimiskavadega ja Hunti, hindab matmispaiga sobivust, teeb ettepanekuid ümbermatmiseks ja nii edasi ja nii edasi, kui komisjon informatsiooni mõnest ja hauast näiteks üks konkreetne näide 44. aastal juba peale eesti langemist punavägede poolt maha lastud Eesti diviisi võitlejate matmiskoht kuskil võsas. Kohalikud inimesed mäletavad seda, nad teatavad sellest komisjonile ja kui komisjon peab seda matmiskohta ebasobivaks, siis korraldataks ümber. Neid teateid ma ei kahtle, et neid on tulnud päris palju, neid oli ka enne palju, kahtlemata kahtlemata, aga konkreetsed tegevused, kas on juba teada järgmised objektid, mis ümber maetakse, kas on midagi ümber maetud veel selle aasta jooksul? Selle aasta jooksul otseselt ei peale peale aprilli ei ole, on noh, pressiga seda kajastanud nendest ümber maetud säilmetest on sugulaste soovil mõned neile kätte antud ja siis sugulastanud kaasa viinud. Aga millised võiksid olla järgmised objektid, on komisjon seda juba arutanud. On arutatud, aga, aga me rohkem oleme praegu võtnud teadmiseks me enne peame need objektid üle vaatama konkreetselt koha peal näiteks kuhu on praegu tegevus meil niimoodi kogu see, see on seotud ka praeguse juubeliaastaga, kaitseväe kalmistu. Kogu selle esialgne kogud la seal totaalselt sassi läinud, eks ole, ja osas seal ära lõhutud osas ja nüüd ka taastatud näiteks vabadusristi kavaleride ausammas. Aga praegu me vägagi intensiivselt mõtleme selle arhitekt, Kuusiku mälestus öise taastumise kuubikujuline keset, vaat see on olnud komisjonil üles tõstetud sellega sel teemal välismuinsuskaitsega. Kas see võiks juba järgmisel aastal valmis saada? Raske on niimoodi ennustada, aga noh, on igasuguseid tähtpäevi veel, on ka näiteks Tartu rahu 90 aastal 2010. Teoreetiliselt oleks võimalik. Seda ei saa veel tõlgendada kuidagimoodi või komisjoni otsus, see on üks töös olev küsimus asjadeks. See on töös olev küsimus. Jah. Aga selle mälestuse ise taastamise vajalikkust, seda komisjon otsustas. Kas võiks nii öelda, et poliitikute huvi või tähelepanukomisjonile komisjoni tegevustele siiski pärast aprilli on nagu tunduvalt vähenenud või kahanenud? Eks see on ka arusaadav, sellepärast et aprilliülesanne oli, oleks valulikumaid. Tallinna linna jaoks oli lõppeva aasta kõige olulisem otsus kuulutamine Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011 leiab linnapea Edgar Savisaar. See pole ainus selline üheks aastaks tehtud otsus see tähendab ikkagi suuremat tähelepanu kogu kultuurivaldkonnale ja mitte ainult Eestis, vaid Euroopas, pass üldse, sest et ma kujutan ette, et me mõnes mõttes taastasime sellega oma positsiooni ka hansa Ajal. Kui Tallinn oli selle võimsa majandusliku ja poliitilise liidu liige, siis tegelikult ju me ei olnud seal mingi kolmanda järgu tegelane, mingi provints, me olime ikka üks hansakeskusi ja kultuurikeskuse ja saades nüüd Euroopa kultuuripealinnaks taastasime oma kultuurialased positsioonid, sellel on väga suur tähendus. Rahvusooperis Estonia on täna traditsiooniline Harjumaa ball ja maavanema vastuvõtt, kus antakse kätte maakonna teenetemärgid ja maakonna kultuuripreemia. Estonias käis Riina Eentalu. Estonia teatri fuajees võttis külalisi vastu noorte puhkpilliorkester, teatrimajas valitses pidulik sumin ja selle keskel valmistus maavanem Verner Lootsmann oma pidu kõneks Missis aastalõpukõnes. Äramärkimist väärib maavanema sõnul kõigepealt see, et omavalitsuste koostöö on tugevnenud. Kui eelmisel aastal võisin ma öelda, et nüüd on kohe-kohe kõik 24 omavalitsust Harju omavalitsuste liidu liikmed, siis täna nad kindlalt ühes see annab ka võimaluse, et kui omavalitsuste liit koos maavalitsusega võtab mingeid otsuseid vastu, siis noh, tõepoolest seal kogu maakonna otsus hea meel on see, et oleme siis lõpuks jõudnud ühistranspordiga nii kaugele, et on tõepoolest leitud kõikidel Harjumaa neljal suunal ja ma usun, et kindlasti paremat bussidki senimaani. Teine asi on loomulikult meie haridustase ja haridusvõrk ja meil on nii palju tublisid õpetajaid, kellele sooviti tunnustust avaldada, oli juba 26, see on oluliselt rohkem kui eelmine kord. Oma arvamus on Harju maavanemal ka maavalitsuste reformikavast. Kui me täna ütleme, et anname ülemaavalitsuse funktsioonid, mis puudutavad maakonna arengut omavalitsuste liitudele siis see ei ole reaalselt võimalik. Esiteks ei luba seda tänane õigusruum, teiseks ei ole omavalitsuste liidud selleks ka valmis, kui me anname arengu küsimused üle praegu omavalitsusliitudele, me tekitame 15 pisi parlamenti, kus on koalitsioon ja opositsioon, tähendab, see on põhimõtteliselt võimalik, kuid eelnevalt peab olema välja töötatud terve baas. Harjumaal puudub praegu arengukava ja see on üks järgmise aasta ülesandeid. Kas siin on probleem, meil oleks vaja seadusandlikku baasi, mis sätestaks, kuidas arengukava hakkab toimima, et tal oleks õiguslik paastaga. Täna seda ei ole. Need olid tööjutud. Täna andis maavanem seitsmele teenekale harjumaalasele üle maakonna teenetemärgi ja andis kätte maakonna kultuuripreemia. Harjumaa kultuuripärl 2007 on helilooja Veljo Tormis, kuidas tema aasta on läinud. Ma möödunud aastal ju arutlusele uuesti pedagoogilist tööd ja tänavu oli mul kaks pingelist loengukursus nii Eesti muusikaakadeemias kui ka Viljandi kultuuriakadeemias regilaulu pidama. Meie kultuuri üheks väga oluliseks osaks ja mina olen püüdnud seda teemat nüüd arendada teaduslikus suunas nimelt regilaulmisest helistikat ise uurida ja siis seda õpetada õpilastele. Läksime oma pärimust paremini, kui me seni oleme tundnud. Kultuuripreemiaid jagatakse täna ka Ida-Virumaal ja seal on traditsiooniliselt preemia saajate hulgas palju Vene kultuuri edendajaid. Ago Gaškov jätkab. Ida-Virumaa kultuuripärli auhinna sai Valdek Murd, kes on maakonnas väga tuntud spordiorganisaator ja kultuuritegelane. Valge kurb kõigepealt palju õnne kultuuripärlinimetuse preemia puhul, mis see teile tähendab, see preemia kõigepealt saavad, aitäh. Eks, ega preemia on eriti eriti sellise kõlava nimega preemia, eks läks meelde, kuidas sulle tundub, kas Ida-Virumaa kultuurielu arvestades seda suurt maakonda on piisavalt arenenud või on siin väga palju arenguruumi veel? Seal on ainult üks loom ja alati, aga jällegi, kui rääkida, siis see on väga Ameerika, et see vahepealne mõõna seisku suhteliselt vähe oli võistlejaid suhteliselt vähe võistlus, et need on ammu ja iga aastaga lisandub uusi seadistusi, lisandub palju osavõtjaid, nii et selles suhtes on väga positiivne ja nakate kultuuri poolelt on ju ka väga palju ja väga tõsiseid üritusi, mis maakonnas toimub, aga areng peab toimuma alati. Need Eesti Raadio Narva korrespondent Jüri Nikolajev. Sina oled üks nendest, kes saab Ida-Virumaa Kultuurkapitali aastapreemia. Palju sellest, mida sa teed, on seotud kultuuriga, kuidas sulle tundub, kui Eesti suuruselt kolmas linn, kus tema kultuurielu on piisavalt hästi arenenud, kas ta on selle linna vääriline? Ma arvan, et ei ole, sellepärast et Narvas on väga hästi arenenud isetegevus. Narvas on väga palju kommertsskulptuuri, just selle sissetoodavad toodavad kommertsskulptuuri. Aga sellist oma kõrgklassi kultuuri Narvas paljudel põhjustel ei ole muidugi seepärast, et see on traditsiooniline tööstuslinn muidugi seepärast, et ei ole korralikke sidemeid ei Eestiga ega korralikke sidemeid, kaugeneb Venemaaga. Nii et see taseme kultuurielu Narvas veidi soikunud ma ütlesin, ei arendata antakse küll, meil on väga hea Taani konkurss, aga see on see, mida ma iseenda jaoks teha saame. Aga seda on paraku veel vähe tehtud. Ruumi on küllaga, mis seal arengut takistab, rahapuudus või inimeste huvipuudus? Seda takistab eelkõige võib-olla heade ideede puudus, sellepärast et narvakad on kuidagi traditsiooniliselt ootavad neid ideid väljaspoolt ja eriti ei ole aldid olnud neid ideid ise genereerima. Tahan natuke sellist vaikelu, Narvas on küllalt palju praegu, aga neid ideid on tulemas. Ma loodan, et tuleb rohkem. Boriss Parssina on korraldanud Narva džässielu ja aga positiivse sammuna tõi ta välja selle Narvas õnnestunud asutada džässiklubi. Anigis on Parssini arvates inimestel tekkinud palju valikuvõimalusi ja nüüd tuleb valida mitte seda, kuhu minna, vaid millest loobuda ja ansambel avenüü on üks nendest, kes sai Ida-Virumaa Kultuurkapitali preemia. Ja Eesti kultuurkapital on neid palju aidanud, me oleme saanud koos muuseumi folklooriansambliga Supradki salvestada. Mitu plaati seda väetnud küll ei ole, kas tegemist on vene või eesti kultuuriga, arvas ansambli avenüü solist Vladimir Sherdakov. Järva-Harju- ja Raplamaa piiril saueaugu külas murdsid hundid läinud ööl kaks lammast vaid sajakonna meetri kaugusel elumajast murdsid hundid karja kõige priskem uute, paarsada meetrit eemal metsa veeres aga kõige väiksema hommikul avanenud pilti, kirjeldas põline jahimees Mati toomingas olev Gengile. Nii. Hommikuvalgeks läks, vaatame, põld Valendab, et mis siin juhtunud on, asja täpsustamisel selgus, et villa rida kulgeb metsa suunas. Varasematel aastatel neid murtud loomi on olnud siin hulga, aga need kuskil 10 alla saab olema hundid siginesid siia 73.. No siis ma läksin ka ühe esimese hundi siit ümbruskonnast. Kui nüüd ütleme veel ajalukku tagasi, eelmisel sajandil õnneks hundiohvreid ei olnud, aga siit kõrvale ja kaugele on Rapla maakonnas Juurus 80. hundid kiskusid kolm inimest, üks inimene sai siis nii palju kannatada, temal hammustati sõrm ja teda ei suudetud päästa, suri siis marutaudi 80, kaheksandal oli siis siin Harjumaal paunkülas, hunt tungis, kus inimesele kallale. Et ega need mälestused ikka siin metsarahval jagub nende huntidega. Kui palju te ise olete oma elus hunti näinud? Eks ma neid ikka olen näinud küll ja küll palju, siitsamast maja aknast on need karabiini torusse sihitud. Need on need tulistatud ka jahipüssist, aga siiani muidugi maha ei ole jäänud, aga metsa ei teadnud kuskil. 15 vähemalt hoolimata sellest, et lambad on teie pere jaoks lemmikloomad ja nagu te ütlesite, te ise lambaliha ei söö. Tundub mulle, et ei ole huntide peale siiski nii-öelda solvunud või vimma ei kanna. Ei noh, see on kõik puhas omavale siin ei ole mitte kedagi süüdistada. Loom on loom. Kui teate tõesti, inimene ei oska oma vara valvata ega tal kedagi süüdistada ei ole. Ja ilmast öösel on valdavalt pilves, Kagu-Eestis aga pilves selgimistega ilm. Vihma või lörtsi sajab peamiselt Lääne-Eestis, paiguti võib olla udu ja jäidet. Puhub lõunakaartetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, öö hakul Liivi lahe ümbruses puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Päeval on samuti peamiselt pilves ilm, vaid hommikupoolikul võib Kagu-Eestis olla selgimisi, mitmel pool sajab vihma või lörtsi. Ida-Eestis võib kohati tulla kerget lund ning esineb jäidet. Puhub lõuna ja kagutuul, õhtupoolikul pöördub tuul idakaarde. Tuule kiirus on kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme päeval miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17045 kuulmiseni.