Homme laseb Eesti Post käibele uue postmargi, mis on pühendatud Euroopa keelte aastale. Margil on paljudes keeltes kirjutatud sõna keel, meil on hea meel tervitada siin kahega lõunal stuudios meie järgmist stuudiokülalist Pilatalist ja eesti filatelistidele liidu juhatuse liige Ants Kaasik, tere tulemast. No kui oluline või kui head meelt tekitav see uus mark ühe peatalisti jaoks on, kui ilus, huvitav ja väärtuslik, tan. No ma usun, et kujunduse poolest on ta väga tähelepanu äratav kõigi seni ilmunud eestimarkide hulgas ja küll küllap ta pälvib tähelepanuga väljaspool Eestit. Üks probleem muidugi on, mis ilmselt filatelistidele võib-olla peavalu valmistab, on see, et poognaid on koguni kaks erineva kujundusega see tähendab, et poogna servadel on teksti Euroopa keelteaasta erinevates keeltes ja ja kes, kes siis kõiki neid poogna ääri sõid, tahaks, aga noh, see peaks nagu kaks poognat marke ostma, mis tähendab 38 marki ja ja kaks kupongi jah, korduda nelja 40-ga. Aga noh, põhimõtteliselt võib muidugi korjata ka marke traditsioonilisel kujul niimoodi ühekaupa, aga, aga kindlasti on kunstnik Lembit Lõhmusel see üks õnnestunumaid mark ja ja ma usun, et see pälvib tähelepanuga mujal, sest eks teiste riikide margikogujad kindlasti tahaksid ka endale sellist marki saada just sellise margiga värisege, kus nende emakeeles on kirjutatud tekst peale. Nii et üsna kaval nipp tegelikult välismaiste Pilatalistide niimoodi köitmiseks Nojah, kui me ühes filaptalistide selles interneti jututoas mõtteid vahetasime, siis ongi mind ka juba süüdistatud, nagu selles, et, et ma võib-olla vaatan liigselt kah selle poole, et kuidas, mis, mis mulje jääb nüüd eestimarkidest välismaa filatelistidele, jätt vähem, mõtlen sellele tavalisele eesti margikoguja, kes peab nii palju nüüd rahunenud. Aga mis sündmus Euroopa keelteaasta üldse on, mille puhul see mark välja homme antakse? Mida tähelepanu väärset võib öelda selle Euroopa keelteaasta kohta? Noh, põhimõtteliselt ma nüüd mingi spetsialist sellel alal ei ole, aga, aga tegu on Euroopa Liidu juba nõukogu ühisprojektiga Unesco osalusel ja selle eesmärgiks on siis teadvustada kogu Euroopas laiemalt, et lisaks riigi konkreetsele riigikeelele või iga inimese oma emakeelele eksisteerib veel palju muid keeli ja kultuure ja et need olulised ja, ja nagu innustada inimesi ka teisi keeli õppima. Te ütlete selle margi väljaandmise puhul ilmutatud pressiteates, et 53 protsenti eurooplasi ehk siis veidi rohkem kui pooled oskavad lisaks emakeelele ka mõnda muud keelt, tundub üsna ehmatavalt vähe. Tegelikult. Nojah, aga kui niimoodi päris ausalt võtta, siis ega ta vist väga vähe ei ole. Sest ma kujutan ette, et Euroopas on siiski ka küllalt palju ütleme, selliseid eraldatud piirkondi või maapiirkondi või kuidas öelda, kindlasti on ka palju neid inimeste rühmi, kes ei pea nagu teist keelt valdama ja peale selle noh, nii kummaline kui see ka ei ole, eks ole. Ma usun, et te ajakirjanikuna olete puutunud kokku sellega just et nendes riikides kus räägitakse mõnda maailma keeltest oskavad inimesed tegelikult vähem muid võõrkeeli, aga, aga nemad siis annavad sellele mitteoskajate protsendile märkimisväärse osa. Okei, nii palju keeltest, aga räägime lähemalt markidest. Kui kaua Teie Ants kasutavate marke kogunud? Ujuma söön küll väga pikk aeg, ma arvan, et varsti juba 40 aastat nüüd pisikesest poisist peale, mis vanuses esimese märgiseid? Aitäh loos enam-vähem koolimineku ajal. Nii et. Sealt sealt peale väikeste vahedega, ma olen ikkagi sellega tegelenud. Ja on ka täpne ülevaade sellest, kui palju hetkel teie kogus mark Tean täpselt ei ole ja sellepärast, et mina ei kuulu nende Filatalistide hulka, kes moodustavad nagu sellise Pilatalistil kõrgtaseme, kes käivad oma kogudega näitustele, esinemas ja niimoodi ma olen nagu kogunud enda jaoks ja tuttavatele lastele näitamiseks. Mis see suurusjärk võiks jälle? No ma ei tea, kui erinevaid marke võtta, võib-olla paarkümmend 1000. Kõlab harrastaja kõhu kohta üsna aukartust äratavalt. Mis on teie kogust teile endale kõige olulisem, kõige tähtsam, kõige armsam või kõige väärtuslikum mark, selline number üks. Seda on, on väga. Nii-öelda päris väärtuslik selles mõttes väärtuslikke asju, mida, mida ka ilmselt teised kogujad väga väärtuslikuks peaks, neid mul ilmselt ei olegi, aga aga, aga. Mulle meeldib, nagu see temaatika päris hästi. Mis on minu senise elu ja tegevusega kõige rohkem olnud seotud, see on. Raadio, televisiooni ja trükiajakirjanduse alased margid. Hea näide on näiteks Eestis on viimase 10 aasta jooksul on. Eestis on noh, kui ma niimoodi käigult mõtlen, siis minu meelest ainus postmark on Markoonile pühendatud postmark, aga ütleme, eritempleid eriümbrik ja neid, neid on olnud. Eesti ringhäälingu aastapäevaks olija. Te mainisite ennist, et teie margikogu koosneb paarikümnest 1000-st margist, mis selle kogu selline väärtus võiks olla andadel kindlustatud või olete te näiteks käinud pangast laenu küsimas oma margikogu tagatisel? Keegi ei tagata, sinu ei ole seda kasutanud, aga põhimõtteliselt jah, kindlustatus on, kui suurele summale. Ausalt öeldes ma peast ei mäleta, sellepärast et, et see on nagu üks osa lepingust. Aga selles mõttes, et ta on siiski ju selline oluline vara, et tegemist ei ole ju kommipaberiga. Ei, seda seda jah, küll mitte kuigi noh, kõik on suhteline, eks ole, sellepärast et põhimõtteliselt need, kes postmarke koguvad või selle vastu huvi tunnevad, nemad peavad seda võib-olla nagu väärtuslikuks, aga teised inimesed, kes markey kogu ja üldse nagu kirju võib-olla väga palju ei saada ehk ehk e-postikirju rohkem nendele ta ei, nende jaoks ei kujuta endast tõenäoliselt mingit erilist Tartust noh umbes samamoodi ostab siis inimene postmargi nagu taastaks bussipileti või midagi muud. Räägiks lõpetuseks ka üldse nendest markidest, mida on Eestis niimoodi laias laastus võttes viimase 10 aasta jooksul välja antud iga aasta, tuleb neid umbes 20 kuni 30 erinevat. Kui palju on nende 10 aasta jooksul ilmunud siis umbes kahe 300 margi hulgas selliseid väärtuslikke ja huvitavaid marke, mis ka väljaspool Eestit on tähelepanu äratanud? Noh kõige suuremaks tunnustuseks võib pidada ilmselt seda, et Vello Lillemetsa, Nagano olümpiamängude mark sai nende olümpiamängumarkide konkursil kolmanda koha ja mis seal peal oli? See oli, oli nagu selline stiliseeritud suusataja selle olümpiafoonil. Aga, ja siis viimasel Micheli margi kataloogil seal kaanel on ka kujutatud Eestis välja antud post markimis, kus, mis on välja antud Euroopa nõukogu 40.-ks aastapäevaks ja kus on esmakordselt siis eestimargil margindge eurodes. Ja need ei ole muidugi noh nagu kõige hinnalisemad ja tagaotsituma margid. Nende viimaste hulka kuuluvad tõenäoliselt ikka mõningad sellised vigatrükid, kus margid on trükitud liimi luulele eksikombel ja ja siis näiteks 92. aasta jõulumargid millest esimene, mis olid üldse esimesed Eestist pärast sõda trükitud margid, mis läksid kohe käibele ja kasutati suurelt osalt, mida puhtast peast on vähe järele jäänud ja mis trükiti eksikombel vabas maas Florresseeruvale paberile, mis hoopis mingist dokumendipaberiks ette nähtud ja kuna nende taas oli ainult 40000, siis noh, siis nad olid nagu on, on praeguseks juba ka suhteliselt hinnalised, aga noh, on, on mõningaid üksikuid selliseid marke. Üldiselt. Eesti margipoliitika on olnud selline, et, et ega mingisuguse sellise defitsiidi või kujundamine ei ole omaette eesmärgiks, jah, pigem on meil marki trükitud võib-olla natukene liiga palju, et tiraažid võiksid isegi väiksemad olla ja nad on ka nüüd hakanud vähenema, selleks et noh, mingisuguse aja jooksul ütleme aasta või kahe jooksul saaks, saaks jälle konkreetne mark otse ja tuleksid uuele tasemele. Kõige värskem Martini kollektsioonis hetkel on ilmselt seesama Euroopa keelteaasta markaga. Milline on teie järgmine väljavaade oma kollektsiooni täiendada, kust tuleb järgnevalt? Tõenäoliselt ma arvan, et enne, kui, kui nüüd uus Eesti mark tuleb saan ma vist oma sõpradelt Lätist ja Leedust. Midagi suur aitäh, Ants gaasikanskaasikan Pilatalist ja me rääkisime siis muuhulgas sellest, et homme laseb Eesti Post käibele uue postmargi, mis on pühendatud Euroopa keelte Margna muide väga hea välja.