Nädalavahetusel. D Tallinnas kobarkino kuidas mõjutab uus hiigelkino Tallinnaga filmi linna. Oleme helistanud filmiasjatundja Ilmar Raagi päevast. Elmar, sina käisid laupäeva õhtul selle Tallinna uue ja väidetavalt Põhjamaade uhkeima kobarkino avamisel. Mis mulje see uus kino, see uus maja sulle jättis? Maja on küll väga-väga suuri, uhke. No ta ei ole küll rohkem kui võib-olla teised samalaadsed kusagil mujal maailmas, aga ma usun, et et kui see kino meile midagi muud ei anna, siis ehk tunde, et me ole elame ja vaatame filme täpselt samades tingimustes kui inimesed näiteks Londonis, New Yorgis, Kopenhaagenis, kus iganes. Millest selle uue kinouhkus võrreldes näiteks Tallinnas seni tegutsenud kinodega seisneb? No peamiselt ikkagi saalide arvus 11 saali kui, kui võtta mingi muu võrdlusi. Jaak Lõhmus tõi väga hea võrdlused. Kujutame ette, kui Eestis oleks järsku korraga tekkinud juurde 20 uus teatreid kahtekümmet, uut teatreid, et see, et see number, kuidas Eesti kinode arv on järsku kahekordistunud, on ikkagi üsna rabav ja peame ja lootus on loomulikult see, et ehk siis tuleb ka filme sama vara juurde. Muidugi siin tuleb vaikselt klauslid panna, et ega ta täpselt kaks korda rohkem filme juurde ei tule, aga veidike ikka. Aga milles üldse on selline kobaras koos asuvate väikeste, suhteliselt väikeste kinosaalide idee, selliseid kobarkinosid on ju igal pool maailmas, milles selle asja nii-öelda iva on? Ivan inimeste huvi selles, et inimesed on erinevad kui, kui muiste siis kui eriti siis, kui olnud televisiooni käisid inimesed tõepoolest igal õhtul kinos. Ameerikas oli veel kuulutuse tabuftiidse vorm, kus vaadata ära, kõigepealt võiks uhke ja film sinna vahele näidati uudiseid, kinokroonikaid ja siis järel bee filmisele halvem film, siis kõik inimesed veidike oma maitset kätte. Aga sel hetkel, kui tuli televisioon koju, siis inimesed ei viitsinud enam välja minna ja huvid hakkasid ka lahknevad, noored käisid kinodes, vanad jäid koju. Nüüd. Selles mõttes toimus umbes kuuekümnendatel aastatel ja siis saabus kogu maailmas ka kinode suur allakäik. Ja ainukene lahendus sellele oligi luua kino, mis suudaks vastata aga rohkem erinevate inimeste maitsetele. Nüüd kobarkino, multiplex või filmide supermarket, nagu teda kutsutakse, tähendab seda, et inimene läheb kohale ja mingi film Talle sellest kuuest kaheksast 10-st ikka meeldib, et kuhugi ta saab ikka minna ja veel enam, et kui ta ei tule täpselt õigeks ajaks kohale, siis on ta seal võimalus. Kusjuures minna astub kohvikusse sisse või aega veeta. Et igal juhul saab selles majas midagi teha, see on selle asja mõte ja no iseenesest, kui üheksakümnendatel aastatel Euroopa kinodes toimus siis see vaatajate arvu suurenemine, siis see oli kõik tänu sellele, et üheksakümnendatel hakati Euroopas multiplex ehitama Ameerikas, siis 10 aastat varem veel. Mis sa arvad, kas selle uue kobarkino avamine tähendab seda, et need inimesed, kes enne käisid Eestis kinos Tallinnas näiteks iga kahe nädala tagant tihedamini ei olnud lihtsalt mitte midagi vaadata hakkavad nüüd käima kinos näiteks kolm korda nädalas või kui palju see kinokülastuste selline üldine number võib kasvada? Siin on nagu mitmesuguseid arvamusi, üks üks arvamus on selline, mida teiste Euroopa nende kobarkinode kogemus näitab, et antud piirkonna siis Tallinn ja selle lähiümbruse kinokülastatavus võib tõusta kuni 30 protsenti. See tähendab seda, et noh, kolmandiku võrra hakatakse rohkem kinos käima. Teine pool asjast on muidugi see, et kobar-kinol on õhtusel ajal suhteliselt kirves hind 100 krooni. Mis, mis sellel põhifilmivaatajale see on siis umbes inimesel ta 15.-st kuni 25. eluaastani võib-olla päris kõvaks pähkliks sellepärast et kui juba käia neli korda kuus kinos 400 krooni võib-olla käiakse koos tüdruk või poiss-sõbraga ja makstakse isegi, sest sellisel juhul on 800 krooni juba ühes kuus kino peale, mis on juba ikka väga paljudele oluline probleem. Kusjuures see on ka sellest hoiatav probleem, et just möödunud aastal Ameerika filmitendentsid näitasid seda, kuidas filmides tulev kasum nagu suurenes, aga samal ajal külastajate arv jäi väiksemaks. Ehk et see kasum tuli, ainult oled piletihinda tõsteti ja selle lõpuks siis oli, läks kaks suurt kobarkinode võrku, läksid pankrotti, nii et ega kobarkinod ei ole ka selline imeravim, mis 100 protsenti sajaprotsendilise kindlusega selle eesti filmi vaatamise õitsengus viib. Mis sa arvad, kas filmivalik meie kinodes selles kobarginavanemisega ainult suureneb või ka paraneb? Ma arvan, et ta natukene ikka paraneb, sellepärast et milliseid pilve me seni nägime, need filmid olid kõik. No enamasti ikkagi need filmid, mis olid Ameerikas ennast ära tõestanud, vaid vähesed filmid olid sellised, mida mis tõid Ameerikas ebaõnnestunud, aga mis meie kinoomanikele sinna, ameeriklaste poolt lihtsalt peale surute, te peate selle ka ära näitama. Aga lõppkokkuvõttes tähendab ikkagi seda, et me nägime sellist meistreima Ameerika filmi äärmist keskteed. Kui veel lõpetuseks tuua välja veel üks aspekt uue kobarkino juures, mis on kriitikat pälvinud lisaks siis kõrgele õhtusele piletihinnale siis on ka selle kobarkino nime nimetatud mitte eestipäraseks ja selliseks ebakultuurseks. Mida sina sellest arvad? Ma usun, et igalühel jääb sinna kuuma maitse küsimus, ma arvan küll, et puhtalt jah, sellise kohaliku marketingi Positsioonilt on see nimi küll läbikukkumine, et ikkagi liiga palju ehmatab inimesi ära. Sama samamoodi oleks sellele kino nimeks võinud ka lihtsalt panna popcorn Plazza või. Aga teisest küljest jälle, on isiklikult minul päris ükskõik, mis sellegi kino nimi on, ta võiks olla näiteks pampers Plazza või poolest Ladza, et see nagu seni, kuni nimi ei mõjuta seda, mis filme seal sees näidatakse. Ja, ja ükskõikseks, ehkki ehkki ma saan aru sümbolite tähendusest ja et film on nagu see ülev kunst ja nii edasi, aga ma usun, et varem või hiljem inimesed harjuvad ka selle nimega Aga kuivõrd see nimi eriti suupärane pole, siis küllap inimesed mõtlevad sellele mõne lihtsama nime ise välja. Kokaplats näiteks.