Tere ja head uut aastat siit rahvateenrite stuudios. Õigeusu jõulude esimest püha võtab vähemalt siin meie akna taga vastu paks lumesadu ja rahvateenreid on täna aasta esimeses saates täies koosseisus. Iivi Masso, diplomaatia peatoimetaja Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja meil ei ole siin täna enam plaanis rääkida ei tuju kabelist ja elerikkujast või, või siis ka teistpidi edetabelist ja tujurikkujast. Aga kuna sa oled hästi kursis Soome ajakirjandusega, siis kas see hiid halase sketš, mida me nädal tagasi tujurikkujast nägime, kas kas see läks ka soomlastele hinge? No ma ei saanud, et ma nagu väga hoolega enam Soome meediat või väga laialt jälgiks, aga minuni ei jõudnud enam kui, kui üksi Iltalehti jutt, mida ka Eesti ajakirjandus veidi võimendatult refereeris, et et mulle jäi selline mulje, et sellest katsu skandaali teha, pigem eesti ajakirjandus kui, kui Soome oma. Püüti midagi välja imeda, mida, mida tegelikult ei olnud, aga aga kui siin veel aastavahetusest ja Tarja Hallasest rääkida, siis, siis meie presidendi kõne on, on nädala jooksul üksipulgi läbi võetud ja siin on avaldatud kõikvõimalikke arvamusi ja Juhan Kivirähu, see ei ole üldse presidendi aastavahetuse kõnega rahul, aga, aga Soomes oli mida, mida Tarja aluse kõne kohta on öeldud või öeldakse? No võib-olla sinu kokkuvõtlikult kolleeg kolumnist ja ajakirjaniku Timo haraka kolumnis viidata, sest noh, kokkuvõtlikult selles mõttes, et äre aluse teine ametiaeg lõpeb kohe-kohe varsti ja Timo harakale kogunud kokku tare alusel lauseid 12 aasta uusaastakõnedest ja nendel olid omavahel väga sarnased, et seal oli nagu kolm, neli teemat, töötus, sotsiaalne ebavõrdsus ja ja see tuleb valimistele minna ja, ja need nagu enam-vähem kordusid aastast aastasse peaaegu sõna-sõnalt samasugustena. Mina ütleksin siinkohal vahele, et et ega siis eesti soome nali ei ole ju midagi erilist, et Youtube'is mängitakse päris palju teist sketši, kus samuti pilatakse kahte naabrit siis Sarkozy ja Merkel ühe õhtusöögiteemadel, mida me näeme ka eesti rahvustelevisioonist igal aastal igal vana-aasta õhtul päris vaimukas nali ja seda näidanud seda, seda uut versiooni vähemalt katkeid ka meie, ETV, ma arvan, et ka ülejäänud televisioonid on seda teinud, seda pila armastatakse alati näidata, et siis kui Kreekal olid näiteks suured probleemid sügisel, siis Soome televisioon näitas täiesti mõnuga ühte ühte paroodiat laulus Trocmy oma teos, mille uus versioon oli siis fakt, Papandreou. Nii et see tuli sealt riigitelevisioonist ja miks me siis ei võiks nalja heita sinna Ansipi-Haloneni Ma ütlen, minu arust meil on siin Eestis teatud selline tundlikkus, et kelle kulul tohib nalja visata ja kelle kulul ei tohi ja ja iseenda kulul viskame ju eriti armutult ja seal on minu meelest üks sümpaatne joon eestlastes see eneseiroonia sellest tihtipeale ei saada jälle väljastpoolt aru, aga, aga see, et noh, kui palju meil ütleme, Putinit pilgatakse võimaldab, keda aga alase poolene ennegi olnud, sellist tundlikkust kõige, siis minu meelest seal skepsis, nagu kõige olulisem koht oli see, et et kui et, et mida, kui Soome läheb Te maksma, et see alguse alguse tekst, et seal nagu seal tegelikult kõige tähtsam, et vat kui palju me oleme võtnud ja saanud siukse kerge irooniaga pool pooltõsiselt ja, ja edasine oli ju fantaasia, mitte see, et vaadake, missugune Tarja Halonen seda ei ole keegi väitnud. Et are alone vastupidi, et ma tulen tagasi veel nõus aasta kõneleja juurde, et, et kõige austusega hea kolleegi Juhan Kivirähu vastu. Et kui me soovime uusaastakõnet, milles eriti palju midagi uut või sellist tuju rikkuvad, ei öelda, siis Tarja Halonen selliseid ilmselt edukamalt tootnud kui tema lõunapoolne kolleeg. On mille üle järele mõelda, aga, aga uut kõnet kuulama juba juba pisut vähem kui aasta pärast. Meil plaanis rääkida eesootavast aastast, aga kuna see aasta on väga tormiliselt käima läinud, siis ei saa mäe teisiti rääkima ka nädala sündmustest ja alustaks eilsest päevast nimelt välguna selgest taevast tuli siis eile uudis kapo läbiotsimisest Keskerakonna kontoris kultuuripealinna kontoris ja ajakirjanduse väitel ka ka riigikogu liikme ja Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali kodus ja see on seotud siis erakonna rahastamisega ja vähemalt kapo arvates ei ole siis tegu seekord JOKK skeemiga ja algatatud on kriminaalasi. Üsna üsna huvitav uudis, aga, aga ma peaks ütlema, et, et kui see uudis tuli, tõenäoliselt oli väga vähe neid, kes, kes hakkasid kulmu kergitama, sellepärast et et vähemalt avalikkusele on küll kujunenud arvamus juba, et, et Keskerakond ja Kaupo, kes neid suudaks lahuta. Ka no ja kapo on tõesti keskerakonda kogu aeg kimbutanud, aga ka põhjus on ka väga selge, et Keskerakond on Tallinnas eriliselt populaarne. Ta valitseb Tallinna linna, Tallinna linnas on Eesti kõige tähtsam linn ja enamus nendest asjadest. Miks siis on kaitsepolitsei Keskerakonna liikmete vastu huvi tundnud, ongi seotud Tallinna linna asjadega. On ka, on ka teist sorti sellised patud, mis, mis seal riigile korda, mis, mis, mille vastu riik huvi tunneb, need on siis Keskerakonna rahastamise küsimused. Nii palju kui praegused uudised rääkinud siis siin on justkui tegemist selle rahastamisskandaaliga, aga infot on väga napilt ja me ei tea, milles asi täpselt on, kuhu see välja võib jõuda. Kas kriminaal kriminaalasi lõpeb kellelegi, näiteks süüdistuse esitamisega? Uje võida kustub niisama? Seda on väga raske ennustada. Siin maksab muidugi mõne mõnda nüanssi välja tuua, et kui, kui me vaatame, mis ajakirjanduses on kirjutatud siis siis tuleb välja, et, et Keskerakonna liikmete jaoks tuli see, see uudis küll nagu välk selgest taevast ja, ja praegu ühtegi põhjapanevat kommentaari või mingitki selgitavat kommentaari Keskerakonna poolt ei ole tulnud ja ma saan aru, et siin Keskerakonna juhtivad liikmed on olnud ajakirjandusele ka kättesaamatud, et see, see näitab, et Pole suurt ettevalmistus sellega selle looga seoses olnud, aga, aga üks huvitav nüanss selle loo juures on veel, et kui ajakirjandus kirjutab sellest, et Priit Toobali kodus toimus läbiotsimine, siis ma, kui me meenutame siin veel paari aasta tagust seisu, siis siis mulle meenuvad küll jutud riigikogu liikme puutumatusest ja vaatasin, et veel veel siin mõned aastad tagasi oli meil kriminaalmenetluse kord, mis ei lubanud riigikogu liiget riigikogu liikme kodu ilma riigikogu loata üldse läbi otsida. Et siin nüüd ma saan aru, et viimase aasta jooksul on, on seadusandja oma seisukohta muutnud ja päris päris nii see enam ei ole. Jah, selleks kriminaalmenetluse seadustiku muudeti eelmise aasta talvel ja see annab õiguse siis riigikogu liikmena vara arestida või tema kodu läbi otsida, menetlustoiminguid teha. Aga selleks ei pea riigikogu siis andma heakskiitu, piisab õiguskantsleri heakskiitmist, et ilmselt õiguskantsler on üks nendest vähestest, kes peaks nende asjadega siis praegu kursis olema. Aga jällegi me ei tea täpselt, kuhu see välja, kas see on selline ühe mehe isetegevus, näiteks keegi on seal pätti teinud. Võib-olla, sest räägi enne, kui kohus ei ole otsust teinud, ise ju kedagi süüdi mõista ei tohigi. Et siin on väga, väga palju segast. No iseenesest ajakirjaniku ajakirjanduse roll on selles mõttes huvitav, et kõik teavad, otsib läbi, et see juba iseenesest Viistkümnest kahtluse varjud. Süütuse eeldus tegelikult kaob ära nagu selliseks planeerimise puhul, niikaua kui ei tea, keegi tegelikult ei tea nagu veel, milles asi? Mul on selle looga seoses, mul tekkis ikkagi küsimusi, et kuidas, kuidas, meil on juba pildid ja kuidas meil on juba video sellest, kuidas kaitsepolitsei töötajad tulevad, tulevad läbi, otsin ühelt, et, et see, see tekitab ka küsimusi, et kuidas, kuidas ajakirjandus on, on vähemalt, et õigel hetkel olnud õiges kohas, aga aga kindlasti selle küsimuse palju teravamalt ja palju otse kohesemalt Keskerakond ja Keskerakonna juhtliikmed, nii et seda diskussiooni me hakkame veel kindlasti kuuluma. Ja me saame siin mitmeid variante ju välja mõelda, et pole vist väga raske oletada, et keegi Kaitsepolitseist andis vihje. Keegi Keskerakonnast andis vihje. Keegi möödakandja möödakäija andis vihje. Fotograaf oli juhuslikult. Möödakäijaid on väga kahtlased inimesed. Aga meil on kindlasti väga palju tähelepanelik kodanik ja nii, et kõik on võimalik ja peale selle veel õhtul tuled akendes. Neil köitvam olla. See, et näiteks Delfi fotograaf passis öösel kohal, see tundub täiesti loomulik, et sa sa lähedki siis kohale aka tuur seal toimub, eks. Aga muuseas, kuigi mina arvan, et siin on see asi vihje peale, siis mõnikord juhtub nii, et inimesed satuvad täiesti juhuslikult mingite sündmuste peale. Selles kurb päris huvitav lugu. Aga selles konkreetses loos on, on üks huvitav nüanss veel, et kui te olete vaadanud, millised on olnud Keskerakonna opositsionääride Jüri Ratase, Ain Seppiku seisukohad, siis need on olnud väga lakoonilised ja väga äraootavad. Et nad ei ole üleüldse laskunud sellesse diskussiooni ja ja, ja pigem pigem võib arvata, et, et kui see skandaal hakkab arenema, siis, siis võivad võib ka sealtpoolt tulla oluliselt selgemaid ja ka kriitilisemaid märkusi. Nii et, et kindlasti see, see Keskerakonna siseopositsiooniga seondub, on üks huvitav areng veel, aga, aga kogu selle kogu selle looga seoses hakkas, hakkas hoopis üks teine mõte mõte arenema. Et kui me räägime siin demokraatia arendamise sihtasutuse loomisest ja sellest, et erakonnad on endale nüüd need demokraatia arendamise sihtasutus oled loonud, siis siis kas arvestades praegust olukorda ei oleks mõistlik sellega seoses aeg maha võtta? Me teame, et riigieelarvest on eraldatud Nendele, sihtasutuste või loodavatele sihtasutustele märkimisväärne summa raha demokraatia arendamise vastu ei ole küll keegi, aga kui me nüüd näeme, et probleeme on erakondade rahastamisega seoses niipalju siis võib-olla erakonnad peaksid enne kõigepealt et selle oma majapidamise korda tegema, et meil ei oleks ühele, et meil ei oleks neid probleeme, meil ei oleks selliseid olukordi, millega me olime silmitsi siin kuu aega tagasi IRLiga seoses Keskerakonnaga seoses ja nii edasi, et siin siin on seda mõtlemise kohta küll ja võib-olla selle demokraatia arendamise teemaga võiks edasi minna, vähemalt rahalises mõttes. Järgmisel aastal. Siin on küll väga raske öelda, et see on seadusandja kätes, kas ta tahab seda teha või, või mitte. Et see raha tegelikult ei ole väga-väga suur summa on alla miljoni euro. See ei ole ka väike summa. Kui me räägime kroonidest, siis selgelt üle 10 miljoni kroonise summa ei ole ka üleüldse väike summa. Ei räägi enam, kroonidest ei ole vaja, aga iseenesest see minu arust on niisugune peatumise ja mõtlemise mõte on küll täitsa jaan sellega ühineda, et et nii palju on ju igast skandaali ja segadust, et need asjad oleks kõik paremini. Kas elamislubade asi, aga see ei ole ju ka lõpuni välja selgitatud? Asjad tuleks nagu paremini välja selgitada ja ja kuidagi läbi mõelda ja arutada, mida ainult nii et kas on kriminaalne või mitte vaid vaid vaid ka nagu muul moel, et kas on aktsepteeritav või või mitte. Ja need asjad peaks nagu võimalikult avatud olema ja rahvale teada ja, ja kui nad ei ole, siis tuleks nagu seadust vaadata, et et kas seal on nagu parandamise vara, et seadus sunniks nagu neid asju võimalikult avatult ajama. Kas elamisluba tõsi, ei olegi niivõrd kriminaalne asi, et seal ei olegi kriminaalasja praegu tangi põhiliselt eetiline konflikt. Et see on ka üks põhjusi, miks näiteks IRL-i sees on väga tugev vaidlus lahti läinud ja kui me vaatame neid samu avaldusi, millest sa rääkisid ehk siis sepiku rattasama sisse võib-olla sellega Toobal, keegi neist ütles kohe, et et kuulge, et see on selline. Väljendas sellist mõtteviisi, et nad nüüd tahetakse siis IRL-i skandaali pealt nagu tuli kuhugi mujale viia. Mina ei ela sugugi sellega nõus, et võib-olla tuli, läheb tõesti teisele poole ka kaitsepolitseile võiks olla kasulik, et näidata, et nad uurivad keskerakonda, selle asemel et iga päev lugeda läästud kaitsepolitseinik Indrek Põder on uurimise all. Kindlasti me võime öelda, et nüüd läheb, läheb see huvi natukene kuhugi teisele poole, aga see ei tähenda seda, et kui nüüd üks asi on kuskil huvipunkt või siis teist asja, mis on kriminaalne, ei tohiks uurida. Vabandust, seadus peab alati täitma ja kui on mingit uurimisväärset asja, siis sellega tegelema, et seda ei tohi kõrvale jätta, sellepärast et kuskil kuskil mingi muu huvi juba olemas. Näe, see elamislubade eetiline keskustelu võiks tegelikult laieneda siis arutelule üleüldse sellest, et keda, kuidas ja mis alustel riigi vastu võetakse, sest Eesti on nagu suhteliselt suletud suguste pagulaste ja sisserändajate suhtes ja, ja noh, ma ei tea, mina ise kuulun nende hulka, kes, kes näeks hea meelega natukene avatumat poliitikat ja eriti ütleme maailma poliitiliste pagulaste suhtes või, või nende inimeste suhtes, kellel on isiklikku põhjust või tahtmist siia tulla kas, kas isiklike suhete või lihtsalt niisama huvi või, või töö või õpingute kaudu. Ja, ja siis jääda. Et ütleme, et et noh, need alused tuleks kõik lauale panna, et mis alustel nagu inimesi vastu ei võeta Ta, või tehakse tulemine kohutavalt keeruliseks ja mis alustel siis sisse nagu käibki kuidagi nurga taga puhtalt lihtsalt, et need tuleks kõik avalikud olema, millega rahvas nõus on, milliseid inimesi ja, ja, ja, ja kuidas ja miks kas siia tahetakse ja milliseid mitte ja sellel on nagu isegi noh, selles mõttes demograafiline Demograafiline nagu siis tulevikule mõeldes, tagajärg selles mõttes, et millisest suunast ja millisest kultuuriruumist siia inimesi tuleb. Et selle asemel, et mõtleme ainult sündimusele, joonistame niuksed puhtast puhtast Eestist, et mina isiklikult näeksin nagu parema meelega immigratsioonipoliitikat, mis meelitab siia mitmelt poolt erinevaid inimesi, kui nagu sellist. Sellist tegevust, mis, mille tulemusel tullakse põhiliselt ühest suunast ja kasvab, kasvavad niigi juba suured vähemused. Ajalooline tõde on see, et on tulnud kogu aeg ühest suunast, et noh, Eestis on ikkagi väga-väga suur välismaalast tõlkes siin elab ma mõtlen kohalikke venelasi, kes ei ole Eesti kodanikud, niinimetatud mittekodanike, selle järgi on Eesti väga. Me ei saa öelda, et pagulassõbralik, aga immigrandisõbralik, riik ja see on meidki ära hirmutanud. Me ju ei taha selle tõttu praegu väga paljud eestlased ei taha selle tõttu rohkem näha siin välismaalasi, kuna vene kogemus on lihtsalt selliseid, tõrjub. Elamislubade üla- ja väljaandmise üle arutelu kindlasti jätkub, aga, aga nende tasudega seoses ma tahaksin lihtsalt siinkohal märkida seda, et, et juhul, kui ikkagi meie, riigikogu ja kahjuks kõik riigikogu riigikogus esindatud erakonnad konsensuslikult kavatsevad selle asjaga edasi minna, siis, siis see võib tekitada küll väga-väga teravat vastuseisu arvestades sotsiaalset sidusust ja kui me siin sellel nädalal oleme lehest lugenud, et õpetajad planeerivad streiki sellepärast, et neile palgaraha juurde ja samal ajal riigikogu ikkagi praeguses seisus, kus, kus nende rahastamise Augeiase tallid tuleks korraldada, puhtaks teha, selle asemel mõtlevad välja uut skeemi, mis mis elavates või elavam pisutki elab oma fantaasiaga inimestes annaks kohe võimalust arutleda selle üle, et mis selle rahaga siis tegelikult peale hakatakse siis, siis antud juhul võib-olla tõesti tuleks siinkohal pidurit tõmmata mõelda ja mõelda ühiskonnaga ühes rütmis, et see, see demokraatia arendamise sihtasutuse sellisel kujul tegemine, see see ei anna, ei anna küll Eesti demokraatia arendamisele märkimisväärselt juurde, enne tuleks ikkagi nii-öelda oma kodu puhtaks siis hakata vaatama, mis edasi saab. No see tasariigikogu heaks samasugune koeranael nagu Tallinna linnas on siis Tallinna televisioon, et seda on iga kell võimalik riigikogule ette heita meie poliitikutele samamoodi nagu Tallinnale heidetakse ette, et miks sa lasteaedade raha ei anna, te annate televisioonile samamoodi saame öelda, et pole praegu, selles mõttes muidugi on teda väga lihtne oleks lihtsalt peatuda. Ja see annaks riigikogule palju plusspunkte. Nii, aga kui siin juba Isamaa ja Res Publica Liidust pisut juttu oli, siis, siis see nädal on käivitunud ka elav arutelu selle üle, kellest saab Isamaa ja Res Publica liidu uus juht ja ja meil on need kolm nädalat jäänud sele Isamaa ja Res Publica Liidu. Kuidas nimetatakse suurkogul? Ja, ja, ja veel kui neli aastat tagasi erakond hoopis oma väga pika pingiga ja sellega, et, et küll neil ikkagi tegijaid jagub, siis nüüd me oleme silmitsi sellise olukorraga, kus kus järjepanu tõsiseltvõetavad kandidaadid ütlevad, et nad ei kavatse erakonna esimeheks kandideerida. Ja, ja kui, kui nüüd ajakirjandusele tugineda, siis vist praegu on teatanud oma võimalikust kandideerimisest. Liisa Pakosta, Andres Herkel. Rohkem kandidaate praegu ei ole. Erki Noole nimi on ka kuidagi läbi käinud, aga ma ei oska öelda, kas ta kas ta nüüd on ennast ametlikult kandidaadina ülesandest. Et kas me kujutame neid näiteks Eesti peaministrinimed. Liisa Pakosta, Andres Herkel, erakonna esimees teoreetiliselt peaks olema peaministrikandidaat. Miks mitte? Samal ajal on selles näiteks erakonnas kaks endist peaministrit, üks on siis Mart Laar kes enam ei taha, aga kes ilmselt oleks päris sobiv valik erakonnale, sest see on ikkagi päris kindel juhtunud. Turvaline jätkata ja teine on Juhan Parts. Väga ambitsioonikas ja valitsuse istungitele. Võib-olla on üks kõige enam sõna võtmeid, võtvaid tegelasi. Millegipärast ei taha tema näiteks parteid juhtida riikide Appil juhtides. Nojaa, aga see olukord on, on, on oluliselt keerulisem, sellepärast et erakond on, on jätkuvalt probleemi ees, et seal on kaks poolt. Seal on väga selge lõhe, on, on selline väike, endiste isamaaliitlaste teib, kampsunite nimeline viib siis on tõenäoliselt mingisugune keskne mass, kes identifitseerib ennast Isamaa ja Res Publica Liidu liikmetena ja siis on aga selgelt see Res Publica tuumik kes, kes on saanud küll väga valusaid hoope, aga, aga, aga kelle puhul? Ma arvan, see, ma arvan, see tuumik ikkagi veel veel toimib ja, ja mõtleb, kuigi kuigi tõsi, Isamaa ja Res Publica Liidu puhul on on tekkinud ka üksteistsugune arutelu arutelu Mart Laari poliitika nõukogu, kus, kuhu kuuluvad siis mõlemalt poolt, et inimesi ja, ja seetõttu see, see, see pilt on oluliselt laiem ja, ja kui me siin nüüd need kõikvõimalike kandi kandidaate ette võtame ja mõtlema, et kes võiks olla veel Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe esimehe kandidaadid, siis siis ükskõik, kuidas sa võtad, kandidaat tuleb kas ühelt või teiselt poolt selliste mõlema poole jaoks sobivad kandidaati praegu silmapiiril ei ole, ainukene, kes, kes selleks sobis, oli Mart Laar. Ja, ja, ja seetõttu ma ütlen, et Mart Laari vastutust kogu selles roosa on raske alahinnata. Et mõneti Mart Laar, nähes, et erakonnas tekivad probleemid, tõstis käed üles ja ütles, et tema ei ole enam võimeline seda vankrit sellisel kujul vedama. Ja praegu on erakond väga tõsise probleemi ees ja neil ei ole Järgmist esimehe kandidaati, meil neil on, ütleme, esimehekandidaati on aga, aga sellist võimalikku potentsiaalset järgmist esimest neil ei ole. Ma ei tea, kas ta võttis seda lõhe nähes või võttis ta lihtsalt, tajudes, et ta on olnud seal üpris kaua, sest ütleme noh, olgem ausad, suurimad suurimad erakonnad, et Keskerakond Reform, IRL on ju noh, väga kaua väga samade samade inimeste juhtida olnud. Ja, ja minu meelest see nagu iseenesest. Ma ei tea, ma ei oska seda, me ei tea, nii Eestis ta parteisisest asja oskaks hinnata seda ajastust niimoodi, aga minu meelest see, et keegi neist vabatahtlikult loobub. Vaadakem kasvõi kontrastina keskerakonda. Ansip on peaminister, see on loogiline, püsib nii kaua, kui tähendab peaminister on vähemalt aga minu meelest see, nagu et keegi vabatahtlikult loobub, on iseenesest hea märk, et antakse järgmistele võimalus. Järgmised ei taha seda võimalust, seda väljakutset, et vastu võtta, siis ma ei tea, kas peab eelmist või senist esimeest süüdistama. Jah, aga kui see, kui seal loobumine tekitab kaose ja see kaos on, on, on väga kerge tulema. Kui sa juba ei ole tekkinud. Poliitik peaks oma olemuselt tahtma juhtida. Ja tegemist on parteiga, mis kuulub valitsusse ehk parteiga, mis juhib riiki, siis on minu meelest väga kummaline, et keegi ta seda parteid juhtida. Ma ei saa öelda, et keegi ei taha, sellepärast, et kaks inimest on öelnud jah, nad tahavad helkele Pakosta. Et ainuüksi see on väga imelik asi. Mis need lõhed, mis seal parteis on viinud, näiteks selleni, et minu arvates oli väga hea kandidaat Jaak Aaviksoo mees, kellel on väga lai silmaring, valitsuse liige tükk aega olnud. Aga ilmselt talle ta tunnetas ära, et partei sees ei ole veel nii palju poolehoidjaid ei tasugi kandideerida ta juba siis enne kandidatuur maha, kui, kui võitluseks läheb. See on see häda. Me võrdleme näiteks Soomega jälle kord, et siin ma võin siin siinkohal Soomet positiivse näitena tuua, et seal on praegu kõikidel peale peale perust soomlaste kõikidel suurematel erakondadel umbes 40. juhid vähemalt osa neist türgi Kadanen. Torbilanen on, on alla 40 sõna selle suure erakonna ja Eestist suurema riigis suure erakonna juhi töö vastu võtnud, et selles mõttes, et kui me vaatame ka Liisa Pakosta, kellel kellel ei ole sellist kogemust nagu, nagu Mart Laaril või Juhan Partsil või Jaak Aaviksoole, et et minu meelest see, et tuleb nagu niukseid, värskemaid, et inimesi ei ole iseenesest sugugi halb ega ega kuidagi ohtlik märk, et vastupidi, võib-olla siin Eestis tuleks nagu julgemalt suhtuda sellistesse võimalustesse. Me ei saa öelda nende kummagi kohta, et nad on uued näod. Ei usu, et nad väga-väga ammu põgenenud, mitte aga valitsuse kogemust. Ja valitsuse kogemust neil ei ole, kummalgi see on. See on üks suur miinus, ütlevad. No ütleme, Ast sinna viitasin Soomele, et see ei pruugi olla nii suur, miinus. Lased korra selle pildi veel eest läbi, et kes, kes üldse veel sõelal on peale selle, et meil on kosta, meil on hetkel siis on räägitud Urmas Reinsalut siis on läbi jooksnud Marko Mihkelson, ei, nimi, kes ei ole oma eitavat seisukohta veel andnud, kes võiks olla ka üks tõsiseltvõetav kandidaat, aga kes, kellel ei ole jälle ministritooli ette näidata. Ja, ja ega rohkem ei olegi neid kandidaate eriti eriti välja käidud. No musta hobusena on öeldud, et võib-olla Eerik-Niiles Kross tuleks veel kõne alla, aga see on, see on tõenäoliselt väga selline, aga kauge ja, ja pisut-pisut asjatundmatu spekulatsioon. See on muidugi õige, et ega ei pea seal elama ministrikogemust ja erakonna esimees ei pea olema alati minister. Mart Laar ei olnud ka eelmises valitsuses tõesti minister endale, et riigikogu liige, aga see ei tähenda veel iseenesest sellist kohustust. Aga, aga igal juhul peaks olema selline väärikas kandidaat, kes vajaduse korral ollakse valmis riiki juhtima. Lihtsalt ma esitan ühe küsimusega, mis te arvate, kui esimehe kandidaadiks tõuseks Helir-Valdor Seeder? Põllumajandusminister Isamaa ja Res Publica liit on, on peale kõige muu veel ka maalähedane erakond ja nii edasi. Kogemust poliitikas on tal piisavalt olnud maavanem ja nii edasi teab, teab valitsemisküsimusi mitme tasandi pealt, miks mitte? Peale selle praegu IRL-i volikogu esimees. Igasugu nimesid õhku visati välja. Sest selle musta hobusevariant ei oleks ka nagu siis noh, see võiks lahendus olla just sellele kahe poole küsimusele, et kui tuleb keegi, kes ei ole siiamaani erakonda kuulunud siis ta siis ta ei ole kas ühelt või teiselt poolt võtmata. Selliseid inimesi on Eestis väga vähe, kellega, kellega võiks selliselt arvestada, et, et meest tuleb kaks päeva enne suurkogu ja saab erakonna esimeheks, et et noh, me võime, me võime lugeda üles neid, neid on heal juhul võib-olla viis nime, näiteks alustama Allar Jõksi st ja nii edasi, aga, aga noh, nagu me oleme kuulnud. Mitte kellelgi nendest A-reitinguga reitinguga avaliku elu tegelastest ei ole, ei ole, ei ole, ei ole ilmselgelt huvi praegu poliitikasse tulla. Aga see partei on korra sellist asja teinud. Ma mõtlen siinkohal Juhan Partsi, kes kunagi Res Publicasse nii-öelda oli sisseostetud staar ja tõusis peaministriks, uksi. Sulev seal olid kõik sellised nii-öelda jutumärkides sisse ostetud staarid ehk siis nad ei olnud eelnevalt eelnevalt ise aktiivselt parteipoliitikas tegevad olnud, et tegutsesid organisatsiooni raames, lõpuks vormistasid ennast ennast parteiks. Täpselt samamoodi, Ken-Marti Vaher tuli ju riigikontrollist. Nii et. Ei noh, see oli üks ärasmatute hunte. Ei, ma lase enesest, noh, mida hullem olukord on, seda, seda võimalikumad on võimatud lahendused, ütleme, niuksed niuksed, võimatuna näivad lahendused. Et. Seda kogu seda Isamaa ja Res Publica Liidu anatoomiat on päris hästi kirjeldanud kolleeg Kalle Muuli, kes, kes sellel nädalal postid, mees püüdis natukene lahata kogu seda anatoomiat ja siis leidis, et antipaatiad läheb tagasi juba 92. aastasse Res Publica ja Isamaaliidu tiiva vahel. Kui, kui toona, siis Ken-Marti Vaher oma oma mõttekaaslastega kaaperdas Res Publica vanadelt Isamaaliidu tegijatelt. Ja neid kokkupõrkepunkte on olnud ka hiljem ja, ja nüüd siis see, mis on praegu toimunud, on lihtsalt, eks, eks toonaste kokkupõrgete loogiline. Ja see kõik võib mingiks hetkeks isegi lõppeda partei lõhenemisega näiteks? Siin on neid variante on väga-väga palju. Et samas võib see parteiga väga rõõmsalt jätkata. Sa sa viitasid lõhenemisele ja sellist tänasesse Postimehes, kus üks kompsujatest Aimar Altosaar on, on järjekordse artikli kirjutanud ja, ja kui ma vaatan nende kampsunite avaldusi, siis, siis järjest rohkem tuleb sealt välja välja seisukohta, et, et võib-olla tõesti üritatakse uue uue erakonna loomise teed minna ja ja siin on neid, neid märke on, on ju veel ja peale selle, et nad võtsid oma mittetulundusühingusse ka ka Indrek Tarandi, siis siis üha enam on tulnud signaale selle kohta, et et võib-olla üritatakse uut uut rahvuskonservatiivset erakonda luua. Põliseestlased jah, aga kas nad on põliseestlased, et sellisel juhul kui me, kui me vaatame, milline on olnud nende varasem poliitiline taust? Tõnis Lukas? Põliseestlase mõõtu sellisel kujul nagu nagu seda soomes Me oleme põlissoomlaste liikumist näinud, tõenäoliselt välja ei anna. No ma arvan, et sellest ei ole kahju, kui, kui, kui Soome põlissoomlaste taolist erakonda siin ei sünni Aga hästi lühidalt veel erakondade toetusreiting, kas seal ka sellel nädalal kokku võetud, et 2011. aastal on erakonnamaastikul toimunud mitmeid muutusi valimistes? Valimistega seoses olevatest muutustest me juba eelmises saates rääkisime, aga aga, aga sellel nädalal on siis juttu olnud sellest, et kuidas erakondade toetus aasta lõikes võrrelduna 2010. aastaga on muutunud ja ja, ja kui siin IRL-ist juttu oli, siis IRL on kaotanud kõrgharitud valijate seas toetust, aga samal ajal on tal tulnud põhiharidusega valijate toetust juurde, aga, aga, aga märkimisväärne saavutus on muidugi sotsiaaldemokraatliku erakonna tõus 11-lt protsendilt 2010. aasta lõikes 21 protsendini 2011. aasta lõikes, et et sellist tõusu Eesti poliitikas? Kui kui minna tagasi 2003.-sse aastasse, siis tõesti, Res Publica on midagi midagi sarnast suutnud korda saata, aga midagi sellist ei ole, ei ole meil varem juhtunud. Aga kas seal on minu meelest üsna palju siiski tegemist seal teiste parteide nõrkusega? Ehk rohelised mängisid oma šansid maha ise tehes sellist suuremat sorti kaklusse kisklust omavahel. Rahvaliit sisuliselt lahkus poliitiliselt areenilt. Keskerakond ikkagi eestlaste seas muutus üha ebapopulaarsemaks. Ja ilmselt ka vene valija nägi, et Keskerakond ei luba väga palju, aga valitses seda pole jõudnud need sotsid sellele nii-öelda oma koduvenelane täiesti võtta. Reformierakonna puhul on samamoodi, et ta on edukas, hästi, aga mingeid valimisi ees ei ole. Et põhimõtteliselt sotsid ei pidanud väga palju tegema, isegi mitte midagi. Rahvast oli ise nende juurde pidid olema lihtsalt väga korralikud. Piisas nüüd ongi nagunii nii palju skandaale, igasuguseid skandaalide puudumine iseenesest on juba suur voorus, et noh, selles mõttes ma muidugi huvitavasse seisu jõudnud, aga no mina ei tea, ma näen küll nii suur tõus nii suurt tõusu. Tunnustusena Sven Mikseril kahtlemata loor dünaamiline juht. Just nimelt, millest ma rääkisin, teistel teistel erakondadel ei ole. Jah, aga aga kui midagi ei tee ja, ja noor dünaamiline, juhtis noor dünaamiline juht võib ju olla olla opositsiooniliider, aga kui, kui märkimisväärseid algatusi ei tule, arenguid ei tule, siis, siis kui kaua veel? Siis ühel hetkel valija hakkab küsima, et kaua-kaua toetada. Ütleme muidugi see, et inimestel on majanduslikult suhteliselt raske, on olnud paar aastat ja on praegu ka, et ja noh, praegune valitsus on olnud kaua võimul ja paratamatult ütleme siin niisugune väike langus on suhteliselt, et noh, vägagi vägagi loomulik, et inimesed väsivad ja ja, ja tahavad midagi muud majanduslikud, et raske siis siis ei ole nagu ka imekspandav, et vasakpoolne alternatiiv võlub ja kui Keskerakonnaga on nagu on, siis siis ei ole ka see imekspandav, et see teine vasakpoolsem alternatiiv tõstab toetust. Ega keegi nende numbrite peale praegu väga tõmblema ei hakka, sellepärast et meil tuleb valimiste vaba aasta. Ja, ja seetõttu keegi neid numbreid väga tõsiselt ei vaata, aga tõenäoliselt aasta pärast vaadatakse juba palju tõsisemalt otsa otsa sellele sellele tulemusele, mis siis erakondade toetus reitingutes vastuvõetav. Üks asi veel on see, et sotsiaaldemokraadid ei ole, ei ole tõmmelnud ja nad ei ole teiste erakondade suhteliselt selliseid väga negatiivseid avaldusi teinud, et kui me vaatame tagasi näiteks aastasse 2009, siis me ennustasime, et kriis on käes, Reformierakond kukub meeletult, Keskerakond haarab võimu. Läks teistmoodi, läks selles mõttes teistmoodi, et majanduses tulid helgemad ajad, masu hakkas läbi saama siis, kui valimised toimusid. Ja Keskerakond lihtsalt sõimlas. Sotsid on jäänud selliseks härrasmehelikeks. Selles mõttes on noh, nad on käitunud hästi soliidselt, see on ka väga suur. Mulle on see märk sellisest euroopalikust poliitikast, mida me meie koduõuele ootame. Kindlasti on või võib-olla see on nende puhul märk mingisugusest enesekindlusest, mida neil on terake rohkem kui teised, et nad ei tunne vajadust teisi paika panna või kõva häälega sõimata selleks, et ennast tõsta. Et nad usaldavad ennast muidu ka. Eks ta ole ka jällegi see, kellele sa oma sõnumi suunas. Et kas sa suunad natukene rohkem haritud seltskonnale või ei saa. Kas sa ajad tagasi sealt kesklinnas või Lasnamäel elavaid inimesi täitsa selgelt, seal on ka selles sõltult, kuhu sa selle sõnumi viid? Elame-näeme, kui siin oli juttu sellest, et meil on ees valimiste vaba aasta, siis maailmas ootavad ees mitmed huvitavad valimised. Venemaa valib president, USA valib presidenti. Soome valib presidenti, Prantsusmaa valib presidenti ja ma ei tea. On veel neid, kes presidente valivad küll. Üks väga, mitte küll presidenti vali, aga võim vahetub sügisel ka Hiinas kus on juba järglased välja valitud, samamoodi nagu venemaal ma saan aruanne. Kuigi me võime rääkida. Valimised Venemaa valib, võib panna, valib jutt, noh, paljud vene Venemaa enda analüütikud panevad selle, valib jutumärkidesse. Et siin on ka valiku teinud. Aga mis teie hinnangul kõige intrigeerivama valik saab olema? Soome. Ma ei usu, ma arvan, et saame on nagu suhteliselt rahulik. Prantsusmaal tuleb kindlasti päris äge võitlus, aga Ameerika on selline täiesti seest joon minu meelest, et sealt võib igasugu üllatusi tulla. See viimane või mis viima vabandust, esimene, see vabariiklaste valik seal läks ikkagi väga-väga tihedaks rebimiseks. Selle üllatav, kui väike oli ühe mehe ülekaal teisele. Ma arvan, et sealt tuleb pigem sellised. Seda algavat aastat on iseloomustatud kogu üsna ebakindlalt aastate ja eile, kui me kui me püüdsime sõnastada käesolevas Ta teemasid, siis siis sina, Sulev, ütlesid, et, et, et kõige taustal me peame käesolevat aastat nägema kui, kui kriisiks valmistumise aastat. Miks nii? Mulle tundub, et see ebakindlus on hästi tugevalt kasvanud. Et kuskil siin vaatame tagasi, mis juhtus eelmisel aastal oleksime aastasse 2011, siis meil oli selge sõnum, masu on läbi saanud. Majanduses on alanud uus elavnemine, eksport kasvas, töötus kukkus kõvasti. Peaminister tuli võimule lubadusega, et me tõstame pensione tundeelu tunda selle selliseks suhteliselt ilusaks minema. Siis edasi hakkasid analüütikud rääkima jutustajad, nad eksport ei saa lõpmatuseni nii palju enam kasvada samas tempos, sellepärast et lihtsalt ühel hetkel tuleb see piir ette, et sa ei saa kogu aeg kasvada. Et väike laps kasvab ka suhteliselt kiiresti kruusa täiskasvanuks, sa enam ei kasva, lihtsalt edasi ühel hetkel topsi piires aitäh ja nüüd on siis kasvuootused. Nad on jäänud veel Eestis, aga nad on ikkagi päris päris napiks jäänud, et nad on mitu korda väiksemad kui see, mida prognoosisime eelmiseks aastaks. Pigem on hakanud siis sügisesse ja rohkem ettevõtjaid valmistuma kriisiks. Ja kui ma vaatan sellist tõesti tähtsat indikaator. Kindlustunde indikaator tarbijatel siis see on ka kuust kuusse kukkunud, et kui ta oli siin veel juulis oli nullis, siis siis detsembris ja novembris miinus 18, see tähendab seda, et et negatiivsed arvamused ületasid 18 protsendi võrra positiivsed arvamused. Et Ta ei ole küll see miinus nii sügav, kui ta oli siin kriisi kriisi põhjas seal kaks korda suurem, aga, aga see on ikkagi päris märkimisväärne, et inimesed tunnetavad, et asi hakkab halvaks minema, nad ei julge enam midagi osta. Nad pigem hoiavad kokku, kokkuhoid tähendab seda, et jällegi tellimusi on vähem. Et ettevõtetel ei ole nii palju tööd. Kui ma vaatan, mida Eesti pank ütles, siis pank hoiatas ettevõtjaid, et kui nüüd tõesti läheb uueks kriisiks, siis palun ärge vallandage koondage töötajaid, pigem rakendage neile sellist osalist tööaega, sellepärast et kõik kriisid saavad ühel hetkel läbi, siis teil ei ole neid inimesi kusagilt enam võtta kudenud lahti lasuta siis pigem inimesed jooksevad kuhugi kas siis Soome või Rootsi või Inglismaale tööle, et võite neist lihtsalt ilmaajane või nad minetavad oma oma tööoskused ja, ja ei kavatsegi elama uuesti tööturule tagasi tulla. Ja noh, see on selline kriisiks valmistumise aasta ja kui me vaatame veel, mida teeb Euroopa liit, eks, et kuust kuusse kuulasime uudised euroga. Seis suhteliselt kehva ja kui ma vaatasin viimase nädala uudiseid, siis, siis euro kurss, mis oli varem dollari suhtes ikkagi kogu aeg püsis, siis see on ka nüüd vaikselt kukkuma hakanud, siis see ainult lisab sellist sellist ärevust. Ärevus olukorras inimesed juba teavad seda, et et ei tasu, võib olla väga tormama. Tuletame meelde, et mis oli enne kriisi, et seal buumi lõpus, siis kui inimesed mõned neist kaotasid töö võtsid oma koondamishüvitise välja ja sõitsid lõunamaale puhkama, täiesti selliseid uudiseid olid olemas, sistlased oskusteta, kes küsimus sai nüüd terve hunniku raha? Puhkan kuskil välismaal palmi all, siis tulen tagasi selle uue töökoha elan rõõmsalt edasi. Praegu enam keegi ei mõtle, sellise mõtteviisiga. Nädala alguses rääkisin arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsur, aga kas oli positiivsem ja ütles, et Euroopa liidul on veel piisavalt rasva ja sellest kriisist tullakse välja sellepärast et eelmise aasta lõpus olulisi otsuseid, mis aitab eurotsoonil selle kriisiga toime tulla ja, ja kui me vaatame siin, kuidas EFSFi võlakirjade märkimine on toimunud, siis, siis tahtjaid on rohkem kui, kui neid võlakirju, et, et see peaks olema ju märk sellest, et eurotsoonil usaldusväärsus peaks olema. Mina oleks positiivsem natuke, sest ütleme noh, võib-olla inimeste kainestunud ja niipalju targemaks saanud, et viimaste säästude eest puhkusele kohe ei lähe, kui, kui tööd, tööd silmapiiril ei ole veel, aga aga noh, mulle näiteks hakkas eile silma uudis Tallinna kinnisvaraturu tunduvast elavnemisest ja, ja see üks maakler teatas, et on, võrreldes aastatagusega on hinnad tõusnud 16 protsenti ja ja selle kuu aja jooksul oli mõnevõrra nukuks kaupade hulk tõusnud ja see on jälle minu meelest selge märk nihukesest usalduse tõusust, vastupidi, et inimesed julgevad jälle laenu võtta ja suuremaid investeeringuid teha, et see on nagu niisugune selgem märk, kui kui, nagu selle küsitlusele vastav vastamine, et kas sa, kas sa kavatsed järgmisel aastal pesumasinat osta või mitte, võib-olla pesumasin on kõigil juba olemas. Nii et noh, seda võib, seda võib nagu mitut pidi näha ja noh, samas on meil nagu sihukest teadlikkust, et kui siin on nagu majandus juba kasvama hakanud, et okei, et mujal on nagu veel euro euro saatus on veel väga-väga ebaselge ja, ja maailmas on palju, palju asju ebaselged ja, ja see on minu meelest, see on iseenesest meeldiv, et sinuga ollakse kuidagi tunduvalt rohkem kui enne masu algust ollakse teadlikud sellest. Me ei ole muust maailmast eraldi ja see on väike majandus, mida muu maailm mõjutab ja et inimesed on nagu teadlikud, et isegi kui siin kasvavad, et meile võib nagu tulla tulla raskusi, kui, kui nagu maailmas mingi suur suur surutis jälle ees on. Aga noh, teisest küljest ütleme, et Ameerikast on tulnud positiivseid märke, et on, on hullem, hullem kriis on möödas ja juba hakkab töötus järgi andma. Ja, ja samas noh, mõtlen, et euroga on ka nii ja naa, et ei ole minust ainult päris negatiivset hääled. Ma ei ütlegi, et elu on väga must ja ma sugugi ei usu, et Euroopa Liit ära laguneb või eurotsoon ära laguneb käima. Mulle meeldib vastupidi, Märten Rossi ütelus, et kui eurot ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda. Et see sellesse ma ei usu. Seda on väga hästi näha olnud aastal 2011 pea pealt, kus kogu aeg toimus, euro päästmine päästetakse edasi edasi, et inimesel ühel hetkel muidugi harjuvad sellega ära. Aga fakt on see, et sellist hirmu ebakindlasti on inimestesse tekkinud päris palju juurde ja see annab tunda. Ja mis puudutab kinnisvaraturgu, siis tõepoolest hinnad on kallinenud. Aga see on, põhjus on selles, et inimesed jah, võtavad laenu küll, aga nad ostavad kallimaid kortereid. See laenu võtmine ei ole sugugi nii massiline kui varem. Tunduvalt väiksem, vähem inimesi, tehingute hulk kasvab? Jah, aga ta ei ole, ta on ikka väga-väga-väga kaugel sellest, mis ta omal ajal oli. No see ei ole iseenesest halb. Ma arvan, et keegi ei taha nihukest uut uut mullimis jälle kohe varsti lõhki lähevad. Et siin on neid müümata kortereid ja maju, on ikka väga-väga palju ja väga võimalik, et me mõne peale läheb ühel hetkel lihtsalt buldooser esineja lõhkumismasina vaatleme Lasnamäe pool, isegi see ei ole tingimata väga traagiline uudisheinaga, kui minnakse lõhkuma täiesti uhiuusi, maju, mis ütleme ei ole päris valmis saanud, mis on siin mitu aastat, et järjest olnud kütmata puu ei ole veel aknad ette pandud, mis on lihtsalt ehitatud väga lolli kohta kuhugi põllu peale või sinna metsasalu tahagu. No ütleme, et normaalne inimene ei ostaks endale endale maja või korterit. Aga ma ei tea raha raiskamise, kas see jälle kajastab rohkem üldist nihukest meeleolude seisu või lihtsalt kellelegi halbu otsuseid, mis on kunagi tehtud. Aga. Kui ma vaatan, mida on ettevõtjad teinud või mida pangad teinud, siis nemad täiesti selgelt oma investeerimissiiski peatanud praegu sellepärast, et On teada, et ebakindlus suureneb, pigem tõmmatakse kõik võimalikult takso sääste, kokkuhoiumeetmeid rakendatakse. Kuidas efektiivsus on selline võtmesõnad. Eilegi tuli uudis, näiteks Swedbank sulgeb järjekordselt kontoredakse, et muuseas üks põhjendusele maailma majanduses olev ärev olukord Efektiivsus küll, aga kui, kui me vaatame, kuidas süsteem praegu töötab, siis ega pangad omavahel ei laena, laenatakse Euroopa keskpangalt ja sealt saadakse kolmeks aastaks väga soodsa protsendiga laenu. Mis hoiab, hoiab pikaajaliselt laenuintressid madalal. Jah, aga nüüd edasi peaks olema, sa saad Euroopa keskpangast laenud, mis sa selle rahaga edasi peale hakkad? Loogika ütleb, et kui pank saab odavalt laenu, siis ta võiks selle edasi laenata ettevõtte ettevõtetele või siis inimestele. Aga paraku pangad kardavad, nad panevad selle laenu teistpidi sinnasamma Euroopa keskpanka hoiule. Nad, see on täiesti loll situatsioon, kus võetakse meeletult palju raha Euroopa keskpangast, et viia sinna tagasi. Meil on tänu sellele, ütleme selline likviidsuspuhver on hästi suur, kui toimuks massiline õigesti väljavõtmine, pangana sellesse täitsa selgelt valmistunud ja ka näiteks Eestis tegutsevad pangad on võrreldes kriisieelse ajaga on ikkagi tunduvalt tugevamaks läinud varem Nad sõltusid väga palju nendest summadest, mis tulid välismaalt emapankadest, praegu on nad seda sõltuvust tunduvalt kahandanud. Nad jälgivad väga täpselt, et kui palju meil on Eestisse tulevad hoiuseid, et ei taha eriti palju rohkem siis laene välja anda. Muidugi seal on see vahene, Eesti hoiused on suhteliselt lühikeseks ajaks. Panka pandud laenud on välja antud pikaks ajaks. Et nad päris nagu emapankadest sõltuvust ei saa ära kaotada. Aga aga need meetmed, mida on Euroopas tehtud praegu nad lõdvendame siis seda olukorda rahaturul, et need ei ole sugugi andnud sellist positiivset efekti. Teine asi, mida, mida samamoodi tahetakse, et kui antakse pankadele väga palju raha, et siis nad ostaksid riiklikke võlakirju. Et ka sinna ei läinud vahepeal raha. Kuna meil on aastal 2012 ja siin Sulev, sul on kergelt selliseid eskatoloogilisel meeleolud, siis siis kas kartul tuleb maha panna meelest alati tarkonistlastega? Maha panna ja ja selline väike juur Vi juurviljapeenar endale võimaluse korral, et see ei ole mitte ainult sellepärast, et ma tahaks kedagi hirmutada, et sedapidi, et seda neid harida on ka päris meeldiv tegevus. Mina olen selline suhteliselt suhteliselt vilets, niukse naturaalmajanduse toetaja alati olnud ajale kunagi kunagise aeda harinud ja, ja võib-olla nüüd ka soovitaks selle kartuli meeleldi meeleldi poest osta. Ja kui võimalik, kui kõik viis korda kallim ei ole, kui on, kui on 25 protsenti kallim, siis võiks laste kohaliku Ja see ja, ja see on, et, et see on nagu see, mis see, mis majandust pöörlema paneb, sest tegelikult kui ma just igaüks noh, ütleme kas inimestena või riikidena, et kui me igaüks reageerime sellele ebakindlusele endasse tõmbudes ja endast mitte midagi väljaandes, siis tegelikult noh, see ongi sihuke nõiakeha, et siis ringant paheneb. Räägime pisut rahvaküsitlusest ka ja see on rahvaküsitlus aastaja rahva küsitledes vaatasin, et rahvaloendus, vabandust, rahul just nii rahvaloendus aasta ja, ja kui ma vaatan, kuidas see käima on läinud, siis see on täitsa uskumatu, et praegu peaks vist juba olema 200000 inimest koos, kes on ennast üle loendanud, ise vabatahtlikult läinud internetti D ja, ja selle ankeedi ära täitnud. No ma pean kohe muidugi häbiga tunnistama, et mina ei kuulu nende 200000 hulka, aga, aga kindlasti on mul plaanis lähipäevil see asi ära ära teha ja ette võtta, aga, aga ainuüksi see number 200000 esimese nädalaga ja, ja, ja, ja ilma suuremate probleemideta see on, see on märkimisväärne. Mina arvan, et sa ei pea sugugi häbenema, et sa ei ole ennast üla ülal loendanud, et kui aega on, siis lubatud aja jooksul seda teha. Vabandust, ei ole mingit häbi, et sa ei ole seda teinud. Mina olen ennast üle lahendanud ja, ja ka oma pered tegin seda eile õhtul. Hõlpsasti läks. Meil on peres neli inimest, neil kulus, ma arvan, kas 15 või 20 minutit. Seal ei olnud mitte midagi hullu ID-kaardi sisse arvutisse ja läks väga väga ludinal. Et ma olin kuulnud, et väga palju on tõrkeid ja nii edasi paari koha peal tõesti ei tahtnud aktsepteerida mõnda vastust, mis pidi uuesti vajutama ja töötas suurepärast, et ei ole seal ka mitte midagi keerukat. Nojah, võib-olla see kiirus viitab ka e-riigi toimivusele See on, see on hästi positiivne, et inimesed on aktiivselt osa võtnud ja ma ei tea, kas meil on nii palju rahva loendajaid vaja kui palju neid statistikaamet soovis kokku saada, aga aga, aga üks huvitav küsimus kogu selle looga seoses tekib küll, kui, kui see asi noh, on nii jõuliselt käima läinud ja, ja võib-olla me meil tekib olukord, kus kolmandaks loendab ennast võib-olla isegi pool loendab ennast internetis, siis siis kas kas nende andmed, laekumise kiirus ja andmete töötlemise kiirus ei võiks ka seetõttu olla kiirem, kuna informatsioon on juba juba olemas. Et kas, kas see võiks olla ka ka üks üks võimalik, see on viis, kuidas, kuidas kiirendada kogu seda andmete laekumise ja töötlemise protsessi, sellepärast et see informatsioon on meile ju oluline, me saame teada, kus inimesed elavad, kuidas nad elavad ja sellest lähtuvalt saame hakata kujundama oma poliitika, ei pea tegema olulisi poliitilisi ja ühiskondlikke otsuseid. Aga mis vahet seal on, kas sa tuled need kaks kuud varem see info või kaks kuud hiljem ma küll ei näe, see on nagu väga suur. Seal ei olnud. Eesti e-teenused töötavad väga hästi, muuseas kui te panete tähele, siis üks põhjus oli ka selles kuulsas elamislubade skandaalis oli see, et siia tulnud inimesed tahtsid kasutada Eesti e-teenuseid ja see ei ole üldse, miks tahetakse siia tulla või noh, üldse need venelased soetasid neid elamislubasid siin-seal muuseas, seal seal on täiesti tõsine point olemas. Nimelt annab Eesti ID-kaart sulle võimaluse teha pangaülekandeid väga suures ulatuses ja seda Moskvas ja seda ise osutus Moskvas, et Eesti teenused ongi sellised väga-väga innovatiivsed. Eestlased üteldes eestlaste juurde, mitte venelaste juurde, kes siin elada tahavad. Eestlased on väga kohusetundlikud inimesed, ka mujal maailmas on ju maksuandmete kättesaamine eriliselt raske. Eestlased teevad klõps-klõps-klõps internetis deklaratsioonid ära, sest neil on suud präänik enamusel või mitte, ma ei saa öelda, et enamusel väga paljudel on Kallase eluaseme laen on, saavad intressiselt intresside arvelt raha tagasi, et neil on see ikka, need on selline noh, motivatsioonipakett tehtud. Sellepärast töötabki väga hästi. Seega head raadiokuulajad, kui te ei ole veel ennast loendanud, siis nüüd on aeg seda seda teha. Siinkohal panevad tänased rahva teenrid punkti ja siin stuudios olid Iivi Masso, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.