Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kaheksandast jaanuarist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Briti peaminister David Cameron teatas, et tõkestada kõik katsed kehtestada kogu Euroopa liidus finantstehingute maks. Eesti välispoliitika instituudi analüütiku Ahto lobjaka sõnul on nüüd laiemalt küsimus selles, kuhu viib lõhe Suurbritannia ning teisalt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel ning mis saab sellisel juhul Euroopa Liidust. USA kaitseminister Leon Panetta kinnitas, et USA ei luba Iraanil Hormuzi väina sulgeda. Panetta ütles teleintervjuus, et see on USA jaoks järjekordne punane joon ja USA jäta sellisele sammule vastamata. Männiku metsatalus peeti Viljandimaa toiduvõrgustiku otse tootjalt tarbijale esimene koostöökohtumine. Aasta muusik Siim Aimla mängib Pille kirjutab muusikat, teeb seadeid orkestrile ja koorile ning õpetab ja dirigeerib. Aasta muusiku tiitli pälvis ta rahvusringhäälingu muusika toimetajatelt, eelkõige selle eest ta suudabki sütitada noori inimesi muusikat tegema. Kultuuripärli preemia Viljandimaal belli vitsa tantsuõpetaja Maie Tammemäe, kes on rahvatantsu õpetanud 45 aastat. Poola klubi Polones korraldas keskaja päeva, mille raames peeti rüütliturniiri ja pall. Ilmast. Öösel sajab mitmel pool lund, saartel võib tulla ka lörtsi. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval sajab kohati vähest lund ning õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kolm kraadi. Briti peaminister David Cameron teatas täna, et tõkestab kõik katsed kehtestada kogu Euroopa liidus finantstehingute maks, jätkab mardaberil Grauberg. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt toob 0,1 protsendine maks aktsiatele ja võlakirjadele ning 0,0 ühe protsendine maks Terybaatidele 50 miljardit eurot tulu aastas. Samuti peaks piirama finantsturge tee stabiliseerivad spekulatsioone. Maksu kehtestamise peamine pooldaja on Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kes kutsus eelmisel nädalal partnereid ideega edasi liikuma. Briti peaministri David Cameroni arvates kahjustaks aga finantstehingu maks, töökohtade loomist ja inimeste elujärge. Tema sõnul ei ole säärase üleeuroopalise maksu kehtestamise idee mõistlik, sest üheski teises valdkonnas seda ei tehta. Cameroni tänane sõnavõtt. On veel üks märk brittide seisukohtade erinevusest prantslaste ja sakslastega, ütles välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas. Teema kindlasti lõpetatud ei ole, aga põhimõtteliselt mida David Cameron tegi, oli ta kordas seda veto sisulist poolt, millest Ta sai alguses tülinud Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ühelt poolt ja Suurbritannia vahel, teiselt poolt aga üldiselt Euroopa liit ka üksi, kui ta selle asja nii-öelda ette võtaks, siis silma nagu USA ja teiste suurriikide suurjõudude toetuseta tal ei oleks suurt mõtet. Selles mõttes Cameronile seisukoht ei ole eriti, ei ole eriti nagu vastuoluline ja lisaks kordades sisuliselt seda, mida talle varem öelnud, et sellist asja Suurbritannia ei luba. Eesti rahandusministeeriumi hinnangul on ebaselge, milline mõju on üle-euroopaliselt finantstehingute maksul Euroopa Liidu majandusele. Eesti on seisukohal, et maksu kehtestamine võiks tuua tulemust siis, kui seda rakendataks globaalsel tasandil, näiteks kee 20 riikides. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles novembrikuisel valitsuse pressikonverentsil, et suure finantssektoriga riikide vastuseis finantstehingute maksule on ootuspärane. Et sellest finantssektorit loodetakse ju niigi praegu väga palju majanduse rahastamist, võlakirjade Hercati, rangemaid siis kapitalile, likviidsusnõudeid, kõiki, kui lisaks veel nõutakse mingisugust maksu, siis on selge, et osad riigid hakkavad sellele vastu ja veel kord Ahto lobjakas. Saagu sellest maksust, mis saab, mis nagu määrab nüüd vähemas keskmises ja pikemas perspektiivis on see, kas Suurbritannia ja ülejäänud ütleme, On see Euroopa Liidu juhtriigid saavad uuesti samasse paati või ei saa. Ning see on nüüd see aspekt, kus hakkavad mängima sellised geopoliitilised väga sellised suured tektoonilise protsessid, kui see tüli laieneb ja ennast nii-öelda institutsionaliseerinud ja Suurbritannia ei lase kasutada näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal tarva liidu loomiseks Euroopa instance, see on teema, mis on praegu üleval, on praegu lahtine siis sellisel juhul see muutub paremini ületamatuks ja Euroopa liit kui selline on lõhkise küna ees ja sellise sündmuse või sellise arengu tagamaid ja, ja mõjusid on isegi hetkel võimatu ammendavalt lahata. USA kaitseminister Leon Panetta kinnitas, et USA ei luba Hormuzi väina sulgeda. Panetta ütles teleintervjuus, et see on USA jaoks järjekordne punane joon ning USA jäta sellisele sammule vastamata. Iraani revolutsioonilise kaardiväe kõrge komandör teatas varem, et Iraani juhtkond on otsustanud sulgeda strateegilise Hormuzi väina, kui Iraanile kehtestatakse naftaembargo. Ajaleht Horazan vahendas revolutsioonilise kaardiväe aseülema Ali Ashraf nurisõnu, mille kohaselt on kõrgem juhtkond strateegilise otsuse langetanud. Kairos kohtuvad täna Araabia liiga välisministrid, et arutada laialdast kriitikat pälvinud vaatlusmissiooni Süürias. Araabia liiga vaatlejad on olnud Süürias 26.-st detsembrist. Qatar on teatanud, et Süüria ei täida neid tingimusi, mida näeb ette Araabia liiga plaan konflikti lõpetamiseks ja millega Süüria eelnevalt nõustus. Uudisteagentuuri Reuters teatel märgib Kairo kohtumisele esitatav vaatlejate raport muuhulgas, et Süüria sõjaväeüksusi pole linnadest välja viidud ning Süüria valitsus on vaid osaliselt täitnud lubaduse vabastada poliitvangid. Viljandimaal peeti seal see toiduvõrgustiku otse tootjalt tarbijale. Esimene koostöökohtumine, millel sõlmiti ka esimesed proovilepingud kohal, käis Piretaiv rist. Lepingu põhitingimuseks on see, et tellitud toiduainete eest tuleb maksta ette, see annab kindlustunde nii tootjale kui tarbijale. Täna sõlmiti lepingud üheks kuuks, kuid edaspidi võib lepinguid sõlmida näiteks aastaks, jätkab Viljandimaa toiduvõrgustik OTT algataja Anu Johani. Kui tarbija on selle lepinguga rahul, selle kaubaga rahul ja kvaliteediga rahul, siis ta saab tootjaga kohe edasi kokku leppida, et jätkame, et tegelikult see asi läheb juba nende endi omavaheliste kokkulepetega edasi võrgustik siia enam ei sekku. Toiduainetele järeletulemise päevad on kindlaks määratud ja esialgu saab jaotuspunktiks Viljandi Turu parkla. Selle oti mõte on tegelikult väiksed rotid, see ei ole see, et me kõike tahame siin Viljandi kuskil parklas ära müüa, vaid just see, et äkki kusagil Peetrimõisas on oma ott. Paalalinnas on oma ott kusagil Holstres võib-olla v Uusnas on seal oma tarbijaskond. Oti üheks tingimuseks on mahetoodang. Kui Prantsusmaal on võimalik käia toodangut kas koristamas või lihtsalt alus vaatamas siis kas taoline asi ka Eestisse jõuab, seda praegu ei tea. Põhiline on aga see, et otil pole vahendajaid. Nele Tamm on sepa talu perenaine Pärnumaalt. Minu ootus on see, et ma saaksin lepinguid nii palju, et mul tasuks selle võrgustikuga liituda ja, ja noh, selle töös edaspidi ka osaleda. Talu toodab piimatooteid, kuid Viljandisse tahetakse tulla korra kuus, et tuua tarbijatele sõira. Sõira on selline asi, mis on üsna populaarne inimeste hulgas ja tegelikult sõir on toode, mis väga hästi talub sügavkülmas hoidmist. Et inimestel on võimalik osta küll korra kuus. Kuid kas ilma vahendajateta mahetoodang on ka kallim, kui näiteks säästumarketis on munad 89 eurosenti siis kui palju võiks maksta kart mune otse tootjalt tarbijale võrgustikus vastab Anu Johani. Viljandi toiduvõrgustikus on üks Eesti väheseid võib-olla ainuke mahemunade kasvataja kitsevälja talu tuleb meie toiduvõrgustiku ja tema munakarbi hind on euro 30 sest tehtud hinges kaks otsust. Üks on see, et ma olen tahtnud seda talunikku toetada õiget asja tegemisel. Ja teine see massaan kvaliteetse muna. Viljandimaa toiduvõrgustiku aadress on Viljandi toit, punkt blokspot, punkt com. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad on valinud aasta muusikuks 2011 interpreedi dirigendi ja helilooja Siim Aimla. Täna toimus raadiomaja esimeses stuudios ka pidulik aasta muusiku kontsert, jätkab mardaberil. Grauberg. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd Eesti rahvusringhäälinguga. Klassikaraadio toimetaja Marge-Ly Rookäär sõnul on seekordne aasta muusik just Siim Aimla eelkõige sellepärast, et ta suudab oma tegemistesse kaasata palju noori. Siin on väga sütitav. Jaa jaa, treerib ja, ja kaasa tohutult palju inimesi, kes tahavad tegutseda koos temaga siis mul on väga suur ja konkreetne nägemus, mismoodi peakse rütmimuusika suund Eestis arenema ja seda oma ideed läbi viies ta tõepoolest kaasneb väga palju noori inimesi ja see ongi üks, üks tema kõige tugevamaid külgi selle auhinna saamise puhul ja kindlasti sai väga määravaks ka Siimu suur roll noorte laulupeo läbiviimisel ja, ja ka õnnestumisel. Siim Aimla mängib pillim, kirjutab muusikat, teeb seadeid orkestrile ja koorile, õpetab ja dirigeerib. Kõige südamelähedasem on Aimla sõnul aga pillimäng, mis tal enda arvates kõige paremini välja tuleb. Mulle tegelikult meeldib peaaegu et võrdselt sest kõike teha pillimängus ma tunnen ennast kõige rohkem kodus. Kui ma olen nagu koori ees või, või juhatan midagi, siis mul on alati see võbelaselt, et ikkagi see, mis tähiskohinud. Ma ei, ma ei mõtle nii, et mida nad arvavad, aga ma näen, et kui nemad oma tööd teevad, et kui palju paremini nad seda teevad. Aranžeerides. Ma tunnen ennast ka hästi, aga see on niisugune niukene üksiolemise asi, et pilli mängides ja kooridega tegelast näiteks orkestrit, ega siis inimeste keskel, see on selline koos modifitseerimise mõnu, et võib-olla see ongi see vaheldus, ikkagi on see kõige olulisem. Siim Aimla kooriseadeid teavad vast kõik, kes viimasel noorte laulupeol käisid. Esimesena tuleb vast meelde Liivima Bostoraal, mis lauljaid tõeliselt sütitas. Siim Aimla kooriseaded ei ole lihtsate killast. Kui aga noodid selged, kõlab kõik suurepäraselt kokku ja see on huvitav, ütleb aasta muusik Siim Aimla. Ma saan ise ka aru, et mõned lood, mis ma olen kirjutanud, ei ole üldsegi absoluutselt kooripärased, aga lõpuks, kui nad nagu selgeks saavad või siis mulle imelik võib-olla öelda ka endale natukene natukene nagu meeldivad, et kui noh, ilmselt on nii head koorid kes, kes leidunud, siis laulnud, et ETV kuu põhiliselt ja nukuga minu jaoks on põnev, ma küll olen püüdnud teha lihtsamaid seadeid ka ja laulupeo jaoks pidin natuke lihtsustama. Aga kuidagi jah, kuna ma suht on ikkagi nagu koori ka natuke nagu orkestris, siis, siis sellepärast ongi võib-olla see, et ei ole esmapilgul Kultuuripärli preemia Viljandimaal pälvis tantsuõpetaja Maie Tammemäe, kes on rahvatantsu õpetanud 45 aastat. Praegu juhendab ta rühmi Viljandi huvikoolis, Paalalinna gümnaasiumis ja maagümnaasiumis. Viljandist jätkab Piret päivrist. Kui 45 aastat tantsurühmi juhendada, tekib ikka võrdlusmoment olnu ja oleva ka. Ja vaatamata sellele, et vahest on muresid harjutussaali leidmisega, on praegu tantsu rühmadesse aktiivset tulema just noored. Võib-olla ka sellepärast, et tants annab võimaluse ennast füüsiliselt vormis hoida, jätkab Viljandimaa kultuuripärl 2011. Maie Tammemäe. Ma tegin noorte hulgas küsitluse ja tuli välja see, et ma viin tantsuelulähedaseks, ma seletan elulähedaselt ükskõik mis liigutused, ükskõik mis emotsioonid, mis liikumised, mis suunab, see ongi nagu meie igapäevane elu, meie suhtlemine, samas kui see treening on ka füüsiliselt rõõmu pakku, siis ta lihtsalt tulebki sulle kohale ja ta saab kõike, ta saab füüsilist, koormustab emotsionaalset rahuldust. Maie tammemäel on praegu juhendada 11 tantsurühma, kummad on aktiivsemad tantsutrenni tulema kas pensionärid või noored? Siin peab küll ütlema, et kõikide vahele saab panna võrdusmärgid. Ei, mitte keegi ei taha ära jääda täpselt samal ajal pensionäridega ja täpselt sama on meil õpetajate rühma kabala koolisedega ära jääda küll keegi taha tunnist. Viljandimaa rahvakultuuri spetsialist Kati Grauberg kinnitab, et noored on muutunud Viljandimaal taga aktiivseks just isetegevuses. Väga paljud noored tegelevad erinevate aladega spordis, nii rahvakultuuris kui ka üldse kultuuris ja et kui on näiteks rahvamajades komad peod ja siis on ka väga palju noori, kes käivad nendel pidudel, et see just näitab seda, et ei ole nad kadunud kuhugi. Narva Poola klubi Polones korraldas keskaja päeva, mille raames peeti rüütliturniir ja pall. Kohal käis Ago Gaškov. Narva Poola klubi Poloneis juhatuse liige Anna Malin oskab poolakate kultuuri. Narvas võiks olla vist rohkem, kui ta praegu on. Kindlasti kultuuri kunagi ei ole vähe ja kultuuri alati võib-olla rohkem muidugi poolakate oma kaaslast pool on väga omapärane, väga huvitav kultuuriajalugu. Ajaloos Poola riik, Narva jõudnud teda jäi kuskile Kesk-Eestisse peatuma poolakatele narval. Praegu on ühisseda, et siin ikka Ida-Virumaal elab päris palju poolakaid ja siin Narvas ka ikka elab 11 ja minu teada väga suur kogudus on Ahtmes ja Jõhvis ja noh, meil siin Narvas on ka meie tegutseme kolmandat aastat, aga meil on Poola päritoluga inimesi ja on ka inimesi, kes on lihtsalt huvitatud Poolast ja selle ajaloost. Sel nädalavahetusel on keskaja päev Narva linnuses, rääkige palun sellest natuke. Kuna Narvas on nii ilus linnus ja tahaks täiesti sellele rohkem nagu tähelepanu pöörata, me otsustasime, et meie teeme päeva keskajas, kuna linnus on keskaegne meid väga lahkelt toetas EAS regionaalarengu programm, kes eraldasid meile toetuse ja kutsusime koguma sõbrad Venemaalt ja Lätist ja otsustamisimegi teeme rüütliturniiri pärast siis osalejate jaoks palli. Jah, see on selline pisikene turniir, kuna ruumi tõesti ei ole palju, aga meie mõtlesime, et teeme sellise pisikese koduturniiri vürst linnade juures rüütlit võitlevad daamid vaatavad ja loodame, et sellest tuleb välja midagi huvitavat. Kes on rüütlid? Rüütlid on Narva MTÜ Karu klubi osalejad, neid on kukk kokku. Mis neid ühendab rüütlitega, kes nad uurivad rüütlite ajalugu või teevad midagi veel? Jah, muidugi, nad uurivad ajalugu, nad teevad ise kostüüme. Nad ise võitlevad, tegelevad ajaloolise mõõgavõitlusega. Muidugi, nad on sellised väga kogenud juba rüütlit, meil. Ja ilmast. Öösel on enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab lund, saartel võib tulla ka lörtsi. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel põhjatuul kuus kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Tuul pöördub loodesse ja põhja ning puhub kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Head õhtut ja kuulmiseni.