No mida need suvemängud endast tegelikult üldse kujutavad, kas on selline väike Sydney eelsoojendus, kus on umbes sama palju alasid ja umbes sama palju võistlejaid kui olümpiamängudel? No iseenesest, kui nad oleksid eelvõistlused, siis oleks äärmiselt tore, kuid üliõpilaste hulk nii-öelda on väiksem kui Sydneys kindla peale. Aga alade suhtes võiks öelda, et noh tahaks pürgida sinna, et ühel hetkel võiks olla kõik Sydney alad seal Käärikul nii-öelda. No üks asi on kindlasti, milles Kääriku sel nädalavahetusel Sidney ära teeb. Teil on kuuldavasti spordialasid, milles ei võistelda vähemalt aastal 2000 veel isegi mitte olümpiamängudel. Jah, on küll, on küll uusi uusi alasid me nii-öelda harrastama seal päris mitmeid, räägi lähemalt. Näiteks väga unikaalne võistlus, mida ilmselt Eestis ei ole veel kunagi korraldatud, on vektorite, mitte võistlus. Ja sinna me oleme kohale kutsunud põhimõtteliselt kõikide osalevate ülikoolide rektorid. Ja, ja praegusel hetkel oleme saanud ka positiivsed vastused, nii et homme kesk-lõunaaeg, kuskil paiku seal hakkab toimuma rektorite nii-öelda võiduajamine. Mida sa rektorid täpselt tegema peavad, seal Kääriku metsa vahel? Need on nüüd korraldatud viievõistlus kuhu siis kuuluvad järgmised alad, portfelli jooks, paigalt kaugus, saapavise täpsus, servimine ja kombineeritud individuaalne teade. Mis seal portfellis huvitav on raske, millega nad jooksevad? Vot portfelliga on niimoodi, et kõigepealt nad peavad jõudma portfelli nii-öelda joostes ja siis on neile pandud üles sellised lauad, kus peal on siis nende nendele paigaldatud mapid, pudel, märjukest, mobiiltelefon ja üht-teist veel, nii et nad peavad need asjad kõigepealt sinna korterisse panema ja siis tagasi jooksma, et nii-öelda stardipaika Kas see on kindel, et rektori portfellis ikka peab olema kindlasti üks pudel märjukest? Ja lilled, mis iganes see võib ka olla näiteks vesi. Kas rektoreid nõusse saamine, et nad sellest viievõistlusest nädalavahetusel osa võtaks, oli selline keeruline ülesanne või olid nad kõik rõõmuga nõus, et nüüd, kui pingeline kooliaasta on vaata et peaaegu lõppenud et on täiesti õige ja täiesti hea mõte tulla kusagile metsavahele omavahel jõuga jõudu katsuma? Ja nad olid täiesti positiivselt meelestatud ning ning andsid oma nõusoleku üpris kiiresti ning see oligi meile ka üllatuseks. No mitte ainult hektarid ei võistle Käärikul, vaid ka mitusada erinevat Eesti kõrgkoolide üliõpilast, mida peavad üliõpilased tegema, et tõestada, et nad on teistest üliõpilastest paremad. No nad peavad mängima väga hästi, jalgpalli peavad kergejõustikus väga osavad ja tugevad olema. Peale selle peavad nad osalema triatlonis, kus on siis kolm ala, see on siis kavas teatevõistlusena, kuhu siis kuuluvad teatavasti ujumine, jooksmine ja jalgrattasõit. Ning veel on ülikoolide arvestusse kuuluvad võrkpall ning, ning salong alasid veelgi, nii et põhimõtteliselt on kokku seitse ala, milles selgitatakse välja, kes on parim pluss veel. Nad saavadki näidata oma osavust ja, ja ütleme nii uudsust ja tunnetust, et kas nad saavad hakkama ka uute aladega, seal on siis Fesby petangi mängitakse ning mis kõige ekstreemsem ja ilmselt näitab ära, kus oli ikkagi kõige tugevamad ja paremad nii-öelda sportlased seinamäejooks, kus, mis siis toimub Kääriku metsas nii-öelda samanimelisel mäel. See on siis ilmselt üsna raske distants, peamiselt mäest üles. Ja see mägi iseenesest kujutab põhimõtteliselt seina et ma ei tea, kas Eestis üldse on mõni samalaadne mägi veel olemas, et see on ainulaadne. Kas te panete siis üliõpilased nii-öelda peaga vastu seina jooksma? Jah, võiks küll, nii-öelda, võiks küll nii öelda. Kuidas see suvemängud 2000 lõpeb, kas te kuulutate välja, milline on Eesti kõige sportlikum ülikool või läheb see võit ikka nii-öelda konkreetsele inimesele ja need arvestused peetakse nagu inimeste kaupa? Arvestust peetakse ülikoolide kaupa ning läheb käiku rändkarikas ning sellele graveeritakse siis esimese aasta võitja. Ning järgmine aasta on sama karikad jälle nii-öelda uuesti löögi all. Mitu Eesti kõrgkoolid ja on ennast registreerinud või kui palju neid on esindatud. Praeguse hetkega 14. Ja kas on ka mõni kõrgkool selles mõttes teiste ees liider, et sealt nonii õpilasi lihtsalt tunduvalt rohkem kui teistest. No suurte ülikoolide eelis ongi see, et nad saavad märksa rohkem panna inimesi välja ja huvitatuid leidub rohkem, nii et paraku see on nii. Suur aitäh, Marek Vikat. Kuni pühapäevani kestavad siis Käärikul Eesti üliõpilaste esimesed suvemängud 2000, kus muuhulgas selgub Eesti kõige sportlikuma ülikool ja Eesti kõige sportlikum. Ülikooli rektor.