Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte päevast 26.-st septembrist toimetaja Jaan Mall Mälberg. Eesti on äsja avaldatud korruptsioonitajumise indeksi poolest maailma 180 riigi hulgas 28. kohal. See tähendab, et võrreldes läinud aastaga, kui Eesti saavutas kõige aegade parima tulemuse 24. koha on langus neli kohta. Justiitsminister Rein Langi hinnangul on Eesti languse põhjuseks ebaselge ja seletamatu asjaajamine Tallinna linnas ning maadevahetustehingud. Valitsus esitas riigikogule menetlemiseks selle aasta riigieelarve ja tänavuse lisaeelarve. Parlamendi ees. Poliitilise avaldusega esinenud peaminister Andrus Ansip kinnitas, et erinevalt analüütikute hinnangutest ei ole riigi majanduskriisis. Europarlament toetas Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat selle rakendamiseks vaktsineerimiseks soovitas parlament luua kõrge esindaja ametikoha. Eesti vabariigi üheksakümnendat sünnipäeva tähistatakse terve aasta. Juubeliaastat alustatakse pidudega kõikides maakonnakeskustes ja lõpetada on kavas Vabadussamba avamisega Tallinnas. Tallinna Kristiine linnaosa valitsus võttis täna prisma toidupoest alkoholimüügiõiguse, kuna kaupluses müüdi alkoholi alaealistele. Linnavalitsus teatas täna ka, et Tallinnas läheb uuest aastast reisi 11 protsenti limaks. Vanemuise teater tähistab täna näitleja Lembit Eelmäe kaheksakümnendat sünnipäeva. Teatri draamajuhi Sven Karja sõnul on Lembit Eelmäe kogu Eesti teatrielu fenomen. Myanmari linnas yanguunis juba üle nädala kestvad meeleavaldused muutusid tänavavägivaldseks. Surma on saanud kolm inimest, neist kaks on buda mungad. Pealtnägijate hinnangul kogunes tänavatele umbes 100000 inimest. Homme on pilves ilm, kohati sajab hoovihma. Sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Täna avaldati Eesti rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks Uku Toom räägib lähemalt. Andmeid tutvustasid ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikmed Tarmu Tammerki Agu Laius ning kohe sissejuhatuseks pidi Tarmo Tammert nentima, et kui viimastel aastatel on Eesti tulemusi järk-järgult paranenud, siis seekord on vastupidi. Kahjuks tuleb teatavaks teha, et Eesti koht korruptsioonitajumise indeksi tabelis langes 2007. aasta andmetel siis on Eesti langenud 28.-le kohale ja see on 6,5 palli, on selleks indeksiks. Võrdluseks, et eelmisel aastal oli see 6,7 palli kusjuures 10 tähendab siis kõige puhtamat riiki eelmisel aastal oli Eesti 24. kohal. See tagasilangus ei ole dramaatiline, aga ta on siiski olemas ja tähendab, et noh, ka järgmistel aastatel avaldab ka selle aasta tulemus oma mõju. Agu Laius lisas. Tähtsam selle indeksi juures on selle indeksi numbriline mitte niivõrd järjestuse riikide sellest tabelist igal aastal on tulnud täiendavalt riike juurde, mis tegelikult siis ei tähenda seda riikide järjestuses mitte Eesti olulist langemist. Aga see numbriline tarkus annab meile rohkem informatsiooni. See 6,5 võrreldes eelmise aasta kuue koma seitsmega on olulisem hinnata meie langust. Edetabeli tipus on Taani, Soome, Uus-Meremaa, Singapur, Rootsi, Island, neist esimeste tulemus on 9,4. Läti ja Leedu jagavad 50 esimest kohta indeksiga 4,8. Venemaa on 180 riigi seas 143.. Üks tähelepanu, väärne fakt on see, et Eesti on kaotanud oma liidripositsiooni endise kommunismibloki riikide seas siis eelmisel aastal me olime puhta end siis nii-öelda endine sotsialistlik riik siis sellel aastal Sloveenia on meist parema tulemuse saanud. Mida ja kuidas siis tegelikult hinnatakse Agu Laius keskendunud. Taktilise tajumisele, mitte siis kindlatele andmetele, nagu öeldud, neid kindlaid andmeid on väga raske interpreteerida, mõned riigid, ütleme, autoritaarsed riigid tegelikult teevad väga kähku korruptsioonis, süüdimõistvaid otsuseid väga ulatuslikult. Ja noh, on raske öelda, et 100-l olnud korruptsioon välistatud, pigem on see autoritaarse riigi tunnus, nii et selliseid andmeid nagu võrrelda ei saa aga hinnatakse näiteks altkäemaksu võtmist riigihangete osas tagasilööke või tõrkeid probleeme riigihangete läbiviimisel korraldamisel, kuivõrd levinud on avalike vahendite omastamine siis avaliku teenistujate poolt? Kindlasti hinnatakse ka korruptsioonivastaste poliitikate või strateegiate olemasolu ja nende toimimist konkreetses riigis. Küsisime justiitsminister Rein langilt, mida valitsus plaanib ette võtta, kui meie eesmärk on olnud jõuda 20 parema riigi hulka, mitte tahapoole kukkuda, nagu seekord juhtus. See on kahetsusväärne lugu jah vehkima, pean siiralt ütlema, et ma natuke midagi sellist ka ennustasin, ega Eesti riik tegutseb vastavalt vägagi selgele plaanile ja tänasel päeval on korruptsiooniga vastu võitlemiseks meil väga selge arengukava tegemisel ja väga mitmed sihid ka seatud. Siin käib ka soomlastega koos õhukest vinni projekt, mille eesmärk on tõsta kohalike omavalitsuste tarkust, korruptsiooniga võidelda. Aga Transparence Internationali indeks kujuneb tajumise pealt, nii et see on puhtalt arvamuste peal põhinev asi ja seda mõjutavad loomulikult väga konkreetsed sündmused ja väga konkreetsed asjad. Ja minu hinnangul on see neljapunktiline langemine praegu ikkagi otsene tagajärg. Sellest asub meil Eesti kõige suuremas omavalitsuses, kus on sedavõrd palju ebaselget, seletamatut et inimesed tõepoolest hakkavad pigem arvama, et seal valitsevad mingid korruptiivsed suhted, mitte läbipaistvat suhted ja kindlasti on oma roll olnud ka sellel maadevahetuse skandaalis. Ka ei tõsta ju mingil moel avaliku võimu usaldatavust Eestis, nii et ma arvaks, et need kaks asja on kindlasti seda tajumist halvemuse poole ajanud ja eks Eesti riik peab siis pingutama, et esiteks sellest maadevahetuse asjas saaks, ükskord selgus majja, et see asi jõuaks kohtusse, jõuaks kohtulahendini, aga Tallinna puhul siis tuleb paraku oodata järgmisi kohalike omavalitsuse valimisi. Valitsus andis täna riigikogule ületuleva aasta riigieelarve, seejärel tegi peaminister poliitilise avalduse. Uku Toom jätkab. Peaminister Andrus Ansip kiitis täna nii Eesti riigi arengut valitsuskoalitsiooni kui järgmise aasta eelarvet, millega jätkatakse konservatiivset eelarve poliitikat. Muuhulgas on eelarves kavandatud ülejäägiks 1,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Just see, et oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida on üks peamisi tegureid, mis on teinud Eesti majanduskeskkonna usaldus väärseks ja sedavõrd kiire majandusarengu võimalikuks. Järgmise aasta riigieelarve tulude maht ulatub 96,3 miljardi kroonini. Auto 20 miljardit ehk 27 protsenti rohkem käesoleva aasta põhieelarvest. Täna kehtiva riigieelarve suvega võrreldes annavad suurima osa tulude juurdekasvust sotsiaalmaks, aktsiisid ja euro. Euroopa Liidu struktuurivahendid. Riigijala kulud ulatuvad järgmisel aastal 93,6 miljardi kroonini. Absoluutarvudes on suurim sotsiaalministeeriumi eelarve, mis kasvab 9,7 miljardit krooni. Põhiosa sellest moodustab pensionite kasv ja vanemahüvitis. Just see, mida tänane valitsusliit lubas kevadel võimule tulles. Keskerakonna fraktsiooni juht vilja Savisaar nentis, et kogu peaministri kõne esitatav eelarve on hämamine ja puru silma ajamine. Vaatamata rekordiliselt mahukale eelarvele halveneb tuleval aastal Eesti inimeste elujärg. Valitsus on kavandanud rida järske aktsiisitõususid, mille läbi kallinevad elektrimootorikütused ning sooja hind. Eriti valusalt tabab hinnatõus vaesemaid elanikke, pensionäre ja lastega peresid olenemata sellest, et nende sissetulekud suurendatakse. Tulude kasv 10 kuni 15 protsenti ei kompenseeri seda, kui kulutused kasvavad 20 kuni 25 protsenti. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori arvud on teised. Inimeste kulud kasvavad järgmine aasta seitse protsenti, palgad 15 protsenti ehk reaalkasv on ka üle seitsme protsendi. Pension kasvab koguni 22 protsenti. Vaidlused Parlamendis seisavad ees, nagu teada, on raha alati vähe ja saab näha, kuivõrd seda esialgse variandiga võrreldes ümber tõstetakse. Ja siin ei jõudnud teha juttu lisaeelarvest, mis samuti täna käiku anti ja mille menetlemine toimub ju tegelikult veel enne järgmise aasta eelarvet. Europarlament hääletas täna Strasbourgis liidu ühise energiapoliitika poolt. Energia varustuskindlus on kujunenud Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest teravaks probleemiks. Liikmesriigi taga seisnud igaüks eraldi, pigem oma majanduslike huvide kui ühiste poliitiliste huvide eest. Katrin paga. Kui Euroopa liidul oleks ühine energiaalane välispoliitika sellisel kujul eksisteerinud juba varem Poleks Vene-Saksa gaasijuhtme rajamisel tõenäoliselt enne sellega seotud liikmesriikide luba küsimata üldse kokku lepitud seda usuvad nii raporti esitanud väliskomisjoni esimees jazzeksaarius Volski kui eilsel debatil sõnavõtuga esinenud Eesti saadik Tunne Kelam. Parlament saadab nüüd üsna tugeva sõnumi Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidele, kes on kõige raskem pähkel. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees jateks Saarius Volski. Kui meil oleks varem olnud ühine energia varustuskindluse poliitika koos selle eest vastutava kõrge ametnikuga oleksime vältinud praeguse situatsioonipilti. Gaasitoru läheb vastuollu mitme liikmesriigi Eesti, Leedu, Läti, Rootsi ja Poola viidega. Saaris Volski ise on Poola. Europarlamendi saadik tähendab siiani veel Euroopa energiaharta lepingu rätifitseerimata jätnud Venemaa survestamiseks kahte võimalust. Üks meetoditest oleks see, kui paneme Venemaa liikmelisuse maailma kaubandusorganisatsiooni WTO-ga sõltuvusse sellest, kas nad järgivad Euroopa energiaharta lepingu tingimusi. Lisaks täiendav surve Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus ja koostööleppe läbirääkimistel ühise energiaalase välispoliitika lõplik kinnitamine vajab nüüd europarlamendikomisjoni ja nõukogu tihedat koostööd ning selle rakendamine võib võtta vähemalt paar aastat aega. Katrin Vaga, Strasbourg. Ja uuesti Eestist, et Tallinna linnavalitsus kinnitas täna, et vesi läheb uuest aastast kallimaks. Linnavalitsuse pressikonverentsil käis Malta Grauberg. Järgmise aasta esimesest jaanuarist tõuseb vee hind Tallinnas 11,7 protsenti. Hind on viimastel aastatel tõusnud samas suurusjärgus 2005. aastal. Ta on 14,5 2006. 13,1 ning 2007. aastal 10,8 protsenti. 2011.-st aastast tõuseb hind ainult tarbijahinna indeksi piires, mis linnavalitsuse prognoosi kohaselt tähendab hinnatõusu langust poole võrra. 2011.-ks aastaks plaanitakse ka lõpuni välja ehitada pealinna veevarustus ja kanalisatsioon. Linnapea Edgar Savisaar. Kui me praegu räägime hinnatõusust 11 12 protsenti, siis räägime viis, kuus protsenti. Tallinna linn ja Tallinna vesi leppisid kokku, et veel sel sügisel linnavolikogule esitatakse kava, mis võimaldab väga oluliselt kiirendada veevarustusega kanalisatsiooni väljaehitamist ja Viiagis Tallinnas 2010.-ks aastaks lõpule ja see tähendab seda, et 2011 on tõepoolest ka Nõmme, Pirita ja need piirkonnad, kus veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamisel on probleeme. Püüame selle lõpule viia. Hoolimata hinnatõusust jääb vee hind Tallinnas siiski üheks madalamaks Eestis. Vee hind on praegu pealinnas 25 krooni kuupmeetri kohta. Uuest aastast tõuseb 128 krooni ja 65 sendini. Tänasel linnavalitsuse istungil räägiti ka Kristiine linnaosavalitsuse otsusest Kristiine prisma alkoholimüügiluba ära võtta põhja prefektuuri lõuna politseiosakond tuvastas 12. juulil, et prisma kaupluses müüdi kahele alaealisele õlut. Selle alusel alustati ka väärteomenetlusi. Linnapea kinnitas, et tegemist ei ole ühekordse aktiga. Ma arvan, et meile ütlevad aitäh, kõik need inimesed, kellel lähikonnas on olnud probleeme alkoholiga, kõik need inimesed, kes on mõistnud hukka tänavatel selle, mis toimub alkoholi liiga laia leviku tagajärjel. Et see ei ole ühekordne akt, muidugi mitte. Alkoholi müük Kristiine prismas lõpeb homsest. Ja edasi räägime kahest juubelist Eesti vabariigi üheksakümnendat sünnipäevakavas tähistada terve aasta alates selle aasta novembrist lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Juubeliaasta ettevõtmiste eesmärk on tõsta kodanike seas austust oma riigi vastu, süvendada oma riigi tunnet juubeliaasta, motokian, ühiselt ehitatud riik ja sellele võib igaüks oma sisu mõelda, ütles töörühma liige Jaanus Rohumaa. Juubeliaasta algab juba tänavu 28. novembril, mil möödub 90 aastat maapäeva otsusest kuulutada end Eestis kõrgeimaks võimuks. Sel päeval on kavas eesti rahvapeod nii Tallinnas Estonia teatris kui ka kõigis maakondades ja neist saab osa ka teleri vahendusel. Üks tipphetki on sel päeval Kesk-Eestis. Kusagil enne kella üheksa piisk meres kiriku ajal süüdatakse tuleskulptuur, sellega me siis võtaks juhtida tähelepanu sellele, et nii nüüd me alustasime Eesti vabariigi 90 pidustuste ka terve selle aasta vältel. Jutustame Eesti vabariigi sündimise ja kasvamise lugu. Kasvu tähistab ka õnneliku kokkusattumuse tunnustada vabanenud taim üks 90. Et, et riik ei ole see, mis on nagu valmis, vaid see tuleb vist iga päev uuesti ehitada ja, ja see oma riigitunde tekitamine ongi väga tähtis, sest nad ka, et austab rahvapuud siis need kohalikud Need peod on tegelikult kõige olulisem, mitte see Estonia asi, sest et neid kandilisi asju on meil niikuinii igal aastal küll ja küll, aga selliseid asju, mida rahvas ise teeb vetikat vähemaks ja. Juubeliaasta on jagatud teema kuudeks ja eesti rahvakuu on neist esimene, on veel vabadusvõitluse presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolli riigikogu koht, Eesti Panga, omavalitsuste eksiili, paguluse ja iseseisvuse taastamise, kooli, eesti rahvuste ning vabariigi valitsuse kuu teemakohaseid tegemisi jätkub neisse kõigisse juubeliaasta kulminatsiooni don veebruaris, kui tähistatakse iseseisvuspäeva ning juunis võidupüha ja jaanipäeva ajal. Juubeliaasta lõpeb 28. novembril 2008. aastal ehk päeval, mil möödub 90 aastat Eesti vabadussõja algusest. Seda on kavas tähistada vastuvõtuga Estonias ja Vabaduse monumendi avamisega Tallinnas Vabaduse väljakul. Ma arvan, et ma tahaksin, ma küll ei oska seda öelda, mis kujul ja kus ja mis seisus elektri, Vabaduse väljak Igaljuhul Estonias pärast. Seda võib kindlasti. Kõigist juubeliaasta üritustest saab infot internetist, kavas on trükkida ka erikalender, konverentsid, näitused, loomevõistlused, erilavastused, kunsti ja muusikasündmused, raadio- ja telesaated. Need on märksõnad, millega kõike võiks kokku võtta üldmaksumus umbes 100 miljonit krooni. Tegelikult polegi meil Eesti riigi juubeli tähistamise kogemust, tõdes korraldustöögrupi juht Toomas Kiho. Teisest küljest on see loomulikult teatav ettevalmistus Eesti vabariik 100-ks ega Eesti vabariigi üheksakümneaastases ajaloos ei ole olnud ju näida aastaid väga palju, kus kohas me oleme ümmargusi oma riigi sünnipäevi saanud tähistada. Et juubeliaasta korda läheks ja pärast midagi meeldivat meenutada, oleks, on kogu rahva teha. Täna on põhjust õnne soovida Vanemuise teatri ühele staažikamale näitlejale. Täna soovime palju õnne sünnipäevaks vanameister Lembit Eelmäe hääle kes saab 80 aastaseks. Ta on üks äraütlemata sooja südamega mees. Kes on tema vanapaganat või Mogri Märt, ei näinud. Sellel on õnnestunud vaadata õige sügavale eestlase hingepõhja. Hommaid maalimanud tuhandit ja rahvik mitu miljonit. Ainus Mulgimaa. Kurikülas olla ta kopikas sillast üle saa suud anna mullal maa. Ratas tähelepanu või ta on võib-olla natukene ka selline humoorikas või? Mõlemat oleme küll sedasi Vatkuse murden, ütled, et natuke ohoh pähest või selline lihtsameelne või poollollakas siis ei ole. Oki, nõnda mõtled oma kodust ja oma esest emest ja Edimisena olime kliki murdega kadunud, kõneldi. Päris kindlasti on Lembit üks fenomen tänapäeva teatris, tema vanuses näitlejaid on jäänud päris vähe, kes ka ikkagi aktiivselt osalevad. Ühelt poolt on ta väga jõuline, lopsakas, mastaapne, teda on võimatu laval mitte märgata. Teistpidi on tal ka kindlasti käes need kõige peenemad näitleja tõendid, millega vaatajale tõeliselt naha vahele või siis südamesse pugeda. Südamlikus ja see headus, mis tema rolle ikkagi iseloomustab see tema niisugune suur süda, mille ta tõesti võiks poeetiliselt, ta toob selle südame nagu alati niimoodi peo pead annab vaatajale kätte, ta on teinud ka filmidel, et raadiot, luulelugemisi, kõike seda veel lisaks teatritööle. Tolerantne solidaarne ta on Vanemuise teatri jaoks olnud äärmiselt oluline vunda vendi osis, mille peale on teater saanud kindla südamega toetuda, see on fantastiline, ta saab 80 aastaseks ja on rõõmus, et ta on huvitatud elust asjadest, teatrist, et see on tore. Palju õnne. Rääkisid maris Johannes Sven, Karja, Andres Dvinjaninov ja juubilar ise. Ja nüüd ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib veidi vihma sadada, paiguti on udu või uduvine. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on öösel seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on ilm pilvisem, kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme 14 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16950. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.