Ligi 30 riiki, sealhulgas ka Eesti, asutasid möödunud nädalal Reykjavikis. Pan noorte uimastivastase narkomaaniat, ennetava organisatsiooni. Me oleme helistanud selle organisatsiooni Eesti büroo juhatajale, tere päevast, Tiit Terik. Tere päevast. No te ütlete oma organisatsiooni nii-öelda oma teates või esimeses pressiteates, et tegemist ei ole organisatsiooniga, kes peab loenguid narkomaania kahjulikkusest vaid te olete leidnud hoopis efektiivsemat vahendit, kuidas narkoprobleemidega noorte hulgas võidelda. Mis siis teie, see nii-öelda salaplaan on, kuidas teie organisatsioonist kasu peaks olema? No meie salaplaan, kui selline on siis võib-olla see, et me teostame sellist nii-öelda reaalset noorse tööd, pakkudes noortele võimalusi aja huvitavaks veetmiseks ja läbi siis sellega mõjutada teisi noori, näidates nende eakaaslaste eeskujul, et tõesti ilma narkootikumide ta on, on, on väga lahe aega veeta ja, ja seda on võimalik teha ka huvitavalt. Me rääkisime siin ennem seda intervjuud välireklaamides ühest üritusest, mis teie organisatsioonil on plaanis järgmisel aastal, mis peaksid olema nii-öelda järgmise aasta tippsündmus ja nimelt noorte rong, mis sõidab Ateenast Reykjaviki, võib-olla sa räägid sellest ideest natuke lähemalt? Jah no selle asja mõte ongi siis see, et nagu anda selline esimene suurem visuaalne avalöök sellele tõestamisele narkootikumide vabast elustiilist ja täiesti klappe on siis see, et Ateenast alustada rongiga läbi Europe erinevate riikide läbimist Taani, Rootsi, lõpux, Norra, Norrast siis laevaga üle Reykjaviki ja kus peaks siis toimuma selline paaripäevane, suurem meelelahutus nii kärestikulistes jõgedes, paadiga sõitmisest kui ka lõpetades siis sellise suure rokk-kontserdiga, mida on lubanud üle kanda Liviskasis MTV. Kui mitu eesti noort sellest rongisõidust osa võiks saada? Eesti noortest saab sellest osa täpselt niigi palju kui ka mujalt maailmast, ehk siis igast partnerriigist, ütleme, et 20 noort on plaanis sellesse rongi panna ja orienteeruvalt 1000 noorega siis läbi Euroopa sõita. No see noorte rong on teie organisatsiooni nii-öelda üle-Euroopalistest projektidest siis järgmise aasta suurim, aga midagi konkreetset käegakatsutavat on teil plaanis Eestis ette võtta. No Eestis me üritame ka nüüd praegu just luua seda partnerorganisatsioonide võrgustikku, kellega hakata siis välja töötama seda tegevusplaani, aga Eestis selline nii-öelda väike avalöök on juba antud, nimelt 15. juunil toimus Nõmme kultuurikeskuses siis Tallinna koolibändide festival just selle paati kohal, mis siis oli võimalus noortele näidata oma muusikat ja, ja välja elada ka teistel Eestis publikul ja seda tehes vabalt ja, ja rõõmsa meelega. Kas Eesti on nende 30 riigi hulgas, mis baasi kuuluvad selline nii-öelda paha poiss ehk eriti suurte noorte narkoprobleemidega riik või olete te nii-öelda tavaliige? No põhimõtteliselt, ega meil seal erilist skaalat nüüd moodustatud ei ole, et kes on meil nüüd siin kõige suurem narkareid, kes väiksem, aga kõik me koos oleme selle idee ette võtnud ja just pakkumaksis kõikidele noortele sellist vaba aja veetmise võimalust, et et me nagu ei ürita hakata miskit miskit narkoloenguid pidama nendele, kes siis on võimalikult suured narkomaanid juba nendes riikides, vaid pakkudes just noortele tegevust, et nad ei satuks sellele teele. Kui ma ei eksi, Tiit Terik, olete te ka praegu vist Lääne-Virumaal ühes mõisas noortelaagris, mis, mis praegu toimub? Jah, eesti külade liit, nüüd see noorteühing, kelle alla siis baasbürooga kuulub, on korraldamas juba siin teist suve järjest essu mõisas ühte noort nimega siis mõisahärra laager ja, ja praegu on meil siin täies hoos ja, ja maja lapsi täis. Millega laagris tegeletakse? Täna hommikul on ilm nüüd ilusaks läinud ja praegu käib aktiivne mudamaad mõisa hoovis ja, ja peale seda siis peaks toimuma suurt tseremooniat antakse siis kasvatajate õigused üle noortele endile, kes siis vastutavad juba õhtuse programmi eest ja õhtul peaks siis ka selline suurem trall lahti minema. No öelge, Tiit Terik, kui nad meid kuulab, mõni lapsevanem, kellel on laps, no oletame kaheksa 90 11 aastane ja tal on probleem, et suvel ema-isa käivad tööl ja lapsel ei ole linnas eriti midagi mõistlikku peale hakata. Milline oleks teie soovitus, mida lapsevanemad peaksid oma oma sellise varateismelise lapsega ette võtma? No eks lapsel oleks kindlasti vastu, kui ta saaks suvel linnast välja. Noh, võimalus on minna loomulikult võib-olla ka vanavanemate juurde, aga koos eakaaslastega kuskil kaadris või metsas mõnusalt aega viites on kindlasti noorele võib-olla lõbusam. Kuigi nüüd siin paljude nädalate jooksul, mis on olnud suve jooksul, helistavad lapsevanemad ja uurivad, kas on veel võimalusi saada laagrisse kohta ja kurbusega paljud laagrid Eestis tõdevad teda, et kõik kohad on juba täis, et et lapsevanematel siis kurbusega tõdevad, et nad on sellest rongist maha jäänud. Ka linnalaagrid on ka need, mis, mis toimuvad Tallinnas ja pakuvad siis noortele igapäevast tegevust Tallinna linnas. Nii et igal juhul tuleks ka juba nii-öelda järgmisele suvele ette vaadata, tuleks selle peale mõtlema hakata varem, sest laagrid on populaarsed ja lapsi sinna on rohkem kui kohti. Just nii see on ja, ja laagrite populaarsuse iga suvega kasvab, kuna, kuna võib-olla ka rahva elatustase natukene tõuseb ja laagrid selles mõttes see suvi on jah, täiesti täiesti, isegi et ülerahvastatud. Selge suur aitäh Tiit Terik, Titarikandis Bathi organisatsiooni Eesti büroo juhataja ja tegemist on eelmisel nädalal Reykjavikis asutatud Euroopa noorte uimastivastase ja narkomaaniat ennetava organisatsiooniga, kuhu kuulub ka Eesti.