Head vastlapäev on tegelikult ma arvan, et Eesti eestlaste seas üks populaarsemaid rahvakalendri tähtpäevi kohe kindlalt ja helistasime nüüd Eesti kirjandusmuuseumisse rahvaluuleteadlasele ja folklaristile Mall Hiiemäele, tere maal. Tere kuidasmoodi. Teie olete täna oma vastlapäeva juba tähistanud. Mismoodi ma ehitasin või või tähistati lund ei ole, tuli bussiga sõita ja loe sellelegi siis vastlasõiduks, siis olid meil tööl vastlakuklid laual, ma ei tea, kes need oli toonud, maitsesime neid soola, vaatasid ka olemas, nii et natuke on ikka tähistatud küll. Kuigi tänasel päeval on naistel töö tegemine põhi põhiosas nagu keelatud, olete teie siiski. Oh, ei, ikka tuleb tööpostil olla, vaatame, mis õhtul saab, see on õige. Nonii, miks, miks see vastlapäev on saanud nii populaarseks tuntud tähtpäevaks võrreldes teiste rahvakalendri tähtpäevadega millestki selline suur aktiivsuse huvi selle päevastu teie arvates on tulnud või jäänud? Ta ei ole nüüd kõige tähtsam, aga ta kuulub kindlasti tähtsamate hulka ja mis tema tänapäeval tähtis on, ma usun küll, et sellepärast, et võrreldes kõikide teiste meie tähtsamate tähtpäevadega on see just seotud niisugusi liikumisi talispordiga ja meil ei olegi teist tingimust tähtu võtta, mis nii tugevalt oleks sellega seotud. Kõik need laskmised ja kõik on ikkagi mõjustunud seda kombestikku niimoodi, et kui kõik need lähevad hotelli üle, vanad juba kaovad ja noorel ta suurt ei mäleta, siis niisugune meelelahutuslik ikka jääb. Ja vot selle poolest on võib-olla vastu, et meil ka tänapäeval tähtsad Kas me võime küsida seda, mida vastlapäeva järgi ennustada saab, sest et noh, seda, et pika liu saab ja sisse pikad linad on nagu kõigile teada-tuntud, aga mida veel vastlapäeva järgi määratakse, ennustatakse? Loodame, et mitte ainult seda pikka lina Vaik teilt, head õnne, kui sa ikka teistest ette saatis, ikka lähebki hästi. Aga muidu tatus paistab päike siin. Hea lina ja vilja, kas peaks olema siis tänavu aastal või teisest küljest, kui me vaatame nüüd, kes lina ja villa siis ikka meil kasvatab, ootame kogu aeg, saab kajutit ikka kuskilt mujalt, eks ole. Siis vaatame kuud, vaat nüüd, kellel on kalender pärast, kus, kuhu märgid on, siis me näeme, et tänavune hästi noorkuu kuu on alles loodud, see tähendab seda nõrka vastel on. Ja see peaks tähendama nüüd ilmade kohted vanane kevadel. Ja üldse, kui on tuul, siis pidi olema lühike kevad ja, ja soe kevade. Ja meil siin Tartus on kõva tuul. Nii et lühike, soe ja varajane, kevadine. Küll heaks ja tulema ka talve pole olnudki ja missugune seisneb, tulekski kevadisi taoska ütelda, aga vanarahvas või vähemalt niimoodi ennustanud. Äkki ongi käes juba võimekus? Ei ole. Kas ma võin vastlapäeva kohta seda teie käest küsida, et miks on selline tava kujunenud, et eestlased söövad vastlapäeva ajal hernesuppi seakooti ja ja teevad endale ube ja vastlakukleid? Midagi hirmus unikaalset siin ei ole, sest et kui me võtame nüüd need kruubiputru ja tangupudrud, siis meil on, oder on ju varasem vili, kui rukis ja kõik need rituaalsed toidud siis oligi, olid tahkudest ja sealt on jäänud, egas odratangupuder või või, või näiteks, kui me jõuluvorsti sisse paneme, need tangud siis ikkagi on rituaalne toitjahernes uba on samuti väga vanad kultuurid. Nii et otseselt võib-olla vastaga seotud nüüd Hernismi usundites mõttes ei ole, aga nad lihtsalt on selline vana, traditsiooniline toit, aga leivategemine, pakkude küpsetamine, karaskit, koogid, see on nüüd küll olnud vastava kombestikus, samuti mõnede teiste dieetidega tähtpäevade puhul ka. Aga vot niisugused kuklid, nagu me neid siis nüüd poest osta või mõni viitsib ka ise kodus teha, kus on vahukoor peal ja niisugune sakiline veel servakene lahti lõigatud ja see on muidugi minu meelest selle sajandi lugu ja meie kokanduse väljamõeldis. Me nimetame netti rahvustoiduks, aga see on ikkagi tinglik. Kas selline vahva mänguasi, nagu vastlavormida sism, seajalakondist tehakse, on eestlaste välja mõeldes? Leiutis? Mitte nüüd see on mõnes šamaanikultuuris olemas, mina ei tea, kas me kunagist romaaniga Samaanlusega tegelesime, aga selle kohta on niisuguseid teateid, et ta tähendab võib-olla halbu vaime või, või mis seal võiks olla, need tegelikult kuulub ka meie hästi kaugete siberi sugu, rahvaste kultuuri, samuti tema traditsioon on või tähendus on taandunud ja meile on ta ikkagi mänguasi. No vanaisa habemesse kastiaga uskumus, puhas koerus, vanastusetud ka koerust teha.