Kui tihti, miks ja kuidas uuritakse eestlaste suitsetamisharjumusi ja mida need uuringud kõnelevad, ka sellest ka räägime. Tere päevast, sotsiaalministeeriumi rahvatervisekaitseosakonna peaspetsialist, Andrus lipanud, tere päevast. Andrus lipanud, kui tihti korraldatakse selliseid laiemaid küsitlusi, et teada saada, millised on eestlaste suitsetamisharjumused? Eestis on läbi viidud nii kooliõpilaste seas kui täiskasvanud elanikkonna seas sellised küsitlusuuringud. Kooliõpilaste seas on neid tehtud siis aastal 1994 ja aastal 1998. Pilootuuring oli isegi enne seda veel kui täiskasvanud elanikkonna seas on see lasteaiast 90, siis nii igav paarisaastal, nii et seega tänavu käivituv uuring on siis juba kuued. Mida need ütleme siis esialgu kooliõpilaste seas tehtavad uuringud näitavad, ma lugesin mingist sellisest üsna hirmuäratavat paberi pealt täna hommikul, et Eestis hakkavad koolinoored suitsetama keskmiselt neljandas klassis, ma loodan, et see ei ole tõsi. No kui me võtame Ta klassi õpilane on 11 aasta vanune, siis meie Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab seda, et poistest siis juba neli protsenti olid juba Suitsu keskujad ja see on kasvanud kuuele protsendile. Tüdrukute seas oli aastal 94, null kuid juba 92. aastal kaks protsenti tüdrukutest vastas, et nad on suitsetajad. Ja see on progress, terve vald kasvanud kõikides vanuserühmades kuni täna päevani välja. Ja see tubakaepideemia on levinud eriti jõudsalt tütarlaste seas. Kui ma vaatan siin 15 aastast rühma, siis aastal 94 oli neid vast 10 protsenti, nüüd on juba 19 ehk ligi 20, see tähendab iga viies tütar laps, 15 aasta vanuselt on juba suitsupakk taskus ja, ja suitsetab. Kindlasti on teil inimesena, kes on nende probleemide sees, iga päev ka mingi versioon, miks nii hirmuäratavalt tõesti? Võib vist öelda, et juba epideemiaks on, on kasvanud. Vaadake, üldiselt on kogu maailmas igapäevasuitsetajate seas inimesed, kes alustavad sellega enne kahekümnendat eluaastat. Ja Eestis on ta Muutumas järjest tõsisemaks probleemiks sest esiteks on see tubakasõltuvus Üsna tugev ja mõnuainena hästi levinud, kuna ta on hästi kättesaadav ja suhteliselt, väga odav ja puuduvad ka seadusandlikud. Sellised regulatsioonid nende suitseb suitsetamise osas. No öeldakse, vähemalt kui poistest räägitakse, et Haqqani vara suitsu tegema, et kas jääb kinni, kas see, kas see vastab tõele ja mis siis tegelikult selle noorelt suitsetama hakanud inimese organismiga juhtub? Suits kahjustab ju kõiki organeid, nii et siin on raske eelistust teha. Kuid see on päris tõsi, et suitsetav nooruk on mitte ainult kehaliselt vähem võimekas võrreldes mittesuitsetajatega, vaid vaimselt vähem võimekad. Ka selliseid uuringud on Eestis läbi viidud ja seda on psühholoogid selgitanud, mis, mis on ka nähtus mujal maailmas. Et suitsetamine on kahtlemata inimese elukvaliteeti mõjustav tegevus ja ta ei ole mitte ainult harjumust, on eluviis, millest hiljem on äärmiselt raske vabaneda. No praegu räägitakse päris jõudsalt sellest, et on firmasid ja üha rohkem kes ei salli ega ei taha näha töö juures suitsetavaid inimesi, kuidas selle, kuidas sellesse suhtuda? Ma arvan, et see on positiivne tendents ja, ja see tendents on püsinud viimase kümnendi jooksul üsna tõusva trendiga kogu Lääne-Euroopa arenenud riikides, kus tõepoolest teatud erialadel võetakse inimesi tööle, ainult kes on mittesuitsetajad ja ka Eestis on tekkinud üksjagu firmasid. Isiklikult pean siin mõnda, kuhu inimest tööle ei võeta, kui ta on suitsetajad ja sellest kähklevad, võidab meie inimese tervis kui ka selle firma tegevus, sest et kui inimene suitsetab kasvõi pool pakki päevas, siis tal läheb ikkagi tööajast kuskil tund aega kaduma. Selge öelgem veel lohutuseks, et kui nüüd teiste Euroopa rahvastega meid, eestlasi võrrelda, kas me oleme keskmised, palju suitsetajad või vähe suitsetajad. No siin peaks vaatama nüüd natukene erinevalt nii poiste kui, kui tüdrukute osas või ütleme siis täiskasvanute osas nii meeste kui naiste osas meeste osas me oleme ikkagi noh, esimese 10 seas, kes intensiivselt suitsetajad, naiste seas on see protsent madalam, kuid ta on kasvanud tõusev protsent ja, ja on kindlasti Euroopa riike, kus on, kus on suitsetavad naisi rohkem kui Eestis. Kuid mis teeb murelikuks, on, on see, et meie tervishoiutöötajate seas ja ka pedagoogid Seas on suitsetajate protsent äärmiselt kõrge, mis isikliku eeskujuna kahtlemata ei mõju soodsalt suitsetamise piiramisele. Raadio kahe tervisenädalal ja ka väga tervislikul päeval aitäh intervjuu eest, Andrus lipanud. Kahjuks ei kuulnud me küll midagi helget, aga, aga noh, loodame kõige paremat. Nägemist.