Ja me hakkame rääkima kohe sellest kuidasmoodi iseennast hoida nendel puhkudel kui kohe hing on nii täis, et, et rohkem enam ei mahu ja helistasime selleks psühholoog, taimi Elenormile. Tere taimi. Tere. No mäletate, millal teie viimati taldriku katki lõite või kõva häälega kellelegi peale karjusid? Kõva häälega eile veel eile veel nii et ei, ei saa sellest vihastamisestega ümber ega üle. Ja kuna ma arvan, et mainitakse hea genesele otseselt eesmärgiks viha maha suruda ja taltsutada, küll aga seda suunata ja kontrollida No kuidasmoodi siis peaks iseendaga käituma, kui hing on nii täis ja ja kohe tunned, kuidas üle kere kuumaks läheb. Ja tunded, ka negatiivsed tunded, nad tegelikult ei ole head ega pahad. Ja, ja samamoodi on ka vihaga viha jõu võib ju suunata millekski psühholoog Lucia väidabki nõndaviisi tunded annavad märku sellest milliseks inimene hindab oma võimet olukorraga toime tulla. Hirmu puhul hinnatakse oma võimalusi ja jõudu väiksemaks kui kui ründe ja jõuvarusid ja põgenetakse. Viha teatavasti annab märku sellest, et on Lootust takistus teelt kõrvaldada või see ületada. Siit tekibki küsimus, et kas viha on vaja alla suruda, ilmselt mitte. See on lihtsalt natuke paremaid teid kui kui otsene vihastamine ja kellelegi pahasti ütlemine või taldrikute lõhkumine. Võib-olla on teisi teid, et vastasest üleolekut, paremust või tugevam olemist näidata või siis vähemalt kokkulepet saavutada, mis oleks loomulikult parem. Näiteks sobiks võib-olla väärikas enesekehtestamine oma tunnetest ja õigustest nõndaviisi teavitamine et see ei kahjusta teise samasuguseid õigusi ja tundeid psühhoteraapiate näiteks tegeletaksegi niisuguste oskuste õppimisega, mis aitavad viha jõudu purustamise asemel lahenduste otsimisele suunata. Ja kui nüüd küsimus oli selles, et kuidas siis viha olukorras toimida teisiti, siis kõigepealt jah, selle reaktsiooni äratundmine, et ma hakkan vihaseks minema. Kehalised reaktsioonid. Iga inimene vist ilmselt tunneb oma peal ära, mis see tema jaoks tähendab, kas hingamine muutub või, või tekivad kummalistest kohtadest lihaspingeid, noh, tüüpiline on see tihti vihastaval inimesel kipub kael olema kange või, või siis lõualuud, krigisema või kurgus, pitsitab või südab, eksleb, jalad muutuvad nõrgaks. See on esimene ja viha, pettumuse, alanduse, kõhklused, tunded, äratundmine toob kaasa. Vahetevahel, kui see viha rahvakeeles väljend, eks ole, et silmade ees läheb mustaks. Selle kohta öeldakse, et teadvus kitseneb, eesmärk ununeb, teisi argumente kuulata, ebaoluline, võimendub, negatiivne tähtsustatakse üle. Hääletämber muutub karjuma hakkama, eks ole. Kui see olukord on ära tuntud, siis aitab ju lõppkokkuvõttes välja öelda, et ma lähen nii vihaseks, et mind ärritab see ja teine asi. Ja oluline siin on see, et ei öelda, mina teeb mind vihaseks, vaid mina ise vastutan oma tunnetest, mina lähen vihaseks. Ja kui need tunded on sõnastatud ja teise tunnete järele küsitud siis saab ju soovid ja vajadused ka sõnastada ja teise omad välja, selgitada teda ja hakata lõpuks ka arutama selle üle, mis aitaks mõlemal poolel oma eesmärki muutuda ja kokku leppida nende saavutamise teedest. Niisiis võib öelda, et liha on kasulik, kui seda tunnet suunatakse ja tarvitatakse ja võib öelda ka seda, et emotsionaalselt intelligentne inimene vihastab viisil, mis ei riiva teist, ei haava teda ennast ja ei tekitega piinlikust ümbritsevatest. No näiteks ta suudab kokku leppida konflikti lahendamise reeglitesse nihkeid pidada. Kas teie olete oma oma elus kohanud ka, et niimoodi arutletaks, enne kui vihastatakse, et kõik ütlevad täpselt sama moodi, et mina tunnen, et mina lähen praegu vihaseks selle selle teise kolmanda peale, et kuivõrd palju see päriselus kehtib, et ma ei tea, kui me vihastame seal kõik on nagu kohutavalt kiire protsess. See on nii kiire protsess, tõepoolest tegelikult on mõnel lapsepõlvest kaasa antud kasvatusega, ta sõnastab selle, mina nüüd muutun vihaseks. Aga samas seda ka õpetatakse ja seda on võimalik õppida psühhoteraapiat. Ja see on nii kiire protsess, et kui ma saan aru, et midagi toimub, siis ma saan ju siit sabast kinni. Ja muidugi mõni kordadega nõndaviisi, et väga lihtsad võtted viha vabanemiseks ennem kui niisuguse probleemi lahendamise samm-sammult selle konflikti lahendamiseni vihast vabanemisel asutakse, võib ka lihtsalt viha leevendada. Näiteks siin jälle mõned näited. Kui inimene tunneb, et ta käitumine on vihast kantud siis ta võiks ju endale aru anda, et see võib kahjustada ta võimet olukorda objektiivselt hinnata ja muuta selle olukorra taju lihtsalt kähmastanuks. Ja ta võiks ka endale anda aru, missugused mõtted linastumise ajal talle pähe tulevad ja olla nende suhtes kriitiline, võib-olla peagi liialdatud, võib olla ka õiglast. Võib-olla on miski kantud solvumisest, kättemaksuihast või kadedusest. Niisugused küsimused reeglina aitavad natukene viha pidurdada. Ja samas neid küsimusi näiteks muutun. Vihaseks õpitakse siis, kui kui õnnestub kellegagi kolmanda isikuga erapooletu isikuga läbi rääkida. See asi, mis vihaseks teeb, võtta aeg lihtsalt maha minna ruumist välja või öelda, et räägime sellest teinekord rääkida olukord läbi sellega, keda usaldatakse ja tema võib anda märku, kuidas tema seda asja näeb. Kui me hakkame enesekontrolliga Ottawa ja see aitab tegelikult ennast käsile võtta. Ja muidugi võimaluse korral tasuks ka teisele selgitada, mis tema käitumises häirib kottides vahendeid. Kuidas seda viha nagu vältida iseendast, paku siiski kõige rohkem, mitte teises. Ja samas tasub ka endale aeg-ajalt meelde tuletada, et umbes pooled inimesed ei kiida niikuinii ettevõtmise heaks. Mida sa teed? See annab põhjust võib-olla mõelda selle peale, et ei tasu, inimesel pole viha sellepärast kanda. Öeldakse ka niiviisi, et konflikt ja ütleme ka vihastamine on endale loodud müüdi ootuste, ideaalide kokkupõrge reaalsusega. Nii me vihastame tegelikult selle peale, et miski ei ole meie reaalsusega kooskõlas. Aga kui ma näiteks iseendaga hästi läbi ei saa ja sellepärast väga tige olen, mis ma siis teen? See ajab, muide, ongi niisugune asi, et tihtipeale liha, mis on jõuetu purustama oletatavat või eeldatavat kujutletavat, vastas suunatakse noh, enda vastutu tihti öeldaksegi, et niisugune pahamurru enesetunne on tegelikult tingitud allasurutud viha, mis on suunatud enda vastu. Ja üx depressiivsuse põhjuseid on ka allasurutud ja mahasurutud viha, mis on pööratud enda vastu. Nii et siin tasub ette võtta ikkagi käikas mõne hea tuttava juurde, kellega asjad selgeks rääkida. Võika psühholoogi psühhoterapeudi juurde. Ja loomulikult, kui ma iseendaga pahuksis, nojah, mis siis mulle endale ei meeldi ja mida ma selle muutmiseks on ette võtta. On ikka see põhitõde suurim suutmine on enda muutmine, kuigi seda on raske teha. Ja mis, mis kõige tähtsam on, oleks kaval endale pidevalt meelde tuletada ja jälgida, et seda sama viha kolmandate süütute inimeste peal lihtsalt välja ei elata. Ja ja nagu piss grupi karikatuuris. Suur-suur, aitäh, vot sellised on täpselt siis psühholoogi nõuanded selle vastu, kui vahel hing täis saab. Aitäh. Taimi Elenurm.