Käes on Nemo turniiri aeg. Täna kuulete valikut möödunud aastal Nemo turniiridest esitatud küsimustest. Küsimustele vastavad Ivo Linna, Jüri Aarma, Hardo Aasmäe, Mart Juur ja Tarmo Tiisler. Saatejuht on Uku Toom. Tähelepanu tähele pannud, väga tähele pannud memoturniir. Torni alustame nagu ikka heliküsimusega. No see on vaid kauguses kukkuva, aga. Rattal linalakk neidu, kel silmist nii kelmikalt säde meid. Ei sellist, küll maailmas kusagil idu kui Saaremaa heina matsiooni. Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa. Ja ärge lootkegi, et ma küsin teilt, mis lauluga on tegemist või kes on helilooja? Seal laulus on tegelane linalakk, neid, kellest juba lauldi, aga siis on veel üks nooruke sõjamees ja me küsime, milline oli sõjamehe auaste, on kuldtärniga. Nooruke Ma arvan, lipnik, mul ei ole selleaegseid paguneid arvestades võis olla see nooremleitnant ehk mikromajor nagu pirtodern Ado, aga äkki oli see tärn pilotka, just minul oli rea, mina olen, siis võid sellega kulla tärniga, aga pilotke, punane Assonokkis on nooremleitnant jah, õige vastust. Rein Kaasik Tallinnast tuletab meelde Anton Jürgenstein mälestusi Mulgimaalt 19. sajandi lõpust. Ja Jürgenstein kirjutab niimoodi. Vändras söödi hästi, kuid üksluiselt õige Vändra mees ei sallinudki midagi peale hariliku liha ja muu soolase näiteks seeni, suurem osa Vändra rahvast suu sisse ei võtnud ega tohtinudgi võtta. Küsimus on, miks arvad, miks teevad, pahaseened on raskesti seeditav olnud, eks ole, kihnlased, söö seeni siiamaani usule Eestis seene söömine ei ole mitte igal pool. Vändra kandis ei söödud seeni, noh, see pole midagi imelikku. Niukse tavaline on ikka see, et peljati mürgisustada, noh ju seal pidi olema ikka mingi legend taga, pigem seotud uskumus traditsioonilise arusaamisega mulkidest, ma ütleks, et see on liiga odav, toitjate toit tuleb osta, aga mitte kuskilt korjata. Naabrid oleks hakanud arvama, et nälg on majas. Kui juba seeni süüakse, ei saa halba muljet endast jätta. Aga järgmine küsimus, Mart taroldilt, valimissüsteeme on kõik imelikke, otseseid avatud, suletud nimekirjadega, erinev on ka nende koosseis, kes hääletada saavad. Mõned süsteemid on kusagil kasutusel, teised on vajunud ajalukku. Nagu ka irokeesid pealikute valimissüsteem. Kas keegi oskab öelda, kuidas valiti irokeesid pealikuid täpsemalt öeldes, kes neid valisid? Kas seal ei olnud mitte naised? Ilmselt olidki naised, kas pealike kvaliteediga naiste hulgast irokeesid pealiku ikka mees, aga seal on mingi niisugune asi, mis sellele patriarhaalsus kristlikule maailmale harjumatu. Kas naised, mehed või siis vanuse järgi ja alanduse jääridel näiteks vanad naised, eks ole, või siis hüti omanikud või noh, kellel oli oma, on kinnisvara omanikud. Te olete õigel teel, kalisid naised, aga mitte kõik naised kes olid sünnitanud ja üks võimalus on see, et kes on sünnitanud või lesed või pluss seal käis või kellel olid lapselapsed sõna, mida ma tahaksin, ei ole kõnelda, aga sisuliselt on õige variant kõlanud vanad naised, vanaemad-vanaemad. Neid peeti inimesteks, kes olid jälginud noorte inimeste arengut, teadsid nende omadusi ja seda, kuidas nad võiksid oma rahvast teenima hakata. Ja muuseas kehtis ka kord, et kui pealik oma kohustustega toime ei tulnud, siis vanaemade voli oli ka teda pealiku kohalt tagasi kutsuda. Nii et see on variant, mida praegu ilmselt kuskil ei kasutata. Küsimus Aivar Martinil Tallinnast 1812. aasta sõjas, prantslaste vastu kasutas Vene armee ülempolitseimeister juba üle 30 aasta venelastel teenistuses olev preisi kindral Friedrich von äärtel kirjavahetuses armee juhataja kindral Barclay de Tolly ka ettevaatusabinõu. Et juhuks, kui saadetis satub prantslaste kätte, ei suudaks nad sellest kirjast aru saada või kirja dešifreerida. Milliste ettevaatusabi Ta võis kasutada. Noh, üks asi võis olla mingis sellises keeles, mille peale tõesti eesti keeles fon võis olla näiteks balti juurtega Läti keeles Liivimaal see, et nad saksa keele suhtlus, et noh, see ei ole mingi Salaniksnaks ja vene keel oleks Kanyksnaks ära palju seda vene keelt tol ajal kasutati ühte väikest keelt, õige seal see võib tõesti olla Eesti, kus on siis eesti või läti keelt, et noh, Liivimaa võib-olla on panema huvi pärast täiesti õige, muidu ilmselt seda küsimust Teie oleks, jätkame, kõlab muusika ühest filmist. Mis film peksta ristiisast, ole heliloojad, teate Nino rota, nii arvata. Aga küsimus tegelikult tuleb alles nüüd, mitu korda kõlab selles kuulsas gängsteri filmis sõna maffia? Mitte ühte korda, ma arvan. Ma arvan, et ilmselt küll, jah. Seda sõna kasutasid võmmid. Mitte pühad perekonnad, suure, tõenäoliselt mitte ühte korda. Kas mitte ühte või üks küsimuses on konks. Kuidas ka seal omavahel, kui see ikka pidi tõetruu olema, kas tulevad bandiidijõugu pealegi kokku nüüd? Me oleme Andrea, räägime mappi. Kõik ongi õige filmis ristiisa, ei räägita sõnagi maffiast. Ilmar Lumiste Pärnust tuletab meelde nagu ta kunagist uhket autot pabeda, ehk siis võit, mis läks tootmisse aastal 1946 ja mida toodeti üle 230000 kuni 58. aastani. Esialgu oli plaan panna nimeks autole rodina ehk kodumaa. Seda nimetust siiski kasutusele ei võetud, miks trofeed autode pealt maha viksitud? Seal toodi terve tehase masinad, said lihtsalt kulusid ära. Opel variant, roodin oma, kahtlustan, oleks olnud. Pikantse taustaga, ei oleks toonud kaasa pilkeid ja Pobeda sobib väga hästi sobiv, tasub väga hästi, seltsimees Stalin teadis, see on meie võit. Põhjendus oli selline, et autosid teadagi müüakse, aga kodumaaga ei kaubelda. Ja nemad vastan rodina ära. Aarne Kuusmann küsib kolme murdesõna kohta, mis on seotud kõik ühe ja sama temaatikaga. Neid sõnu olen mina elus esimest korda, ma ei tea, kuidas teiega on. Boostas näedingijateli, mida nad võiksid tähendada. Kõlab laevaehituslikult, esimene tellinud ei lähe ikka mingi mingi Telia tali, mingi aparaat või ristand. Samal ajal murdesõnad muidugi võivad tulla väga kummaliste ja kõige vähem on nad reeglina laensõnad, nad on ise välja mõeldud küla puussepa naljad a'la umbes karjakasvatus võib täitsa sama vabalt ja nii et noh, esimesena kargab küll pähe laevaehitusse, aga vist ei ole, vist ei ole jah, aga kuskile sinna kanti mere kant ütleme nii meelerent, kalad või, või mingid püünised püügiviis või kaladele. Üks ütleb, kivi luts, teine ütleb emakala ja mõlemad on õiged. Randlaste kunagise kõnepruugiga on tegu. Boostas on jäätükkidega kaetud rand, näädinkonna esimene õhuke jää ja deli on jääpragu. Katrin Pärna Haapsalust tuletab meelde diplomaat Heinrich Laretei mälestusi, kes kirjutab, et teise maailmasõja ajal oli kogu Stockholmi linn täis ebameeldivat haisu. Miks isegi praeguseni keedeti mingi asjaga või siis mingi kütuseteema kaks võimalust seal mingi kokkuhoiu? Ei vot seal pidi olema mingi niisugune asi, mida nad ei saanud enam importida. Ja siis pidi mingi kohalike asendusolemis ahises. Üks võimalus on tõepoolest nagu sa ütled, et on mingi kütusedmeelsed, bensiin, haises kala äkki praeti kalarasvaga. Kui terve linn siis ikka pidi tulema köögist kööki ei olegi mingi roisk vesine kanalisatsioon, tegeldi millegiga, millega linnades harilikult ei loomapidamine, järelikult äkki mingit kanalat, näiteks kanala hunnik ja kana ja sealehmadega. Tegelikult oli siis niimoodi, et Rootsis valitses toidupuudus ja soodustati sigade kasvatamist linnades, mistõttu olid linnakeldrit, sigu ja kogu linn haisu täis. Kirjutab Laretei. Veel märgib täiesti selle toidupuuduse kohta, et kartuleid oli keelatud loomadele sööta ja restoranis neid enne keetmist koorida. Läheme küsimustega edasi, kullake katkendit raadiosaates Too temparaamoores, mille autor on Ilme Rätsep. Kui daam ulatas oma kindarüütlile võis kindel olla, et selle daami tunded on ehtsad ja kestvad. Ja tavaliselt rüütel seda kinnast ei pannud mitte taskusse või kusagil ära, vaid kandis seda. Selle koha peal meie heli katkeb ja me küsime, et kust ta seda kandis asus kiivri küljes peakate. Sulg ühisviis kinnaste rippetab veel seal ju ta igatahes südame kohal see pidi varjatud, see pidi olema ju kastani varjatud. Ma mäletan, et need olid vist kuidagi nähtaval kohal olevana, mis nendest ikka peidate, siis ta oleks nende taskusse toppida ja peakate e arvamine. Kuulame. Tavaliselt rüütel seda kinnast ei pannud, mitte taskusse või kusagil ära vaid kandis seda kas vöö vahel või kübara küljes. Mõlemad variandid õiged. Jätkab Hans Uba Tartust. Küsimus on sellise suurepärase asutuse kohta nagu Glavlit. 1900 kaheksakümnendatel aastatel kirjutas elektriinsener ja tipi õppejõud Hans Karro populaar teaduslikku brošüüri elektritarbimise säästmisest ja see ilmus koos Heinz valgu humoorikat piltidega. Nii eesti kui vene keeles. Üks pilt, kus tarbija vaatab televiisorit, ei meeldinud sensorile eriti venekeelses variandis, kuigi pilt oli sama, aga venekeelse variandi jaoks kästi see ümber teha. Mida vaatas raamatuga kangelane Semjon telekas, pakkuge välja, miks filt ei meeldinud, võiks tulla midagi sellist, mis vihjas Soome TV-le või näiteks mingi puuviljavaagen. Ja seal ilmselt oli juures ka mingi tekst, mis tõlgitud vene keelde ja vene keeles omandas ta mingi teise allegooria. Aga jutt oli elektrisäästmisest, tegu ei olnud poliitikaga. Muidugi ikkagi oomega, ikka mingi allegooria algul meeldisid tegelikult õunarinnalised kaunitarid ja, ja võrk suhtes kõrged võimul hoopis kompe, see kaan, liiga naiselik pilt, tegelikult asi niivõrd naisalikkuses, kuivõrd selles, et tõesti oli tütarlaps, kellel ei olnud riideid seljas. Heinz Valgul kästi neiule venekeelses variandis riided selga joonistada, eestikeelses võis vaataja Juhani jaoks selliseks jääda. Artur veel värgi küsimus on ajaloo pöördepunkti või momendi tähtsuse mõistmisest 1900 seitsmeteistkümnendal aastal, järgmisel päeval pärast seda, kui vallutati talvepalee avaldasid Peterburi ajalehe terve reakodanike protestiavaldusi, mille vastu protestiti nendes artiklites lärmamise. Vaata, seal oli ju kuidagi see niimoodi põletamine tänaval. Nii hull, tol ajal järgmise päeva lehed nagu ei võtnud seda asja üldse tõsiselt ja minu meelest seal peateemadeks olnud üldse Soljaapini suurepärane esinemine võib-olla nurisenud selle üle, et inimesed seal pileteid, see oli ookeani esinemisele või ei pääsenud teatrist koju või teatrisse või mingi sihuke segadus, kodanikud olid nördinud, et Neeva sillad olid üles tõstetud ja nad ei pääsenud Marja paleesse, kus oli appin, laulis nii palju siis oktoobrirevolutsiooni maailma ajaloolisest. Aga nüüd küsimus lindude kohta, kes teevad sellist häält. Suuremat sorti lendur kurelised mulle tuli nagu ette pelikani telikult kõvasti Hay pakkunud Melchiori Brave, vaatan, pelikan, see ei ole veel ikka ei ole, et tegemist on suure linnuga, aga ma ütlen, et neid linde näeb ka Eestis suured linnud, meil on ju kotkalised. Noh, üks võimalus on nagu kotkas ei olnud üldse. Kotkas karjub küll kummaliselt, jah, nojah, üks võimalus on ikkagi need sookured vä, mis on suured linnud, haned ja lagled ja sookurg, kured lähvad, kurjad ilmad, luiged lähvad, lumi taga, nii, luiged olid need. Aga lisaküsimus ka lõngade kohta. Kui te Potsdamis viibides külastate endise Tehva filmistuudio territooriumil näidatakse teile kindlasti järv, mis paistab ühe hoone akendest ja sellel järvel oli kunagi väga palju luiki ning Saksa demokraatliku vabariigi kodanik sikud olid luikedest nii vaimustatud, et muretsesid endale isegi kummist täis puhutavaid luiki, aga neil oli üks kindel eesmärk, mida nendega tehti, milleks neid kasutada? Oota, kas neid ei saadetud üle järve, Lääne-Berliini äkki Podstamist ilmselt küll ja, ja öelda, et kas see ei olnud mitte niimoodi ja sellega saadeti kirju ja kas mingi niisugune lugu ei olnud? Järve teine serv oli Lääne-Berliinis ja siis ta võis olla sidepidamisvahend. Asi oli veel palju lihtsam, ei olnud mitte sidepidamisvahend, vaid nende varjus ajutise üle. Berliini luik, peas hobune. Need värav Tallinnast küsib 45 aastat tagasi korraldas ajakiri Sovetski ekraan Üleliidulise küsitluse, selgitamaks välja Nõukogude Liidu populaarne varasemaid näitlejaid. Kõige populaarsema meesnäitleja tiitli võitis tookord innocent disMoktonovski küsimus on, kes jäi napilt teiseks. Kui nii on küsitud, siis see peab olema eesti näitleja, peab olema Bruno Oja, vaata tema pea võis olla üldine. Äkki ajatult täiesti saaliga pronoia. Peep Martinson mustamäelt küsib. Jahilaskmine on kuulunud ikka olümpiamängude alade hulka. Aga 1900. aasta Pariisi olümpiamängude võistlus paistis silma ühe korraldusliku eripäraga, mida kunagi rohkem ei ole kasutatud. Mis te arvate, mis seal toodi looma päris loomale äkki minu mäletlased huvide pihta. Selgus, et see ei ole raske küsimus tõesti laste elusate tuvide pihta ja see oli ainus kord, kui tulistati üldse elusa märklaua pihta ja võitja lasi maha 21 tuvi. Järgmine on ka spordiküsimus, Igor Vassiljev Narvast. 1950.-te sel aastal pärast kaheksa linna turniiri võitmist, mis tollal võrdus Nõukogude Liidu tšempioniks tulekuga sisuliselt korvpallist on siis jutt, kutsuti meeskonna kapten Johan Lõssov EKP esimese sekretäri Nikolai paratama juurde audientsile jaa, pärast audientsi Antiga meeskonnale auhind mis anti toiduga midagi toidukaarditungil süüa kamba peale tegemist ei olnud toiduga midagi, mis anti meeskonnale, ehk siis äkki üks tükk meeskonnal tervikuna anti see jah, mootorratas, mingi sõiduvahend, autobuss nagu ülehindate seda asja praktilist poolt, kuigi tol ajal kindlasti ta oli väga praktiline marksismi-leninismi klassikute teosed, täpselt Lenini teoseid, komplekt vastava sissekandega, nii et väga auväärne vaimutoit küsib Urmas Ojala Põlvamaalt, miks Kanada andis 1943.-le aastal ühele Ottawa sünnitusmaja palatile väljaspool Kanada jurisdiktsiooni asuva staatuse, siis seal ei turist sündida seal vaata, mõtlemine 43. aastal. Kas äkki mõni kroonitud pea on sündinud, vaata need ju kõik Taanist ja Taani kaugele läinud. Leedutasid Londonis suures osas ka mingi osa neist perekondadest viidi ju ju Briti dominiooni sinna edasi, nad ei olnud ju kõik Londonis ju. Juba suurte pommitamiste ajal ju mingi osa läks ju, tõenäoliselt läks ju edasi, olete õigel teel veel, aga pakkuge riik, mille esindaja seal oli, keegi pidi seal sünnitama hakkama nagu mõtlema, et kes oli sihuke sünnitus eas kuninganna. Äkin Beatrist sündinud seal, kes nad sealt põgenesid, siis? Hollandi, Belgia, Holland, Taani, taanlased said minema ja, ja Taani Taani vabale kohale kandis juudi-värki kuningas ja seal ei kohale, aga, aga Holland Belgia, siis on pigem Hollandi. Sest rohkem neid kroon pakume kroonitud pead. Jah, ja ka riigivalik oli õige. Teise maailmasõja ajal, kui sakslased okupeerisid Hollandi, oli kuninglik pere evakueeritud Kanadasse, kus tollasel kuningannal Juljanal sündis kolmas tütar Margaret ja selleks, et ta saaks pretendeerida edaspidi Hollandi troonile tunnistas Kanada valitsus sünnib alati väljaspool Kanada jurisdiktsiooni olevaks, kuna vastasel juhul oleks temast saanud Kanada kodanik, mis välistas siis trooni. Pärast kuningliku perekonna Hollandisse naasmist saadavad nad igal aastal tänutäheks Ottawasse 1000 tulbisibulad sealsele tulbifestivalile. Aga nüüd kuulame ühe looma erinevaid häälitsusi. No mis loomaga tegemist räbala tuli, minule veel kaugemale jagub ja, ja niimoodi viimane ääritsus. Kummaline, see häälitsus ei pruugi olla loodus väga tugev. See on väike loom ja väga tuntud. See esimene häälitsus, rotid võivad ka niimoodi karjuda raksudele, siil, Klefektorce käega mulje. Võib-olla ongi siin siis ei ole asi orav, äkivad ora. Tere, musike tšikk, tšikk oravat. Jah, küsimus on kahe osaga. 1996.-le pastale valiti orav ühe põhjamaa suurlinna tunnusloomaks, mis linna. Eks ta Soome on tõenäoliselt jah tangi Helsingi Helsingi tunnusloom on orav ja tunnuspuu on, oskate öelda, kus mänd olemas ei ole, pepu, kas nad armastavad mingit laialehist, soomlastel laialehist puud pole, see on haruldane tamm näiteks ei, Vaher. Tähelepanu tähelepanu tähelepanu. Remo turniir. Kuulsite valikut möödunud aastal Nemo turniirides esitatud küsimustest.