Tere hommikust, head jutusaate kuulajad. Tänane saatekülaline on mees, kelle kohta võib vabalt öelda ürgandekas. Sest kuidas muidu saaks nimetada inimest, kes on loonud vähemalt kaks viimase aja popmuusika sensatsioon mitmeid kümneid vaimukaid reklaame, vaatame, mis saavad nii palju auhindu, et auhinnagalal pole mõtet lavalt ära tullagi ja kes lisaks sellele tegeleb veel ka auto hoobindusega. Kust Leslie Laasner, tere hommikust. Minu nimi on Toomas Luhats. Lesi. Sinu elukutse on reklaamikunstnik hobideks muusika ja autod. Kui keegi küsib, et millega sa tegeled või veel parem, et kes sa oled? Siis, mis avastad? Mul ongi see, On võimalus, et ma saan kohe vastavalt võimalus hakata keerutama. Et kui räägivad muusikat, siis ma olen võimalik öelda, et tegelikult ma ei olegi muusikat, ma olen kunstikoolis õppinud 10 aastat siin enam-vähem, onju, et ma olen tegelikult kunstiga muisada niisamaaegselt, räägime kunstnike, kas ma ütlen, et tegelikult ma ikkagi ei ole kunstiga üldse muusikaga põhiliselt ja nii edasi on ju, et et ma saan siin niimoodi laveerida mõnusalt Need ega, ja tegelikult ega ei olegi ju konkreetselt elukutselt mulle, et ma ei ole õppinud eikellekski nendeks, mida ma teen muusikaks, meil õppinud reklaami tegemist, me oleme õppinud ja autodes, auto, auto, Obindusest me oleme midagi õppinud. Õpin tõesti Walesi asjust. Kuidagi nende kasuks on tulnud, nii et ma ei ole vist ei keegi, olen kõike, ei keegi kunstnikuks, sa oled õppinud, millal sa maalima hakkad? Ma olen siin mitmes intervjuus isegi maininud, et mul on sihuke tunne, et kusagil äkki noh, siin võib-olla ei taha seal lõuendite värvi niisama raisata, et äkki kusagil siin neljakümnejuures võiks hakata midagi tegema, et siis sisetunne peab nagu, ütleme nüüd oled valmis nagu midagi. Et see, ütleme, kujutav kunst, maalikunst on niivõrd nagu noh, vapustavalt äge asi ja siis ma kindlasti ei hakka tegema mingisuguseid noh, lihtsalt mingid pintslitõmbed, et nagu kuidagi saaks kuhugi näitusele või midagi millegiga välja kuidagi, et see on hästi-hästi püha teema minu jaoks, et ma arvan, kui seestpoolt keegi ütleb, et nüüd sa oled valmis, siis ma hakkan seda tegema, olete teinud seda päris tõsiselt, et see tuleb väga ruttu, see hetk on varsti käes. Ma tunnen Kunstnik olemine on natukene nagu kirjanikuks olemine, et noh, hea küll, meil on tõsiselt väga palju praegu noorkirjanike ja tundub viimasel ajal, et kõik eestlased on vähemalt ühe raamatu välja andnud, aga aga tegelikult noh, ikkagi võtab aega, et nende verstapostini jõuda. Ma ei oska nii võrrelda, sest ma ei ole kumbki ei ole kunstnikke ja kirjanikke hakkas häirima jälle, ma hakkan jälle hakkan jälle keerutama pähe. Et kuule, kirjutamine ka väga meeldib, praegu küll siukse kolumni tasandil proovin, aga täitsa täitsa uus asi, mille ma avastasin, et et ma ei oska öelda, kas need on samad, et see, mingit pidi see eneseväljendused, et minu jaoks on nad kõik huvitavad vormid, nagu ma proovin kindlasti elu jooksul võimalikult palju neid ära proovida. Et aga mis nende vahel ühist on, ma arvan, see ühine ongi see sisemine põlemine, et kuidagi peab ennast väljendama, et et ma arvan, et jah, kirjutamine on võib-olla selles mõttes mulle. Mulle meeldivad siuksed asjad, mis saavad natuke rutem valmis. Kärsitud kirjutamine on, mulle meeldib see, aga see on kohutavalt raske, sest see on ikkagi selline päris aeganõudev protsess, kuse kirjutatud kolumnisti, millest sa kirjutad. Kirjutan siin autoväljaannetesse ja nii-öelda ajakirjadesse annan kirjutanud erinevate tellimuste peale, et on päris, on tekkinud oma bänd lakka seal täitsa täitsa naljakas, nagu ma mäletan, koolis tohutult vihkasin kirjutavad kirjandeid ja üldse mulle see sunniviisiline tegemine on minu loomusele kohutavalt vastu, nagu sa juba koolis andis tunda, tõesti nagu kui kirjand tuli, siis ma olin ikka päris pahane nagu. Ja nüüd ma äkki avastasin, et on nii palju aastaid mööda läinud koolist, et see kirjutamine, kihvti maid, asju üldse täitsa maaline selleni sügaval ära matnud enda sees, et ma nagu ei tahtnud mitte midagi kuulda. Proovisin, ja eks tegelikult avas selle tee sinna kirjutamise juurde ka needsamad laulusõnad, mis ma olen teinud ja kogu see hooasi. Et kuskilt sealt sammhaaval on see läinud edasi ja kirjutan sellest rohkem ja ja võib-olla siin mingeid reklaamtekste asja juurde, et omab seda poolt nagu kuidagi loomulikult, et mulle meeldib seeläbi meeldivus, on see tulnud. Kui me sissejuhatuses mainisin, et Leslie Laasner on paari popmuusika viimase aja sensatsiooni taga, siis üheks nendeks sensatsioonidest on kahtlemata hooküsimärk, selline ansambel alles Jaan, sinna loonud nii helid kui, kui, kui laulusõnad, kui muusikaga jõuame sinna huu juurde veel lähme kõigepealt muusika juurde jõudmisega edasi, et kuidas see muusika juurde jõudsid, tähendab, et mis pilli sa õppisid ja kas sa nooti tunned? No ma jälle ei oska täpselt öelda, kus me üks ja kuskilt sealt murde-eas nagu tuleb, on ju, et selline Muusika bändi värkiga tundus eriti äge, nagu sihuke hästi pealiskaudne see esimene esimene värk, et vaatad, et kihvt ja ma tahan ka. Ja kuskilt sealt tekib mingi tunne. Ja siis kuidagi selle basskitarri ordi, mida põhiliselt mänginud oma muusikat mängin kõike, mis kätte juhtub, aga aga selle passi juurde ma jõudsin ka täitsa juhuslikult kuidagi hätta. Olen natukene õppinud, Paul kiker pööras passi mingeid hästi. Ma ei mäletagi mingit, mõned kuud vist isegi mitte rohkem, aga ma sain sealt hästi hea sellise algbaasi või siukse mingi mingid hästi olulised asjad lihtsalt kätte, et edasi hakkasin nagu ise harjutama, kallutasin oma neid kuni mingite mälestuste asjadeni, nagu olen proovinud seda. Seda nagu ajada jälle hästi juhuslik, on see seal mingi jälle seestpoolt kuskil tuleb mingi vajadus midagi teha, see tuli üsna üsna noores eas juba. Muusikali on mingit pidi sihuke kõige loomulikum esimene niisugune väljendus siis viis või vormed, kus ennast saab hakata välja elama nagu. Ja sealt mingit erilist nagu sammu või keegi klaveri taha tõstnud, nagu jalad. Esimesed katsetused toimusid Märjamaal. Jah, ma arvan küll, see oli mingisuguse koolist leitud mingi kitarriga, proovisin hakata esimesi metali asju järgi mängima. Metal oli mul väga südamelähedane sellel ajal siis sealt hakkas minema ja, ja noh see on see katseaeg, et täpselt, et selles eas, et osad poisid siis lähevad nagu edasi sellega, kellel on tõesti tõsine mingi saar ja siis need, kes on nagu siuksed, lihtsalt Vannabi wannabe vaadates seal kitarri kasvule, siis need jätavad poolel, et sealt mind kohutavalt häiris. See ütles omal ajal, et see ongi sihuke igav, poistel vaatad, kõik peavadki nagu seda kitarri korra nagu proove mänginud, hirmsasti häiresse mõtlesime. Ma tõestan kõigile, et see minu puhul see ei ole nii et et ma kindlasti ma tahangi mängida kitarri nagu. Sa oled tegelikult seda tüüpi mees, keda käivitavad sellised kahtlejad või sellised noh õhku visatud laused, mida teinekord võib-olla isegi ei mõelda väga tõsiselt, aga aga mis natukene mõjuvad eneseuhkuse pihta. Nojah, kindlasti väiksed asjad mõjutavad, ma tahan teha nagu asja teistpidi vastu ütleb, nii, siis ma ütlen, et ma teen just naa ja näitame, Kanaa toimib väga hästi ja noh, selles mõttes sihuksed asjad mulle väga mõjutavad, nagu see oli minu jaoks väga suured draiverid, nagu, et et ja ma ei ole kindlasti seda tüüpi, et osad inimesed on, need tuleb hirmsasti laita, õudselt maha teha, et siis nad hakkavad paremini minema, täpselt vastupidi, kui mind kiidetakse, siis ma teen nagu 10 korda rohkem veel paremini, kui keegi ütleb, et see on jama, siis ma ei tea mitte midagi. Et kõik on kuidagi nagu. Sest pärit Märjamaalt see täpselt Pärnu ja Tallinna vahele Suurlinnadest sind rohkem mõjutanud on praegu Tallinnas. Et noh, see on niisugune kaunis lage kohtetega seal. Jah, suurlinnad, ma ei tea, Tallinn ikkagi tõmbas rohkem, et seal sai juba päris varakult selgeks, et Tallinn on Tallinnas toimub midagi, et mind nagu need piirkonnad alati huvitavad, kus midagi toimub. Et praegu vähemalt. Sa oled pereinimene, sul on kaks poega ja naine, et kuidas nemad suhtuvad sellesse hobide ja töö virvarri. No see on niisugune keeruline koht alati alati, kui ma sellele küsimusele vastas ja pärast on mingi arutelu kodus sellele, kas avastasin seal õigesti, et see on noh kõike, muidugi minu lustimine käib kõik millegi arvelt, arusaadavalt, et ega seda ööpäevas on 24 tundi ja kusagilt mingi eks tuleb leida, et seda kõike teha, et ma arvan, noh, nii palju, ma olen aru saanud, et sellega, kuhu ma nagu jõudnud olen, selle sellepärast nad ei pea nagu häbi tundma. Aga eks see, ega see ei olegi lihtne, nagu see on ikkagi väga raske on pere arvelt nagu kõike seda tegema, see ei ole üldse ei ole üldse mingi nali. See on väga tõsiseid tagajärgi endaga kaasa tuua. Aga noh, kuidagi täna on kõik veel ühes tükis, nii et loodame, et see jääb ka. Muidugi kõik on ära harjun minuga. Aga lähme siis ansambel huul juurde, see esitles äsja oma uut albumit läbi öö. Kuidas need lood sellele plaadile kogunesid ja, ja mille üle sa siin eriti õnnelik oled? See on niisugune, mingit pidi kummaline nagu väljaannet tegelikult me oleme mõelnud pikaldamiseks kolmandaks albumiks teha ja ja siis selle aasta suvel tuli meil tellimus Ale Kokilt, kes nagu soovis välja anda meie epe ja siis tegime sinna üks, kaheksa lugu ja siis anti välja täitsa ebarlikusteraažis, 100000 plaati jagati laiali koos nende toodetega. Ja arvasime, et noh, meile meeldis just selle asja haare ja selline, et see oli kuidagi selline, noh, meil on niisugune laiemale üldsusele mõeldud pop ka, et läksime sellega kaasa ilusti ja arvasime, et siis igal eestlasel seal plaat ühtlasi ka olemas, aga kõige naljakam on see plaat oli väljas paar kuud olnud, siis hakkasid tulema kirjad meile. Et meil ei ole seda plaati, mul ei ole seda plaati, kus seda saab, kas seda saab kuskilt osta. Tuli välja, et 100000 plaati nagu vähe või ma ei tea, kuhu need plaadid kadusid, Igaljuhul osad fännid kesist õlut ei joo, et ei saanudki seda Albudki kätte. Ja siis otsustasime nüüd aasta lõpus, et me anname selle uuesti välja, lihtsalt noh, nii-öelda müügiversiooniga väiksest iraažis. Ja siis oleks mingi erinevas kohas, panime siia kolm lugu veel juurde, et mõned boonuslood. Et selle, see ongi nagu mingit pidi, on see nagu kolmas kauamängiv, teistpidi see nagu ei ole, sest see on kuidagi nagu EP koos lisalugudega ja ta on sündinud niimoodi noh, ütleme kui eelneva tolmunud kuidagi ikkagi mingit pidi kontseptsioon kontseptsiooniga või mingid kuidagi niimoodi planeeti kontseptuaalselt, siis see on kuidagi võib öelda, mingit pidi nagu juhuslik, aga täna on ta siin, loodan seal peal ja mingi vajadus selle järgi nagu oli, jäta. Selline kummaline lugu on sellel sellel plaadil. Läbi ö. Ö tundub olevat sinu jaoks üldse eriline aeg. Paljudes su laulusõnades on need öö on tõesti mulle mulle selle ööga mingi eriline suhe, et öö on nagu kõige kõige huvitavam aeg üldse, nagu et kõik, mis ma tegelikult muusikat puudutab ja kunsti ja kõike seda siis selle ma teen kõik öösel. Et mingit pidi, noh, ei proovinud siin huvitavaks teha, et see on tegelikult tuleneb sellest on päeval ei jõua lihtsalt. Aga ei ole lahen seda nagu noh, või sa vaatan ka ja no ma olen selle sellesse öösse kuidagi nii ära armunud, et see öö on nagu niivõrd nagu et mõte sellest, et kõik magavad ja sa oled üleval ja teed midagi on juba iseenesest nii lahe, et seda ööd maja kipub nagu poeb sisse igale poole sõnadesse, nimedesse ja see teema on hästi tähtis mulle. Q-plaadiga sama Moody's. Eestlastele meeldib väga võrrelda mis tingimata ei ole halb omadus esimese kahe plaadiga võrreldes millest esimene oli absoluutne tipp, teine oli ka väga hea, et kuidas seeläbi öö sinna ritta suhestub. No see on niisugune nende võrdlustega, nii et nagu see esimene album oli nagu noh, ma ei tea, kas ma nagu ei ei kujuta ette, et sellega saab Eestis veel nagu kuskil kõrgemal veel mingis mingis kohas ära käia, kus see kõik ära on käinud, mis auhinnad seal nagu saanud jätta. See on nagu noh, absoluutne tipp oli nagu minu jaoks vähemalt, et see et peale seda ongi kõik nagu mingit pidi allakäik, ütlesime. Et see oli kohe, et ükskõik, mida sa teed, on see, see ei tule kindlasti nii hea, et noh, seda ei saa võtta seda sellise emotsiooniga vastu, kui see esimene on täielik läbimurre, et see on alati mingit pidi. Teine. Ma annan nagu selles, tundes sellest võrdlusest lahti, lasknud teiega seda. No muusikat, täiesti võimatu teha niimoodi, et see on meie kolmas plaat teha. Ma ise vaatan seda niimoodi, et et läbi mingite siis sündmuste ja, ja juhtumistaja. Ja seal mingi loomulik läbi mingi loomuliku arengu oleme täna siia jõudnud, proovinud see asi oleks kuidagi hästi selline mingit pidi kulgeks ise või et täna on siin kolmas album, selline et just kasvõi läbi selle stoori rääkisin, kuidas see algus on välja antud ja kuidas keegi osad inimesed ei saanud seda, panime lood juurde, et see on selline plaatiat. Kriitikud võivad anda sellele oma hinnangu ja teise, teise vaatenurga alt, aga minul on sellega oma stoori olemas, et see mulle täiesti piisavalt. Kui ma panen kokku kogu pildi, et kuidas ma muusikat teen ja kui palju ta kuhu ja kuidas, siis ma olen sellega täiesti rahul. Mulle meeldib seal. Kaaslastest ka mulle tundub, et suuremad partnerid sul selle plaadi tegemise juures on TC kriitikal ja Hanna-Liisa uusmaa. Et kuidas teil see, kuidas teil see reaalses elus nii-öelda nende lugude sünd välja näeb? Meil on praegu niisugune, mingi pidi välja kujunenud mudel, siis vist võib öelda, et mina kirjutan mingid valge valmis, et mõtlemegi sõna mingi põhitee teen selle nagu elektroonilise kavandi nii-öelda. Ja siis laulan seal ette, ei stuudios vaatama, neid on tavaliselt mitmeid, et arutame seal läbi, mis teemad nagu kõrva jäävad, siis need lammutame uuesti algosadeks, proovime laulda teinekord tema laulu ümber salme, mõnikord muudame helistiku. Ja siis kriitikal siis nii-öelda ehitab selle uuesti üles, selle pealt selle viisi ei tee pealt ja Anna-Liisa nagu siis annab sellele oma hingamise. Et niimoodi need lood sünnivad, mulle see see meetod õudselt meeldib, et ma ise ei ole väga selline selles mõttes tehnikainimene, et neid ideid tuleb nii palju peale, et ma jõuan. Ma ei tahagi, siis mul ei ole nagu huvi selle asja nagu sisel tehnilise tehnilise üle seitsme peale ka, et seal kriitikal on selle peale eriti hea käsi, et oskab nagu sellest minu sellest udust nagu välja keerata mingisuguse hästi söödava nagu asja. Kuna ma teen oma muusikat ka veel nagu ise sellise teki alla põlve peal niimoodi ja millegi juhtub, siis mul on nagu selles mõttes kaks minule hästi olulist poolt kaetud, üks on selline viimistletud suund hästi professionaalse vokaaliga, mida analüüse kindlasti on. Ja noh, kõik on nagu popmuusika, ütleme niisugune mainstream tasandil nagu noh, minu arust nagu parim, mis võiks teha nagu et selles mõttes ma ei olnud õnnelik selle skeemi üle nagu ja teine pool, kus ma olen nagu padu indie lasen kõik oma peast välja, nii nagu juhtub siis mul ka nagu kaetada, et et ma saan teha kahte asja, mis mulle mõlemad väga meeldivad, istuvad. Head sõbrad, jutusaate tänane külaline on Leslie Laasner, muusik reklaamimees ja autoentusiast. Kuulame vahepeal siis loolase loomingust ja läheme jutuga edasi, aga me räägime Vello majandusest reklaamist ja muidugi mis poistele eriti meeldib autodest. Jätkame jutusaadet, Leslie Laasner, iga sinu sooloprojekt põgusalt oli sellest juttu, et sinna sa saad ennast nii-öelda välja elada, aga mis elu seal praegu elab? Kui palju lugusid on ja kas on oodata ka selles vallas uudiseid? Nojah, ikka on, see on niisugune pidurdamatu protsess, et nii kui on halb, on valmis, nii on, avanevad uus track ja läheb uus käima kohe, et enne, kui plaat, müügilgen see on, sellest on saanud mingi täiesti pidurdamatu mingisugune asi minu jaoks, et tänase seisuga on niimoodi, et on uus kauamängiv, on juba jupp aega salvestatud mis on inglisekeelne, aga see selle väljaandmisega on praegu veel siin mõtteid, et see avalikkuse ette jõuab, eks 2012. Ja isegi praeguses aeg öelda. Ja inglisekeelne, nagu mainisin, et kuna need, see eestikeelne asi mul on ka hoogu juurde saanud, siis karta on, et 2012 eestikeelse albumi jõuan ka tehavad. 2012 siis siis mõned kuud hiljem, sest täna on meil juba kaheksas jaanuar. Nojah, selles mõttes, et aasta jooksul ma mõtlengi, et minu jaoks teeb see ajaarvestus nagu nagu suurema laiema pintsliga, tõmban ette jah, salvestan ja ja kogu aeg seda materjali tuleb ta välja külmutakse. Ühesõnaga, siis, kas ma nüüd saan sellest jutust õigesti aru, et, et huvi on tundud välismaa plaadifirmad, kelle nimesid ei tohi praegu veel nimetada? Nojah, võib küll üldiselt nii-öelda, et mingit huvi on, aga see on ka selline asi, et seda huvi on kogu aeg olnud. Et see, see üks plaat praegu, need on valmis tuleb ta kuu aega varem või hiljem Eestis, et see selles mõttes hetkel ma ei hakka siin mingid sümfoonilised midagi. Kuulutas nagu andma, et see ei pruugi mitte midagi tähendada, et ennegi on siin antud nii-öelda idee tasandil malbunud välja nii USAs kui Euroopas ja Prantsusmaal ei tea kus, et see on nii keeruline ja protsess, et see on, seda teavad kõik tegijad, nagu ise ei käi nii lihtsalt ja aga et mingisugune valmisolek on olemas praegu. Kunagine Boraks, mis paljudele kuulajatele väga kindlasti meeldis, see pole ju tegelikult kunagi laiali läinudki, see, see ansambel, et lihtsalt muusikat pole ammu tehtud. Küsin nii, mis peaks juhtuma? Boraks hakkaks taas muusikat tegema? Vaat kes seda nüüd oskab öelda, et ega me omavahel ju ka siin iga poole aasta tagant kuskilt ikka saadame neid äkki nüüd emaile üksteisele. Aga kuidagi on minul nagu tegevustest puudust ei ole. Ja teistel poistel ka, et kuidagi kõik on, kõik on oma tegemistes kinni ja kõigil on oma väljundit, nagu ülemused. Mingi tunne ütleb, et me peame selle ikkagi ära tegema, sest lõppude lõpuks surve hakkabki lõpuks ajudele, nagu küsivad, millal saab ja kas saab ja millal te tulete, millal see nüüd on? Et omal oleks ka ikkagi huvitav? Ma arvan, me teeme selle üks hetk ära, aga seda juttu ma näen juba viimased viis aastat vähemalt igas intervjuus. Lubab et ega ma rohkem ei oska praegu öelda. Sa oled, sa oled nõus oma muusikat tasuta ära andma, miks? Ma arvan, et seda on nii palju lihtsalt, et ega mul kahju ei ole. Et selles mõttes see müümine on üldse, et seda muusikat, et ju elamiseks ütleme, enda äraelatamiseks ma olen absoluutselt teised nagu vahendeid ja hoopis teistpidi esimene asi korraldatud, et pigem ma nagu muusika on minu jaoks nagunii palju. Noh, ma nimetan seda absoluutseks vabaduseks, ma ei lase sinna, vähemalt oma Eldabee projekti juures küll sinna ühtegi nagu mõjutajat või asja, et et noh, jah, seda on palju ja ma teen seda täpselt nii, nagu nagu ma ise tahan, juhin, et raha ma teenin muud moodi ja ja võin siis seda ka tasuta randa vahepeal, et see müümine on selles mõttes, et noh, võib-olla see on, ma olen vaadanud niipidi, et kui plaat on poes, et esiteks loodan formaat, kus on kõige paremini kättesaadav ja mulle meeldib plaat, kui nagu füüsiline jah, täpselt, et mulle ei meeldi need MP3, et see on, need võivad ka olla, aga see ei ole minu jaoks nagu mingi äri või mingi kuidagi. Ma lihtsalt ei, võib-olla nii palju vana kool, et mulle meeldivad vinüülplaadid, mulle meeldib mingi asi, meeldib plaadiümbrispaber, ma saan selle kätte, seda vaadates on nagu raamat nagu riiulisse, nagu ma asja väärtustamine, mitte mingi sihuke mõtlen, entokond võib ka olla me võitlusegi formaadi vastu, aga see on. Ma tahan, et seal mingi asi, mingisugune tükk, sinu muusa on filmid või mis? Pagan, seda teab, mis mu muusa on, muuseas, on ka siin mitu nagu neid sa seda jah, seda kirge või mingisugust inspiratsiooni, et seda ma olen näinud, seda leiab absoluutselt igalt poolt nagu kõike kõigest võib midagi välja pigistada igale poole, et näha midagi tagahetse. Aga filmid mulle ka väga meeldivad, et film on samamoodi nagu maal, et kogu aeg salasoov, et tahaks kunagi mingi filmin ise jõuda, et see on jällegi, sellele eelneb niuke poliitiline. Noh, kui ma selle asja peale mõtlema, nii palju, kui ma olen uurinud ja tean ja näen kõrvalt ka need inimesed, kes tegelevad sellega, et see on kogu see süsteem on lihtsalt nii kohutavad. Sellised tapab vist igasugusegi nagu soovi midagi teha, neuroovused sel hetkel, kui sa selle filmi jõuana jõuad, oled sa igasugustest võitlustest juba tühjaks. Tõenäoliselt jah, ja need rahanumbrid, et millega üldse mingi tulemuseni tahaks jõuda, kui ma mõtlen realistlikud, mis teinekord fantaseerin, et mis võiks olla see teema ja kuidas seda võiks nagu teha siis need numbrid, mis sellega kaasa tulevad, noh ootamegi produktsiooniga, teiselt poolt otsast kokku, siis see on lihtsalt nii ebarealistlik, et see vist parem jäägu see tegemata jäägose mingiks heaks ideeks, et. No tegelikult öeldaksegi, Ilmar Raag minu meelest on öelnud niimoodi, et kui on võimalus film ära teha, tähendab, kui on võimalus filmi mitte teha siis tasub teda nii kaua mitte teha, kuni ühel hetkel lihtsalt enam teist võimalust ei ole, kui ta tuleb ära teha. Me räägitakse täna päris palju loo majandusest, et sina oled heas mõttes loovmajanduse kõige parem näide. Mis sa arvad, kas mida peaks soovitama kuulajatele, kes tahavad ka loovuses või, või loovmajanduses edukad olla? Ega ei oska midagi soovitada, see on niisugune asi, mida peab, nagu, kui sellega loo majandus, noh kui, kui on mingi tunne sees, et selles selles vallas, sellel sul on midagi nagu pakkuda ja sellest saab mingisuguse eduloo kirjutada või tegelikult tuleb ka selle asja tegemise käigus, et et üleüldse mingi nagu soovitasite mingeid planeerimine on selline, see on selline väga. Minu plaan, HC tra plaani midagi. Et mul on samas, mul on mingid plaanid või mingisugune selline mingi tunne või selline alati mingi sisetunne, et kuhu ma tahan jõuda või, või mis, millal umbes mida võiks teha. See ongi kogu minu plaan, et ülejäänud tuleb nii, et panen hommikul tõusen üles, vaata, mis saama hakkab. Proovin igal asjal oma nagu energiajahu on ta sisse ja kõik on täna ongi läinud niimoodi hästi, et see, see loom majas on ka, et see on niisugune. Mingit pidi, see ongi nagu planeerimata või seda ei saa nagu siin ei ole mingeid nõuandeid. Pikale ulatuvaid viisaastaku plaane teha. Nojah, tuleb ikka leida endas üles, mis, nagu istuge meeldib ja millele saab selle Se meeldivuse energia on energialaeng on hästi oluline, et kõik, mida nagu teed, et see on. Kas sa töötad rehvivahetuses või oled sa koristaja või müüa või, või ükskõik mis elualalt varsti see peab nagu meeldima, seal on kohe tunda, et kas asi ei meeldi siis. Ja see on, sa jõua sellega, mitte kuskil, kõik näod, keegi ei taha siin nagu näha selle juures, kui sa oled tige, siuke vastik inimene, siis siis vali endale asi, mis sulle rohkem meeldib. Kõike ta, kui sul ei ole võimalusi või ma ei saa, et ma ei usu sellesse kunagi, ma lihtsalt ei saa aru sellest. Ma arvan, et alati on mingi võimalus, noh, tuleb lihtsalt võidelda sellest, nagu alguses on raske, aga lõpuks lõpuks mingi tulemuse tuua. Reklaamist ka sinu tehtud reklaamid on sellised, mis, mis meelde jäävad, sellised vaimukad ja paljudel juhtudel isegi väga naljakat. Kas, kas nad müüvad oma tooteid ka selles mõttes natuke uhkuse vaatadega, laamisest, visuaalselt reklaamid on tõesti väga hea kihvtilt tehtud, meelde jääb seal kellelegi mingisugune nali või moment, aga, aga noh, tema eesmärk on ikkagi midagi müüa. Ja selle reklaamiga ongi nii, et nii naljakas kui see oled nüüd toovadki tulemuse. Et mida jaburam, seda noh, päris nii ei saa öelda, mida jaburam, seda rohkem seal on taga ikkagi tugev strateegia. Et päris nii ei ole, et natuke paneme kaamera käima, teen mingit huumorit ja siis on kõik on hästi, et tegelikult seal taga nagu ikka noh, tugev, tugev strateegia, tohutud töötunnid välja mõeldud, mis täpselt, kuidas ja siis sinna peale on ehitatud üks üks asi ja nii imelik, kui see ei ole, tõesti toovad hea tulemuse. Ja teine asi on see, mis on reklaami juures on nagu oluline. Proovin alati teha niimoodi, et sa ei ajaks oksele. See nagu siis minu arust on see niisugune nagu siin peab olema, nagu sihuke metsasanitari tuleb ise nagu natukene see reklaamplokk võiks olla nagu siuke, et seal ei ole nagu piinlik, vähemalt nad nagu peaks olema kuidagi mõnus vaadata ja miks ei võiks olla see formaat nagu noh, see on küll reklaamida kõik kunstiinimesed ilgelt Pilavdasi on, ei ole midagi, see on ikka nõme. Jõle hea selle üle nagu irvitada või kuidagi enne samas kõik tahavad seda otsapidi tehases sellega teenida. Ja see ongi niisugune kummaline suhe, kõigil sellega, ka mina ei ole kordagi häbenenud, et ma seda teen. Minu arust on see väga lahe vormel. Ja ma proovin tõesti teha niimoodi, et ei ajaks iiveldama. Samas tooks ka eesmärgi ja täna on niimoodi läinud ja lisaks kõigele aga kõikvõimalikud auhinnad võitnud enamus tööd, et ma olen selle üle väga õnnelik, see tuleb väga hästi välja, et tänase seisuga jätkan kindlasti sama jõuga, vaatame, kui kauaks seda viitsimist jagub. Kuidas sinu. Ideed vormuvad reaalseks tulemiks reaalseks reaalseks reklaamiks, et sa, sa mainisid ka, et et see on põhineb strateegiale. No ära kõiki saladusi ära ei saladus, siis polegi mingit saladust see niimoodi, et salatseda, et see päris nii ei ole, et mingi idee, milleks, vastupidiselt, et see ongi. Tavaliselt on briifon, klint on toode müüa mingit teenus midagi vaja tuua, mingi tulemus, seal breaf, seal on niisugune samasugune valge paberileht nagu meil siin laua peal praegu seal on musta mustatähtaega pandud ritta eesmärgid. Siis nendele eesmärkidele mõtleme, mitte ainult müksi, mina mõtlesin, mitu inimest, aga nii utoopia, nii-öelda mõtleme sellele siis siukse ründeplaani, kuidas seda teha. Esitame selle sinna peale, siis mõtleme, see, see idee, mida inimesed lõpuks Teleks näevad, on selle, see viimane tipp. Otseselt see põhitöö jäämegi, on kõik seal all, mida keegi näe kunagi. Et miks see täpselt selline on, millised on näitlejad, kui pikk see on, kui lai see on, kuidas on filmitud? Ja see ei ole niisama lihtne, et et Tripolis tuleme nüüd kokku, teeme selle. Sina mängid siin jänest, sina oled. Ja lõpuks tuleb rehvidega, absoluutselt mitte, see on meie kindlasti niimoodi teha, et see on ikka niisugune tõsine töötegemine, et see kogu see lolli mängimine sinna otsa, mis inimene vaatab, et see on, see on ka mingitel põhjustel selline, sest noh, see reklaam peab olema selline, mis inimestele meeldib, ajame taga seda meeldivust. Kui inimestele meeldiksid surmtõsised asjad, siis ma arvan, me teeksime seda. Selles mõttes tuleb see niipidi. Kas sa teed kõiki neid asju, mis on see Tigana, mis su eesmärk on, et et noh, need auhinnad, see ei ole ju eesmärk omaette, ei ole, ei lähe sul, kui sa tahad auhinda, siis ole kindel, seda auhinda ei tule ja seda on elu õpetanud, et mida rohkem punnitada, seda vähem seda auhinda näed, seal kindlasti tulevad. Et igasuguseid auhinnad ongi tulnud, see on noh, niivõrd lahe, et see viimastel aastatel, sest et neile mitte mõeldes ja see ongi see mingi sisemine põlemine, et see lihtsalt ma pean tegema neid asju, mina ei tea, mis ma teen. Et ma tõusen hommikul üles sihuke tunne, kui midagi tehes ma lähen peast lolliks, kas sa oled ikka kunstnikuks kunstnikele krossiminenudosnik? Oluline vahe seal toosnike, sest see on niisugune, nagu jälle on võimalus välja keerutada. Kunstnikuga tõsine, et ma olen kunstnik, ei julge seda öelda, ma arvan, et majana. Nii, aga nüüd me olemegi märkamatult autode juurde jõudnud. Jose jõuab üks Märjamaapoiss, kes on õppinud Tartus 1960.-te ja 1970.-te aastate alfa Romeo õde juurde või kuidas, õige öeldakse alfa Romeo või alfa Romeo, kuidas. Ma polegi öelnud kunagi alfa Romeo, osta kuidagi vahepeal. Kuidas me jõudsime ja ei tea, ei oska öelda, ehk kuidagi nagu auto märkaks, meeldima ja jah, ma arvan lapsepõlves läbi mingite raamatute asjade, kuskilt on see tulnud, et see ja need itaallastega mul on lihtsalt mingi koguse Itaalia disain ja autot, see on sellega ma olen üldse Itaalia kui maa, nagu ma käin, iga aasta käin. Pean olema vähemalt kaks nädalat Itaalias. Et see mulle mingi sealt tuleb, mulle mingi eriline laks, media, Toskaana piirkond ja ja Põhja-Itaalia, kogu see autotööstuspiirkonnad, et see on mulle mingi erisuhe, sellega. Ma ei tea, kust see tulnud on, igal juhul. Alati kui ma seal käin, siis on nii-öelda sõrmed, on sõrmed värisevad erutusest. Itaalia autod on ka, et Salfaan kuskilt. Ma arvan seeläbi mingite raamatut, mingeid vanade mudelite või kuskilt lapsepõlvest tuli on jäänud tugevalt. Ja mitte ainult autod, mul on ammu juba mootorrattad ja kõikvõimalik tehnika laieneb, loodetavasti mitte. Lennukitel läheb keeruliseks. Aga et alfa kuskilt see bränd mulle väga meeldib, teised Maserati, Ferrarid, kõik Itaalia valdavalt, mis nad on teinud, on tõesti suurepärane, lihtsalt kogu see just ühest küljest disaini pool, kõik need disainistuudiot, Bertonet, sa katad ja haarad, kõik väga kuulsad disainerid, kes on nagu maailma kõige ilusamad autod, minu arust nõuandeid ja teisest küljest siis see kogu nende kirge, see see nii-öelda inseneritehnika sinna juurde mootorid ja see, mis sportlikud tulemused, mis nad on saavutanud, on lihtsalt kõik, nii huvitavad see nii-öelda vanad muna kooli nii-öelda autosport siis kuuekümnendad ja see on hästi-hästi-hästi nagu põnev, et kui palju sul neid erinevaid autosid ja mootor täitsa pannud ja kuidas neid kogud või see kogumine, kuidagi on see kogumise sõna viimasel ka monitor, intervjuu. Ma lähen lihtsalt nagu ma ilusasti nad meeldivad, noh, sa leiad kuskilt siukse õnnetu, roostes sellise haruldase mudeli ja ehitate üles kolme-nelja aastaga, siis noh. Ma ei saa seda müüa, aga samas ega see kirg kuskile ka ja siis tulebki uus jälle otsida, ise ehitan neid või esita neid ise, ma olen ise ikkagi projektijuht, sest minimaalselt tal on teinud mingeid asju, sealjuures aga üldises impordiga või noh, mingit interjööri või niimoodi natukene, aga üldiselt ei jõua, kõigega ei jõua tegeleda ja mul puudub ka vastav nagu haridus selle koha pealt, et ma ei lähe ise mootori kallal, kuigi ma arvan, ma tean rohkem kui keskmiselt nagu iga teine inimene, aga aga lihtsalt nagu kõik ei saa. Aga kuidagi jah, niimoodi, et kui see üks on valmis, siis tuleb järgmine ja noh, niimoodi nagu kogunevad, et see ei olegi kogumine, oled, saab suhtes mul eesmärk nagu lihtsalt ei saa neid, mis ma olen leidnud, nii omad, et ma ei saa mitte kunagi müüa, see on nagu tohutult keeruline, nagu, et nüüd ühe maha võtad, järgmise võimatu teha, lihtsalt nagu oma lapsi minu meelest nagu mingi võimatu täiesti kuskilt nad tulevad ja leian, ma olen mingis erinevates ringides nagu sees ninapidi noh, internetiavarustes ikka näen ja osad tüübid siin üle maailma, mis on mingisugused need kettad, need saadavad ja kirjutame niuksed, väga huvitavad asjad liiguvad käest kätte ka, et et see on hästi-hästi põnev, põnev ala minu jaoks. Et siin nüüd lähiajal ongi, praegu on üks kaherattaline, üks projekt, mille ma just käivitasin, et sellest saab ka varsti näha ja kuulda, mis on praegu ette räägijaga, see saab päris huvitav olema. Mängusenele itaallased. Loomulikult, kuidas siis muidu, aga kas? Kas sul on ka olemas mingi selline unistuste auto või mootorratas, mida? Mida sul veel ei ole? Aga mida sa väga tahaksid, mis on võib-olla selline, neid on isegi liiga palju. Nimeta mõni ongi paar alfa Romeo mudeleid, et ma arvan, nende nimetamine siin raadiokuulajad eriti palju. Ütle aga, et need ongi alfa, alfa, Romeo, teatud mudeleid, mida tehti näpuotsaga. Ja mõned neist veel alles. Kui ma kunagi mõne nendeni jõuan, siis ongi kõik hästi, aga kui ei jõua, siis ei juhtu midagi ja on teada, et need on olemas. Need on ägedad. Et see on niisugune ala, kus nagu saab ise reguleerida, nagu et see ei ole üldse odav lõbu, see selleks on kõvasti raha tarvis ja siukest pealehakkamist ja ja see on nagu kõige mingit pidi on see kõige mõttetum, raha kulutamine üldsena. Vaata mingisugusesse vanasse plekihunnikusse nagu lihtsalt nagu raha kolinal ise süüa siis makarone, et see on nagu samas makaronid Talle sööke. Natukene head õli peale minu arust krõbe saiatükk kõrvale pole midagi paremat tapp minu arust on see ideaalne kombo, nagu mulle ei meeldi üldse kartuleid, süüa, siukest tavalist sööki, ma sööngi Itaalia kööki nagu tarbin, kõige rohkem, et ideaalne kombo. Millal sul jääb aega neid autosid nautida või kuidas see on nauding neid suvel. See on eraldi tegevus, et praegu olen üritanud iga aasta korra ühe sisse oma hunnikuga Itaalias käia. Et see suvi siis 69. aasta alfaga tuli sihuke 7500 kilomeetrine ring üle alpide ja kõik see sinna juurde, et sellised nagu sanatoorse drink, käigud seal, et see on, see ongi kõige ehtsam selle nautimine nagu tõsiselt naudin neid autosid. Et selles mõttes ma tavaline kollektsionäär, kes, kellel on võib-olla mingi California hambaarst, kellel on palju raha või naftasoone peale saanud kes lihtsalt ostab otsi kokku garaažis, selliseid hulle on ka, kasvastab sadade kaupa, nagu, et see ei ole absoluutselt minu rida, mina rida nendega sõita, neid tarbida. Et auto on ehitatud sõiduks, nad on kiired, väiksed sportlikud, nad on täpselt see, millega mulle meeldib liikuda. Ja nendega ma siis nagu suvi on käes, siis katsun teha, ma olen mingisuguse graafikut nendega nagu jalutamas käia. See on üks kõige mõnusam tegevus, et autoga mitte sõitmine nagu praktilistel eesmärkidel lihtsalt minna sõitma. Ilmselt Itaalias on ka, ütleme, Euroo ka kõige paremat teed. Seal on igasuguseid teid, seal on ka siuksed, et siin Tallinna kesklinn tundub teile kuld nagu. Aga seal on ikka ka siukseid, õigeid teid? Jah, võib-olla Saksamaa isegi parem, et sinna Itaaliasse minek on ehk kõige paremgi. Aga jah, see autosõidu nautimine, et paak bentsu täis ja lihtsalt üks pühapäev võtta, sõita ei kuhugi, hakkad Tallinnast minema ja tuled õhtuks tagasi, see on kõige-kõige mõnusam asi üldse. Suurepärane. Suur tänu, Laasner, aitäh, ja kui nüüd kellelegi tundus, et me räägime autoentusiasti ka siis nii see paraku ei ole. Ta on küll suur auto hobindusega ja Alfa Romeo atega tegeleda, aga enamus on tuntud kui popmuusik ja reklaamimees. See oli 2012. aasta esimene jutusaade aitäh kuulasite nägemist.