Tervist minul on Urmas Vadi head uut aastat jah, ja Eesti filmi sajandat aastat. Tänases saates keskendume Ki filmikunstile. Tarmo Teder räägib, miks film uus roll tuli, nägi ja võitis. Võitis Neitsi Maali kuju. Ka Kivisildnik akvaariumis soovib head uut ja küsib rahva saatuse ja pärimuse kohta. Aga ka kõige olulisemate asjade kohta kultuuriga päevikut pidas Johannes Pääsuke 100 aastat tagasi. Aga kõigepealt räägime Peeter Simmiga, kes on ka täna olemas. Head kuulamist. Suur tänu teile, aja 1000 aastat kuulajatele ka ja head filmi aastat ka seda ja me saime just mõned päevad tagasi nagu filmi lõpliku salvestuse valmis. Mis filmi filmi pealkiri oli üksik saar, saan siis valminud koostöös Eesti, Läti ja Valgevene. Ma seal toimub hästi palju ja see on, räägib tänapäevast ja oma ülesehituselt on see niisugune žanr nagu ansambel movi meil Eestis nagu pole ammu säärast tehtudki, see on üks iselaadne dramaturg ja see pole mingi viimase aja leiutis, tegelikult juba helifilmi alguses tehti päris palju neid kes vaata eest ja kuulajast meelde tuletab siis crash või 21 grammi või maa peal on need filmid, mis on selles žanris tehtud, see tähendab seda, et on keskmisest tavalisest filmist suurem peategelaste hulk. No aeg on neist komponentidest nagu see, mis nagu määratletud selle, Kanada ilmselt ei pea olema tegemist just nüüd reaalselt liikuva. Et see aeg ei toimi päris reaalsel skaalal, aga mingi paar päeva meil ongi niimoodi, et on viis erinevat inimest või inimeste gruppi, siis paar inimest, kes mitte mingil moel ei ole üksteisega seotud, kes nagu enamust tänapäeva inimesi linnas on kas ükskõiksed või tõrjuvad noh, igasuguste jamade suhtes, mis need võivad tabada, aga meie filmi mõte ongi nagu selles, et need inimesed, kes üksteisest nagu mitte midagi ei teadnud, ei osanud arvata või olid teatud mõttes isegi vaenulikud milleski. Et meie filmi lõpuks, nagu me näeme, et nad on siiski veel võimelised empaatiaks või või tihtipeale on ka see filosoofiat tõelises hädas, võib sind aidata ainult vaenlane. Sest vaenlane tunneb sind palju paremini kui lihane emane täpsu, kõiki nõrki kohti, noh ühesõnaga mitte niisugune väga ordina naarne medimuljoni. Lugu aga külastada filmi muidu Eestis kindlasti. No meil on niisugune plaan, praegu, märtsis tuleb esikas nagu suurimad rahastajad olid, Eesti ja Valgevene ja lätlastest oli nii palju, et me saime väga suure toetuse sellega, et lätlase, Läti raudtee andis meile võimaluse filmida nii Lokko motiivi, nii depood, nii öiste pood, nii igasugust reziina värki, kõike. Ja peale selle Lätanu nagu kogu selle asja. Hea produtsent khati Zuckmanis, kellega me oleme enne ka tööd teinud, temaga tegime head käed ja kunagi lühifilmi, mille me panime kokku siis kassetikas, selle pealkiri oli. Kolm lugu, see põhjus, miks ma teiega rääkida, Peeter Simm tahtsin, on see, et eelmise aasta arvatavasti teises pooles siis ilmustest raamat, mis kannab pealkirja Peeter Simm eesti filmi partisan, selle on kirjutanud selle raamatu Evelin Kivimaa. Kuidas te suhtute elule raamatutesse, kui niisugustesse Peter siin? No ma olen niisuguses magedas olukorras, et ma pean nüüd hakkama neid kas kaitsma või siis välja, naerma, eks ole. No ega ma ütlen ausalt, et ega see tuli mulle suure üllatus, see nagu, kui nad mulle seal augu pähe rääkisid, siis peamised argumendid olid, et tol ajal olnud veel filmirežissöörist midagi tehtud ja ja neile meeldis see, mis ma olin rääkinud, kuku raamatust ja raamatu tegemise juures Kibuspuu ja Luige raamatu tegemise juures ja need olid vanad onu, vanad sõbrad ja ja sellest nagu lähtuvalt ja loomulikult. Mul on raske, aga praegu nad vaevalt et selle saate juures kõik selle, mis mul veel elus rääkida on peale selle raamatu nagu ära jõuan, kõnelda, aga. Aga tuli ta tuli ja ma olen tänulik, et Evelinile ja nendele inimestele, kes selle niimoodi kokku panid Selle raamatu ülesehitus ongi päris huvitav, et ta keskendub peamiselt ikkagi sellele ajale nendele teie filmidele ja siis ka selle kõrval teie isikule keskendute vormivadki jääks, ongi Rannar. Aga minu küsimus on, et kas teie elu ja filmitegemine on teie jaoks koos või lahus. Elu on nagu osa miskeid filmi tegemise juurde. Aga sellist raamatut teha on üsna raske seal midagi niisugust, Urmas, nagu te üritasite välja anda ajakirja, mis on kokku pandud kroonikast ja akadeemiast, eks ole. No polegi väga paha jah. Et ühel leheküljel katsun täiesti süvavälja näha ja siis oled jälle eder nagu keskaegne hoor. Sa ütled midagi teie kohta ka? No muidugi minu arvates eneseiroonia üks niisugune asi, mis aitab veidike enesel ka edasi elada, aga ei saa endasse nii surmtõsise härdusega suhtuda. Samamoodi oma filmidesse, et hakkad ise värisema härdusest, kui mõtled selle peale, mis ma nüüd ära olen teinud. Üsna paljud inimesed ei kohanud uue ajaga ja samuti ka loojad ja et, et nad jäävad kuhugi oma aega enda töödega. Noh, kas nad ise jäävad või, või jäetakse. Aga teie teete filme edasi sellele filmi tegemisele tagasi, vaatate, et milline on see kuldaeg teil ja kuidas teie olete, Peeter Simm, kohandunud. No ma ei tea, mina ei ole see kohtunik, kes võib määrata, millal kuldaeg oli, on või tuleb veel, eks ole, ei tea ju kunagi mõni tolvan hakkab ju alles, ei tea vanuigihäid filme tegema niisuguse filmiajaloos küll ja küll. Mis puutub kohanemisse, siis filmirežissööri elukutse ongi algusest peale midagi niisugust nagu kümnevõistleja, vot kui me tegime Erki noolest filmi, siis tuli tema peeneritega neid, oli mitu inimest sellest juttu ja üks neist ütles nagu kõige valusamalt, et kümnevõistleja ongi see vend, kes mitte midagi ühtegi neist 10-st asjast õieti teha ei oska. Ja et natuke õnnetu vend, kes ei ole ei teivashüppaja ega 1500 meetri jooks ega teistega kolmandat ja samas oleks ole ta kõige harmoonilisem kergejõustiklane. Vot selles ongi see paradoks ja, ja mis puutub aega, tähendamis konkreetselt puudu filmitegija elukutse, siis loomulikult see, mis algas kuskil 89. 90. aastal. Ühelt poolt oli see tollase filmi struktuuri täielik lagunemine. Umbes viis-kuus aastat võttis see pudeneks kõik laiali, kõik see tootmisstruktuur seal oli tohutu hulk, üle 500 inimese töötas tippajal Tallinnfilmis, seal transporditsehhid, mis meenutasid autobaase filmil, laborid, hiiglaslikud, nüüd ei ole sellest õrna lõhnaga järele enam jäänud. Mis puudutab nendesse inimestesse, kes kirjutasid stsenaariume ja tegid filme siis nende jaoks ei tohiksin üllatust olla, sellepärast ka nõukogude ajal keegi ei jooksnud selle järel ja ja, ja ei talunud unetuid öid sellepärast, et muretseda selleks, et sul järgmine töö olemasolek, seal maksti mingi kolm kuud, eks ole, oli seitse, 10 või 66 protsenti palgast, siis veel natuke rohkem, kuid 33 protsenti palgast. Ja siis oli oma mure, kuidas edasi elada, nii et sellega pidi paratamatult kokku puutuma tingimused ja oskus nagu tööd teha. Need olid tol ajal ja ka praegu üldiselt siiski võrreldavad, eks ole. Me ei saa öelda, et meil siin Eestis oleks ei tea, mis produtsendi kino või nagu Ameerikas. No ei ole, kõik, see on ikkagi sama värk, et suures osas tuleb see Eesti rahastamisest, kui jumal annab, siis tuleb mingisugune osana ma tihtipeale ka pool või isegi enam sellest kuskilt mujalt, siis on tegemist koostööfilmiga, mis on jälle omakorda probleem, sellepärast ega neid ei ole kerge teha, aga ma pean tunnistama, et neid on huvitav teha, sellepärast et igal juhul võõras veri on midagi muud ja kino ei ole see inimese tegevusala, mille piirid peaksid Narva jõe või Valga ja Valka piiri peal nagu ära lõppema. Kino peaks rääkima inimestele teisel pool piiri ka midagi. Kuigi ma ei väida, et see on nagu mingi reegel, sest selliseid filme nagu Jan Uuspõld läheb Tartusse, vaevalt et see midagi seal jaanilinnas või Valkas nii palju kellelegi ütleb, aga meile, eestlastele läheb selle korda nagu Hardi Volmeri filmid. See on niisugune imelik värk, kino kohta on muutunud. Nii imelik kui see ei ole, siis väikeste kultuuride, väikeste rahvaste filmid. Nad on nüüd kuidagi mingil moel neile inimestele rahvastele vajalikud, siin, eestlastele, soomlastele ja, ja 30. Viie miljoni selle poolakale ka võib-olla, aga noh, ülemaailmses mastaabis on Jäme otsika jänkide käes. Aga nüüd, kui on eesti filmisajas sünniaasta, milline see Eesti film on teie arust Peeter, siin ta on seal teatud iseäralikke jooni või omadusi. Ma arvasin, et olla nüüd selgub, et ei ole, sellepärast et ma olen nii palju nüüd viimased 20 aastat peamiselt, mis puudutab mängufilmis ainult koostööfilmi teinud ja ja kokku puutunud väiksemate rahvaste väiksemaid rahvaid, ma nimetan neid, kes on alla 10 miljoni, eks ole. Ja kõiki neid iseloomustab see, et oma filmi suhtutakse küllalt tehniliselt, aga noh, see võib-olla see ei olegi paha, mis ma siin jutu alguses ütlesin, enese irooniasse käib võib-olla ka selle kohta. Kui järele mõelda, siis filmid elavad ja ammu on juba aru saadud, sellest filmid muutuvad ajapikku paremaks ja halvema halvad, päris jubedad filmideks on ka niisuguse on olemas. Need muutuvad kuidagi eriti põnevaks ja protesseks ja neid vaadatakse hea meelega mitukümmend aastat hiljem ja vaadatakse kõiki neid mis on seal kõige halvemate filmide esilistis. Neid vaadatakse rohkem kui kui paljusid häid filme ja saadakse laudingust sellest jaburusest, mis ekraanil toimub. Nii et aga sellest, mis ma ei tea. Ma annan teile järgmise küsimuse ära, et mis ma arvan tänasest Eesti filmiseisusele olla ei ole väga tore. Aga te võite vastata ikkagi ei, minu jaoks on see üsna meeldis see seis, sellepärast et mulle ta just. On meeldiv tõdeda, et need filmid on erinevad filmid, mis viimasel ajal noh, mul on hinge läinud, on nagu Sarneti idioot ja, ja ka lumekuninganna täiusliku film ei ole maailmas olemas, ikka ta kuskilt mõnes kohas tundub ühele inimesele igav, teisele jälle liiga tormav, aga aga mõlema filmi juures mind just nagu võlus see, et inimesed on läinud väga huvitava käsitluse leidnud tinglikus astme, kus noh, on võimalik filmida näiteks ühes kummalises deklaratsioonis ühelises kummalises interjööris terve film, terve maailm ära, kaasa arvatud vagunid, pargid kõik ühe katuse all. See, kas ta ühele tundub liiga imelik või et ei ole liiga autoritruu, see on iseküsimus minu meelest see on vabadus, mis peaks ikkagi tegijale jääma. Minu meelest ka, aga minu järgmine küsimus oleks hoopiski küsimus dokumentaalfilmi ja mängufilmi kohta, et te olete mõlemad teinud, et mis neil vahet on. Kui kätt südamele panna, siis, siis dokumentaalfilm on midagi niisugust huvitava paadiretke sarnast, kus on endal huvitav, kus sa ei tea täpselt, mis jõekäär võib tagant tuua, aga mis on siiski küllalt ohutu Eesti oludes. Ilmselt on see tõepoolest Eesti jõematk ja, ja Eesti dokumentaalfilm selles mõttes kanadalased mingist Niagara kosest alla sadada. Ootamatult nagu ei ole karta. Peeter Simm, teie raamatu tagakaanel ütleb näitleja Arvo Kukumägi et kui Peeter jättis viinavõtmise täielikult maha, siis kaotas tema looming sära. Mis te selle peale ütlete? No ma ei tea, eks on, igal inimesel on ise parameeter, mida ta säraks veab, eks ole. Pärast joomise maha jätnud Nolan teinud head käed, mis võitis Panorama konkursi Berliini festivalil ja ja Georgia ja no see on ise iseküsimus, mida keegi säraks peab ja mul Kukumägi võis mõelda seal tont teda teab, võib-olla see, et teda nendes filmides nagu ei olnud, ma ei tea. Aga ma ei kasutanud ka oma õigus selleks, et midagi maha tõmmata, sellest, mis inimesed minu arust rääkisid ühes kohas, kus ta väitis, et ma olevat 30 pudelit Bostornikut endale ühe korraga sisse joonud, seal ma tegin märkused Muubule ei pool pudelit, aga mitte 30. Vaata, see on niisugune rahustav, mis, mis on palderjani 10 korda tugevama toimega eestikeelse nimega veise südamerohi, sellised tilgad, seda oli 80.-te alguses hästi moodne ei jõua, et intelligentsed inimesed olid siis, siis pidid olema nagu hästi närvilised, et moodne oli, et sul närvid läbi. Et sa oled Peene hingeeluga inimene ja selle tõttu pead sa seda Pustornikud nagu niimoodi võtma, sisse, siis jätad nagu sellise mulje iseendale vähemalt, et et olen, olen ikka intellektuaal ja. Aga kuidas, mis tundega te ise seda raamatut lugesite? Ma võtan. Aga raamat ei olegi lugenud, ma olen siis, kui Evelin andis mulle elektroonilisel kuju selle, selle raamatu, siis ma pidin selle kaks või kolm korda läbi lugema ja ja noh, ma ei tea, ega ma nii maniakk, ajaolu, et ma nüüd jäängi seda lugema, nii et mul on praegu need teiste inimeste kirjutatud raamatuid lugeda. Aga ikkagi seda failide ju siis luga tegime kinnisvara, nii palju vigu tuleb sisse igasuguste sihukeste asjade juures, need tuleb ära parandada. Mingis mõttes on see ikkagi hästi suur pohhi või teie elu mingis mõttes ka kokkuvõtet. Et kuidas teie suhtute mingitesse teiste inimeste kriitikasse või üsna meelsetesse nagu väljaütlemistes, et kas häirib teid puudutada? Ei, ei no ma ütlesin, et te rääkisite juttu sellest, eks ole, et aeg on muutnud inimesed on pidanud nagu sellest elukutsest loobuma, vot selles ongi üks paradoks, et see on niisugune kummaline elu, elukutset mitte sugugi kõige andekam inimene ei pruugi jääda režissööriks. Vaata, seal on nii palju erinevaid oskusi, et mingites asjades tuleb minna kompromisse teha kuskil teises alas, just see, mis tundub nagu olema nõrkus, hakkab vooruseks. Ühesõnaga, vot teate seal midagi sama, mis on looduseliikide tarvinismi juures, on see kohanemisvõime vaadata oma kursusekaaslasi, seda võib ükskõik milline kinokooli inimene öelda. Tihtipeale inimesed, kelle tööd olid erakordselt andekad ja huvitavad, et mingi salapärase needuse tõttu vaata, nad ei kohandu ja ei ole võimelised protsessiga kaasa minema, sest seal see ei ole niimoodi raamatu kirja kirjutamine, luuleraamatu välja andmine või, või lõuendi katmine õliga. See on kallis lõbu, sellepärast see nõuab samasugust asja nagu silla ehitamine. Mitte keegi ei luba sul ehku peale silla ehitada, mitte kuskil maal. Vanasti pandi sillainsener meil koos oma perega sinna silla alla seisma, kui esimesed rasked vankrid üle sõitsid, eks ole. Ja, ja kõik, see on niivõrd vastuoluline, samas nagu ei taha ju selle vastutusekoorma all kokku variseda, et et iga päev ärkad üles mõttega, et nüüd ma panen rahva raha magama, eks ole. Aga see tunne, et te panete rahva raha magama see käib kuidagi kaasastel, kogu aeg. Kuid isegi ette heidetud, vot kõige igasuguste kummaliste etteheidete süüdistustega tuleb ka nagu harjuda, et sõber kuku mulle ette heitnud, et ma olen Eesti rahva raha raisanud, ma olen öelnud, et ma olen seda välismaalt seda raha rohkem sisse toonud ja maksudena seda laekunud Eesti maksuametisse rohkem, kui ma seda raisanud olema või vähemalt mulle seda mingis osas kompenseerinud, aga see on juba niisugune asi, et arvatakse, et et see, mida loetakse Hollywoodi sealsete filmitootmise kohta äragi ainult rahadest ja see, mis siin toimub. Tõtt-öelda siin tegemist lihtsalt kahe täiesti erineva asjaga. Need on erinevad asjad totaalselt seal, mis inimene õhtul kodus ahju ees istudes kitarri tunnistab või siis see, mis mis seal 120 liikmega sümfooniaorkestri kontsert, kus on eelnevalt orkestreerinud, proovitud saali tüüritud suurusjärgud on erinevad. Erinevad on ka kogu selle asja sisu, teine. No mis me Eestis saame teha, meil on teate, milles probleem minu meelest, et me oleme nüüd tänapäeval asi läinud viimase 30 aasta jooksul. Ei hakka isegi kommenteerima, on see hea või halb, aga kino kipub minema niimoodi, et ühes servas on ameeriklased, keda siis iga natukenegi koolis käinud inimene sõimama peab, eks ole, sellest oma kultuuriimperialismi kõikjale topivad, eks ole. Aga ma ütlen ühte asja, nemad ei ole selles süüdi, Ameerika filmi eelarve tehakse niimoodi, et ta peab ennast ära tasuma USA turul, kõik ülejäänu ülbelt restouse võõrud. Okei. Ameerikas ei ole ühtegi, ei ole eriti palju produtsenti, kes lubaksid endale üleolekut vaataja suhtes. Aga meil on asi niimoodi siin Euroopas ja Ida-Euroopas filmi raha pannakse kokku ja siis, ja siis neid filme näidatakse festivalidel seal, mingisugune festivalivärk on muutunud selliseks turismiks. Ja kõige hullem on see nagu sellesama oma riigi ei kino ega televisioon ei võta suurt tasemeid filmi isegi näidata, mitte sellepärast, et nad oleks miskit nii väga vastalised, miskit nüüd nii väga naturalistlikud vaid sellepärast, et keegi ei viitsi vaadata, kõik vahivad, reitingud kiloni tasus ära. Õnneks meil Eestis see asi nii välja pole löönud, sellepärast et nagu see kummaline tardumus teatri ees on ka Eesti kino üldiselt ikkagi vaatamas käidud, kasvõi sellepärast, et et on inimesi, kes tahavad kõik Eesti filmid ära näha, et nemad on vallatutest kurvides alates kõik näinud. Ja jumal tänatud, nii et see meid nagu otseselt ei puuduta, aga aga selline kurb tendents on, et see nii-öelda festivali kino ja see kino, mida näidatakse kinos või siis kas või telekas, et need on kõik eraldi. No, rääkimata sellest, et inimesed ei saagi kinno minna, välja arvatud kõige suuremates linnades maisil. Aga kas teid ei ole mingisugune jõud sinna Hollywoodi tõmmanud? Keegi kutsuks, kas te läheksite? A teate, Urmas on umbes niimoodi surmas, te olete mõelnud selle peale, et NASA kutsuks teid kosmosereisile. No ütleme, et ma praegu mõtlen, et, et ma ei läheks Ta ei tea ja seal, ühesõnaga niisugune asi, et ma ei tea, on inimesi, kes teevad väga head tööd, Hollywoodis on Peterson saksa rezhissöör, see, kes tegi boot selle ühe parimast sõjafilmidest, mis on tehtud siis siis seesama Lenny Harlim, kes on soomlane ja kelle film augustikuumus just neil päevil hakkas jooksma 100 Insiga päevas, siin Tallinnas, aga nagu vaadake noh, kuidas öelda. Kunagi ma lugesin ühe kriitiku üsna tabava mõtiskluse sel teemal, et Ameerika režissööri jaoks on kanni festivali võit lihtsalt üks võitudest. Eurooplase jaoks on see sündmus. Vot selles on niisugune teaduse vahel, sest noh, nendel on seal oma teisel pool maakera natuke teistmoodi ja ja kui nüüd vaadata ka seda, eks ole, mul kukkus 20 aastat tagasi suu lahti, kui ma Mehhiko ja ja prantsuse kolleegide filmi vaadates kuulsin, et sedasama väga hästi tehtud filmi on ameeriklased, süžee neilt ära ostude teevad oma kaveri ja nüüd jälle jookseb meil siin Tallinnasse sama lohetätoveeringuga tüdruk, suurepärane, Rootsi film on olemas, aga see lihtsalt ei rahulda neid. Nüüd on asi isegi nii kaugele läinud, et, et filmid on ju kahes inglise keeles on Ameerika inglise keeles briti, inglise keeles ma tean, et on multifilmi ümber tehtud, sellepärast et animatsioonide suum pandud liikuma briti inglise keele järgi ja ameeriklased seda taluda ei kavatse. Nii et see, need on erinevad maailmad. Aga lõpetuseks tahaksin küsida Peeter Simm. Et miks te filmi teete? No üks põhjus on selles, et mulle näib, et see on vähemalt üks asi, mida kuidagimoodigi teha oskan. Ja kui see kellelegi veel niimoodi näib, siis ongi nagu enam-vähem okei. Ja mulle meeldib neid teha ja, ja kuigi seal raskemat sa harjud sellega ära nagu jalgrattaga mäkke sõitmine, et selles on mingisugune võlu olemas, et sa ei pea sundima ennast neid tegema. Kui tekib idee ja see, kuidas see idee lõpuks filmiks muutuda, kui vähemalt 11 meenutavad, see on omaette niisugune võlulugu. Kõige kõige viimasena tahtsin küsida, arvatavasti on teil tõesti palju küsitud, et kas Herman Simm on teie sugulane? Ei ole, aga ma mäletan teda ajast, kui ta oli tipi filmiklubis. Hästi agar niisugune filminäitleja, nii et tere, filminäitaja. Sellest ajast me olime nagu temaga teretuttavad. Ja vene luuraja ma ka ei ole isegi. Aga miks peaks olema, noh, ma ei tea, räägivad terman olla. Kas Kivisildnik on teile juba head uut aastat soovinud? Kui ei ole, siis kuulake kohe, ta soovib. Akvaarium 46. Head pohmeluse jätku ohjeldamatult pidutsenud vikerraadio kuulaja. Ma loodan, et sa ei ole kombetäitmise õhinas lasknud endale rakett ei kõrva ega valanud vahuveini raadiovastuvõtjasse. Loodetavasti peab meie kõigi tervis nii kaua vastu, kuni saame ennast rahvaloenduse tabelitesse kantud. Edasi pole enam tähtsad. Vaevalt et järgmist rahvaloendust enam üldse tulebki. Mina olen endiselt tark Kivisildnik ning kisendab meeleheitesügavusest jakku paariumi põhjas taeva poole. Taevas on aga viimasel ajal hulga rakette alla neelanud ning vaikib nagu halli pilvedesse peidetud. Ma olen natuke mures rahvaloenduse tulemuste pärast. Väljasuremine väljasuremiseks, sinna ei saa me enam midagi parata, aga on ka tähtsamaid asju. Mingi hetk olin ma nagu sellisele mõttele, et väga võimalik, et meie eluajal sureb välja viimane maavanaemade põlvkond kogu oma pannkookide ja metsikute tikripõõsastega surebki, nagu päriselt välja. Raske nagu rääkida, et võib-olla see eestlaste elustiil, mida mingil määral on, on mõjutanud selline maastik ja hajaasustus. Siiamaani paistame nagu välja selle poolest, et Eesti asustusmaapiirkondades on kõige väiksemaid Euroopas. Kuulsime Valdur Mikitat klassikaraadio ööülikooli arhiivist. Jututeemaks kadunud maailmad. Kohalik maarahvas on tõesti kadunud. Minusugused on Euroopa kõige ohustatum maainimeste liik. Meie populatsioon on kokku kuivanud ja Me moodustame kohalikust inimgeograafiast vaid kolm ja pool protsenti. Oleks muidugi kaunis jube, kui minusuguseid oleks 3,7 või koguni 4,1 protsenti. Aga need suured numbrid jääksid siiski alla viie protsendi, mis on teatavasti riigikogu lävend ja maainimesed, ehkki nad on veel olemas. Ei oma isegi teoreetilist võimalust saata oma saadikuid Toompeale. Mina pole tähtis ja ega keegi pole maal kuigivõrd oluline. Aga see Euroopa keskmine jääb südamele kripeldama. Kui me ei vasta Euroopa standardile, kui meil pole piisavalt mao inimesi, siis ma järsku ehk ei kvalifitseerubki Euroopa rahvaks. Kõik peab olema nagu Euroopas, see on hea. Kui mingi asi ei ole nii nagu Euroopas, siis on see halb. Ühesõnaga, ma muretsen valitsuse pärast. Ja inimeste paiksus, nii kummaline kui see ka ei ole. On tõesti kestnud alates muinasajast läbi ordu vaja läbi mõisa aja läbi esimese Eesti vabariigi aja läbi vene aja, isegi kolhoosist tegelikult tööinimesed jäid nagu paikseks. Kogu see pärimuse kiht mingis mõttes nagu elas ja tuli nagu inimestega kaasa. Ja noh, kogu läbi selle Ühe kodu paiksuse kinnistunud müüt keris enda ümber noh, niivõrd paksu pärimuse kihi. Et see on, noh, ma usun siiski päris eriline. Nikita muretseb valede asjade pärast. Pärimused on lihtsalt asendatavad nagu muruniitja detailid. Toon mõned näited. Kindlasti oli meil kunagi maausuline kohalik pärimustaarast ja muudest sellistest entse asendati katoliku pärimusega armsasti Jeesusest mis omakorda asendajat protestantliku pärimusega onu luterist onu Hitlerist, onu Leninist, unustada Stalinist ja onu Bellast. Ja keegi ei kurtnud, kes midagi kobises seal löödi, pea maha või saadeti humanistlik režiimide ajal Siberisse. Tänapäeval vahelduvad pühakud, prohvetid ja imetegijad edetabelites ning uudistes nii kiiresti, et neil ei olegi enam võimalik vahet teha. Kui seda vahet enam üldse ongi. Mikita ültse põdeja tüüp, mis meil pärimusest pärimus on kõigest kultuur, pealegi kultuur, mida me müüa ei oska ja seega pole millegipärast halada, on siis pärimus või ei ole tulemusena majandus pede pilguga vaadates ümmargune null, nii ühel kui teisel puhul. Palju tõsisemalt tuleb aga suhtuda Mikita aistingute kadumise problemaatikas. Kui lõhnad, värvid, maitsed, valgused, helid ja varjud ära kaovad, siis on tegemist ilmselge meelelahutusliku katastroofiga. Kui nuustakul haiseb sama rämedalt uriini järgi nagu looma, siis on see turismiärile ja kogu Euroopa mainele väga raske löök. Mustakul Ehaku traditsiooniliselt sõnniku ja vanade sokkide järgi. Aistingud on üldse kõige tähtsamad asjad. Nostalgiline põrandalaud Bukooliline põndak, rustikaalne pirts. Seda kõike mõistame me ilma hariduseta ilma pingutuseta, ilma mõistuse sekkumiseta. Tuhk, maju ei ole takistuseks, kui rätiku all jahtub leib. Soe muutub külmaks. See info jõuab ka käsikaudu kohale. Seinakell teeb tikk-takk, pori lirtsub varvaste vahel. Seda kõike me mõistame seda. Me austame, hindame ja armastame. See on päris. Võõras valgus, mis tuleb nagu igalt poolt alates mobiiltelefoni ekraanidest kuni auto tuledeni noh, mis on ka igal pool Euroopas on, on täpselt üks, ei ole enam erinevaid valgusi, kõik on üks selline üleilmastunud sinakas valgus üle ilmast. Istumine on muidugi üle ilmastumine aga ka sinine valgus on parem kui pimedus närves, videvik, lõputu hämarus. Üleilmastumise valguses on meid nii vähe, et lugema pole mõtet hakatagi. Siin pole kedagi lugeda. Tõsi, meilt küsitakse muudki kui leibkonna suurust. Uuritakse haiguste usu kohta, aga keegi ei küsi tasakaalustavaid küsimusi meie sportlike saavutuste suuruse ega selle kohta, kui sügavalt me teaduse saavutustega kursis oleme. Taoliste alandavate küsimuste korral saabki meist jääda ainult haigete usumäratsejate mulje ja see mulje on seda piinlikum, et tähtsaid asju ei küsitagi. Usk pole ometi mingi euro pallikega globaalne ilmasammas. Tegelikult on tähtis see, kui ilus sa oled. Kui hästi sa ennast müüa suudad. Kui tolerantne sa oled, kui palju sa võlgu oled ja kui kiimaline sa oled? Viimane on eriti oluline. Tegelikult oleme me täiesti normaalsed euro globalistid oleme ikka päris kiimas ja ülepea võlgades. Oleme orjameelsuseni tolerantsed, aga seda meilt millegipärast ei küsita. Ma tahaks väga vastata oma šampooni, aluspesu, pesupulbri, hambapasta ja muude tarbimisreliikviad kohta. Need on asjad, mida me kõik usutunnistusele vaatamata eranditult ja fanaatiliselt usume. Näiteks. Võite lasta ja. Transsi. Koostajad leiga. Lance sõidaks veri ja aga ei viitsi, talvel on hea. Väljaspool. Elavast viitsiks võtta ette ja. Terve puhkpilliorkester ei suutnud tekitada nii kõva heli, kui seda tegid neli demonstranti, kes võitlesid autostumise ja avaüritusel korraldatud autoparaadi vastu. Esimesena suutsid nad endast välja viia abilinnapea Olga Sõtnik. Korraldame autoreklaami reklaami, see tee on kõikidele kohale täiesti mõttetu. Tee on jalgratturitele klakäijatele sest me oleme uue möödunud aastal üle. Seejärel ärritus demonstrant ide peale teleprodutsent Toomas Lepp. Kaamera käes. See aasta ja see nädal algas sellega, et Eesti filmikriitikud, nagu juba tavaks on saanud, valitakse parim film, eelmise aasta parim film. Ja selleks valiti uus maailm. Mis on Jaan Tootsen film? Jaan Tootsen on minu hea sõber, aga mitte ainult. Sellepärast mul jälle hea meel väidet, et see ongi väga hea film ja ma kutsusin ühe kriitiku endaga sellest filmist rääkima sellest auhinnast. Selleks Tarmo Teder, tere, Tarmo. Tere. Miks sai just uus maailm selle preemia osaliseks? Noh, uus maailm tuli, nägi ja võitis, võib öelda, see on üks pikk, kaua tehtud dokumentaalfilm. Lühidalt võiks ta kokku võtta, ta on polümfooniline ja empaatia praktiline, need on küll võõrsõnad, aga ta on kaasatundlik jälgiv. Film on väga paljudest liinidest koosnev ligi pooleteise tunnine. See jälgib nelja-viie aasta jooksul ühe vabakonna ehk uue maailma seltsielu, seda maja, neid inimesi. Ja sellele on seal mitmed sotsiaalsed, mitmed konfliktid. Ja võib-olla siis võimudega ja isegi politseiga sellised nääklused. Aga see on kõik ikkagi dekoor, mis on sinna hästi sisse sulandatud ja selle filmi, miks ma ütlesin, polümfooniline, seal on esile toodud paar-kolm-neli, ilusat noore inimese portreed nende suhted arenenud läbi kolme aasta. Lõpp on küll natuke nukker ja kurb, kuid film tab siiski otsad lahti ja see ei ole mitte ühekordne vill, vaid see pakub täiesti reaalseid võimalusi teha nii-öelda jätkulugusid ja aga seda teeb juba siis režissöör Tootsen, kes tegi seda filmi viis aastat. Mulle tundub, et Tarmo Teder, Se polüfoonia tekib ka sellest, mida sa ütlesid, ega sellest, et noh, see film algab tõesti nagu ühe kogukonna lugu, üks selline anarhistlik noortekamp, kes tahavad igasuguseid vabadusi endale ja oma keskkonnale ja nii edasi. Aga selle juures on, et inimsuhted, mis muutuvad nagu hästi huvitavaks. Kui alguses tundub, et see on üks selline kodanikufilm või mingi kodanikuühiskonna film, siis tegelikult mingist hetkest need inimsuhted muutuvad niivõrd huvitavaks, et et see võtab justkui selle juhtimise üle. Jah, nii see on, et film võib petlik alguses olla, et Annahhistlikud momendid ja eks siis hakkas ju tegelikult maailma selts omaaegsest prosakovi nimelisest jalgrattaseltsist, kui Vabaduse väljaku parklasse pandi jalgrattad lamama ja skandaal oli. Aga ikkagi nad ajavad õiget asja seniajani, edasi on vaja tähelepanu, nemad on väga Rahelise ja sellise ütleme, masinlikku ja loodust saastama linnakeskkonna vastu ja hästi, et nad olid organiseerinud nende aastate jooksul. Kuid kõik ei lähe nii, nagu tahaks ja eks need suhted ja aeg teeb oma töö, kõik muutub, asi areneb, asi kestab taas ja see on kõige tähtsam. Ja mis ma tahtsin veel filmi seda öelda, et eksju laias laastus võiks Eesti dokumentaalfilmi kahte lehte lüüa laiali, et üks on selline autorifilm, mis loob peale, loob oma sellise autori nägemuse avastuslikke selliste kindla tahtmisega režissöörid lähevad pulli tegema. Seda võiks ehk Mark Soosaareliiniks nimetada, kui klassikuid appi võtame, teine on Andres Söödi liin, kes vaatab nurgast vaikselt protsesse, sündmusi, hobuse aastaid, draakon, aastaid, jaanipäev praegu ja nii edasi ja isegi varjatud kaameratega. 70.-te algus, kuuend lõpus aga tuleme Tootseni juurde. Gaasi Tootsen on löönud seda asja nagu mitmeid kärbseid, võib-olla iseendalegi arusaamatu, hästi sulandanud, tema ei ole kindla autori nägemusega seda filmi teinud, ta on jälginud nagu käsitlenud ühte maja ühte vabakonda neid inimesi, nende ideaale, nende tegusi, protsesse, tahtmise ebaõnnestumisi, vastuolusid, kõiki, aga need liinid on hästi sulandatud. Tootsen loob oma sellise hästi pehme ja maheda autori nägemuse selle objektiivse, ilma ja, ja igasuguste inimeste kujutamise kaudu. Nii et see film on kuidagi, ütleme trans. Ta l selles mõttes sellest filmist on nüüd ka DVD väljas ja, ja selle tiividi tagakaanel on erinevad inimesed arvavad selle filmi kohta midagi ja ja Arvo Kukumägi ütleb, et ma ei tahaks kunagi, et minu lapsed elaksid sellises majas ahju, mis sa sellest arvad? Noh, ma ei ole seda uut DVD, mis nüüd välja hiljuti tuli, aga kukumägi võib ju öelda, seda küll, mina olen seal majas käinud, eks ta oli päris armetus paras, aga ikkagi kontrolli all nii-öelda, et noh, vihma lausa läbi katuse ei sadanud, tuul toast kedagi välja ei tõmmanud, aga talved olid seal külmad, aga häid lambaid mahub hästi palju ühte lauta ja on soojem ja seal tehti süüa ja nalja, eali pidu ja tantsu ja muusikat ja palju sadu muidki asju. Nii et mina tahaks küll, et mul lapsed elaksid selles majas. Aga võib-olla mitte tervet elu. Väga hästi öeldud. Aga miks ma kukkumast rääkima hakkasin, et üks teine dokumentaalfilm, mis samuti kandideeris selle filmikriitikud preemiale, oli kukku mina jään ellu. Et räägi sellest ka, et mis need teised nominendid olid, kas see film oli peaaegu üle või, või oli seal mingit vaidlust ka? Vaat ega ei saa kõiki asju hääletamise kommenteerida, aga muidugi olid, konkurendid olid tugevad filmidega kokku on ju päris pikk sama pikk dokumente allfilm ja seal on ka igasugused liin, võib-olla ta kompositsiooni lihtsalt ei ole nii terviklik. Aga mahutab ka palju. Aga see on ikkagi puhtalt subjektiivse inimese, sellise pateeri skandaalse ja vastuolulisi, maagilise inimese lugu. Kukku mina jään ellu. Aga olid ka idioot, täispikk mäng kui film ja oli ka veel seal kaks filmi. Tarmo Teder eile, kui me telefonis vestlesime, siis sa ütlesid, et sa tahaksid rääkida ka Jaan Tootsen ohtudest, et nüüd, kui me oleme teda ülistanud, et räägi sellest ka Ja erinevalt sinust ma kahjuks veel Jaan Tootsen, et isiklikult ei tunne ma juba nägupidi, me võib-olla isegi kergelt põgusalt teretame. Tootsen tuli, nägi ja võitis ja tegi ju tohutu mahuka asja, viisa, vastad filmis ja neid oli sadu tunde materjale, millest õnnestus ikkagi väga korralike terviklikke, tugev ja mitme sõnumeline film teha, aga ohuks ongi see, et esimese filmi sündroom nii uhkesti tehtud. Esimene film. Et Tootsinil jätkub ilmselt nüüd aastaid mõtisklusainet, et ta ei läheks libedale teele kohe pauh hakata kiiruga siia aasta või poole aasta tagant lühikesi dokke vorpima, vaid ta jääks oma ainese juurde ja vaataks seal jätku lugusi, sest see aines on täiesti läbi kammitud ainult pealispindselt ja sügavalt tõmmatud. Aga ja et millest saaks filmi teha aastate jooksul veel, ma pakun. Jaanil on selle üle mõelda. Oi-oi kui palju. Kuna on käimas filmiaastasest Tarmo Teder kui Eesti film, see uus maailm on või kui lokaalne või, või globaalne, ta on. Vaat see on jälle üks moment, mille peale ma ei mõelnudki. Ta on täiesti konkreetne maakonnalugu. Tallinna linn ei ole seal eriti nagu välja toodud toonitatud, aga see on täiesti Eesti inimesed, Eesti probleemid eesti aines, aga samal ajal ma usun, et seda filmi võetakse üle maailma vastu. Analoogilistes armastas igasugustes vabakondades ja kommuunides, ütleme et samas ta ongi globaalne ja ta on niivõrd eesti eri valge lina igal vabakonnal, igal ühendusel on ikkagi oma lugu ja Tootsen ja neil õnnestus see, need asjad, need probleemid ilusasti pildiliselt välja tuua. Selles uues maailmas. Kuule, aitäh sulle, Tarmo Ma arvan, et ärme räägimegi rohkem või sa tahad ise midagi öelda veel. Ma tahaks lõpetuseks laulda natukene, et mäletate, kunagi oli üks, viis, aga ärme ärme nüüd parafraseerimine, seda, seda mõtet seal vaid anname sõnadele uue sisu selle filmi baasil, et uus paare maailma on me püüd ja seda filmi üle. Abakonnahüüd ja palju edu režissöörile kui ka vabakonnale. Ma ei teadnudki, et sa, Tarmo nii hästi laulad. Noh, eks inimestes ja, ja asjades on ikka veisus midagi, mis tuleb ajapikku välja tahuda. 100 aastat tagasi, 1912. aasta 11. aprilli postimehest võib lugeda kinematograafi pilta on Tartu kinematograafi imperiaali omanikud hakanud valmistama. Nagu kuulda, tahavad nad suvel koduma tähtsamatest kohtadest ning rahvatööst ja elust ülesvõtteid teha. Ja neid pilta siis ühes selgitavate kõnedega Tartus ette kandma hakata. Ja päris kindlalt ei teata, aga arvatakse, et selle ürituse taga on Johannes Pääsuke. Ja nüüd kultuuriga päevikurubriigis loen, et Johannes Pääsukese kirju Eesti Rahva muuseumisse mis on saadetud 1913. aasta pildistamisretkelt. Päites 14 juuni. Härra Eisen, Smit, Tartus oleme raske teekonnaga juba algust teinud. On palju piinarikkam, kui ette arvasin. Praegu oleme Päite merekaljul, mille kõrgus umbes 30 sülda on. Saavad peenikesed pildid sellest rannast. Pääsuke Kehral 21. juuni ära isend, Smit tartus, saatsin teile pagasiga ligi kaheksa tosinat üles võetud, platesid. Palun neid vaksalist kohe ära tuua. Muidu tuleb teil trahviraha maksta, kviitung on priit avar. Olge siis nii lahke, saatke mulle uued blattet 10 tosinat Tallinna postiga, sest pagas jõuab ehk liiga vara sinna. Ja meie sinna jõudmine on teadmata. Reis on senini liiga raske olnud. Oleme Narvast kuni Lontova sadamani 120 versta jalgsi läbi käinud, nii et jalad praegu villa täis on. Kaalusime oma kompsud randrüütlite majas üle, mis üleüldse kolm puuda välja tegi. Ülesvõtteid oleme kaunis huvitavaid palju saanud. Siit kehvalt, mõtlesime preili Raudkats siia Väisäneni üles otsida. Kas me neid ka kätte saame, on teadmata. Ka olen ma hulk päeva pilta maapäeva piltnikutelt kokku ostnud, mis üle 120 ulatub saadetud kast, jätke parem lahti võtmata, muidu võib keegi uudishimu pärast järele vaatama hakata. Kas nad ka toredad on? Tervitades J Pääsuke vees. Oma objektiivi olin suure lutulise ärasõidu tõttu maha unustanud, nii et nüüd ainult seissiga. Töötan momentwargi, ostsin kuue rubla eest Narvast Talle juurde. Haapsalus. Teine juuli Eesti Rahva muuseum, Tartus ostetud härra Eisen, Smit. Oleme teekonnaga, olles Haapsalusse jõudnud, reis läheb väga pikkamisi, materjali oleme ka huvitavad, kõik poolt koguneb, mis vähegi kättesaadav oli. Saadetud blatted, mis Tallinnas pidin kätte saama, võtsin alles eile välja, sest Tallinnas ei antud vana passi tõttu mulle neid kätte. Tuli haapsalu saatmise eest veel üks rubla ja 65 kopikat juurde maksta, nii et siis tuleb üleüldse üks, 80 pluss üks, 65 võrdub kolm rubla ja 45 kopikat saatmine maksta. Edaspidi võib raudteel pagasiga saata, siis on see kättesaamine hõlpsam. Siit kõmpimine täna veel Lihula poole, seal vaatame varemeid ja Matsalu lahe üle. Ja siis rutem kui muidu Saaremaale. Saadan teile mõned päevapiltnike aadressid, kuhu pilt näitas üleskutseid võite saata, reisiga loodan alles augustiks valmis saada. Tervitades J Pääsuke. Orissaares. 10. juuli. Eesti Rahva muuseum Tartus jõudsime juba Saaremaale. Muhumaal saime palju huvitavat materjali kui ka vanavara, kaks õlge hõbedast, suured kaks õllekannu, üks õllekapp, üks pruuditanu, kaks põll, üks kirikumüts, vanu rahasid ja nii edasi peaks tingimata tuleval aastal vanavarakorjajad siia uuesti saatma sest et siin palju materjali veel on. Kui teil midagi selle vastu ei ole, siis võiksin ma tagasi sõites mõned asjad korjata, kui aega jätkub. Korjatud asjade pääle olen ligi seitse, kaheksa rubla välja andnud, nii et praegu näpud juba koti põhja puudutavad. Sellepärast telegrafeerisin, et v8 tosinat Platasid saata ja 25 rubla raha. Muhumaal on ka vanu sõlgesid punaste kividega klaasidega laialt saadaval, mille eest üks rubla tükk nõuti. Kuid meil oli raha puudu, nii et asju ära osta ei saanud. Kablattedest arvan puudus tulema, sest praegu on meil veel kaks tosinat, Platasin milledega, Kuressaareni peame läbi saama. Arvatavasti saab meil rohkem tegemist Sõrve maal olema, nii et kui ma veel Telegrafeerin, siis ostke, tasid Matto rohukauplusest Peterburi uulitsa ja makske mitte rohkem üks rubla 20 kopikat etikett, senised, üks rubla 30 punased ka loodame Sõrve maalt vanavara saada, kui raha üle jääb. Kaks päeva 100. Muhumaal kõvasti vihma, nii et edasiminek meil takistatud oli. Korjatud vanavara jätsime kaupmees ratturi juurde, sest postiga ärasaatmine läheks liiga kalliks. Kirjutage meile vastust kihelkonna postijaama Saaremaale. Tervitades J Pääsuke, kõhk Volter tagasi arvame jõuda umbes viiendaks augustiks. Siis loodan üles võetud pildid näituse ajaks veel valmis teha. Selle aasta esimese kultuurikaja tegid Kivisildnik viivita Ludvig ja Urmas Vadi kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja.