Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo kelmsaar. Ma arvan, et olukord, kus isegi keskmine pension on alampalgast suurem, pole normaalne ega loogiline, leiab ametiühingu juht Harri Taliga. Tööandjad pakkusid tuleva aasta alampalgamääraks 4000 krooni. Valitsuse plaanide järgi tõuseks keskmine pension üle 4500 krooni. Õiguskantsler Allar Jõks hoiatas riigikogus esinedes Euroopa Liidu õiguse liigse ülimuslikkuse helistamise eest. Peremarket prisma esitas kohtule hagi alkoholimüügi keelu tühistamiseks, leides, et müügiloa tühistamine oli varasemat poliitikat arvestades liiga karm otsus. Myanmaris ehk Birmas on kasutatud meeleavaldajate suhtes relvi ja pisargaasi, vähemalt üheksa inimest on hukkunud. Gruusia võimud viisid ühes Tbilisi sõjaväeosas läbi erioperatsiooni. Pealtnägijate sõnul oli kosta tulistamist ning väeosasse sõitsid kiirabiautod. Jöteboris algas rahvusvaheline raamatumess, mille külaline on seekord Eesti. Nii ulatuslikku Eesti kultuurifestivali pole sel sajandil raja taga veel olnud. Ja ilmast on oodata pilves selgimistega ilma. Homme päeval sajab kohati vihma ja sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna läbirääkimistel ametiühingute keskliiduga ettepaneku kehtestada uuest aastast alampalgamääraks 4000 krooni. Mall Mälberg räägib lähemalt. Tööandjate keskliit lähtus ettepaneku tegemisele oodatavast tõusust umbes 11 protsenti, ütles keskliidu juht Tarmo Kriis. Tema sõnul on tööandjad seisukohale, et 4000 krooni on optimaalne summa, mille arvutamisel lähtus liit ka võimalikust elukalliduse tõusust. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul alampalk 4000 krooni neid ei rahulda. 4000 krooni ei ole see number, millega järgmise aasta alampalgana saab nõustuda ja isegi sellised institutsioonid nagu Maailmapank või valuutafond on väga selgelt öelnud, et ei ole mingi pead õigustust ega põhjendust olukorrale, kus täisajaga töötav inimene ehk siis 40 tundi nädalas töötav inimene saab väiksemat palka kui mittetöötav nii-öelda tavaline keskmine vanaduspensionär. Keskmine vanaduspension on tuleval aastal 4580 krooni. Seega nagu Harri Taliga rõhutas, ei saa 4000 krooni kuidagi alampalk olla. Alampalgaks tahavad ametiühingud 5000 krooni. Tööandjate Keskliit teatas tänasel kohtumisel ka, et teeb valitsusele ettepaneku kutsuda kokku kolmepoolsed läbirääkimised avaliku sektori palgatõusu arutlemiseks. Sellele küsisime rahandusminister Ivari Padari kommentaari. Selgelt tänasel juhul on valitsus volitas sotsiaalministrit pidama tegelikult kolmepoolsed läbirääkimised tööandjate ametiühingutega. Nendes läbirääkimistes mahunud rahandusministeeriumi tema spetsialistid aktiivsemal kombel suhtlevad. See, mis puudutab nüüd uut ettepanekut, et alustada kolmepoolseid läbirääkimisi avaliku sektori palgad, et selles suhtes on nii, et igal juhul on see väga kaalumist väärt ja me kujundame oma seisukohad. Igal juhul oleme igasuguseks avalikuks aruteluks avatud. Õiguskantsler Allar Jõks esines täna riigikogus ülevaatega oma tegevusest, Uku toom oli kuulamas. Õiguskantsler tõi välja seadusemuudatused, mis teda rõõmustasid näiteks infoühiskonna arendamisel ja kriminaalõiguslikus. Samas rõhutas ta, et mitmed küsimused on endiselt vastuseta nagu riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse, aga ka erakondade rahastamise küsimused. Neli aastat tagasi rõhutasin, et juriidiliste isikute annetuste keelamise asemel oleks tulnud pearõhk panna erakonna rahastamise läbipaistvusele ja kontrollile. Vastasel korral mõjutavad üksikute majandushuvid poliitilist tahet tulevikus endise jõuga, aga seda tunduvalt varjatumal. Nõrkade kontrollimehhanismide ning auklikke regulatsioonide tõttu ei täida kahjuks erakonnaseadus talle pandud eesmärke. Jõksi seisukohad leidsid saalis ka toetust, näiteks rahvaliidu esindaja Jaanus Marrandi sõnavõtus. Me võiksime näidata samasugust initsiatiiv üles nagu mõne mugavusteemaga, mille puhul riigikogule ja väga selge üksmeelejala kiire üksmeele, et samasugust üksmeelt me võiksime näidata ka nii-öelda ebamugavusteema, siis erakondade rahastamise teemaga. Oli ka kriitikat reformierakondlane Väino Linde nentis, et mõnikord on Allar Jõksi ombudsmani funktsioon jätnud õiguskantsleri oma tahaplaanile. Kahju, et et õiguskantsler ka aeg-ajalt ise oma töö tulemuslikkust on hinnanud just nimelt eelkõige selle järgi, kui tugevasti anda mõnikord suutnud enda vastu häälestada erinevaid poliitikuid. Me arvame, et see kindlasti võib juurde lisada sellele ametkonnale üldist tuntust kuid ei tohiks olla kindlasti õiguskantsleri tegevuse hinnangu üldine mõõdupuu. Aga ettekande juurde tagasi Allar Jõks juhtis tähelepanu IKKA VEEL püsivatele aukudele seadusandluses, näiteks puuduvale seadusele, mis sätestaks kaitseväe ja riigikaitseorganisatsiooni korralduse, aga samuti riikliku järelvalve mitmed puudused. Järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle on ilmselgelt ebapiisav tragikomöödia mõõtu võtnud võitlus võimu pärast ühes Tallinna lähedal asuvas linnas on kaasa toonud linna pangaarvete sulgemise ja avalike teenuste kättesaadavuse halvenemise, mille tulemusena riigi tõsiseltvõetavust on kahtluse all. Võimupiruka jagajaid ei ole Loksanud vabandust, loksutanud ka kümned riigikohtuotsused. Õiguskantsler kasutas kujundlikku kõnekeelt nii mõneski ülevaatelõigus ka siis, kui kõneles meie astumisest Euroopa liitu ja sellega seonduvast põhiseaduse täiendamisest. Põhiseaduse täiendamise seaduses sisaldus tingimus, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu kuid lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest, seda on nimetatud ka kaitse klausliks. Kriitikute hoiatused. Nelja-aastast hurraaga heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seaduse töövõime osas on kahjuks tõeks osutuma. Põhiseaduse täiendamise seadus ja selle vähene interpreteerimine kõrgeima kohtu poolt on kohati tekitanud rohkem küsimusi kui vastuseid. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse helistamisel ei tasuks mõõdutunnet ja eestlaslikku ettevaatlikkust menetleda. Vastasel juhul astuvad Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted Euroopa õigusmeres nagu vaht. Põhiseaduse Pilslerile. Välismaalt Myanmaris ehk Birmas on täna meeleavaldajate ja julgeolekujõudude kokkupõrgetes surma saanud vähemalt üheksa inimest, nende hulgas üks jaapani fotograaf. Vigastada on saanud kümned meeleavaldajad. Meeleavaldajad loopisid sõdureid politseid, kivi, kivide ning veepudelitega ja julgeolekujõud vastasid sellele hoiatuslaskudega. Pealtnägijate sõnul on ebaselge, kas tulistati inimeste pihta või üle nende peade. Valitsusüksused kasutasid pisargaasi. Viimati toimusid massilised meeleavaldused. Birmas võimutsevad sõjaväe hunta vastu ligi 20 aastat tagasi, siis tapeti 3000 meeleavaldajat. Seekord kutsus rahutused esile kütusehinna suurenemine, mis niigi vaese rahva veelgi raskemasse olukorda pani. ÜRO peasekretär teatas, et Birmasse saadetakse ÜRO eriesindaja ning palus sõjaväevalitsusel talle viisa anda. Gruusia sõjaväepolitsei ja sisevägede üksused viisid ühes Tbilisis asuvas sõjaväeosas läbi erioperatsiooni. Telekanal Rostovi kaks näitas kaadreid, millel oli näha väeosa ees seisvaid sõjaväepolitseiautosid ja õhus tiirutavad kopterit. Pealtnägijate teatel oli kosta tulistamist ja väeosa territooriumile sõitsid kiirabiautod. Kohaliku ajakirjanduse teatel võeti mõned sõjaväelased operatsiooni käigus, vahi alla on tulnud ka erinevad Neid andmeid. Näiteks uudisteagentuur Reuters teatas, et vahistati Gruusia endine kaitseminister Irakli Ografiili, kes eile süüdistas president Mihhail Saakašvilit ebaseaduslikus tegevuses ja korruptsioonis. Nii teatas Reutersile Ografiilib pressiesindaja. Saakašvili esindaja ei ole väidetavalt vahiks stamist kommenteerinud. Uudisteagentuuri Interfax teatas aga, et vahistati umbes 20 sõjaväelast, kes oli purjus ja tulistasid automaatidest. Ja Interfax viitas gruusia kaitseministeeriumi teatele. Intsident on lahendatud, vigastatud ei ole, märkis Interfax. Uuesti Eestist. Tartu ülikooli uus rektor Alar Karis kinnitas täna Pärnus, et ülikoolikolledžit telejääb õigus paljudes küsimustes ise otsustada, et tan kohaliku linnavõimuga üksmeelel. Pärnu kolledži kolmanda etapi rajamise osas Toomas šalda. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis viibis Pärnus Tartu ülikooli 375. aastapäeva ürituste raames pärast kohalike tudengite tervitamine toimumas öised kohtumised, nii Tartu Ülikooli Pärnu kolledžit kui kohaliku maavalitsuse ja linnajuhtidega, teemadeks kolledži rakenduskõrgharidusasutuse erisused akadeemilises Tartu ülikoolist ja kolledži juurdeehituse ehk kolmanda etapi ja õpilasmajaga seonduv. Alar Karis. Pärnu Viljandi ja Narva eelkõige on ju väga selgelt aru saada, milleks nad on loodud ja see on Eesti riigi huvid ja sa pead just on seal, kus nad täna praegu on. Kevadel oli meil siin Parro suur diskussioon kolledži iseseisvuse üle on teil uue rektorina midagi selle koha pealt öelda? Ja ilmselt see ažiotaaž oli ka natukene võib-olla üle võimendatud, sest peamajast ehk siis Tartust eemal seisvad institutsioonid arusaadavalt on juba sissekirjutatult sellised, et meil teatav autonoomia on ja Pärnu kolledž ei ole siin erand. Teil on täna olnud rida olulisi kohtumisi, mida need endaga kaasnenud. Konkreetset küsimust üks oligi seesama kolledži kolmas etapp ja me leidsime, et ja lind leidis kaetada. Ma ei näe põhjust seal kõrval olevaid hunte kiiresti võõrandada, vaid ikkagi koostöös Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga arendaks seda ruumi edasi ja teine küsimus, mis on võib-olla pikemas perspektiivis Nad tahavad, puudutab ühiselamud ka see leiab ühel hetkel positiivse lahenduse juba koostöös linna ka kutsehariduskeskuse ehk siis riigi ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa selgitas, miks on kolledži juurdeehitust vaja. Linna koonduks, et siis ettevõtluse arenduskeskus, erinevad organisatsioonid, inkubaator, Merestodi, Pärnu osakonna ruumid Raamatumessi peakülaline on sel aastal Eesti. Täna oli messi pidulik avamine kohal ka meie reporter Riina Eentalu. Keskpäeval kutsuti pidulikult lavale Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Oma sõnumis messikülastajatele ütles president, et raamatute hääl on läbi sajandite olnud küll vaiksem, kuid kahurite hääl kui kahurid pole raamatuid kunagi vaikima sundinud. Raamatute kaudu tundsid rahvad 11 ammu, enne, kui nad elus ja poliitikas tundma õppisid. Kuidas hinnata raamatuga Tartust internetiajastul, mis võimaldab meil suhelda ja kõike teada saada? Ruttu president Ilves. Kuid raamatud kehastavad seda, mis on intellektuaalsest vaimses elus vältimatu aega, aega, mis kulub lugemisele, süvenemisele, õppimisele arusaamisele ja üksteise tundmaõppimisele, ütles president. Ja täna oli siis ka Eesti messiboksi musta kuubi esimene tõsine tööpäev. Kultuuriminister Laine Jänes sai kuubi avada täis toa ees. Küsisin ka külastajate arvamusi. Ilon Wikland ei olnud küll väga rõõmus musta värvi üle. Kurb närv, ütles ta. Kuid enamusele meeldis. Külastaja leidis, et meie kirjanike väljamõeldud must kuup on üle tüki aja kõige muljetavaldavam box messil. Ta paistab üle messi ja on nagu avaldus. See on Eesti Me oleme siin, raamatumess on kirjandussündmus, seetõttu on ka Eesti põhirõhk mõistagi raamatutele. Kirjanikel. 20 eesti kirjandusteost tõlgiti messi puhuska rootsi keelde kuid algusest peale mõeldi Eestit esitleda laiemalt. Kirjanik Jan Kaus. Seetõttu näiteks eestlaste seminariprogrammis on vist tegelikult ainult neli või viis sellist seminari, mis tegelevad otseselt eesti kirjanduse, kas me tahame, kas ta mitte ainult eesti kirjanduse rikkust, vaid terve eesti kultuuri rikkust ja terve Eesti ühiskonna sellist huvitavus tegelikult rahvusvahelisel raamatuturul on selliseid väikeste keelte kirjanduse paratamatult tagaplaanile? No võib-olla siis selline noh, ütleme julge pealehakkamine on, aitab need asjad pisut nagu paremuse poole nihutada. Ja ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, kohati on udu ja võib sadada uduvihma. Puhub kirde ja idatuul üks kuni viis meetrit sekundis. Sooja on viis kuni 11 kraadi. Ka homme päeval sajab paiguti vihma, puhub idakaartetuul viis kuni 11, saartel ning rannikul 12 kuni 17 meetrit sekundis ja sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.