Kahega lõunal. Meil on nüüd stuudios külaline ja meil on väga hea meel siin tervitada riigikantselei infosüsteemide osakonna nõuniku Kaidi hoonet, tere päevast. Tere. Tere. No teema, millest ma sinuga käidi, rääkimas hakkame, on asi, millega sina oled otseselt juba juba päris tükk aega tegelenud ja valdkond, mis on sulle väga hästi tuttav, aga mis enamiku meie kuulajate Astan jaoks on, ma arvan, selline päris uus ja päris keeruline Novaatarlik teema ühesõnaliselt või kahesõnaliselt kokkuvõttes hakkame me rääkima digi Taal allkirjast. No ma arvan, et kõik inimesed teavad, mis asi on tavaline allkiri, täiskasvanud oskavad oma nii-öelda nime kui vaja alla kirjutada teda, aga mis asi üldse on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on digitaalsete dokumentidele lisatav allkiri ja kui me sellele nüüd arvutis peale vaatame, siis ta ei paku meile nagu midagi, ta ei ole see tavaallkiri, mis on sisseskaneeritud ja mille näiteks võib leida autojuhi lubadelt ta mingite numbrite ja tähtede ja tähemärkide kombinatsioon. Dokumendi lõpus. Aga noh, see on teada, kuidas inimene endale tavalisi allkirja saab, ta lihtsalt mõtleb selle välja või kujundab selle nii-öelda aastate käigus välja ja suudab seda niimoodi adekvaatselt ka korrata. Kust näiteks kui minul oleks vaja digitaalallkirja, sakslane, mina endale digitaalallkirja? No selleks, et digitaalallkirja saada, tuleb kõigepealt minna sertifitseerimisteenuse osutaja juurde. See on praegu eksisteerivad firmad, kes hakkavad osutama sertifitseerimisteenust ja nemad väljastavad sertifikaadi, millega kinnitatakse inimesele avalik võti. Ehk see on, see on üks alasena ja kõige lähem näide oleks võib-olla internetipangandus, kuidas seda kasutate, et siis kui te internetipanka lähete, siis teil on üks tunnussõna, mille te sisestate arvutisse ja siis arvutis süsteem fikseerib, oled sa olete teie ja siis küsib juba salasõna, mida teate ainult teie isa. Ja, ja siis, kui teie täideta omad väljad seal ära, ütleme, et maksate telefoniarve, täidete väljad ära ja siis lõpus on selline kastikene maksa sooritamiseks, vajutage siia, siis vajutage vajutate sinna ja siis tegelikult nendest koodidest ja selle maksetekstist siis masin ise genereerib sinna lõppu selle allkirja. Aga mis on üldse selle digitaalallkirja kasutusele võtmise eesmärk või kuidas muutub inimeste elu paremaks ja lihtsamaks, kui nad oma digitaalallkirja Et ta muutub eelkõige mugavamaks, muutub kiiremaks, sest palju toiminguid riigiasutustega ja omavahel ja eraõiguslike isikutega on võimalik teha ilma töökohalt ja ilma oma kodust arvuti tagant lahkumata. Näiteks tulumaksudeklaratsioonid saab maksuametisse saata kodust ja, ja erinevatest registritest mingisuguseid tõendeid saad. Kas need ongi need peamised kasutusalad või, või võid sa natuke lähemalt tutvustada neid valdkondi, kus on üldse võimalik saada kasu digitaalallkirjast? Ei, need ei ole ainukesed valdkonnad. No igas eluvaldkonnas saab seda peaaegu kasutada oma kirjavahetuseks lepingute sõlmimiseks. Teatud info saamiseks kuskilt neid, neid kasutusalasid on väga palju. No inimesed alati umbusaldavad kõikvõimalikku sellist uut ja ärriti, kui nad päris täpselt aru ei saa, räägitakse mingitest koodidest ja salavõtmetest ja asjadest, kuidas need peaks tavaline inimene, kes ei ole arvutispetsialist, olema kindel, et tema, sellist nii-öelda digitaalallkirja andmist ei saa keegi kuidagi kuritarvitada ja lahti muukida. Noh, kõigepealt võtmed on suhteliselt pikad ja selleks, et neid võtmeid lahti muukida, et saada nüüd seda võltsima hakata, Ta selleks läheb aastaid, olenevalt võtmepikkusest võib selleks minna kuni tuhandeid aastaid. Ja no see tekst, mis on allkirjastatud ja kui see saadetakse, kui mina saadan oma sõbrale kirja, et tere, lähme täna lõunale, keegi muudab selle ära võltsi pära paneb tänase asemel homse siis, kui tema minu allkirjastatud kirja kätte saab siis tema näeb, et see on minu käest tulnud, aga et keegi on seda vahepeal muutnud. Nii et arvutisüsteem on võimeline kohe näitama, et keegi Ja see ongi allkirja eesmärk, et saajal oleks kõigepealt aru saada, et just see, kes ütleb, et tema on saatnud, on selle kirja saatnud või dokumendi allkirjastanud ja seda vahepeal ei ole muudatud. No oletame, kui näiteks üks eraisik saab täisealiseks tal on vaja hakata tegema kõikvõimalikke ametlikke toiminguid, kas ta läheb siis saab omale selle nii-öelda võtme ja koodi ja siis kasutab seda elu lõpuni või või kui pikaks ajaks seda üldse inimestele. Noh, see on inimese enda soovist, sest teada on, et mida aeg edasi, mida rohkem ühte koodi kasutada, seda vähem turvalisemaks ta muutub. Ja ega inimesel ei ole ainult üks võtmepaar, tal võib olla mitu ühega, ta võib oma testamendi allkirjastada, teisega lepinguid kolmandaga kirjavahetust allkirjastada, et see on inimese enda vaba valik. Ja kui inimene tunneb, et, et ta ebaturvaliseks hakkab see võti muutuma, et siis ta peaks ära vahetama. No sel nädalal võttis kolmapäeval kuuldavasti riigikogu vastu Taal allkirja seaduse mis peaks siin BNS-i uudise andmetel andma suure tõugu ka infotehnoloogia arengule Eestis. No kuivõrd novaatorliku on need Eestimaailma kontekstis, selle kogu digitaalallkirja teema raames, kas, kas teistes riikides on see asi juba ammu käimas või, või on nemad ka alles katsetamas planeerimas? Ameerikas on kõikides osariikides allkirja seadus olemas. Ja ülaosariigi on see senatis praegu lugemisel. Euroopas on Saksamaal see seadus juba kaks aastat olemas, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, aga praktikat on esialgu veel vähe ja üheks põhjuseks on ajatempel, mida ei ole ja Eesti seadus, muuseas, on maailmas esimene, mis reguleerib ajatempli. No digitaalallkiri, eks, väga keeruline ja selline uus asi, millest me rääkima hakkasime, aga mis asi on ajada? Ajatempel on allkirjale lisatav aeg, et oleks maru saada allkirja andmise järje kohta ja allkirja andmise aega, sest kui inimene näiteks on teinud testamendi kell kolm aga tema surmaajaks on märgitud pool kolm, siis on enam kui kindel, et see testament võltsitud. Ja kuidas selle ajatempliga oli Eestis olemas mujal veel? Ja ei, see on see olemas, sest Eesti infotehnoloogia spetsialistid on selle ajatemplitarkvara välja töötanud ja, ja selle tõttu Eesti julges selle oma seadusse sisse kirjutada, et mujal maailmas seda Jahvel nii konkreetselt ei ole. Noh, seadus on vastu võetud, kõik teed peaks nagu valla olema, et inimeste elu läheks lihtsamaks ja paremaks ja nad hakkaksid ajama oma asju rohkem nagu arvuti kaudu ja vähem oma jalavaeva kulutama ja neid käsitsi allkirju panema. Kui reaalne on aga see, et ma ei kujuta ette, et pooled või mingi protsent Eesti elanikkonnast tõepoolest seda asjaga nii-öelda praktilises elus rakendama hakkab, et kuidas, kuidas prognoositakse sellesse levikut? No seda on raske prognoosida, sest tegelikult seadus võeti alles nüüd riigikogu poolt vastu, läheb presidendile heakskiitmiseks ja ta jõustub järgmise aasta esimesel jaanuaril ja järgmise aasta esimene juuni on selline tähtaeg, kus kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud digitaalallkirja, kasutame, et kui inimene tahab, siis ta saab, peab saama riigiasutustega suhelda digitaalselt aga kindlasti võimaluseta paberkandjal, saab kõiki toiminguid ära teha, aga, aga kuidas see protsent nüüd on? Eraõiguslikud isikud, just juriidilised isikud on väga avaldanud soovi, et seda allkirja on vaja ikkagi, et, et see juba hakkab pärssima nende tegevust, selle puudumine ja riigiasutustes ka kasvõi eelnõude vahetamine elektrooniliselt muudab töö tunduvalt kiiremaks, aga aga ma arvan, et, et umbes pooleteise aasta pärast saab sellele küsimusele täpsemalt vastata. No lõpetuseks tahaksin teada täpset kuupäeva, millal siis antakse Eestis esimene seaduslik digitaalallkiri mõnele dokumendile. Ei, ma arvan, et see saab olema juba 2000. esimese aasta esimesel jaanuaril, kui see seadus päris jõustunud