Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportööri sõnul peaks iga Eestis elav inimene oskama eesti keelt, kuid tulevikku soovitab ta eestlastel loobuda keeleküsimustes kaitsepositsioonidest arvestada, et ligi kolmandik siinsest elanikkonnast on venekeelne ja seega tuleks vene keelele anda meie riigis tugevam staatus. Välisministeerium asekantsler Harri Tiido tunnistas, et Venemaa kasutab raportööri väljaütlemised ära, kuid raportööri järeldused ei ole valitsusele kohustuslikud. Peaminister Andrus Ansip on veendunud, et mingeid Euroopa Liidu v trafa Eestile ei tule. Euroopa Liidu tekstide tõlkijad vajavad nõuandekeskust, mis annaks nõu paremate terminite ja väljendite leidmisel. Leiti Tallinnas täna toimunud sümpoosionil. Eestina muuseumis avati näitus, kus tutvustatakse Eesti NSV-s toimunud noorte suvepäevi eesti kirjandusel läbivate porri raamatumessil hästi, kuid Rootsis meie kirjandust eriti ei tunta. Eesti riik peaks kirjanduse tutvustamist rohkem toetama, leiab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse endine juht kallik leevend. Öösel on meil sajuta ilm, homme päeval sajab kohati hoovihma ning sooja tuleb homme päeval 16 kuni 21 kraadi. Eestis käis ÜRO rassilise diskrimineerimise eriraportöör tuduudienn. Ta kohtus siinsete poliitikute kodanikega vähemuste esindajatega ning teeb kevadeks nähtust ka ettekande ÜRO-le tänaga, jagas ta ajakirjanikele esialgseid muljeid. Kai Vare teeb sellest kokkuvõtte. ÜRO eriraportööri Tuudienn ütles, et Eesti ja teised Balti riigid tõusid tema huviorbiiti oma keerulise ajaloolise taustaga. Asjaolude sunnil elab siin kuus mitu kogukonda ja sellisel puhul on diskrimineerimise küsimus alati oluline. T4 rahul, et meie poliitikutel, eriti peaminister Andrus Ansipil on tõsine tahe diskrimineerimise vastu võidelda. Vajalikud seadused on Eestis olemas. Asjakohaste institutsioonide töö on väga heal tasemel. Samas rõhutas ta, et kunagi ei tohi valvsust kaotada. Üks probleeme on see, et Eestis on kuigi vähe neonatsliku maailmavaatega rühmitusi ja rassistliku vägivalda. Väga paljudes Euroopa riikides on neonatsid kujunenud probleemiks, neid on palju ja nad on mõjukad. Kuigi Eestis ei ole see nähtus väga tugevalt esindatud, tuleb sellele tähelepanu pöörata ja valvas olla. Suure probleemina näeb ÜRO eriraportöör meie kodakondsuspoliitikat ja keelenõudeid. Tema hinnangul tuleks need üle vaadata ning loobuda ainult kaitsvast positsioonist eesti keele rahvusidentiteedi suhtes. Kuigi ta tunnistab, et see on ajaloolise tausta tõttu keeruline. See, et Eestis nõutakse eesti keele oskust, on täiesti normaalne. Eestlased on Eestis enamuses ja kõik Eesti kodanikud peavad oskama eesti keelt. Samas on vene vähemus väga suur 20 30 protsenti. Seega minu arvates peaks vene keele staatus vastama selle vähemuse rollile ühiskonnas. Vene keel peaks olema üks riigikeeltest on ÜRO eriraportöör. Veendunud välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ütles, et sellel kevadel valmiva raporti pärast pole vaja muretseda, sest raportile on ainult soovituslik iseloom. Kuid Venemaa kasutab kindlasti raportööri avaldused oma propaganda huvides ära. Tegemist on diskrimineerimisnähtudega, mida ta nii-öelda otsis ja leidis, kuid see on tajumise küsimus. Kui üks inimene tajub, et teda on diskrimineeritakse, siis see sugugi ei tähenda, et juriidiliselt on ka tegemist diskrimineerimisega seal, nii nagu inimene seda näeb. Ja tema ju kogus taoliseid näiteid. Ning edasi sealt võttes soovitus või ettepanek, et näiteks vene keel kuulutada teiseks riigikeeleks või kaotada keele nõue kodakondsuse saamisel. No andke andeks, kui me nüüd vaatame maailma praktikat ja Eesti Eesti seaduste vastavust rahvusvahelistele normidele, siis ausalt öeldes see on tema isiklik arvamus, igalühel on õigus seda esitada, aga see ei tähenda, et meie jaoks ollakse tegemist ükskõik millise ettekirjutusega. Peaminister Andrus Ansip kommenteeris tänases vikerraadio reporteritunnis arvamust, et Eestit ootavad Euroopa liidu poolt suured veetrahvid, kuna me ei jõua õigel ajal veeprojekte lõpetada. Ma olen päris veendunud selles, et, et mitte mingisugust trahvi Eestile ei tule. Jah, meil on praegu probleemid, meil on p, projektid kallinenud ja kallinevad väga märkimisväärselt. Ma tahan kallinenud liiga palju. Kui me suuname praegu täiendavaid vahendeid v projektidesse, siis põhimõtteliselt ei viiks meid lahendusele lähemale. Me kulutaksime ühe kilomeetri torude ehitamiseks lihtsalt vastavalt rohkem vahendeid ja me ei saaks ühtegi torukilomeetreid praktiliselt rohkem. Eesti vee kvaliteet on Euroopa liidus kuuendal kohal. Mis tahab, jääb veel 21 liikmesriiki. Ma ei näe mitte mingisugust kaalustki, et Euroopa Liit hakkaks trahvima riiki, kus vee kvaliteet on võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega hea, isegi väga hea. Ja mis veelgi olulisem, kus tehakse märkimisväärseid pingutusi selleks, et vee kvaliteeti veelgi parandada. Välisuudistega jätkab nüüd Mall Mälberg. Tbilisi parlamendi ees algas päeval endise kaitseministri Irakli Ocrošvili toetajate meeleavaldus, millel nõutakse president Mihhail Saakašvili erruminekut ja parlamendi laialisaatmist. Avaldusel lubati, et Gruusias algab võimudele vastupanu osutamise liikumine. Gruusia seadusandja ning Saakašvili lähedane liitlane gigablokeerija hoiatas opositsiooni nende meeleavalduse vägivaldseks muutumise eest ja ütles, et võimud vastavad ründamisele jõuga. Miitingul osalejat olete, hulk on mõningatel andmetel kasvanud 15000-ni. Meeleavaldajad on sulgenud liiklused pilisi peatänaval Rustaveli prospektil. Parlamendihoone juurde on saabunud mitu kiirabiautot ja mõnesaja meetri kaugusel miitingu. Paigast seisab väidetavalt üheksa bussi eriüksuse võitlejatega. New Yorgis viibiva Saakašvili pressiteenistus on kommentaaridest keeldunud. Birmas jangunis jätkuvad rahutused, riigiga on katkenud interneti ühendus. Pealtnägijate sõnul peksid sõdurid märulipolitseinikud tänavatel inimesi, kellelt leiti mobiiltelefone või kaameraid. Hukkus ka üks jaapani videoreporter. Birma vanas pealinnas Jaan kuunis jäi täna suurem osa närides samuti kokkupõrgete hirmus suletuks. Viimaste teadete kohaselt on kesklinna Suleva koodi ümbrusse kogunenud 10000 protestijat. Sadu inimesi on vangistatud. Serbia ja Kosovo albaanlaste esindajad alustasid New Yorgis rahvusvaheliste vahendajatega esimest kõneluste vooru Kosovo tuleviku üle. Suur jõud on seadnud Kosovo lõpliku staatuse suhtes kokkuleppele jõudmise tähtajaks 10. detsembri. Kosovo on olnud ÜRO kontrolli all 1999.-st aastast. Serbia, keda toetab Venemaa oma vetoõigusega, on Kosovo iseseisvumise vastu kuid Kosovo kaks miljonit etnilist albaanlast millegi vähemaga ei lepi. USA ja Euroopa Liit on seisukohal, et lahendus peab rajanema Martti Ahtisaari plaanil, mis näeb Kosovo jaoks, et ulatuslikku autonoomiat. Pakistani ülemkohus otsustas, et president Pervez Musharraf võib kandideerida taas riigipeaks, olles samal ajal armee juht. Kuuendal oktoobril toimuvatel valimistel. Musharraf oodatav võitja. Tallinnas Euroopa Liidu pealinnade liidu aastakonverentsil osalenud linnade esindajad allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, milles rõhutasid pealinna rolli üleriigiliste funktsioonide täitmisel ja nõudsid riikide valitsustelt sellega arvestamist. Euroopa Liidu riikide pealinnad on enamat kui nende riikide valitsuste resideerimise kohad. Pealinnad on Euroopa kultuuri ja majanduskeskused, identiteedi kandjad, seisab ühisdeklaratsioonis. Dokumendi järgi sõltub riigi kui terviku rahvusvaheline konkurentsivõime just pealinnade arengust, sest pealinn on tavapäraselt riigi innovatsioonikeskus. Majanduskasvumoon, tur ning suurim tuluallikas. Keeleasjatundjad arutasid täna Tallinnas, kuidas tagada, et niinimetatud eurokeel oleks osa heast eesti keelest, jätkab Kai Vare. Alates 2004.-st aastast on eesti keel üks Euroopa liidu ametlikke keeli. Euroopa liidu raames tekkiva eestikeelse teksti maht on tohutu ja sellel on otsene mõju Eestis tehtavale sest meie õigusaktid tuginevad Euroopa Liidu akkidele. On kõigi huvides, et niinimetatud eurokeel ei hakkaks oluliselt erinema Eestis kasutatavast keelest. Samas on Eestis eurotõlkeid tabanud sageli karm kriitika. Soomlaste eurotekstide tõlkimise kogemus on mõnevõrra pikem kui meil, aga keelehooldaja aina Pihli sõnul on ka neil probleeme olnud. See ei tulene aga enamasti mitte tõlkide töös. See on nagu uus võõras maailm. Räägitakse uutest asjadest, millest Soomes ei ole varem räägitud ja sealt tulevad tihti soome keelde ka uued sõnad. Keeles, ja need, kes asjadest räägivad, poliitikud, kõrged ametnikud ja ka ajakirjanikud kasutavad ingliskeelseid allikaid. Nad ei ole kunagi vaadanudki, mida eurotõlkijad on välja pakkunud. Sel juhul ei ole kehvade väljendite kasutamine mitte tõlkijate viga kogenud. Euroopa Liidu tekstide tõlkija Mart paberit tõi välja, et Luxemburgis ja mujal võtavad tõlkijad vajaksid rohkem ka eestipoolset keelenõu. Kui oli õigustõlke keskus, siis keskusel olid olemas autoriteetsed, toimetajad, kes tegid otsuseid. Seda keskust enam ei ole, on selline arvamus, et tõlkijad koordineerivad üksteise tegevust vahel ise aga see koordineerimine tegeleda ei anna. Head tulemust oli meil selline näide. Intelligent Enetši Johnsi, kuidas seda tõlkida eesti keelde tõlkijale, kellele see termin ette juhtus? Ta saatis 140-le inimesele kirjad, kuidas te seda tõlkisid? Tahtmist ja tulemus oli see, et see tõlkija lõpuks pidi ise selle ikkagi ära otsustama, kuidas ta selle tõlgib. Võib-olla oleks parem, kui oleks üks selline autoriteetsete kogenud bannetajate seltskond, kes siuksed asjad otsustab. Eesti keele Instituudi teadur Meelis Hendrik usub, et Euroopa Liidu tõlked peegelduvad meie kõikide eesti keele oskust. Needsamad vead, mida me räägime siin eesti keeles koostatud tekstide puhul nimisõnatõbi kontseliit, halb lauseehitus, tegelikult on needsamad probleemid ka tõlgitud tekstides. Tihtipeale räägitakse, et just ametnike ja poliitikute poolt on see surve, et neil on mugavam kasutada toortõlget ja võõrsõna. Aga ma arvan, see on meie üleüldine ametikeeleõiguse alguses halduse keeleprobleem, et arvatakse, et nii on kogu aeg olnud, et see keel justkui peaks olema raskepärane ja nii-öelda tavalisele inimesele suhteliselt arusaamatu ja keeruline. Tegelikult see nii ei ole, ma arvan, et meil kõigil on vaja eesti keelt õppida eesti kirjakeelt, head eesti kirjakeelt õppida. Kui seni oli labori raamatumess vaid spetsialistide päralt, siis täna avati väravad kõikidele, teatab Jöteboris Riina Eentalu. Jätebergi raamatumessil armastavad rootslased käia oma kirjanikega, kohtuda ja raamatuid osta. Meil tuleb igatahes sinnamaani kõvasti tööd teha, kui meenutada kurvalt tühja ruumi Balti raamatumessil Tallinnas. Eesti raamatumüüjate nägu. Messil särab, messimüük on olnud hea ja muidugi on messi jaoks ka kõvasti tööd tehtud. Siiski seni pole eesti kirjandus Rootsis ka tuntud. Rääkisime sellest Rootsis elavate eestlaste kirjanik Helga nõuga ja tõlkija, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eelmise juhi kallitlementiga alustab Helga Nõu. Rootslane tunne enam-vähem Krossi ja Kaplinski on natuke tuntud Viivi Luike ehk, aga uuemaid ei, mitte kedagi. Üks põhjuseid on kindlasti, et meil ei ole häid tõlkijaid, aga samaaegselt ei ole mitte ainult tõlkijate küsimus. Kirjastused, rootsi kirjastused ei ole huvitatud väikestest keeltest, kui nemad ei saa just selleks, et väikekeelte kirjandust välja anda, siis nemad ei anna välja. Terves Euroopas on ju nii, et väikeriigid maksavad tohutult palju selleks, et nende kirjandust tõlgitakse teistesse keeltesse. Näiteks Norras on olnud hiigelsuur riigi toetus, võib-olla me pole, ei leidnud õigeid teoseid, et rootslastele pakkuda nende põikeid aineid. Eesti kirjandus on olnud nii Eesti-keskne, mis huvitab rootsi lugejat sel juhul, mis Rootsis loetakse? On kriminullid, aga need on väga kvaliteetsed. Kriminaalromaani psühholoogilised romaanid võiks ütelda. Eestis ei ole üldse seda ala olema ainuke, vähem põnev romaan, mida ma olen lugenud trummi Eva pargilõks lõpmatuse. Ja et meedia aitab tähelepanu köita, kinnitas intervjuu raamatu ostjaga Eesti stendi juures. Kui ma küsisin, missuguse raamatu ta valis, vastas ta. Ta valis Doris Kareva, sest kuuliste mast Rootsi raadios ja talle meeldisid Doris Kareva luuletused. Aga teab rohkem eesti kirjandusest, siis vastas ta, et mitte eriti. Aga selleks meski on ja näiteks tänased esitlused meie mustas kuubis olid kenasti täis. Muidugi, mis eesti poksi pilgeni täis lõi, oli Ilona Wikland'i maailmaesitlus. Tammerraamatu kirjastatuna ilmus Eestis mahukas ja uhke raamat, kus pea kogu Ilon liiklandi illustratsiooni looming sees on. Ma usun, et Ilon Wikland'i käsi on homme igatahes haige. Minust jäid autogramme kirjutama ja meie raamatusõbrale, olgu siinkohal tema lühike saatesõna. Ma pean ütlema, et ma olen nii õnnelik, et nii ilus raamat on tehtud tõesti kohe uhke ja õnnelik sellele. Riina Eentalu jääte põrk. Tartus Eesti Rahva Muuseumis avatega näitus, kus tutvustatakse Eesti NSV-s toimunud noorte suvepäevi. Need päevad olid mõeldud leeris käimise traditsiooni hävitamiseks. Samas olid nad tolleaegsetele noortele huvitavaks kokkusaamiskohaks. Vambola Paavo uuris ühelt näituse kokkupanija. Teil on värvilt, kui tõetruu on näitusel ülespandu. See on üsna tõetruu, me oleme siin nüüd ei tekstimaterjali fotodega püüdnud anda üleval vaat selle nähtuse ajaloolisest arengust ka siia selle näituse raames oli esseevõistlus, kogusime omaaegsete päevaliste mälestusi, mälestusi annab ka siin lugeda, sest et nad, inimesed ise ütlevad, mida nad asjast niiviisi arvasid või annab tõetruu pildi sellest asjast. Just need filmikaadrid, mida siin näha saab, sest et need ei ole lavastuslikult filmid. Külastajale vaatab vastu yhe ja materjal ja siin tänab Ellen Värv mitmeid kohalikke muuseume. Kui olid need ühiskonnas, toimusid suured muutused ja komsomol likvideeriti Schipoli piirkondi, kus need komsomoliarhiivid komse, linna või rajoonikomiteedesse kogunud materjal, see läks kuidagi teadmata teed, aga näiteks sinna Paide rajooni komsomoli rajoonikomitee materjal kui ka võrumaterjal läks kohalikesse muuseumidesse, sai kasutada ka head arhiivimaterjali autentseid laagritingimustes tehtud välklehti võimule, laagri meeles päid ja me läksime seda teed, et me ei mõtle välja ja me teame, kes on osalenud missa lolliks, vaid, et see on tõesti ehe, mis oli konkreetselt seal. Omaaegseid suvepäevi kutsuti ka võsa leeriks, sest loodi seevastukaaluks kristlikule traditsioonile. Külastajatel on võimalik tulevikus saada ülevaade sellestki, kui tugevasti elas Eesti NSV-s näiteks liiri traditsioon. Dialeris käimine kuuekümnendat kuses vähenes hästi palju ja kuna näitusele siia ei olnud võimalik kogu seda kogutud materjali meil panna, tuleb ka koduleht, kus on kasestatistika olemas, kuidas see niiviisi muutus, 50.-te lõpus, kui veel 60.-te alguses esines juhtumeid, kus osales kevadel, kuid samas ta käis ka leeris ja meil on siin näha ühe konkreetse inimese leeritunnistus koos suvepäevade albumiga ühest aastast. Ellen Värv ei taha, et näitus nõukogulik lähetus ellu. Noorte suvepäevad Eesti NSV-s juures figureerib sõna nostalgiline. Osalejatel omaaegsetele noortele on ta mingil määral nostalgia, aga aga tänapäeva noortele, et ta saab selline hariv näitus ka seda näitust saab vaadata 13. jaanuarini 2008. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ning veel üks vahepeal saabunud välissõnum Venemaa riiklikuks gaasimonopoli. Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller ütles, et Eesti keeldumine Vene-Saksa gaasijuhtmest rajamisest riigi majandustsooni ei mõjuta projekti graafikut. Küsimusele, kas ehitustööd võivad seedida tõttu edasi lükkuda, avastas Miller Interfaxi teatel eitavalt. Milleri sõnul oli Gazpromi lootnud, et probleem lahendatakse, sest majanduslikult oleks palju efektiivsem ehitada gaasi või Eesti majandustsooni, kus merepõhi on palju tasasem, ütles Milner. Seal tuleb Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm, alati võib olla udu. Puhub kirde ja idatuul kuus kuni 12, rannikul 12 kuni 17 meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 11, rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ning sooja tuleb homme päeval 16 kuni 21 kraadi. Selline oli Päevakaja 28. sepp novembril. Head õhtut ning kuulmiseni.