Meie tänaseks külaliseks on üks väga tore mees, südamlik, temperamentne ja kaugelt tulnud. Kusjuures väga rõõmsameelne, väga elurõõmus ja meie, mina, Meelis Süld, sina, Kristo taim, meie teda küsitlesime ja tema nimi on, kes ei tunne veel isami Kell tähendab väga kaugelt kusjuures ja Tšiilist. Ja räägib meile jõuludest, sellest, mismoodi need mustad jõulud üle elada. Aga Pirgunit on need ka Eestis muidugi valged. Ja ta on siis Tartu pühima, Neitsi Maarja pärispatuta saamise koguduse preester. Aga temaga natukene sedasi lähemalt tuttavaks saada tema muusika kaudu või siis muusika kaudu, mis on tema kodumaalt pärit siis enne kui hakkame Isamiidiga rääkima, kuulame ühe Tšiili laulu tõelise. Täna on meil saates külas Tartu roomakatoliku kiriku preester, isa nigel. 14 aastat oled sa olnud juba Eestis, kas sa oled meie kliimas? Gara harjunud kindlase. Ma saan öelda, et ikka kui natukene ekstreemne suguseid, villane, aga praegu olen rahul ja ikka meeldiv sellel eriti joulu ja lumi, mida me ootame. Kuidas te Eestisse sattusite, mis tuuled teid siia tõid? Okei, ma saan öelda, et olen sündinud Tšiilis Santiago ja sain selle kutse preestrina ja õppisin Ameerikas New Jerseys Newarkis ja astus 93, kui te mäletate hastid tuli, testis paavst Johannes Paulus teine. Ja kui ta tuli siia, andis teada, et, et tal on vaja preestrit siin Eestis. Kui minu piiskop tuli tagasi Ameerikasse Uspaeval, mina õppisin seal rahulikult ta kutsutuma juurde tohutu Miigel. Ma tahan, et sa lähev eestise, mida sa arvad? Muidugi ainulups küsimus kuusestis astub, sellepärast meie Lõuna-Ameerikas on väga vaesed jäänud nagu selle selle rahvas või selles kohas ja astus 94, saatsin esimeses kordasinestise, see oli suvel ainult kaks kuud, et nad ei taha hirmutada ja lõpuks alati säästa. 97. Ma olen siin Eestis eriti jaagu, taar, tartus kogu aeg. Kuidas ma saatsin. Mis on selle aja ilusaks teinud? Ma ei tea, see on nagu, kui inimese lähed abielumaa. Ja see on nagu selle Hanymon, kuidas? Sellepärast, et ma sain preester astus 95. Su, ma olen olnud preester rohkem nagu siin Eestis, et kuskil mujal. Aga öelge, kuidas üks inimene, noor inimene teeb selle valiku, et ta seob oma elu kirikuga, aga mitte ilmalike asjadega. Ma arvan, et see, et ilmalik ja kiriku või peab olema vasta, ma ei ole nagu niga nõused. Kas ma olin jumalaga või mitte. Mina arvan, et kõigi inimeste mingi viisi otsib oma elusele kind elas ja selle asjad, mida soovid talle. Ja mina arvan, et jumal mingil viisil omal ajal ja omal viisil võrgu tav inimesed tema juurde ja lopuks. Mina arvan, et kõik inimesed otsivad tõde, otsivad elu, otsivad armastus ja mina leidsin selles nagu oma lasepõlve natukene Tšiilis oma peres ja sai rohkem selge. Minu elukutsed oli rohkem matemaatika-informaatika. Mina teinud oma magister matemaatikas informaatikast, päras maalitakse oma doktorandid. Mul oli ülikooli õpetaja, mul oli paljud koolides ja niimoodi, aga paras midagi. See teine osa, mis on vaimuosa, oli mingil viisil puuduv ja seal ma sain ka selgeks. Sa lõpus, ma, ma arvasin, et see ole, Christian, see oli halb asi. Et ma nägin, et minu elukutse oli elama kristlane nagu preester ja preester on see, kes pühendab oma elus nagu kirikule rohkem. Aga teist oleks võinud saada suurepärane matemaatikaprofessor, te oleksite võinud võib-olla mõelda välja uue valemi, mis oleks lahendanud häda ja viletsuse probleemid maailmas. Aga te hakkasite? Sa ütlesid väga ilusti. Aga kuule, ma arvan, et inimestele et kaks pluss kaks, neli okei, saab ola, aga leida oma elu mõtet leida, nende asemel maitsed elule, leida nende asjad, mis on nagu kõige sügavam. Ma arvan, et see on kõige raskem. Mina saan seletama kellelegi nende maitia logaritmi ja kui asjad, aga mille kasvud on, mina näen, et võib-olla leida rahu, leida lootus leida kindlasti endas ja oma elukutse on. Mida sa teed kogu südamega ja proovid olla parem selles, kes sa oled. Aga mismoodi perekond reageeris sellele, kui sa ütlesid, et ma hakkan nüüd preestriks või mind on kutsutud preestriks? Mina arvan, et kui minu vanemad, et ei olnud nagu seotud kaaskirikuga, nendele oli Surtšokk, sellepärased vanemate toodavad ja kui mina olin kõige vanem, Mul on üks vend ja kaks õde. Nad arvasid, et peab olema toore edukas ja alati nad ootavad palju lapselapse ja kui keegi ei ütle, et katoliku preester, kes pärast missugune, aga tänu jumalale, et minu vanematel oli ka seotud kirikuga ja. Neid mingil viisil austasid minu minu valik, algused oli raske, sellepärast et ta valismaal. No minu vanaisa oli talla näide, minu Tõnni vanaisa oli juheid, juut, kes oli saksa maalis Parilt ja minu issa teab mis, mis tähendab elama välismaal, kus sa ei ole oma perega, sellepärast minu vanaisa pärast teine maailmasõda laksid Chilise ja minu isa mingil viisil tundsid selle puudus ja tema kartsid, et kui mina läksin varjus, võib-olla Kadai, naersin rohkem. Aga see aitas ja lohutas neile vaga, et kui mina olen nagu rõõmu sellest, mida ma teen endale ka, on rõõmus. Ja ma saan mõelda vaike detaili, näiteks et katoliku kirikus. Ma ei tea, kas te tunnete nende mungad, kabutšinid, kabutšini, mungad nagu selle kohviga putsi, kaputsiini mungasel ladu, frantsikani, Jordid ja nendele Saksamaale siis nendele olid kaks kohta missionis, maailmasuhe oli Eestis ja teine oli Tšiilis ja mina töötan selle kiriku, kes oli kaputini aial siin Eestis aga see, kes oli kaputšini ka miljonis. Süüdistada minu vanematega. Aga ometi igatsus perekonna järele, lähedaste inimeste järele. Katoliku kiriku preester ei saa ju abielluda. Ja aga see tähendab, et Vilo Tartu kogudus on, ei ole minu pere. Kindlasti ma tunnen ja ma olen väga uhke selle-sugused. Inimesed, kelle ma teenin ja kes ma elan. Tegelikult Molombere siin Eestis, kes on kogudus, tunnen, kui nad nimetavad mind isa Miigel. Selle isalik tulebki, iga on, muretsen ma. Kindlasti mul on igatsuse vaatada ja ola koos minu vanematega, kuid jumala aita Puhje kord aastat. Ma leidsin 30 tundi väga pikk ja väsitav reisijaga ikka, ma olen nendega ei tea ja suhtlema oma isa, ema rin. Lisan hiigeljõulud on selline aeg, kus inimesed on oma perega koos ja Eestis on väga tihedalt, et ikka sõidetakse koju maale igale poole. Kuidas teile tundub, reisijana kõrvalt vaadates kui perekesksed ja peretruud on meie inimesed siin võrreldes Tšiili inimestega, kes on ju väga usklikud, katoliiklased? On raske võrrelda kindlasti selle parased inimenele on igal pool mingi vihje, sama soov. Tunda, et oleme nagu tahtis kellelegi või või niimoodi ja hoolitsema need, kes me armastame, sa kindlasti see on, sul on õige, et jõuluon väga seotud perega. Kuidas ma elan, sil, jõulusiin Eestis ja kui ma elan seal Tšiilis mingi viisi, võib-olla valjaspool, see paistab teistmoodi, aga sees on sama sama asi unustada võib-olla nende mured unustada, nende asemel lahutab meid teineteisega ja nautima seal ja et mida me oleme koos ja mingi viisilku jumalaga aitab, et see pere või nende asjad, mis kontaktis kasvab tugevamaks monid, inimene, ma tean, et alati jõuluraske ajal selle parased. Aga mõelda oma puuduses või nendele poole ja hakkab võib-olla võrrelda oma elus ka teistega, aga mina arvan, et jõulupeab olema vaim, mis puudutab kõikidele, see väike laps on, on, on sündinud. Et anda maailmale elu, anda maailmale armastatud valgus, valgus, mida siin Eestis on suurepärane sellepärast kõik teame, mis tähendab Ellamaa pimeduses, mis tähendab elama nagu selles, no kui paistab, aeg on nii lühike, varased on rohkem pimedusse valgus ja, ja naginaid, keegi kingist, selle valgus, mida tähendab, et minu elu on mingil mõtte. Mina ütlesin uhe nädala tagasi kirikus, et inimeste elu on nagu raamat, uhe, raamat, kes on kinnitatud väljaspool ja seespool ja kõik inimesed tahavad selle raamatut lahti tehtud ja ja lugeda ilusti, mis on minu elu, mis ma ütlen, et ma olen sündinud siin või sellel minu BRC, minu issi loom, selle minu kehva minu minu asjad ja nii tihti inimesed viime, nad ei oskavad lugeda oma elu leida oma elus, et et see on nagu ilus raamat, mida on oma oma osad. Ja Kristus on tulnud valgustada selle elus, mida meil on, seal leiame valgus, leiame lootus, leiame lepitus, leiame selles asjad, mida inimese otsivad su kindlasti, kui sa räägid jõulus väljaspool, võib-olla siin Eestis on seotud võib-olla selle, mida me sööme, mida me jagame, Tšiilis võib-olla on teistsugune traditsiooni taga. Sisu on sama. Aga millised on Tšiilis euro traditsioon, mis on ikka pere, no see on nagu 24 ohtuse parani ohtul, kuidas, kui pere. Aga see on väga seotud lastega su näiteks mõned nädalad enne Ja selle kaunistamine on erinevad, osad kindlasti jõulupuu on nagu siin Eestis ja aga sõime on väga vaga ilusale sõiminu, igal pere valmistab nagu ema valmistab koos lastega selle sõime ja seal vaatab erinevat kuju ja kui nad panevad kuju emasele ta, kes oli selle Maarja Joosep, selle kolmekuningast karjased inglid ja noh, selle jõululugu. Ja paras paras istuma, sööme koos, jagame kingitusi ja see on kell kaks teisselts öine MISA. Kus, kui pere, lähediat annan jumalale selles, mida ta on saanud. Ja järgmine paeva kindlasti, kui lapsed, lahe valjas ja lähtemissugune kingitus ja see on selle suur suur nagu rõõm ja võib-olla aga külastama, kes on külalise ja jagada oma oma kingitusi saame küll, sa võtsid kaasa ka muusikat. Jajajah. Millist, missugune muusika sulle meeldib, mida sa ise naudid? Tegelikult võib-olla te olete kuulnud mingil Lõuna-Ameerika muusikas selle andes teistsugune instrumenti nagu siin Eestis on rahvainstrumendid. Seal meil on nagu oma oma rahvainstrumentide Charangu. Kui te tahate midagi mida ei ole professionaalne ja niimoodi, aga mul onu higi, tarsi, nüüd, kui te tahate, ma saan nagu jagada ka selles, missugune valgindavuse Tšiili populaarne jõulu. Või sa ei saa, me veel, see oli suurepärane. Aitäh teile, öelge, ma ei saanud nüüd sõnadest aru, see rääkis kindlasti armastusest ja millestki ilusast. Ja kell kaks ei saa seal koik kookid nagu laulsid selle Jeesus on sündinud selle lapse, selle vaike lapsed, ma armastasin ka Miina ja seal me leiame Maarja, Joosep ja selle väikelapsed, kes on selles sõimes ja ikka tahe, et päike ja kuu tuleb rõõmustada sellesse. Kui palju te oma koguduse ees kitarri välja võtate, vahel pärast missat kogudusega koos istute laulate. Tavalisel Mei Mangimek kirikus kitarr, tartus Me laulame väga ilusti ja meil on selles suur Jarhiad nagu balansi, mis on, kas Eesti muusika- ja Gregoriaalsed ladina muusiga ja seal me Mangime oreleid ja meil on koguduses väga kihvti, et laula see nagu ka mingil polüfoonia. Tegelikult mina austasin, mis on Eestis musiga ja mingi viisid, ma ei ole tulnud. Et siin Eestis laulatatakse või tehakse nagu Lõuna-Ameerikas, oleme Eestis ja me peame tegema nagu eesti moodi. Aga kuidas teile tundub, eesti laulud on nagu sedasi kurvad ja aeglased, see laul, mis teie esitasite, kutsusin, nagu ma ütleks, tantsima isegi oli Karmen. Tead, ma olen nõus, et eesti laulud on nii kurvad Liksal, et me peame vaatama kontekstid, kes laulab, palvetab kaks korda ja kui sina palveid, sa ei pea nagu tantsida ikka kogu võla saad kaasa tantsida ja niimoodi su, kuidas siin Eestis inimesed palvetavad nagu teistmoodi, võib-olla Lõuna-Ameerikas see nagu vallindav, võib-olla seal temperament. Ma olen lauset siin, temperament on natukene teistmoodi. Aga see ei tähenda, et et siin ei palveta, tahaks ja nende laulud ei ole mingil sisu ja ilus siin Eestis. Ma olen leinud teistsugune ilu. Ma ei saa öelda, et ainult paige ja ja lilled ja selle meri ja ookeanid on, on ilus, nagu mul on tšiles massaa nuhelda selle ilu, mida ma olen näinud siin Eestis väga unikaalne. Ja ma olen nagu ka väga palju nautinud siinestisele talveline pilt, kus on lumi, kus on. Meil peetakse tihti õnne asjaks seda ja ka ennustatakse, kas jõulud on valged või on mustad. Kui teie olete näinud mõlemaid jõule kindlasti siin Eestis olles selle 14 aasta jooksul nii valgeid jõule kui musti, on siin ka teie jaoks mõni vahe sees, et kuidas see mõjukas selle jõuluimele või, või selle kogutundele, et mida see teie jaoks tähendab. Aga probleem või kus on kõige takso, mis on sees? Mina arvan, et kui meie see Sultumis on valjast, oi Me oleme paga unetud inimesed, sellepärast et me saame ootama alati, et valjas annab meile selles, mida me peame Leida sees meediast südames on selles, kus me peame leida ikka, kui Valdja saab olla valge või must. Ma arvan, et see kontaktis, kuidas inimeste elav selles sees sellepärast alati ma kutsun inimesed pöörduda oma Tseesias seal, leida selles jõudu või selles valgus või selles. Ilus ilu peab olema sees ja seal aitab väga palju leppida, mis on valjas kas on hea või halb. Aga islamikell, kui palju see eesti tasadus ja kohati ka selline mõtisklemine, võib-olla ka nukrameelsus on sind ennast muuta? Okei, sina, kui ma tulin siin Eestis, oli esimene korda, mida sa nägid mind palju aasta tagasi samal ajal Tartus ja ma ei tea, kas ma olen muutnud vaba. Okei, mul on selle selle iseloom, tõmbame mõnikord nalja ja võib-olla mul on selle optimistlik, rõõmsameelne ja alati ma võitlen, tahan anda selle edasi. Su inimesed iga palunud Isamiigele, palun olge selle, kes sa oled, kogu aeg ära muudab, aga ja mina, ma ei saa mängida eestlaseks. Ma olen tšillane. Aga siin Eestis ja see on selle kunst, et iga meie kogudus siin Tartus on väga tore, sellepärast meil meil on igaltsugused rahvuses. Ja ma arvan, et igal rahvusel on oma rikkuses tegelikult sinna räägib ja taha praegu, et ma hakkan õelad ja eestlased on kurvad või, või pessimistid, aga ma ma ei usu sellesse on nagu oma oma iseloom, aga ei ole nagu mina muutma või näitaga Liksalit usus. Me näeme asjad südamega ja, ja see on nagu tahtis, mina arvan, et oleme vendade ja õdede Kristuses ja see on nagu väga-väga ilus. Eestlaste usklikkuse kohta tahtsin ka küsida, et ega me ei ole väga palju kirikus käivad inimesed, aga jõulude ajal läheme ameti kirikusse. Väga paljud inimesed ikkagi lähevad, mida see meie kohta näitab? Need inimesed alati otsi ja Estrada on vaja aega. Üks on kindel, mida me uskmatute usume. Need on imede jõulude ajal, ootame neid, eriti. Kui palju olete tee oma elus kohtunud imedega ja millised on olnud need teie imed, mida teie olete, kas siis iga päev näinud kuskil võib-olla seda suurt ime veel kohanudki. Kindlasti, kui ma olin siin alguses, oli väga palju asjad, mida pidin nagu leppima, see oli ainult keel, nagu te arvate kriima olu kord väga palju ase, mida ma pidin nagu parandama või, või ehitada nagu te näete, praegu on nagu levinud Eestis rohkem sele. Kodune ja praegu kõik tänavatel on kaunistatud, kirikus on nagu valgustatud ja inimesed iga lähe kirikusse, nagu ta jutledajaga malatlejate ja 15 aastat tagasi oli teistsugune pilt. See on suur ime ka, kuidas rahvas nagu Eestis areneb ja ja tahab nagu leida ka oma idendidee ja kasvada nagu rahvas. Ja see on suur ime. Ma olin väga rõõmsalt naha sellest, kuidas inimesed sinnu seotud, mida ma olen näinud 14 aastat tagasi, kuni tänapäeval, kuidas Eestis on jõudnud. Kus kus teiega, siin Eestis ja naha, kuidas inimesed soovivad anda oma parem eriti lastele ja, ja esitada selle rikkes vabaduses või kuigi kasvada. Ja selles ma olen nagu tänulikult siin ja kui ma saan midagi selle vaimuliku pool toetama, noh selles ma olen siin. No need on sellised suured imed, mida on vahel raske mõõta ja seda isegi me võib-olla ei panegi tähele, aga sellised väiksed imed palju neid ette tuleb ja kui palju me inimestena neid märkame iga päev. Tullu viinud Jurje Samiigel, palun palveta minu eest ja ta võib olla pisike ja seal või suured asjad. Ja ma näen, et nende aega, mida ma olen uksi palvetanud, paras ma näen, et kuidas inimesed pärast tavasid ja ütlen aitäh. Võib-olla inimese ta suri, ime on nadu oli vaja keegi, kes kuulab, Liksal kuulab neid ja ma olen olnud seal ikka kui võlaväsimus ta, kui võib-olla mul oli teistsugune asja tegema, aga ma olin antud selle aega selle inimesega ja paras, kuidas Liksal kuulama. On olnud suur sulabi nende vaike siseime, mis tähendab kuulama uhe mure või. Ja mina ei ole see inimene, kes istub ainul oma oma kabinetis et keegi istuda kirikus. No aga milline on ühe preestri tüüpiline päev üldse? Preester, kes peab olema oma palved ja selle jumalateenistus, kindlasti see on nagu, kus ma leian kõik selle jõudu või kuidas selle elu. Ma ei tea, noh, mida te ootate, juhe, preester, et kas ma olen kirikus, kas ma olen, nagu ma ütlesin, erinevad kohas iga, mul on vanglas vanad inimesed ja need, kes, kes ma külastan. Nii et palju on ringikäimist, palju on inimestega suhtlemist. Jah, ja nad ootavad, et preester on see inimene, kes mingil viisil aitab meil tunda, et jumala lähedal Liksa ja rohkem, et anda oma retseptid. Kuid eks ole õnnelik, lihtsalt julgustada inimestelt otsida see halastuse pale, kes, kes on kristus. Kus te olete tavaliselt jõululaupäeval jumalateenistusel kirikus, kuhu te siis lähete? Kuidas ma lähen? Kell 12, meil on teenistus, on inimesed, kes tulevad pissile. On inimesed, kes tulevad selle toidu unistamine. Me tahame kiriku, paistab ilus. Palju aega on ka selle kaunistamine seal. Aga ma tahan, et jõuluolen keegi peredega. Tegelikult. See on nagu perepidu ja ma tahan olla persoon tegelikuletsele ohtul 20 meil juhtub, Ma olen perega seal. Ja paras kell kaks täis, olen inimestega seal kirikus. Kui nüüd saaks ajas tagasi kerida ja teile antaks valida, et kuhu riikide läheksite, olete te kindel, et tuleksite Eestisse, on ju veel teisi paiku, kus on suuremad väljakutsed ja võimalused, kus on rohkem kapaganaid, kus on rohkem usklikke neid riike on erinevaid ja see ei ole just võib-olla ühe preestri unistuste tipp jõuda kuhugile külma põhjamaapiirkonda. Kui te unustate leida selle ideaalsus alati teilati ja te arvate te hakata elama mingil päeval tulevikus, mis on ilus, saame elama, Dana, mis meil on ja leppida sellega ja teada, et see on kõige parem. Kõige parem, mida mul Montana ja sellest, mida ma elan. Su kindlasti ma ei tea, sellepärast preestri kutse on seotud, piskob ja kui minu piiskop on meil igasuguse paevulda ei tule tagasi mu, ma pea öelda, et juba on nende 15 aastat nagu preester, ma elan oma elu. Ma teadsin, et kui meil on hakanud nagu preestrid, ma ei ela oma elu, aga ma elan rokkinud Kristuse elu ja ma pean olema, kust tema tahab, et ma olen. Täna ma olin Eestis ja ma olin kogu südamega ja kui ma pean elama terve elu siin Eestis, ma olin nõus elamas intervjuu eest. Mina elan siin, nagu ma elanud terve elus. Kas see, et sa rõhutad seda reaalse olukorra mõistmise vajalikkust, on osa sinu matemaatikaõpingutest? Võib-olla võib-olla ka, et noh, puhat toomas Aquino suhtleb, et meie mõistus, pea järgneda reaalsus, rohkemid, reaalsus, järgneva medi muistus, Su mina olen uhe inimene, kes oma mõistus võitlen palju. Et seal tai Ta viib meile põgenema oma reaalsus, aga ikka elama oma reaalsus, parem su kindlasti. Nii tihti. Meie suur kiusamis on, et kui ma tahan, et minu reaalsus laseb minu mõistuse järgi ja see tähendab, mis on, tahtis mina, mina tahan ja kuidas mina tahan ja ja mida mina tahan. Aga lobus ei saa meelama nii vaadavuse Liksal vanemad, ta pea, lapsed hambaid ja võib-olla ta ei taha, aga kui tal on minu laps, on haige, mida ma teen? See on siis umbes nagu see, et kui ta jumalat naerma ajada, siis räägi talle oma plaanidest. Aga hea katoliku kirikus on ju palju ka pühakuid, kel, kas me peaksime ka pühakuid endale eeskujuks võtma? Mina arvan, puhangute julgustab meid ei mõelda, et ei ole midagi asjad võimatu. Ja teine asi, et me saame leppida, kes ma olen selle pärast puhangutele inimesed on nii tavaline. Ma mäletan, kui ma olin seminari suhe korda, me biliteerimalt koogis. Ja see oli terve nädalad ja töötama seal ja mina mäletan, kui ma olin seal keldris ja besee nuhe nagu suurpotis ja jahusid, kordad, tuled meie rektorise poes, mul on rõõm, sõnumid teile, mis, mis viilutatud. Ma leidsin ühe puhagutki, son puha koogis pesema, sealt poodi seal ja, ja seal ta leidis jumalad ja seal ta leidis õnnelikus. Et kindlasti see ei ole selle koht, kus me saame leida jumala ja õnnelikus selle pärast tulema tagasi. Ideaalsus. On hea, et meil on oma ideaal, aga lõpuks. Kas ma saan aru, et kaasaegse inimese üks probleeme ongi see, et me ei taha leppida selle reaalsusega, kus me oleme? Me ei taha alla anda, hästi, me ikka kujutame ette, et kuskil on parem ja just seal, kus meid ei ole. Kole rist on igal pool ja igal inimene nagu hästi vanasõnad on, igalt Jalimine peab kandma oma, eks, aga kui sa kandasele uksi sa kuku, Sa põgened, aga ristunud kahju osa seoses Hiina ja kristus. Su lõpuks ei ole Siinakis kannada, aga see on kristus, kes kannatab, sina? Isa Miguel, mul on jäänud ajaloo tundidest kuskil meelde selline asi, et kui kunagi ristiusk Eestisse tuli, see oli ammu-ammu katoliikluse kujul, ta tuli siis üks ilusamaid lugusid, mis on tänapäeva vastu pidanud, on Püha Nikolause lugu meie jõuluvana, kes jõululaupäeval hoolimata perest kohast alati käibe koputab igale uksele. Kas ta siis jätab kingituse või mitte, aga midagi heatasine maheda, kuidas selle Püha Nikolausega lood on, kes oli too mees tegelikult? Piiskop, kes jagasid eriti nende lapsed, kellel ei ole võimalusi taiagi mingeid kingitusi ja seal hakkasid levimas selle lugu. Aga kas jõuluvana toob kingitus, kas päkapikud kingitus, Kristus toob kingitud või kolme kuningas, nagu Hispaanias toob kingitus? Mis on? Tahtis, ei ole, kes doosele kingitus, mis on? Tahtis, me teame selliseid suurem kingitus, mille jumal andis meile. Lobus Kistosele kingitus. Pühakutest edasi rääkides, kas meil kõigil on oma kaitsepühak, kui kaitseingel? Kindlasti kaitseingel on minu kaitseingel, ma arvan, et ta tahab pensionist minema väga kiiresti. Tark, vanad talle palju töö, aga ikka ikka. Meil on selle kaitseingel ja tema on nagu sarnane. Tema kannab aga suur raamat. Meie elu selle tore elu, mille jumal lubab meile siin ja ja ma loodan, et kui me saame mõelda jumalale, kui ta küsis, kuidas oli. Ma loodan, et sinna saab öelda jah. Ei ole nii paha, see oli tore. Kui ta vahepeal ära käid, kes siis meie järgi valvab kuhu ta läheb üles? Okei, võib-olla sina madal, sul ei ole vaja selliseid tema valik, kõige parim heitmine jumala juurde. Täid jätab meile, ta ei jäta meile, mina mäletan, kui ma olin väike laps, minu ema alati hommikul, me tahtsime selle kaitseingel ja kui ma läksin koolis taudrilt Muusika kohta tahtsin veel küsida seda, et enne, kui me seda saadet hakkasime salvestama, siis me kuulasime ka mõningaid plaate, mis sa kaasa tõid. Ma vaatasin just, et Isame kell, su silm läks särama siis, kui oli rohkem rütmi ja, ja viis oli rõõmsameelsem. Sulle meeldivad siis sellised rõõmsameelsed lood, rohkem? Ja võib-olla rohkem, et selles meenutab, kes ma olen selle kodumaa, mida ma olen sündinud ja ja nende Riitma, nende muusikat, mis on seotud minu lapsepõlve vōi jah, selle, et inimesed su tegelikule, et mina arvan, et eestlane ole, kus sa oled. Ta on maailmas jõulu, kui sa võtad oma verivorst ja niimoodi kindlasti see, ta särab, tema silmad, nii nagu minu silmad selle musi. Aitäh teile, isa nigel saatesse tulemast ja meie soovime teile kena jõuluaega ja toredat elamist siin Eestis.