Meil on käes külaliseaeg. Tänane külaline on teadusaasta saadik, teadlane aga ennekõike, nagu ta ise ütles hetk tagasi mulle. Füüsik Mart Noorma, tere tulemast. Ja teadusaasta on õppeaasta 2011 12, mitte kalendriaasta 2011. Mart Noorma, kes tuli sellele mõttele ja kus ja millal ja miks, et see õppeaasta teadusaastaks? Teadusaasta sünni juures on olnud palju erinevaid inimesi ja ma arvan, et nii Eesti Füüsika selts kui ka kui ka sihtasutus Archimedes ja ennekõike teadus ja haridusministeerium on panustanud selleks, et selline aasta välja kuulutatakse ja edukalt ellu viidaks. See on otseselt mõeldud õpilastele noortele. Jah, tegelikult kõige rohkem on ta muidugi noortele suunatud, aga ma arvan, et ega kogu Eesti rahva jaoks on tegelikult ju tähtis näha, mida meie teadlased teevad ja, ja teadusaasta üks missioon ongi nagu rohkem avada teadlaste põnevaid tegemisi kogu Eesti rahva jaoks. Septembris see aasta algas teadlaste öö sündmustega, mida ilmselt, kes vähegi huvi tunneb selle teaduse vastu, siis teab, et niisugused niisugune öö oli. Ja mis on vahepeal enne Kunime lõpuni jõuame, mis toimub? Teadusaasta on selline katus mis peaks eesti inimesteni viima teaduteadmise, sellest, kui palju põnevaid asju nagunii kogu aeg Eestis teaduse vallas toimub. Ja kui praegu vaadata teadusaasta kalendrit, siis seal on üle 230 ürituse. Ja lähiajal, kui kevadhooaja plaanid saavad paika, siis tuleb neid kindlasti juurde. Seal on nagu seinast seina, seal on alates põhikoolidest ülikoolidest, et ettevõtetest, kes korraldavad üldsusele suunatud üritusi või siis noh, kui minna kõige keerulisema nii, siis see on kahtlemata rahvusvaheline rahvusvaheline füüsikaolümpiaad järgmise aasta suvel. Kuid siin on ka täiesti selliseid lihtsaid, oma oma kogukonna suunatud populaarteaduslikke üritusi, nii et valik on väga lai ja kes tahab täpsemalt kuulda? Wwwmix punkt ee on teadusaasta koduleht, kus kõik see info on saadaval. Aga seesama üritus, millega aasta tipneb rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Kui oluline see on, et Eestis korraldatakse rahvusvaheline olümpiaad ja oli seda raske siia tuua, seda olümpiaadi? Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad on, on väga prestiižne üritus. Sadakond riiki saadab iga aasta oma parimad füüsika, füüsika, noored olümpiaadile ja selle eestipoolne korraldaja on Tartu Ülikooli teaduskool. Ning et ma arvan, et see, et see füüsikaolümpiaad siia saadi kindlasti Tartu Ülikooli teaduskooli tublidele tegijatele tuleb siin sügav kummardus teha ja, ja põhiline põhjus on see, et meie noored on juba pikka aega väga hästi füüsikaolümpiaadil esinenud ja, ja eks seda võib vaadata väikest tunnustust, ma arvan Eesti noortele füüsikutele, et see olümpiaad lõpuks ka siia tuli. Kui palju teadlased ise vajavad? Teadusaastat? Ma arvan, teadlased vajavad väga-väga seda, et rahvas saaks aru, miks teadlasi Eesti rahva jaoks on vaja. Ja teadusaasta on teisest küljest ka võimalus teadlastele näidata, kui kasulik ja praktiline on see teadus. Nad teevad, sest kui me jagame teadvuse kasu laiemalt nagu rakendusteaduseks, mis kohe lühiajaliselt toob meile uusi asju, mida me saame kasutada või või lahendab meie energeetika probleeme. Ja teine pool teadusest on selline fundamentaalteadus, mis meie maailmapilti kogu aeg laiendab, siis teadust, teadust finantseerib, finantseerib rahvas alati igas riigis läbi maksude. Ja Ma arvan, et teadlased kangesti tahavad noortele ja kogu rahvale näidata, mis, mida põnevat nad siis rahva jaoks teevad selle raha eest. Nii et teadusastangu teadlastele võimalus rääkida sellest, mida teevad. No mõneti on võib-olla lihtne selgitada seda, kes on teadlane ja millega ta tegeleb, teadlane tegeleb teadusega, loob uut teadmist, aga kas sellest uuest teadmisest või teadusest sisulises mõttes, kuivõrd inimestele on seda võimalik üldse selgitada? Üks tüüpiline või hästi levinud väljend, mida mõnikord öeldakse, et Einstein ütles seda, mõnikord öeldakse, et Feynman ütles seda ja keegi täpselt ei tea, kust see tulnud on, aga see käib nii, et sa oled oma. Sa oled oma teadusest õieti aru saanud siis, kui sa suudad seda oma vanaemale selgitada. Ja see on ka Eesti teaduses, ütleme viimase viie aasta jooksul olnud oluline suund, et juba doktorantidele püütakse õpetada seda, kuidas rääkida lihtsalt ja arusaadavalt sellest, mida sa, mida sa uurid. Sest noh, täpselt nii ongi, et kui sa suudad selle hästi lihtsalt ära selgitada, see tähendab, et sa, sa mõistad seda süviti ja sa seal osa sinu teadlase elust ja kui me võtame midagi väga keerulist nagu näit näiteks kvantmehaanika või relatiivsusteooria, mida me ei saa oma toas kuidagi nagu visuaalselt selgitada, siis siis peab küll tunnistama, et paljud inimesed, ma arvan, et enamus inimesi võivad lihtsalt aktsepteerida, et jah, ma usun, et selline asi on olemas. Aga selle maailma toimimispõhimõtet arusaamine enamusele inimesele jääb sama kaugeks ja arusaamatuse arusaamatuks nagu näiteks hüpoteetilise jumala olemasolu. Et lihtsalt ja arusaadavalt on siis ikkagi väga raske kõikidele päris kõikidele inimestele seletada teaduse viimast sõna. Tegelikult. No kui nüüd olla poliitiliselt ebakorrektne, siis inimestel on erinevad võimed ja nagu viimase aja uuringud ka näitavad, siis need on ka väga paljuski geneetilised ja kaasasündinud. See tähendab, et mõned inimesed suudavad ütleme nii, et kõige raskem, kõige raskem teadustest matemaatika. Mõnedel inimestel on Anne matemaatika peale ja mõnedel ei ole. Ja kui matemaatikast Sis keerukuse poole treppi mööda allapoole astuda, siis jõuame füüsikani ja sealt edasi teised reaalteadused ja siis siis muud teadused siis mõned mõned inimesed, mõnedele sobib matemaatikaline aparatuur, nad oskavad sellega käituda. Mõned inimesed ei suuda seda mitte kunagi omandada. Ja, ja noh, nii see on. Me peame aktsepteerima, et kõik inimesed kõiki asju kunagi ei suuda mõista. Te olete ühes hiljutises artiklis öelnud, et reaalharidus annab eeldused edukaks ja õnnelikuks eluks. Kas teised saavad ka õnnelikud olla, kui nad reaalharidus reaalteadusi lihtsalt ei jaga? Kõik kõigil inimestel on võimalus olla õnnelik ja ma olen endiselt täiesti kindel, et, et ma ütlesin õiget asja. Sest ma ju ma olen täiesti kindel, et iga valdkonna inimene saab olla õnnelik õnne aluseks inimene nime on ju karjaloom nagu looduse poolt ja karjaloom tegelikult saab olla õnnelik siis, kui tema kari on õnnelik. Siit tuleb otseselt välja, et, et need inimesed, kes aitavad seda õnne levitada enda ümber tõenäoliselt nende enda õnn kasvab kusele üldise õnnetasemega. Ja nüüd see, kes on siis sellised inimesed, kes teevad palju teisi inimesi enda ümber, õnnelikuks need on, need on näiteks arstid, need on võib-olla sotsid, sotsiaaltöötajad näiteks kindlasti õpetajad, kellest sõltub kõigi nende õpilaste tulevik. Ja aga võtame näiteks ema Teresa, kes oli siis väga kuulus heategija Indias. Ta tegi tohutult palju inimesi õnnelikuks, aga ta ise, palju oli temal endal maist vara, ilmselt tal ei olnud seda vaja. Aga tänapäeva noortele. Me ei saa öelda, et pühendage oma elu teiste inimeste õnnelikuks tegemisele ja ise loobuge kõigest. Ma arvan, et see ei ole nagu, nagu täiuslik ja maailmanägemus tegelikult. Enda elu peab ka olema hästi kindlustatud ja, ja oma perele pead sa suutma esitada maja ja, ja ostma auto ja lapsed ära koolitama. Ja nüüd, kui nüüd eristada reaalteadusi ja teisi teadusvaldkondi, siis võib-olla võib-olla reaalteadlasele, keda on tegelikult inimkonnal väga vaja, tal tekib rohkem selliseid hästi tasustatud töövõimalusi, kus ta endiselt saab inimkonna jaoks palju kasu tuua näiteks energiaprobleemide lahendamisel või või, või siis uute põnevate asjade leiutamisel. Siis need kaks asja kokku pandud, et ühest küljest teed asju, mis on teistele vajalikud ja teisest küljest on, sa võid seda teha korraliku palga eest. Need kaks asja kokku panduda Puku panduna, ma arvan, ongi tore eeldus selleks, et reaalteadlased oleks õnnelikud ja see jutt ei põhine sugugi ainult minu isiklikul arvamusel, vaid me tegime näiteks siis sel aastal Tartu Ülikooli füüsika eriala lõpetajate hulgas. Uuringu ja selle uuringu põhjal või uuringus. Me lihtsalt püüdsime analüüsida, kuidas nad on oma eluga rahul. Kas nad saavad piisavalt tunnustust oma töös, kas nad saavad piisavalt eneseteostust oma töös. Tegelikult võib-olla sotsiaalteadlased arvavad, et see on natuke vanamoodne, aga me võtsime Maslow inimvajaduste püramiidi küsimustiku koostamise aluseks ja tuli välja, et peaaegu peaaegu üle 80 protsendi vastanutest nende puhul kõikne Need, Maslow vajadused olid kenasti kaetud ja, ja selle põhjal võib veelgi kinnitust leida väidet. Reaalharidus on loonud eeldused, et nad oleksid õnnelikud, kas nad siis tegelikult ka sealjuures õnnelikud on, see sõltub väga paljudest muudest asjadest. Te olete siin hästi palju rääkinud reaalteaduste vajalikkusest ja põhjendanud selle oma seisukohad ka ära, et aga teadusaasta ja nende seotus teiste teadusvaldkondadega kui palju arstiteadustele, kui palju humanitaarteadusalade aega ja ruumi pühendatud. TeadusAstan pühendatud reaal-ja loodusteaduste populariseerimiseks Eestis ja arstiteadus käib kindlasti sinnasamasse kategooriasse, sest kui me võtame näiteks geenitehnoloogia, siis geenitehnoloogia suurimad väljundid ongi ju üldiselt tulevikumeditsiini suunas. Humanitaarteadused humanitaarteadused on ka väga olulised teadused kuigi peab ütlema, et nende olukord on natukene lihtsam kui reaalteaduste olukord, sellepärast et et noorte hulgas nad on viimastel aastakümnetel olnud siiski rohkem populaarsed ja sinna on palju rohkem noori tahtnud õppima minna. Nii et riiklikul tasemel ma arvan, et just reaal-ja loodusteadused on olnud sellises olukorras, kus lisa lisa, võimalusel neist rääkida tuleb kindlasti noortele kasuks. Te nimetasite teadlaste korralikku palka, kas Eestis saavad teadlased sellist palka, et noortel oleks sisuteadusega tegeleda? See on sellega on nii, et tegelikult teadlased on poolenisti isemajandavad. Kui sa oled professor, ükskõik, kas see on meil Eestis või mujal maailmas, siis sa saad ülikooli juures olla professor üldiselt senikaua, kuni sa suudad teadusgrantide ja, ja teadus-arendustöölepingutega ülikoolile sisse tuua nii palju raha, et sellest jätkub nii sinu kui ka sinu töörühma palkade maksmiseks ja eksperimentide tegemiseks see tähendab, et ma julgen väita, et kõigis töörühmades Eestis kõigis ülikoolides, kus teadvus on kõrgel maailmatasemel ja kus tehakse kas kas siis maailmatasemel fundamentaalteadust või või rakendusliku teadust, millest on ka ettevõtted huvitatud ja mis langeb kokku Euroopa Liidu selliste suuremate vajadustega nagu energeetikakeskkond siis neis töörühmades on väga korralikud palgad, kui Eesti keskmise tasemega võrrelda. Teie ise puutute oma teadustöös kokku kosmosega kuivõrd selles valdkonnas on võimalik tee kolleege noor kolleege rahaliselt motiveerida. Väga hästi. Praegu ei ole meil probleem niivõrd rahas, kui just noorte inimeste puuduses Eesti tudengisatelliidi projekt, mis on üks selline selgelt noorte reaalteaduste reaalteadlaseks suunamise projekte siis sealt see oli nagu selline hästi suur kasvulava, kust me leiame palju noori, motiveeritud üliõpilasi, kes tahavad ka doktorantuuris jätkata. Ja ma arvan, et kõik need, kes, kes meie meil doktorikraadini jõuavad, neid on seal kindlustatud väga korralikud töökohad. Ja Me muidugi ei pea vaatama ainult Eesti-keskselt, sest tegelikult kogu maailm tohutult vajab sellise haridusega insener. Kui te näiteks lugesite sellest, mis toimub Venemaa kosmosetööstuses praegu, siis me näeme, me näeme, mil, millised tagajärjed võivad olla vilets all poliitilisel planeerimisel, kus 90.-te aastate alguses kõik Eesti ja Venemaa edukad teadlased, kosmoseteadlased, reaalteadlased läksid tööle Ameerikasse Euroopasse ja, ja praegu on neil seal ainult alla kolmekümnesed või siis või siis üle seitsmekümnesed. Ja, ja see on ka üks põhjus, miks te kuulete uudistest, et Vene kosmoselaevad järjest kukuvad Siberis alla. See on sellepärast, et see kõige-kõige efektiivsem teadlaspõlvkond, see ei ole Venemaal, see on kõik on kolinud Ameerikasse või Euroopasse. Ühesõnaga inimressursiga on, on kehvasti. Täpselt sarnane olukord on tegelikult Ameerikas kui, nagu öeldakse, selle kohta sputniku põlvkond. Ameeriklased ütlevad nii, see on see põlvkond inimesi, kes kuuekümnendatel tulid tohutu entusiasmiga reaalteadustesse ja, ja kosmosetehnoloogiat arendama. Tore nali on, et kui me vaatame Apollo programmi inseneride pilte D-grupipilti siis, kui me teeme grupipildi praegu, siis võib seal enam-vähem samasid nägusid näha, et nad on siis nagu 40 aastat 40 aastat vanemad ja ka seal on väga palju noori tulnud välismaalt oma Ameerikas. Noortriaal tehtud reaalteadustesse tõmbamine on sama keeruline nagu meil siin Eestis. Ma arvan, teeme ühe muusikalise pausi, et jätkata siis teaduse, teadlaste ja kosmose teemadel. Kas te, Mart Noorma, sellisest planeedist nagu viis, kaheksa, üks, c teate midagi? Ma tean, selle kohta on väga ilus laul kirjutatud, kus päikesetuul laineid randa ajab. Põhjust jätkata, ja kui me juba otsapidi kosmose teemadel oleme, siis kosmosega on meie järgmine teemaarendusega seotud. Me tahaksime rääkida Mart Noormaaga, meie lõpp hea külalisega täna tudengisatelliidist, mis peaks siis kosmosesse lendama aastal 2012? Mart Noorma, kui palju on üldse satelliite? Satelliite maa orbiidil on tuhandeid ja kui, kui paljud neist täpselt töötad praegusel hetkel ma ei julge seda numbrit isegi peast öelda, enamus satelliitidest küll on juba vanarauaks muutunud ja nad täiendavad siis kosmoseprügi. Ja siin me räägime loomulikult siis inimeste poolt tehtud tehiskaaslastest satelliitidest. Neid seda kivisid ja muud rämpsu, seal kosmoses lendab ka niisama väga palju ringi. Ka kui paljudel riikidel on satelliidid ja kui paljudel tudengitel on satelliidid Ja see number, kui rääkida riikidest, see number on väga kiires muutumises, sest pidevalt lisanduvad lisanduvad uued riigid ja ma võin selle koha peal rääkida toreda loo. Ma tulin tagasi konverentsilt jaa, kohtumiselt teat kolleegide teadlastega Mehhikost. Ja seal räägiti mulle sellest, kuidas Mehhiko ja Saksa teadlased praegu peavad suurt plaani, kuidas esimest Mehhiko satelliiti kaugseire rakenduste välja arendada ja seal on väga õilis eesmärk aidata ennetada ennetada võimalikku kiirelt avastada metsatulekahjusid üle kogu maailma. Ja kui nad ütlesid, et nende satelliidi eelarveks on planeeritud tühisjat mingi 250 miljonit dollarit. Ja kui mina sinna juurde ütlesin, et eesti k esitab oma esimest satelliiti ja meie projekti eelarve on peaaegu lausa nagu 100000 dollarit siis siis me meil oli selline selline väikene arusaamatus teineteisest, et kuidas on võimalik üldse kosmosetehnoloogia valdkonnas nii väikeste rahadega midagi ära teha. Kuidas see on võimalik, see on, selleks on hea skeem, selleks on vaja entusiastlikke üliõpilasi. Ja kahjuks meie üliõpilased, et ei saa üldiselt mingisugust töötasu satelliidi ehitamise eest. Kuid õnneks on satelliidiehitus niivõrd põnev ja mitte ainult põnev, aga nii õpetlik tegevus, et kogu meie tudengisatelliidi meeskond rabab selle kallal ööd kui päeva oma õpingute kõrvalt. Ja ma arvan, et see, need oskused ja teadmised, mis nad nüüd sellisele sellise probleemipõhise õppe käigus omandavad, on, on võrratult paremad, kui kunagi kuskilt praktikumist oleks võimalik saada selle kohta jällegi meie vilistlasuuringud näitavad, et peagu igal erialal vilistlased ütlevad, et rohkem praktilisi oskusi tahaks ülikoolist kaasa saada. Ja Eesti tudengisatelliit distäpselt seda eesmärki tudengite jaoks täidab. Nad saavad, nad ehitavad reaalselt elektroonikat, nad reaalselt teevad simulatsioone, lahendavad Ta keerulisi probleeme ja kui nad seda suudavad, ja reaalses projektis, millel on selgelt tähtajad, kui nad seda suudavad, siis nad suudavad tulevikus oma ettevõttes oma töökohal teha kõike seda, mis ettevõtte jaoks vaja, nad enam ei saa öelda, et neil ei ole piisavalt praktikat olnud. Est kiub on selle projekti nimi ja 2012 ehk tulevane aasta on väga oluline, sest siis peaks see tudengisatelliit orbiidile saadetama. Kas tänaseks on kõik selles mõttes valmis, et tuleb ainult oodata siis õhku tõsta tõstmise aega, õhk õhku tõusmise aega või pigem on kusagil laboris siin Tartus käimas ka praegu kibekiire töö? Ma ei tea, kas, kas te oskate, teate te mõnda projekti, mis oleks nagu aasta enne valimisi nüüd jalad laua peal istuma ja ootama, millal tähtaeg kukub? Ega tudengisatelliit ei ole ka mingi erand ja praegu käib kibekiire töö ja näiteks ja iseloomustus on see, et järgmise aasta juuni alguses kaitstakse 15 lõputööd bakalaureusetööd. Siis Tartu Ülikoolis, Tallinna, Tallinna Tehnikaülikoolis oli eelmisel kevadel rohkem sel aastal, et aga Eesti lennuakadeemias Eesti maaülikoolis Eesti tudengisatelliidi ESTCube peale iga lõputöö käsitleb mingisugust alandust, süsteemi, kes ehitab seal elektrisüsteemide, sihitab juhtimissüsteemi, kes simuleerib seal füüsikalisi omadusi. See kõik töö, Need, kõik need lõputööd nii-öelda lendavad orbiidile väga praktilised tööd, mille väljund on otseselt Eesti esimene satelliit ja praegu meie siseneda praegu ütleb, et mai lõpuks peaks, sa saad, tõid füüsiliselt olema laua peal suuremaseks testimiseks valmis ja siis on meil veel aega aega kusagile septembrini, et siis testimine põhjalik testimine läbi viia. Satelliit on laua peal, kui suur või väike on üks satelliit, palun vabandust väga rumala küsimuse eest. Aga ma tõesti ei tea. Kui me vaatame neid tuhandeid satelliite, mis Maa orbiidil on, siis keskmine keskmine mass võiks seal olla kusagil ikka 500 kilo ümber. Tuge, suuremat satelliidid on mitmeid tonne, nagu Euroopa Liidu suurimat Envisat satelliit iseloomustatakse või Euroopa kosmoseagentuuri suurimat satelliiti, siis see on nagu, nagu reisibuss Eesti tudengisatelliidi kohta väga tabavalt ütles ütles venekeelne meedia. Kui nad korjasid ühe meie pressiteate üles ja üle kogu Venemaa, Ukraina, Valgevene, kõigis kanalites sadu sadu korda kirjutati. Eesti laseb üles Rubiku kuubik mida iseloomustati, kui, et see on nagu nagu pall, millel on kumerused maha lihvitud. Nii et see on huvitav lähenemine muidugi ütlemaks, et tegemist on 10 korda 10 korda 10 sentimeetrit kuubikuga, mille kaal ei ületa ühte koma kolme kilo. Aga sellel ruubikul kuubikul on oma kindel funktsioon, miks ta sinna üles ja saadetakse. Kuigi te ütlesite, et juba on hästi mitmeid lõputöid kaitstud ja neid tuleval aastal ka kaitstakse. Aga teaduslik eksperiment, see on kosmosevaldkonnas üks väga oluline, misläbi viiakse. Jah, see selle nimi on elektriline päikesepuri. See on täiesti uutlaadne, uus, uutmoodi viis kosmoselaeva päikesesüsteemis liigutada, liigutada enneolematult kiirelt ja ainult päikeseenergia abil, see tähendab mingit kütust ei ole vaja kaasa tassida, kui siin võrdluseks tuua. Kui praegu lastakse üles geostatsionaarne satelliit, siis sinna lisaks elektroonikale peab alati kaasa panema, aga ka näiteks paar tonni kütust, et ta seal viis kuni 10 aastat töötaks. Ja see maksab praeguste hindadega ühe kilo orbiidile viimine on kusagil 20000 dollarit siiski endiselt. Nii et kui meil õnnestub ehitada kosmoselaeva mootor, mis, millele maa pealt mingit kütust kaasa tassida ei ole vaja, see mootor ise kaalub kusagil 100 kilo ja võimaldab siis, võimaldab näiteks 200 kilosel kosmoselaeval kiirendada kuni, võib-olla isegi kuni 100 kilomeetrit sekundis kiirusteni. Ja see on noh, see on peaaegu see on peaaegu 10 korda kiirem, kui on praegu neid meie maast kõige kaugemale lendavad Voyager kosmoselaevad. Et, et see on tõesti revolutsiooniline süsteem, juhul kui see kunagi tööle hakkab. Ja selleks, et saada teada, kas seda üldse on võimalik teha, selleks on vaja teha esimene katse kosmoses. Ja see esimene katse esimese elektrilise päikesepurjekomponendi testimine kosmoses maa peal seda katsetada ei saa. Viiaksegi läbi Eesti esimese satelliidi ESTCube1 pardal. Kas see, et katsetate, no ma arvan, et ma ei eksi, kui ma võtan revolutsioonilist tehnoloogilist vidinat siis kõkkeks selle vidina katsetamine tähendab seda, et kogu see kosmosesektor vaatab teie poole ikka väga suure huviga. Võiks olla nii-öelda nii, et q kosmosesektor veel, neil on, neil on ka väga palju teisi suuri väljakutseid kogu kosmosesektori jaoks tervikuna võib-olla kõige suurem väljakutse praegu on, kuidas saada võimalikult odavalt maa pealt Maa orbiidile ja see on praegu põhiline kosmosevaldkonna piiraja, lihtsalt orbiidil lendamine on liiga kallis. Kui see probleem saab lahendatud siis ja, või paralleelselt sellega on siis ka planeetidevaheliste lendude probleemid ja ütleme nii, et see katsetus, mis me teeme, see ei olene nagu, nagu kogu kosmosesektori kõige põletavam probleem, aga kui meil see õnnestub, siis on meil välja arendatud selline nišitoode, mis tegelikult, et tegelikult võib kosmosesektoris täiesti revolutsiooni põhjustada just planeetidevaheliste lendude osas. Aga noh, tuletan meelde, et alati on kõigepealt vaja orbiidile saada ja selles elektriline päikesepuri abiks ei ole. Kuid teistele planeetidele saab teadusinstrumente saata näiteks oluliselt kiiremini kui varem, aga juhul kui see õnnestub Aga kas ka inimesi, et või inimene ei elaks nüüd seda kosmosereisi päikesepurjega purjetades seal universumis üle? Elektriline päikesepuri on selline süsteem, mis kiirendab päikese kosmoselaeva hästi kiirelt lendama. Suure kosmoselaeva suudab ta lennutada aeglaselt, aga endiselt täiesti tasuta päikeseenergia toel. See tähendab, et inimestega kosmoselaev, mis on tohutult palju suurem ja raskem kui mingi teadus, mis on sellepärast, et seal on vaja kõiki neid inimese elus hoidmiseks vajalikke süsteeme. Need on ikkagi, me räägime siin kümnetest tonnidest ja sellise kosmoselaeva liigutamisel elektriline päikesepuri otseselt kasuks ei ole. Kuid näiteks üks hüpotees on selline, et elektrilise päikesepurjega saab tassida maa orbiidile asteroide asteroidide vööndist, kust pealt saab jääd, mille saab siis maa orbiidil töödelda vesinikuks ja, ja hapnikuks ja vesinikuks Nikon ju. Kõige parem kosmoselaevakütus mida ka kosmosesüstik kasutas ja, ja sel moel siis odav transpordivõimalus, mida Väikse puri elektriline päikesepuri pakub. See võimaldab ka kiireid planeetidevahelisi leid lende inimestele teoreetiliselt tulevikus. Kas selle elektrilise päikesepurje, see nimi on juba nii ilus nimi, kas selle mõtlesite siis välja teie koos Tartu ülikooli tudengitega või? Ei, see on äge A-st ja B-s kõik ilusti selgeks. Hea meelega. Elektriline päikesepuri on Soome Plaza füüsiku Pekka Jan huneni leiutis. Ja ma arvan, et kosmosevaldkonnas ja tegelikult kogu kõigis teadusvaldkondades üksinda ühelt teadusrühmal on väga raske midagi ära teha, aga kosmosevaldkonnasüsteemid kosmos on kohutavalt kallis. Ta on kallis, isegi ameeriklastele, ta on liiga kallis eurooplastele anda liiga kallis. Jaapanlastele võib-olla hiinlastel ei ole. Neil on selline diktatuur, nad panevad raha, kust tahad, aga kõik suured projektid on koos näiteks rahvusvaheline kosmosejaam on ju väga paljude riikide ühine projekt ja sellepärast Kosmoseprojekte ei ole üldse mõtet. Peaaegu ei ole mõtet üksinda teha, sest kasu on ju kogu inimkonna jaoks, mitte ainult ühe riigi jaoks. Ja kui me Eesti esimese satelliidiesitusega alustasime, siis me meil me sihipäraselt otsisime sellist revolutsioonilist ideed maailmast, milles me võiksime panustada. Ja Pekkanjaanhunem, kes oli just hiljuti, see oli siis aasta 2006, leiutanud elektrilise päikesepurjetudengisatelliidiprogrammiga 2008 alustasime siis siis me võtsime sellest tulust ideest kinni ja koos me tõestama, et see asi töötab ja mitte ainult soomlased ja eestlased, vaid meil on pundis ka sakslased, rootslased, itaallased ja kui nüüd tudengitest rääkida, kes meie projektis osalevad, siis meid on ukrainlane, meil on, lasi, meil on leedulane, meil on sakslasi ja, ja kogu see rahvusvaheline seltskond, isegi üks ameeriklane aitab meid. Ja kas see mõte on selles, et, et see, see idee on selline, nii põnev, et tudengid üle maailma tulevad hea meelega Tartusse õppima, selleks et saaksid meie projekti projektis kaasa lüüa? Kosmosega võiks natukene jätkata, siis hiljuti lõppes Galileo joonistusvõistlus. See on nüüd natukene noorematele mõeldud, kui tudengid, et selle peaauhind on nagu ma aru saan, enneolematult võimas, et võitja nime saab 200 miljonit eurot maksab Euroopa Liidu Galileo võrgustiku satelliit. Päriselt oli ka selline auhind. Jah, päriselt on selline auhind. Ma nagu ma aru saan, teie seda nime teate, aga te veel ei saa seda välja. Nojah, ja hakkame jälle aast pihta, ehk siis Euroopa Liit esitab praegu seitsme miljardi euro eest järgmise, umbes umbes 15 aasta jooksul välja, siis positsioneerimis satelliitide võrgustikku, mis on paralleelselt ameeriklaste GPSiga võimeline siis juhtima meie autosid ja mis iganes tulevik toob. Ja iga sellel võrgustikus praegu on planeeritud umbes 27 kuni 30 satelliiti, igaüks neist siis maksab umbes 200 miljonit eurot ja seda programmi paremini Euroopa inimesteni tuua, siis otsustati Euroopa tasemel, et iga satelliit saab ühe liikmesriigi lapse nime. Selleks Euroopa komisjon korraldas joonistusvõistluse igas riigis ja Eesti laste jaoks vanuses üheksa kuni 11 toimus joonistusvõistlus siis septembri algusest kuni 15. novembrini. Ja kui ma õigesti mäletan, siis neid töid laekus sinna kusagil kas oli lausa 750 ümber. Ja siis komisjon koosseisus Laine Randjärv, Laura põldvere ja mina pidime tegema selle raske otsuse ja nendest suurepärastest töödest siis välja valima selle lapse, selle võitja, kelle nimi antakse siis ühel Euroopa Liidu satelliidile. See selle võitja nime me ütleme kõva häälega välja 11. jaanuaril, kui Euroopa komisjoni esinduses toimub pidev pidulik tseremoonia, kus siis selgub, millise lapse, millise, millist nime hakkab kandma see Eestiga seotud satelliit. Huvitav, kas need satelliidid saavad rohkem poiste või tüdrukute nimesid või üritab välja pressida midagigi praegu? Olgu peale? Ma hea meelega ütlen, et kaks esimest olid diis ja Natalja siis Bulgaariast ja, ja teine oli, kas ma õigesti mäletan Belgiast ja kuna tüdrukud on muidugi palju kõvemad joonistad poisid keskmiselt siis siis ka meie eestivõistluse lõppvoor näitas tüdrukute tüdruk osalejate selget ülekaalu, aga kuidas reaalteadustes reaalainetes on? Reaalteadustes on muidugi poiste ülekaal tuntav, võib-olla noh, võtame mõned ained, loodusained nagu, nagu bioloogia seal on jälle enam-vähem tasakaal või siis isegi tüdrukute poole kalduv kuid füüsikas või võtame enamuse Tallinna tehnikaülikooli erialasid, siis seal kindlasti on, on poisid tugevas enamuses ja ma ma ei arva, et see peaks niimoodi olema. See tuleb meile kuidagi nagu lapsepõlvest kaasa, et tüdrukud kuidagi sujuvalt suunatakse sinna sinna käsitööjoonistamise ja luuletamise juurde ja väidetakse siis, et noh, et see ongi nagu selline naiselik ja emmed siis laste lõpetavad, sasin, joonistad, mis sa sinna garaazi lähed koos issiga? Mul on väga hea meel, kui, kui võimalikult rohkem tüdrukuid saaks aru, et tegelikult selles valdkonnas on tohutult palju võimalusi ka tüdrukute jaoks ja minu arust siin suurepäraseks näiteks kaks meie teadusaasta saadikut, geenitehnoloog Riin Tamm, kes on nii särav isiksus, noor doktorant, kes mõtleb välja siin vähiravimeid ja muid selliseid toredaid asju tema kohta Postimehes ilmusega lahe persoonilugu ja, või siis näiteks Tiina Liimets voor, astrofüüsik, kes enamuse ajast veedab Kanaaridel, kus on üks suur Euroopa teleskoop ja, ja kunist neist noortest daamidest rohkem loeksid meie meie väiksed tüdrukud, siis nad kindlasti leiaksid ka omale väga põnevaid tuleviku töökohti. Siin on ka jälle ajakirjandusele oma töö teha. Aga Mart Noorma, öelge palun, millal teie ise teadsite päris kindlasti, et peate siduma oma tulevikku reaalainetega, reaalteadustega füüsikaga ja kosmosega. See on tegelikult väga lihtne vastata, küsimus kui ma olin, kui ma olin veel põhikoolis gümnaasiumis, kui ma olin põhikoolis, ma tegelikult tahtsin laeva kapteniks saada ja see oli selline poisilik poisikese unistus, millel ei olnud mingit reaalset alust. Aga gümnaasiumi käigus maa arenesin nii palju edasi, et ülikooli minnes 91. aastal. Mul oli kaks võistlevad mõtet, üks oli, et ma tahaks nagu uuesti rikkaks saada ja teine variant oli see, et ma tahaksin midagi suurt ära teha. Ja kui ma viisin oma paberid sisse majandusse Tartu ülikooli, siis noh, arvates, et majandusse teeb ruttu rikkaks ja ma arvan, et ka väga paljud tänapäeva noored on selle Te kujutelma küüsis, et kui lähen majandust õppima, siis sammust rikkur siis viimasel päeval ma võtsin oma avalduse sealt välja ja andsin selle füüsikasse. Ja ma ei ole selle 20 aasta jooksul kordagi seda otsust kahetsenud, sest nüüd ma tunnen, et see, mis ma teen, on inimkonnale ja eesti rahvale vajalik ja ka palga üle ei saa kurta. Aga kui rääkida veel lõpetuseks hästi lühidalt noortest ja teadusest, siis nagu ma aru saan, teadlased on tajuma seda väga selgelt, et juba lapselastele lasteaialastele tuleks selgeks teha seda, kes on teadlased ja miks nad olulised on. Ja te kui rääkida tulevikust ja järgmisest aastast, et lisaks sellele, et olete ühe satelliidi väljasaatmise juures, siis te hakkate ka noori hindama ja teadvusele ärgitama, et rakett 69 peatselt startimas. Ja te olete nüüd Užüriiliga. Ja rakett 69 on selline tore särav sõupalju veel palju uhkem kui eelmisel aastal, kus siis 15 väga-väga sümpaatset säravat noort teadlast gümnaasiumist või ülikooli esimeselt kursuselt võistlevad 10000 euro pärast. Ja jaanuaris algab see saatesari pihta ning ma olen kindel, et me näeme seal nimesid, keda tulevikus, no ütleme, 10 aasta pärast, teame, kui Eesti juhtivaid teadlasi ja no minul žürii liikmena ühene ühena paljudest žürii liikmetest on olnud küll väga põnev selle saate ettevalmistamise juures olla. Just sellepärast, kuidas need muret tekitavad, tekitavad minust täielikku imetlust, sest mõned neist on, on ikka väga noored ja nad teavad mõningaid asju paremini kui mina. Nii et nii et ma loodan, neist tulevad väga kõvad tegijad, tuleks et Eesti teaduse tulevik on pigem ere ja hele. Eesti teaduse tulevik on väga-väga särav ja täpselt nii, nagu nagu kogu maailma teaduse tulevik loodetavasti võiks olla. Aga ma arvan, et kogu Eesti rahvas saab, et saaks panustada sellesse, et Eesti oleks tuntud kui mingisugune palkide eksport ja maailmas, vaid nagu praegu meie IT-valdkonnas oleme väga-väga palju positiivseid positiivsed tähelepanu pälvinud Sis kogu teaduses. Meil on see võimalus, kui me võrdleme ennast näiteks Singapur iga või mõne teise, sellise väikese teaduse mõttes väga tubli riigiga, siis see võiks olla Eestile üks võimalus. Kui me panustaks oma oma ressurssi oma ajuressurssi maksimaalselt siis maailma teaduse edendamiseks ja teaduse kaudu, siis meie globaalsete probleemide lahendamiseks, nagu näiteks see, et mis me teeme siis, kui nafta otsa saab või kuidas me väldime oma keskkonna saastamist või või kuidas me ravime vähki. Kõik need on lahendamata probleemid, neid on tohutult ja kui, kui ma minu sõnum eesti noortele koolilastele on selline, valige oma elukutseks midagi, midagi sellist, midagi sellist, millega ta tõesti, kui te olete pensionil, vaatate oma elule tagasi seda mõtet, et ja kui mina andsin oma panuse, et kogu maailm, meie laste ja lastelaste jaoks oleks veel palju ilusam, kui ta oli enne Mart Noorma, suur tänu, Ma arvan, vikerraadio kuulajad on väga õnnelikud, et te teadusaasta saadikuna liitusite meie saatega lõpp hea, kõik hea ja olite tänaseks külaliseks. Kahtlemata tuleb loota, et Eesti teadlased ja nende panus maailmateadusesse üha suureneb ja tegelikult juba väga paljuski täna Eestis tehakse maailmatasemel tippteadust tihtipeale Nendel teadlastel endil lihtsalt ei ole aega Eesti inimestele seletada seda, et millega nad tegelevad, aga jääb loota, et teadusaasta jooksul jõutakse sellega rohkem tegeleda. Aitäh saatesse tulemast ja kohtumisteni.