Hea külaline. Tänane stuudiokülaline on Konstantin Vassiljev Eesti jalgpallikoondise aju. Ja võib öelda ka heas mõttes niiditõmbaja. Tere tulemast. Tere päevast. Viimased 13 kuud on olnud sinu jaoks väga olulised. Kõigepealt 11. detsembril 2010 sündis teie perre tütar, nimeks Valeria. Ja väga edukaks kujunes ka jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valiktsükkel. Me jõudsime nii kõrgele, kuhu me varem jõudnud ei ole, nimelt jõudsime play-offi. Kõigele lisaks oli sul väga resultatiivne jalg selle tõttu, et sügisesteks mängudes või tegelikult, kui me alustame juba kevadisest mängust Eesti Serbia ja võtame sügisesed mängud juurde, lõid sa Eesti koondise eest viis väravat. Kõigele lisaks valiti sind Eesti aasta kodanikuks, 2011. Olid need kõige ilusamad 13 kuud, kui me hakkame peale su tütre sünnist ja lõpetame nüüd aasta lõpuga sinu elus No võib öelda nii, et ikka olid ja ikka need spordisündmused ja kõik see terve aasta tõi mulle. Väga palju ja vahetasin kaks klubi. Ja siis need tõepoolest head jalgpallikoondise mängud ja need tulemused, mis me saavutasime enam väga kahju. Kahju, et see viimane täpp ei olnud nagu paigas, aga ikkagi me tegime suurt tööd ja. Ikka pakkusime inimestele midagi head, sel aastal ma arvan aga kindlasti see, noh mis seob perega ja tütrega ja naisega, see on, kindlasti oli väga uus kogemus ja väga huvitav kogemus ja loodan, et edasi läheb veel huvitavamaks ja põnevamaks ja ilusamaks. Kas juuni päev aastal 2009 oli ka üks olulisemaid sündmusi sinu elus, kui sa kui sa oma abikaasa Jana abiellus? Ja, ja kindlasti see oli väga tähtis päev ja. Meie jaoks kui rääkida sellest, siis tõepoolest seal oli see täpp pandud, ses mõttes ei tähele panna seal täpi ja, ja kuidas on abikaasaga kohtasid, missugune on teie lugu? Me õppisime koos esimeses klassis juba. Aga siis pärast seda üheksa aastat me 11 ei näinud. Ja siis jälle gümnaasiumis kohtusime. Ja kolm aastat õppisime koos gümnaasiumisse siis viimasel aastal juba viimasel poole aastal gümnaasiumis hakkasime koos käima ja vot. Nii ta läks, nii ta läks ja kas abikaasa on igal sinu mängu hulga staadionil kohal? Ei ole hiigelmängu kodus ja, ja ikka viimasel aastal oli ikka väga raske olla alati staadionil, aga enam-vähem ta proovibu seal olla. Kahjuks esimest korda, kui ta tuli pärast suurpausi Iirimaa mängu vaata vaatama, siis kahjuks lihtsalt halb tulemus, aga äike ikka. Kas see oli rituaal, et oma pulmapäeval te käisite läbi ka Alegoki murult? No maei nimetatakse taritena rituaaliks, aga see oli meie selle ideed, kui nagu minu ja siis juba meie elus Holland nii suurt osa võtnud ja. Siis me küsisime floora juhtkonnaga käest, kas on see võimalus, et pärast Portugali mängu või veel need väravad on paigas ja me tuleme nüüd tunni aja, võtame ja teeme pildi ja siis nad ütlesid, miks mitte. Ja suur tänu neile selle eest. Ja kindlasti see oli väga üks huvitavamaid osa sellel päevast, ma arvan. Kuidas sa jalgpalli juurde sattusid, vanemad viisid või on see su enda valik? Me maa elanud oma terve elu Maardus ja seal seda teha väga lähedal ja minu isada oli. Et aga noh, iga nädal kaks, kolm korda mängis seal staadionil, mina olen alati kaasas ja siis, kui tuli võimalus jalgpallisektsiooni minna, siis ma proovisin ja siis mul juba hakkas meeldima ja mingit juba teist teed juba ei olnud. Ma vaatasin pealtnägijat, kus olid ühed sellised päris haruldased videokaadrid väikesest kostja Vassiljevist, kes oli väiksem kui enamik teisi kaasmängijaid, aga kes väga osavalt juba tribla ütle, kas sa oma sellise koha välja kul? Leidsid juba tollal, noh, et niimoodi, et sa oled väga hea tribla ja oled omandanud väga hea löögi. Ja samal ajal ütleme, Eesti koondises kõik niidid jooksevad läbi sinu, et kas, kas see hakkas kujunema? Poisipõlves no enam-vähem ja ütle niimoodi, alguses ma veel mängisin ründes, kui kõik kuld veel väiksed ja siis oli natuke lihtsam olla ja aga siis pärast, kui kõik hakkasid kiiremini kasvama, siis ma treener leidis mulle koha keskväljal. Siiamaani mas seal mängin ja ma arvan, et see on ikkagi õige koht minu jaoks. Ma juba lapsepõlves, sest hakkasin juba need asjad, trennid nagu löökid ja kõik need pikad söödud, sest noh, keskel meheks on see väga olulised asjad. Räägi oma poisi ja noorukipõlvest Maardus natukene räägi natuke oma perest, paari sõnaga, kus sa kasvasid ja nõnda edasi. No meil on mu vanemad, tulite Eestisse kuskil, ma ei tea, 40 aastat juba tagasi, ma arvan et selles mõttes mina ja mu vanem õde Svetlana, sündisime juba siin Tallinnas. Ja elasime oma terve elu Maardus. Noh, mis me ikka tegime, mängisime, mina vähemalt mängisin jalgpalliõues, meil oli väga selle suur hulk poisi õues, kes tahtis jalgpalli mängida ja alati mängisime noh vähemalt seitse, seitsme vastu vähemalt. Alati oli huvitav ja koja ummikust õhtuni välja õhtuni mängisime ja kooliasjad, kõik need ma ka ei unustanud ja ma proovisin tublisti seal õppida, sest noh üks nagu vanemate ütlus oli selline, et kui tahad Jalgpalli mängida siis pead peale õppekooli, seal peab kõik olema ja et meid ei kutsuti sinna ja et mingid mingi seal asjad Teet halvasti. Ja mina ütlesin hästi ja lõpetasin gümnaasiumi ja võib öelda kusjuures hõbemedaliga, jah, jaa. Medaliga. Võib öelda, et noh, vanemad alati toetasid mind ja toetavad siiamaani. Mulle absoluutselt ei meeldinud füüsika, sul füüsika ainukene oli ja ma ei ütle, et mulle ei meeldi mööda ja noh, mõni juhtus, ma, ma arvan ikka kuldmedaljoni ei olnud väga lähedal ja aga hõbemedali selle, mis su lemmikained olid ikka ma need reaalained rohkem mulle meeldisid, kusjuures mul ka need kirjandused, sellised asjad, filosoofia ja kus on väga palju rääkida ja arutleda midagi siis selles mõttes mulle ka meeldis, nopib keeled. Selles mõttes mul väga palju neid eelistusi ei olnud. Mina olen kuskilt kuulnud, et su hüüdnimi olevat olnud professor mingil ajal. Kas see vastab tõele või on see kunstiline liialdus? Või võib ka nii öelda liialdus ja, ja mõned mõned inimesed, vot seda sõna. Esimene, kes seda kasutas, ma arvan, oli juuridži tõlgin. Sel ajal ta oli Levadia spordidirektor ja siis ühes intervjuus kasutada seda sõna. Siis seal see asi hakkas. Missugused su hobid olid koolipõlvest kogusid Morke näiteks või? Marcyama ei kogu õigugemalt, aga nüüd et noh, me ju ütlesime fondikut või mingid need lepikud. Kui sa närimiskumme sööd, siis vaatad, mis siis pärast hakkasid need noh, mingi sündmustega seotud ja mingis seeria ja euroga või eurojalgpallieuroga Ma arvan, või maailmameistrivõistlusega selles mõttes. Aga no näed, juba juba Chibs olid need GPSid kõik need asjad olid, aga väga tõsiselt ma sellega ei tegelenud, et ikka jalgpall oli alati esimene seal kohal. Kusjuures ma proovisin ka mängida natuke lauatennist ja natuke maale ka, aga noh ikka jaakpall võitis oma. Kui sul praegu jääb jalgpalli ja naise ja lapse kõrvalt aega üle, mida sa praegu teed, siis oma vaba ajaga, mida sa käid sa teatris, loed sa midagi? Ma nagu püüab seda tegema. Aga kahjuks praegu väga palju aega ei ole, sest puhkusel noole alati koos perega ja ikka laps on praegu ei ole veel nii nii kasvanud ja et alati üksi teda kodus head. Ja noh, need teatri ja kõik, need asjad on vaja Aadi natuke planeerida, aga meie eluga see on natuke väga raske. Õde on sinust vanem, millega õde tegeleb? Ta juba kaheksa aastat elab Inglismaal ja tal on seal pere ja kolmeaastane poeg seal enne mõtis ja praegu töötab ja kõik läheb seal meil normaalselt. See, ta on raamatupidaja, ta töötab seal ühes firmas ka numbrid ja reaalained. Jah, ja jah, ja siis kohtume nii palju, kui on võimalik. Noh, see kõige suurem võimalus alati kohtuda, vot praegu detsembris-jaanuaris sel aastal. Tema tuleb siia oma poega siis jaanuaris näeme jälle. Eelmisel aastal oli meie seal vot nii, see läheb. Sa ütlesid, et sulle siiski kooli ajal reaalained meeldisid, ütle, kas aga elus oled realistlik inimene. Realist, pragmaatika. No mingis mõttes olen ka ikka. Ja Eesti jalgpallurid peavad natuke idealistlikult ka olema, ma arvan, kindlasti ja, ja selles mõttes ma, ma arvan, mul on mingi tasakaal leidnud. Ma, ma alati olen valmis halvemaks. Aga loodan, et paremaks. Ja selles mõttes see aitab elus mingid asjad üle elada. Natuke lihtsam. Kas keegi koondisest pärast null, kaks kaotust vääridele ja sina ise uskusite tsükli lõpuks tuleb niivõrd võimas resultaat 16 punkti siis valiktsüklis ja kui me liidame selle ühe punkti veel juurde, siis ütleme kogu EMI tsüklis ikkagi kogus Eesti koondist 17 punkti, see on parima resultaadi kordamine. Aga siis, kui Me kunagi ammu kogusime 17 punkti, siis olid meie grupis Luksemburg ja Liechtenstein, selle võrra oli meil ilmselt lihtsam, aga seekord. Fääri saared tegid meile ikka Baba. No ma ei ütle, et me arvanud, et oleme armunud. Oota, ja, ja ma, ma, me rääkisime ja ma ütlesin, et tagu, mis juhtus, no kaotus on kaotus, aga kolm mängu, kui võidame, kõik on, siis kõik on võimalik. Kindlasti naa, kuusk peab olema, aga ikka see realistlik käitumine ja suhtumine, see aitas seda tulemust saavutada. Ma arvan, et kõik me selle suvebaasi jooksul saime aru, mis, mis läks halvasti. Miks need tulemused olid, niisiis need? Sõpruskohtumises tahtsid ka mingeid asju, et aru saada, mis juhtus, noh mis peab teisiti olema. Ja ma ütlen, Türgil kaotus, null kolm, kes tahtis, Ta leidis seal positiivse asju, seal oli null, kolm kaotus, aga kes tahtis, leidis seal neid positiivseid asju, mille peale on vaja ehitada midagi suuremat. Ja lõpuks. Me suutsime Sloveenia ekse Põhja-Iirimaks olla nii valmis, et neid meeskondi alistada. Ja ma arvan, see oli väga tähtis, et pärast ma, ma ma ei nimetaks seda kriisist, aga lihtsalt pärast seda halvast seeriast seeriat me suutsime leida aeti uut platvormi, kust jälle Ja Tarmo Rüütli uskustes kogu aeg. Ma olen selles kindel. Oli jah, kindlasti kindlasti, ja ta oli, ma arvan üks neist, kes esimene, kes uskus alati, et kõik on võimalik ja see, mis juhtus, sfääride oli, no lihtsalt. Tõepoolest noh, ei ole hea päev mul sauna, mina nimetasin seda tööõnnetuseks, noh jah, ja mida ikka juhtub, jah, ikka juhtub, kindlasti me seda ei tahtnud, inimesed Eestis loomulikult. Aga mis siis sellest, ma arvan, ilma selle kaudu seda ei juhtuks, ei juhtunud seal neid kolm. Kui südamesse meeskond võtab seda kriitikat, mis on kaotuse järel lehtedes ja portaalides ja kuidas kõik motterdavad No igaüks erineva öelda, aga ma arvan, ikka võtame, sest see puudutab meid ja puudutab meie lähedaste. Sest kui me sõidame ära ja mängime seal oma klubides, siis ikka meie vanemad me lähedased eest on siin elavad ja näevad, kuulavad seda, asja loevad võib-olla tihedamini kui meie. Ja no see on üks asjadest, mis aitab ka, või pole uut motivatsiooni leida ja uut jõudu juurde saada, et noh, kõik nii juhtub ja jalgpall selles mõttes aga loomulik spordiala, kus saadi võid võita või kaotada ja üks iganes, mis mänguga mängupilliga ses mõttes õnne, küsimus on ka väga-väga suur suur osa jalgpallist maana. Kui tõsiselt sina konkreetselt võtad seda, mida kirjutatakse meedias või ütleme, mida räägitakse elektroonilises pressis, no seda sa enamasti ei kuule, sellepärast et sa oled ise väljakul sel ajal, kui tele ja raadio kommentaatorid oma sõnu ja mõtteid ritta seavad, aga noh ütleme mida kirjutatakse meedias, läheb see sulle väga hinge või lihtsalt ei tohi lasta ennast sellest sinu arvates häirida. No ühest küljest küll ei tohi ennast nagu häirida panna, aga maad Põhjendatud kriitikat ja adekvaatselt mitte lihtsalt mingeid sõnu. Ja, ja see, see on, ma arvan, väga tähtis ja ja kui seda ma mul õnnestub leida, siis ma seda võtan ja analüüsin me ikka kõik, mõtle pärast mängu, mis läks halvasti kas hästi ja ja kui keegi arvab, et pärast mängu mu eilse ei ütle selle peale, siis me ikka mõtleme ja iga meie uus kohtuda koondisel algab sellest mis me tegime heas mängus, halvasti, sest alati on vaja arendada ja oma mängu parandada. Ja noh, omat nõrkusi ka likvideerida. Tunnustus on selline edasiviiv jõud, kui palju neil on mängu ajal platsil meeskonnakaaslasele aega öelda, et kuule, väga hea sööt oli või hästi tegid, kas platsi peal on ka sellist? Sõrme näiteks. Ja ikka haiga, seal selleks on aega väljakul me kui on selleks selleks põhjus ja ja võimalus kindlasti teeme, sest see aitab igale ühele ja kui näeme, et idee oli hea ja aga tehniliselt ei õnnestunud, siis ka seda maati praamitehasest. Vigu tulevad alati ja neid nende ei saa üldse jalgpalli mängida. Nii see on, ilma vigadeta ei saa kunagi jalgpalli mängida, aga me kuulame ka ühe sinu soovitud loo, see on Mobymekvernideont varribi p. Kas sellel on ka kuidagi jalgpalliga seosed? Et kui läheb kehvasti, et ära ikkagi väga muretse ja ja ole õnnelik? Nojah, see õlu on kindlasti selle aga mitte jalgpalliga seotud, aga eluga, kus on võib-olla need probleemi rohkem kui jalgpalli ja kui ikka on vaja säilitada oma pead rahulikumad ja kõik otsused, mis me teeme, peavad olema natuke külma peaga tehtud ja ilma mingit suurt närvi sees. On sul elus olnud selliseid raskeid momente, kus ütleme selle laulu idee, varribi, häppi natuke. Ta kindlasti ka iga aasta, ma arvan, tuleb mingi selline hetk ja ja noh, vähemalt sellel aastal oli, et noh, viimasel poolel need klubi asjad väga hästi ei läinud ja samas ka selle luu on ka natuke lihtsam neid asju kõiki lähevad. Meisis Bobimecrerrin tõudvarri. Millal sa enese jaoks teadvustasid, Konstantin, et sinust tuleb professionaalne jalgpallur. Millises vanuses? No ma tahtsin sellega tegelema, noh vähemalt 10-st juba. Aga ikka tuleb professionaalseks. Kyll 15 aastane, Ma arvan, ma olin. Ja ma sain aru, et ma tahaks sellega ka raha teenimine. Ja miks mitte, aga kindlasti selleks oli väga pere toetus selles peres ja sest noh, kui me hakkasime oma esimest traat teenima, siis noh, kuskil ehitusplatsil need palgad olid 10 korda suurem. Meil oli usk, et ühel päeval see võib gaasi muutaja jalgpall võib meile tuua väga palju ja selles mõttes võib-olla selle, kui hakkasime juba tulevase abikaasaga käima, siis see oli ka selline. Murdmas hetk selle, kus temale ka oli vaja selle usku natuke seisundis siseneda, nii et see, see toob meile seda, mida vähemalt mina tahan ja see tuleb meile kasuks. Temal oli ka kahtlusi mingil najal. Kõrvaltvaatajana ma olen jälginud sinu jalgpalluri teed, et sinu teelevadiasse ehk siis juba profimeeskonda läks küllaltki lihtsalt. Aga kuidas oli tegelikult? No seal lihtsalt olnud oma, kui me mängiksime talle jalgpalliklubis juba esiliigas, siis meil oli kaks varianti, Flora või Levadia, me olime koos Dima Kruglovi ka. Ja valisime Levadiat sellel ajal siis mul sel ajal oli väike seljavigastus ja ma kohe ei saanud trennidega hakkama. Aga tema juba tegi trenni, siis oli frangu pangeeritreeriksele Vaanias, kui me tulime ja mind saadeti teisel Levadias, kus Valeri mandariin kooli treener. Ja ma olen seal mänginud pool aastat või vahetan ühe aasta, ühe aasta ja terve aasta ma mängisin seal. See oli Levadia Tallinna, mängisin seal ja siis aasta lõpus juba põhimeeskonnas tule treeneriks Tarmo Rüütli. Levadias kas see oli väga lihtne või ei ole maitia. Aga sellel ajal ikka meeskonnas on nii palju kogenud mängijad ja eriti keskväljal. Et ma igal juhul ei arva, et ma kohe hakkan seal mängima ja mingit väravaid lööma. Noh ees oli ja Mati paaria Maksim ris kooria kostjana kesis oli juba Aleksandr Dmitrijev ja selles mõttes noh, keskväljamehi oli nii palju, kõik on väga kvaliteetsed ja end tõestanud Eestis ja mitte ainult Eestis. Aga siis tuli ettevalmistus, mängisime mängu ja siis no ikka see treeneriusk ja toetus oli nii suur, ta andis mulle võimalust ja siis läks kohe algusest väga hästi, et kohe esimeses mängus võitsime Florat ja ma olin esimese värava. Ja sellest kõik hakkas pihta. Ja meie koos Tarmoga ja kõik see edukad aastad Levadias ja noh, iga igal juhul oli väga selline edukas periood karjääris. Sa viisid jutu Tarmo Rüütlile, ma küsin. Milline oli Rüütli fenomen Levadias ja milline on Rüütli fenomen? Eesti koondisesse on omamoodi unikaalne treener. Ma tean, kui palju tema käekiri erines välismaa treenerite turdersoni. Arno Payperssi jälle uusi käekirjast. Hollandlased nagu omamoodi tegid sellise väga karmi piltlikult öeldes meeskond jalutas käest kinni välismängudes teatud kellaaegadel ja hilinemised tuli trahvi maksta või, või osta tort või midagi sellist. Rüütli ilmselt on vabameelsem, aga milles siiski seisneb Tarmo fenomen? Selles mõttes kõik tema otsused on tehtud külma peaga ja Rahu peaga, see see ja see on väga tähtis, et ma arvan, kui sa oskad rahulikult rääkida inimestega, kui kõigile läheb halvasti, see on väga tähtis, kui kõigile hästi, kõik, me oleme väga targad ja võime väga palju arutleda, mingit head sõnu leida, aga kui kõik läheb mitte plaani järgi, ütleme niimoodi, leida võib-olla mingeid teisisõnu, aga selgitada inimestele, et Me ei ole nii halvad, kui tulemus näitab seda. Ja võime olla paremad Levadias ja, ja praegu koondises võime öelda, et olid väga head mängijad, alati olid väga head mängijad ja kõik kogenud noored ja ja kõikidega ta suts leida sellist ühist keelt ja kõigile ta annab võimalust end realiseerida ja nii õliga koondises, nii oli ka Levadias ja sellest ka põhineb kõik need tulemused, mis ta saavutas. Sest kõik me oleme, noh, täiskasvanud inimesed ja kui me tahame olla professionaalide, ehk siis me saame aru, mis on hea, mis on halb ja mitte ei ole õpetada. Et me ei saa minna magada pool 12, et me peame pool 11 ja ükskõik kus, kui sa ei taha ma arvan, see on. See on tema eelis välistreeneri ees, ma arvan ikka ta annab inimestele võimalust valida, mis on õige ja mis kõige tähtsam aru saada, mis on õige, annab hingamisruumi. Sa hindad treeneritööd väga ilusti siin ma tahtsin küsida, et jalgpalluri karjäär ei kesta igavesti. Oled sa mõelnud, mida sa teed ise selle karjääri lõppedes, kas sa jääd jalgpalli juurde? No tahaks, aga kas jätkata jaakpalliga kas, mis positsioonil või kuidas hakkab toimuma, ei tea veel. Aga kindlasti ma tahaks proovida, treeneriks võib olla küll noh, aastad veel näitavad, kas see sunnib või suvi. Aga noh, kindlasti ei taha lihtsalt seda jalgpallielust raisata. Mis unistus on jalgpallurina, kuhu sa arvad ennast reaalselt jõudvat? No unistus peab olema kõrge, et midagi saavutada, selles mõttes. Unistus jääbkis, et jääb selleks, et kuskile koondisega jõuda. Et finaalturniiril, et ma arvan, et vähemalt loodan vähemalt veel kaks võimalust, tuleb. Siis noh, et loodan, et see permi jaam Karl ei ole viimane peatusklubi karjääris ja kindlasti tahaks proovida veel kuskil tugevamas liigas kas õnnestub või ei õnnestu, kui kui väga hästi läheb, siis Itaalias või Hispaanias, aga noh, siis vaata ja selleks on vaja väga palju tööd teha ja loodan, et elu veel annab võimalust selleks. Permis võetakse sind oma inimesena või peetakse välismaalast. Nii ja naa, et lähen sest ma väga võõras inimene ei ole seal mul seal permis sugulased elavad ja ma olen seal 20 aastat enne ma ja kui nad teavad, et maale oli seal ja Mul on läänest inimesed seal siis ikka võtavad nagu. Aga kui ma mängin ikka Eesti koondise ikka, ma olen välismaalane ja ja naases nende kahe sellise noh lavale ja, ja vastu, aga tasakaal on hea. Mis linn see pärm on, räägi paari sõnaga. Ma olen päris palju Venemaal käinud, aga ma ei olnud permi juht. Selletaoline vene maali, ütleme niimoodi, kus elavad, noh, umbes miljon elanikku ja suur on arenenud palju, aga on väga palju asju, mis võib veel areneda ja on vaja veel areneda. Selles mõttes midagi erilist kultuuri mõttes või ma ei tea, sellise poliitika mõttes või? Ökonoomika mõttes seal ei ole. Aga inimesed, tänavad vaatavad jalgpalli ja teisi sporti kaasel. Kaasa on seda vist võrrelda ei saa, sest kui me võtame spordi mõttes näiteks, siis Kaasanis, on Kaasani rubiini jalgpallimeeskond väga tugev jäähokimeeskond vars väga tugev, korvpallimeeskond UNIX ja isegi males on nad suutnud kunagi Garri Kasparov värvata ja võitnud sellega maailma klubide karikat. Berman vist natuke. Kuna NO tõepoolest teistsugune ja Kazan on selles mõttes selle omapärane linn, sest see on Venemaa ühisnagu Tatarstani riigi pealinn ja seal ikka naftaraha leium ja, ja üldse raha liigub väga palju. Ja see universaal tuleb 2013, ma arvan seal ja et väga paljud spordiobjekte ja kõik need asjad arenevad nii kiiresti ja on suur finantsressurss on nii suur, et see võimaldab lühikese ajaga kõik asjad ehitada ja arendada. Berman tõepoolest, selles mõttes väga teistsugune linn. Kahtlemata on seal ka teistsugune jalgpallikultuur, kui on Euroopas, kas, kas klubi jälgib sinu Eesti koondise mänge ka ehk et kui sa oled Eesti koondisega teinud mängu väga hea või väga halva mängu ja sa lähed tagasi klubisse, siis nemad ütlevad sulle, et kuule, et meie nägime hoopis nii, et see oleks võinud hoopis, et oleks võinud hoopis selle mängu lahendada nii, või teha hoopis nii. No ikka vaatad, ikka, vaatad ja ma arvan, nende jaoks ka on väga tähtis, et neil on koondise mängijad ka olemas, on ikka. Isegi kui eesti reidi keel nii suur ja kõrge ikka Venemaa klubides väga palju neid koondise mängijad ei ole. Ja just siin, allpool klubides ja, ja keskpool. Ja kõik nad jälgivad ja räägivad ja õnnitlevad, kui kõik läheb hästi ja arutlevad, kui mingid halvad mängud juhtuvad ikka ikka elavad kaasa ja alati soojad meile õnne ja ikka enne playoff mängude lootsid ka, et me meil õnnestub. Kahjuks hõimast. Milline on sinu roll Ambgaaris võrreldes Eesti koondisega, sest on teada, et Eesti koondise mäng jookseb läbi sinu ja Tarmo Eesti koondises annab sulle ikkagi üsna palju tegutsemisvabadust, aga, aga kuidas see on võrreldes Ambgaariga, milline on sinu osa angaaris? No niimoodi siiamaani me seda veel ei ole läinud, ei ole leidnud ja ei ole leidnud ja selleks ongi kaks kuud jaanuar ja veebruar, et need asjad parandada kohta endale leida, seal võib olla ka treeneri jaoks, need kuud on ka väga tähtis, kus arusaamiseks, et kas ta tahab mind üldse kasutada või ei taha. Sest noh, selline sügisperiood ei ole nii hea vigastuse tõttu oli kuu aega ma väljas ja kui see trenni ja vahetus toimus lihtsalt faasis treener kasutas neid mängijaid, kes ta rohkem nägi kes olid natuke paremini valmis. Aga ta andis Mulle teada, et ta tahab mind näha jaanuaris vähemalt laagris ja et mingid trantslerist jutt üldse ei käinud. Kas pere on sinuga kaasas permis või on nemad Tallinnas? Kui võimalus on siis alati kaasas. Aga noh, need järgmised kaks kuud, jaanuar ja veebruar, kui ma olen alati laagrites, siis nad kindlasti elavad siin. Aga proovime ikka olema, olla koos nii palju kui võimalik, kus neil need laagrid on? Esimene on Montenegro siis teine Küprosel ja siis viimane Türgis. Sa rääkisid enne Tiima krobloovist, vist olete päris head semud teemaga, kuigi ütleme, profijalgpalluri karjäär on viinud teid ikkagi üsna kaugele teineteisest. Teema õppis Tallinna Ülikoolis, ta oli kehakultuuri erialal, et kas sina pärast keskkool ei olnud ka mõelnud kuhugi ennast täiendama, minna või oledki juba kusagil? Ma õppisin poolteist aastat Tallinna Tehnikaüliülikoolis energeetika erialas, nii aga siis tuli lihtsalt see hetk, kus oli vaja valida. Ja noh, valik oli selles, noh, ses mõttes oli lihtne, sest jalgpall oli mu elus juba umbes 15 aastat ja noh, sellega ma küll ei hakanud ohverdada, ütleme niimoodi. Jätsime seda täiendust. Edasi, aga noh, mis toob elukas, ma jätkan sellega, ma ei tea. Aga raske öelda, praegusel hetkel ei kavatse ikka sinna minna, ikka tahan proovida ikka jalgpalliga. Kõik need asjad, klaarid. Mainisid paar korda siin eelnevas jutus vigastusi. Kui kergelt sul vigastused tulevad? Siin Raio piiroja ninaluu purunemistest saanud peaaegu iga nädal. Ninaluu öeldakse, no. Ütle Emadi selle vigastuse emis tulis praegu sügisel. Mul oli väga sellelt hea periood kuskil kolm-neli aastat, kus ma tõepoolest seltsis on neid vigastusi ja mängisin Sloveenias iga hooaega noh, 36-st vähemalt 35 mängu ära. Ja neid võib olla ka, oli see seotud sellega, et kõik mängud mängitakse, on muru peal. Ja võib olla ka see vigastus, tuli praegus just selle eest, et see kate oli vahetatud nii kiiresti. Koes Keeniast, Põhja-Iirimaast ja siit Eestist tulin need koondise mängudest ja kohe esimene mäng oli kunstmuru väga lööke pausi jooksul pärast. Noh. Ja võib-olla see lihas ei ole taastanud, oli väga väsinud ja lihtsalt ei ole, ei olnud valmis selleks ja kahjuks igastahes tuli. Aga loodan, et väldin neid ilusti edaspidi ja proovin selle ettevalmistusperioodil nii valmistada, et mängida vähemalt olla valmis mängimiseks aeti. Nad tehismuru on üldse vest, jalgpallurite nuhtlus, eriti meie kliimas, kui hakatakse mängima juba siis, kui on miinuskraadid väljas. Mul on ikkagi paljud eesti jalgpallurid nii koondislased kui mitte koondislased kaevanusetega. Et see on ikka väga karm värk, et mängi, mängi umbes nagu asfaldi peal. On nii, on nii ja väga hästi, et Alekokis praegu panid uue seda väljakut ja kindlasti aitab ka see, et seal on soojuse all. Aga lihtsalt noh, teistel linnadel ja klubidel ei ole võimalust seda soojust ka panna. Ükskõik, kas on sul seal, kus muru häälega või ei ole, kui miinuskraadid panevad siis see jäine väljak ja ikka väga kõva ja noh, mingit väga head jalgpalli näidata seal noh väga-väga raske. Sa oled sündinud aastal 1984, seega praegu 27 aastane, seega on sul kindlasti kolm-neli aastat veel antud seda väga head jalkat palluri aega. Et Eesti on väike ja selle tõttu ka meil on mängijate valik väiksem kui suurtel riikidel. Meie jalgpallitraditsioonid, kuigi enne teist maailmasõda oli täiesti olemas, aga vahepeal ikkagi jalgpall oli väljasuremise äärelt tulnud uuesti tõusmas, aga üks hea aastakäik ongi see, 1984. Peale sinu on 84 sündinud Dima Kruglov. Peale selle on Enar Jääger, Jarmo Ahjupera, Sander Post, siis tuleb 1985 26 aastased, kus meil on olemas siis Ats Purje, Tarmo Kink. Siis tuleb 1988, kus meil on Ragnar Klavan, Ragnar Klavan, jah, muidugi supermees sellest aastakäigust. 1988 on meil olemas Sander Puri ja on olemas Kaimar Saag. Ja siis 1989 Sergei Zenjov. Et kõik aastakäigud ei ole nii viljakad, näiteks aastat 1986 87 on praktiliselt tühjad, aga see vist on väikese riigi eripära. Igast aastakäigust ei pruugi tulla häid mänge. No ikka ei pruugi, ma arvan ja, aga ma arvan, meie ja meie ajal vähemalt tollise jalgpallikoolide süsteem ja need kõik treenerid olid kvalifitseerunud ja nad kindlasti neil kindlasti oli, mis meile anda ja me võtsime kõik paremat, mis oli võimalik. Ja võib-olla sellepärast ikka kõik need 84 85 86 aastat noh, tulid välja ja kui me arutlesime varem kui näiteks palju koondislasi Talle apoli koolist tuli siis sellest koosseisust ma arvan, on praegu kuus või seitse sest ka Aleksandr Dmitrijev on Tallinna polikoolimängija, siis Joel Lindpere, siis Tarmo Kink, Ats Purje, mina, Dima Kruglov. Siis ka. On näha, et Viljandi jalgpallurid Ragnar sander poest Jarmo Ahjupera ikka on näha, treenerid andsid tulemust selles mõttes. Kas praegune süsteem annab selle, keegi ei tea. Ja ma ka ei ole, ei julge öelda, et annad, sest see praegune litsenseerimine, treenerite maa, ma ei oska öelda, kas see on õige Sammeeri jaoks või ei ole. Et kui, kui rääkida laste treeneritest, ma arvan, ma arvan ikka, ma olen kindel, et lastele treener peab oskama ka näidata, kuidas ja mis teha. Aga ma loodan, et need üheksakümnendat aastat kaduvad meile mingit head mängijat siis sest kindlasti oli aasta jooksul järgmise viie aasta jooksul tuleb verevahetus. Ja see peab toimuma niikuinii, aga kuidas? Valus tuleb valusalt ma ei oska öelda, ma loodan, et väga valusalt heitule. Kas sa näed endale konkurenti kasvamas või mantlipärijat? Ma ei vaata praegu maid. Pähe lõpetada madaam Ella olla paremaks ja selles mõttes Keegi kindlasti kuskil kasvakes sinu positsiooni väljakul hakkab ohustama, et tuleb istub pingi otsa peale platsina. Tarmo Rüütli kutsubki vägi istuda pingi peale, siis ma kindlasti hakkan mõelda selle peaga praegu. Ütleme ausalt, praegu oleme. No praegu tundub küll kõik, kes on koondises, on teada ja mingit teist varianti praegu, et kindlat teist varianti, kes võib nii kiiresti tulla nagu näiteks no seda tegi Sander Puri või Sergei Zenjov, nad tõesti nad tulid ja kohe hakkasid mängija sellest mängijat Maadma praegu kahjuks ei näe. Mõnes mõttes kahju, neid võiks olla väga palju. Ütle lõpetuseks kostja, milline on olnud sinu kõige õnnelikum hetk väljakul Eesti koondise ridades? Häid hetki oli sel aastal väga palju ja üldse varem oli. Aga kindlasti see Põhja-Iirimaa mäng oli mingil moel kõigi meie jaoks parim, sest me suutsime näidata. Ma arvan, kõige ilusama mängu teisel poolajal, mis me üldse näitasime, vähemalt sel aastal ja kolme-nelja aasta jooksul olen täiesti nõus. Ja just selle pärast on veel meeldivam, et see mäng tõi meile tulemust mis andis meile võimalust veel ühe sammu ette astuda. Ja vot see on tõesti kõige õnnelikum moment. Nii suurt positiivset emotsiooni, mida nüüd meile jalgpalluritel, aga kogu ühiskonnale võis ka inimestele kõik, no kui ei ole kõikidele eestlastele, siis on ikka rohkem osale. Et see oli tõepoolest õnnelikku mehed. See on hea, kui tööd hinnatakse, sest jalgpalluri töö toimub ju kõikide silme all reaalajas, et vabrikutöölise töö niimodi. Igal juhul jalgpallikoondis ja sina kui ostja pakkusite aastal 2011. Meile kõigile võimsaid emotsioone, aitäh, et sa leidsid aega tulla siia vikerraadio stuudiosse ja kuigi jõulud on möödas. Lõpetuseks kris Reia esituses laul nimega Driving hõmm for Christmas. Aitäh sulle veelkord.