Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 29.-st septembrist. Stuudios on Kaimar Eesti hakkab ette valmistama küberturvalisuse alast arutelu Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE parlamentaarse assamblee istungjärguks. Eesti haridussüsteem vajab uut õppekava, mis keskenduks lapse arengule, võimaldaks õpilastele rohkem valikuid ning lubaks lastel teadmisi omandada loovalt. Nii leiti tänasel hariduskonverentsil. Eesti kirjandus peab kogu aeg mõtlema natuke suuremaks, kui ta on, ainult nii suudame kasvõi varba ukse vahele saada, ütles kirjanik Jan Kaus Jötebori raamatumessil. Eesti Rahva muuseum tänas tublimaid kirjast saatjaid, aukirja, saatja, vaike hang ütles, et kõik on huvitav, kui seda lähemalt uurima hakata. Birmas toimusid täna taas meeleavaldused, kuid vähema arvu osavõtjatega ÜRO eriesindaja on kohal teel kohtuma riigi sõjaväelise juhtkonnaga. Ukrainas on homme valimised, kus võitu ennustatakse regioonide parteile. Oranži värvi on pealinnas Kiievis seekord vähe näha. Kesklinn on täis regioonide partei Ginist sümboolikat. Gruusia president lükkas tagasi enda vastu esitatud süüdistused, kuid kinnitas, et kõik võivad vabalt meelt avaldada. Ilmateade lubab meile ööseks paiguti päevaks mitmel pool vihmasadu. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, päeval üheksa kuni 14 kraadi. Eesti viib küberturvalisuse teema Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni päevakorda täna kohtus riigikogu delegatsioon OSCE parlamentaarse assamblee presidendi Jean-len markeriga et arutada Eesti delegatsiooni ettepanekud, lülitada assamblee prioriteetsete teemade hulka ka küberturvalisuse küsimused. Ühiselt jõuti järeldusele, et tegemist on järjest suurema tähelepanu suuremat tähelepanu ja rahvusvahelist koostööd nõudva teemaga mille käsitlemist OSCE kui suurte kogemustega julge organisatsioon julgeolekuorganisatsioon ei saa kõrvale jätta. Eesti delegatsiooni juhi Paul-Eerik Rummo teatel võetakse küberturvalisus eriteemana OSCE parlamentaarse assamblee järgmise aasta põhiistungjärgu päevakorda ning Eesti asub ette valmistama aruteluks vajalikke taustamaterjale ja resolutsiooniprojekti. Õpetajad, õpilased ja lapsevanemad arutasid täna Tallinnas Eesti haridussüsteemi valukohti. Ülevaate teeb Reene Leas. Praegu. Võtavad koolid 2002. aastal uuendatud riiklike õppekavade alusel. Kuigi käimas on järjekordne õppekavade uuendamise protsess, on osapooled arvamusel, et tõenäoliselt tuleb välja töötada täiesti uus dokumente, mille pealkiri oleks lapse arengustrateegia. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa. Ja üks põhiküsimus, mis täna on olnud, kas õppekava toetab siis õpilast valmistumiseks riigieksamiks või ülikooli astumiseks või eluks ettevalmistamist ja siin leiavad kõik osapooled praegu kõige tähtsamad õppega, aitaks isiksusel kujuneda selliseks, et saab elus hästi hakkama. Jõemaa sõnul võiks enne õppekavade ning hindamissüsteemi ümbervaatamist alustada hariduse mõtestamisest. Kool peaks olema nii õppimise, haritud inimeseks kujunemise kui ka sotsiaalse suhtlemise koht. Praeguse õppekava puudustena toodi välja suured mahud ning eri õppeainete vähenes joostatus. Ka võiks õppekava rohkem rõhku panna loovusele. Laste vanemate liidu juhatuse liikme Aivar Halleri hinnangul on suurimaks puuduseks vähene valikuvõimalus. Meil tänaseni käsitletakse õpilast kui objekti ja õppega vabariiklik on selleks, et siis raamida see õpilase teekond ära subjekt oleks siis sealt lõpuks koolist välja tulles täpselt see, mida keegi täna kuskil on otsustanud, et milline ta peab olema, vabadus on praktiliselt puudu ja need inimesed, kes on siis need ettekirjutised teinud, sisuliselt ka ei vastuta mitte millegi eest. Kindlasti on vaja koos õppekavadega muuta ka hindamissüsteemi, Lehte Jõemaa. See, et ühiskond hindab ja mõõdab koole riigieksamite tulemuste järgi, selle kohta oleme me juba ammu öelnud, et see ei ole õige. Hindata tuleb veel lisaks väga palju muid kriteeriumi jutt, kas õpilane On hea kõneleja, kas õpilane on hea suhtleja, kas õpilane on analüüsivõimeline, kõik muu, kuidas tema käitumine on kõik see tegelikult hinnatakse sinna juurde veel mitte ainult teadmisi, nagu meie riigieksamite järgi rivistame täna kooli. Aivar Haller peab praegust riigieksamite süsteemi suisa õpilasvaenulikuks. See on vägivald, kõik sellene eksamisüsteem, nagu meil tänaseni eksisteerib, ilmselgelt kahjustab inimese tervist, vaimset tervist. Uue õppekava ülevaatamise aeg kestab 2013. aastani. Kohtumised, kus kokku saavad kõik kolm osapoolt, jätkuvad ka tulevikus, loodavad nii õpilased, lapsevanemad kui õpetajad. Birmas ehk Myanmaris kogunes tuhatkond inimest tänataasianconi linna tänavatele vaatamata sellele, et valitsusüksused on kolm päeva meeleavaldajaid jõuga laiali. Pealtnägijate sõnul peksid politseinikud täna vähemalt kahte inimest. Praeguseks on avaldajad hakanud jangunis laiali minema. Birma keskosas Pakokku linnas on sajad mungad korraldanud tuhandete osale kätega rahumeelse meeleavalduse Paco, kus ei ole julgeolekujõudude kohalolekut märgata. Tõenäoliselt on mungad saavutanud kohalike võimudega kokkuleppe, et rahumeelse demonstratsiooni võib läbi viia. Täna saabus Birmasse ÜRO erisaadik Ibrahim kambaari, et veenda sõjaväelist valitsust mitte kasutama meeleavaldajate suhtes vägivalda. On kooli saabudes ei soovinud kambari kommentaar või anda või tasus kohe teele Birma uude pealinna napi Taavi, et alustada kõnelusi riigi sõjaväelise juhtkonnaga. Gruusia president Mihhail Saakašvili osales strateegilise maantee avamisel Abhaasias Kodori orus. Tema sõnul ootasid separatistid suure lootusega talve Mill ülemalt gaasion muust Gruusiast ära lõigatud, et nad saaksid piirkonna oma kontrolli alla võtta. Nüüd aga tänu vastavatud maanteele see neil ei õnnestu. Saakašvili lubas ühtlasi, et enne tema presidendi ametiajal lõpu 2008. aastal on territoriaalsed konfliktid Abhaasias ja Lõuna-Osseetias lõpetatud ning Gruusia taasühendatud. Enne Kodori sõitmist andis Saakašvili lennuväljal selgitusi ajakirjanikele, lükates tagasi enda suhtes esitatud korruptsioonisüüdistused. Saakašvili endine liitlane, endine kaitseminister Irakli ukrus Ograšviili süüdistas Saakašvilit televisioonis esinedes korruptsioonis ja mõrva tellimises. Saakašvili sõnul teab väga hästi, et need süüdistused on valed. Ograšviljon, rahapesu ja võimu kuritarvitamise süüdistusega vahistatud eile kogunes ligikaudu 15000 inimest Tbilisis meeleavaldusele, et nõuda tema vabastamist. Gruusia president märkis, et erinevalt Venemaast on Gruusias kõigil erakondadel vabadus kandideerida valimistel ja korraldada meeleavaldusi. Opositsioon on lubanud presidendivastaseid meeleavaldusi jätkata, sest nende sõnul on Saakašvili vilets liider, kes juhib korrumpeerunud valitsust. Ukrainas on homme valimised, koha pealt annab teada Vallo kelmsaar. Homne valimispäev on vähem kui kolme aasta jooksul juba viies meil Ukraina elanikke valimisjaoskondades oodatakse. 2004. aasta lõpul kujunesid presidendivalimised lõpuks kolme vooruliseks. Mullu kevadel olid korralised parlamendivalimised ja siis sai kõige rohkem hääli regioonide parteid. Kuigi valimispäeva õhtul teatasid nimetatud oranžid poliitjõud, et on valmis juba järgmisel päeval koalitsiooni koostööleppele alla kirjutama võttis lõpuks peaministri kabinetis koha sisse ikkagi regioonide partei esimees Viktor Janukovitš. Oranži värvi nüüd Kiievis vähe näha, vaid äärelinna magalarajoonides märkasin mõnd üksikut oranti telki. Kiievi kesklinn oli aga eile ülekaalukalt regioonide partei heledinast. Likuda ja mitte ainult Kiievi kesklinn. Kiievist tapeti teistesse linnadesse tervitusi, sest ta oli loodud otslane teletüld kampaaniaürituselt. Regioonide partei on lubanud läbi viia referendumi kolmes küsimuses. Need on Ukraina riigikeele staatuse andmine ka vene keelele liitumine rahvusvaheliste plokkidega, mille all mõeldakse peamiselt NATOt rajooni ja oblastijuhtide otsevalimine. Ja lubatakse ka palju materiaalsemat. Kui valitsus hakkab juhtima Viktor Janukovitš, tõusevad riigiteenistujate palgad aastas kolm korda, suurenevad pensionid. Juba järgmisest aastast on tudengitel stipendium neli ja pool korda suurem, kulutas regioonide partei, poliitik, Erakonna esimees Viktor Janukovitš lubada ehitada ühtmoodi võrdselt nii ettevõtjate, keskklassi kui ka vaheti. Ukrainat saab avarate võimalustega riik lubab praegune peamine peretõdedes samas, et selleks on vaja leppimid, usaldust ja teineteisemõistmist. Olgu teineteise mõistmisega kuidas on, kuid koostööoskust pole Ukraina poliitikud viimastel aastatel näidanud. Ja kuigi Viktor Janukovitš kutsus rahvast lootma, uskuma ja armastama, ei suutnud kampaaniakorraldajat inimesi Maidanil skandeerima vabastada ja meeleolu pidi tõstma muusika. Teised erakonnad nüüd eile õhtul nii linnapildis kui ka teleprogrammid pea märkamatuks. Kõik küsitlused näitavad, et regioonide partei peaks homme saama ülekaaluka võidu Kiievi päevakajale. Vallo Pedusaar. Eesti Rahva Muuseumi sõprade selts pidas mihklipäeval meeles tublimaid kirjasaatjaid, tutvustas talu leiva valmistamist Vambola Paavo käis kaemas. Kaunis ilm oli mihklipäeva ettevõtmisteks raadil suisa loodud. Eesti Rahva Muuseumi sõprade selts tunnustas oma värsket auliiget, kes sai kaela suure hõbemärgi. Vastne aukirja saatja vaike hang on Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi sekretär Sirje Madisson sõnul teinud oma tööd südamega. Talletatu väärtus on aga hindamatu. Aastakümneid on vaike käe ja mõistuse ja tahte läbi Eesti Rahva muuseumi fondidesse lisandunud tuhandeid lehekülgi üleskirjutusi, fotosid, kaarte, seda materjali, mille väärtus on täiesti hindamatu. Värske aukirja saatja Vaike hang alustas kunagi kodukoha hoonete kaardistamisega, edasi tuli huvi Tõstamaa ja Seliste valla ajaloo vastu. Kokku olen kaardistanud 47 küla taluhoonet, igal hoonel on juures skeemid ja siis muidugi ka inimeste paar-kolm põlvkonda keskeltläbi 100 aasta tagasivaatega niisukese tee olen teinud mingisugune niuke võistluse kihu on ikka. Ja siis veel kah korjanud kohanimesid, sinna juurde muidugi teinud isegi kariloomade nimesid ikka vist isegi 10000 kokku kirjutati, kõik asjad on huvitavat, kui kätt seal kallal kõlgitsema ja urgitsema ja tegema. Mihklipäeval tehti raadil vanade retseptide järgi leiba Mõniste Talumuuseumi juhataja ele. Tulviste kinnitab, et alati pole oluline leiva maitse. Palju tähtsam on see, kui kaua ta püsib värskena. Ta on normaalse kääritusega loodusliku kääritusega ja seetõttu on ka maitse natuke teistsugune kui praegune tarbija on harjunud ostma vanemad inimesed, kes seda maitset mäletavad, heldivad ja ütlevad, et on täpselt nende koduleiva moodi maitse, võib-olla ei olegi nii palju, härra, aga näiteks meie omatehtud leib püsib värskena nädala aega. Kui tavaline leib poeleib ikkagi lähemaks ajaks jääb seisma, siis on ta juba kõlbmatu või vähemalt ta ei ole enam maitsev. Leivavalmistaja Nataša Toropi sõnul on tänu leiva tegemine pikk protsess, kui kaua see ikkagi aega võtab, et maitse oleks selline, nagu öeldakse, leib, sulab suus? Kui teha nüüd kauplusejahust, siis ta saab üpress ja leivaküpsetusmasinas, siis ta saab üpris kähku valmis ja saab ka muidugi maitsev leib. Kui teha ikka selle põhikääritusega leiba, siis võtab selle kakukese kääritamine võtab juba ise kolm päeva aega, et õige juuretis saada. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Oleme ikka silma peal hoidnud Jötebori raamatumessil, kus Eesti on peakülal teine, see on viimaste aastate suurim eesti kultuurisündmus väljaspool Eestit. Riina Eentalu jäteparis kohal. Täna on messil igatahes parem paigal püsida, sest liiklusummikud on hullemad kui Tallinnas Pirita teel tipptunnil. Rahvast on hullupööra palju. Niisugune on rootslaste huvi jäteburgi messi vastu ikka olnud. Aga Taistasin, mõistsid, kogenud on enda suhtes Helga nõu ütles eile, et eesti kirjandus on ehk olnud liiga eestikeskne, seepärast pole ta Rootsis nii tuntud. Mida arvab sellest Doris Kareva? Ma ei oska öelda, kas eesti kirjandus on ka Eesti-keskne, kui mõne teise maa kirjandus on selle maakeskne aga võib-olla leidnud sellist märki, mille abilaninud lihtsalt üheselt mõistetavaks teha või, või meelde jääda ja võib-olla see keelele keskendatus, mis teeb ühtepidi eesti luule oluliselt erinevaks rootsi omast on samas ka põhjus, miks ta rootslasteni ei ulatusestaja, ta on just nimelt nii. Nii keelesisene. Mis maitsega Messon jätnud Jan Kaus? Tegelikult, kui me vaatame seda meediakajastus siin Rootsis ja see, kuidas Rootsi press on tulnud Eesti kirjandus eesti kirjanike vastu huvi, siis selle võib kindlasti kanda täiesti raudkindlalt plusspoole peale. Samuti see, kuidas on vastu võetud meie must kuus, üks kõige positiivsemaid asju on ju see, et ostetakse neid rootsi keelde tõlgitud eesti ilukirjandusteoseid. Mida see homse ja edaspidise jaoks tähendab? No meie kultuuriminister Laine Jänes väljendas oma vaimustust, nii et ta hüüatas mulle, et järgmine on Frankfurdi raamatumess aastal 2010 mille peale mina minu kõrisõlm, liikus sedasi paar korda kiirelt üles-alla, et see oleks nagu väga suur suur amps ja ma ei tea, kas, kas seda peab nii kiiresti võtma, aga teiste kirjandus on niivõrd pisike kirjandus, et ta peab oma olemasolu eest nagu kogu aeg väga tugevalt tugevalt võitlema, sest mina näiteks esindan seda seisukohta, et me peame ennast mõtlema pisut suuremaks, kui me tegelikult oleme, sest ainult nii suudame noh, vähemalt ühe ühe varba ukse vahele saada. Jah, aga see tähendab ka seda, et vähemasti väikesed keeled maksavad peale, et neid Belgitaks, kuidas on Eesti riigis sellega? Ikka täpselt samamoodi, et kultuurkapital on ju, reeglina on kõiki neid tõlkeid toetanud aga kuna eesti keel on väike keel, mis on ka eesti eesti keeles teistesse keeltesse tõlkijaid vähe, meil on vaja tõlkijaid. Eesti luuletajad on siin luulet esitanud puhtalt ja koos animatsiooniga ja koos lauluga, nagu Jürgen Rooste täna tegi, olgu pisut teilegi pakutud. No kurjatonnist soo ja tuulepais hõõrus Mai, see ma kuus. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on muutliku pilvisusega ilm, paiguti sajab vihma ning on udu. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Homme on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on pühapäeval 14 kuni 19 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.