Tere kõigile ja head uut aastat ka veel ühe maailmategijate poolt. Traditsioonid Elerituaalidele ja pärimustele pühendatud sarja tänases saates läheme ei kuskile mujale kui sauna. Noh, esimese hooga küll oma mõtet des ja kujutlustes, aga pole ju välistatud, et siit tuleb väike tõugega päriselt seda asutust meie saatejärgselt külastada. Miks ka mitte, aga stuudios on folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Marju sauna ajalugu kui selline on loomulikult aukartust äratav, samas ei saa meiega ka meie hõimurahvad kiidelda. Sauna leiutamisega. Tere siis kõigile kuulajatele ka minu poolt ja head uut aastat. Jah, on hästi, selles mõttes on isegi natukene põnev, et me seda sarja alustame just nimelt ihuharimisega. Sest öeldud on, et ega siis mustus, kui ta küpseks saab, kukub ise maha ja ühelt Setumaal ostetud seebi peale oli kirjutatud, et laisk peseb ennast, virk kratsib. Ja kui me läheme tagasi nüüd sauna ajalukku, siis kahtlemata me jõuame otsapidi ühelt poolt antiik kultuurides ja teiselt poolt me jõuame näiteks Siberi rahvaste traditsioonide juurde, aga palun, kui soovite, siis läheme ka korraks näiteks Ameerika põlisrahvaste juurde, indiaani higistamistelk on niisugune nende hulka tuurile tunnuslik, mida siis usinasti imporditud ka meile ja see rituaalne koosolemine, inimene, kui ta võtab ennast alasti, kui ta on haavatav füüsilises mõttes, et see on noh, oma täiesti minu arvates selline filosoofiline lähenemine saunale tuuril, et see ei ole mitte lihtsalt niisama pesemine, vaid see on taas selline sotsiaalse kommunikatsioonivorm ja saunad ei ole kunagi olnud niisugused, ainult lihtsad pesemisasutused, iseäranis on need siis nii-öelda põliskultuurid või siis ka muistset kõrgkultuurid, vaid neil on olnud läbi aegade ka väga suur sotsiaalne tähtsus ja tähendus. Nii et ühesõnaga Eestimaa pinnale on saun jõudnud päris kaugeid radu. Pidin jah, koos inimestega, siis esimesed niisugused saunad, esimene saunatüüp, mida on kirjeldatud ja mida muuseas ka Kagu-Eestis leida on, on niinimetatud pooleldi maasse kaevatud maa saunad, mitte maa saunad selles mõttes, et nad asuvad nii-öelda linnast väljas maakohas, vaid nad ongi nii-öelda maasse kaevatud peaaegu et sellised nagu omamoodi saunad. Aga meil tuntud suitsusaunadest, mida nüüd tahetakse arvata siis ka Unesco maailmapärandi hulka, sest Lõuna-Eestis ja mitmel pool mujal on nad säilinud, siis tuleb tunnistada tõepoolest, et see on meile väga tüüpiline. Ja siis erinevad etnograafilised. Uurimused kinnitavad, et võib-olla saun oligi vaata esimene hoone, mis ehib petisest, saun oli mõnes mõttes multifunktsionaalne. Saun kõlbas elamiseks, saunas sünnitati saunas lahkuda sest maisest maailmast ja saunas kannatas pidada ka loomi, aga samas saun on ka mõnes mõttes sellise vaesuse sümboliks, eks ole, Saunik rahvas, kes elas saunas, kellel oma majapidamist ei olnud. Aga Antiik-Kreekas näiteks on siis tuntud selliseid kuumaõhusaunu, kus on siis ka pesemisbassein ja on siis kuumaõhuruum ja kreeklastelt omakorda näiteks õppisid selliseid saunu tundma roomlased ja olid siis juba antiikajal individuaalavalikud saunad, täiesti üldlevinud tuttavad ja kasutad näitusel ja noh, seda nõndanimetatud rooma sauna tüüpi sauna tunnus ongi see, et seal on olemas siis nii kuum kui külm õhk ja vastavalt kuum ja külm vesi peab olema. Ja eriti neid väga luksuslikke rooma saun ongi siis nimetatud termideks ja noh, tänapäeval me kasutame seda sõna ka ja termide juurde kuulusid antiikkultuurides juba raamatukogud, spordihallid, lugemissaalid, mitmesuguseid selliseid meelelahutuskohad ja ujumisbasseinid, aga samuti saunades esinesid lauljad ja muusikud, mida me praegu päris hästi ette ei kujuta. Seal oli võimalik osta kosmeetikat, osta mitmesuguseid kunstiteoseid ja et ühesõnaga, ta oli jälle taas selline sotsiaalse läbikäimise läbimise üks viise ja vorme, kus ühtlasi ja kõikide muude tegevuste kõrval hariti siis puhtaks ka räpane ihu. Kui me räägime nüüd nii-öelda päris eestimaa saunadest, siis vaieldamatult igal talumajapidamisi on reeglina ikkagi see saun, kus ihu harida oli olemas või kui ei olnud seda, siis oli noh, kahe majapidamise pääle. Ja noh, näiteks kui nüüd hakata tulema linna kultuuri juurde, vaat, kuna me siin vene kultuuriruumis oleme, siis ma siin tuginen meie saunauurijal Tamara Habichti tööle, kes siis väidab, et vene linnasaun on siis juba esimest korda mainitud seitsmeteistkümnendal sajandil ja näiteks on siis juba 10.-st sajandist on teada, et saunad olid olemas ka näiteks vene kloostrit ja 19. sajandil hakkasid siis sedasorti saunad vene sauna nime all levima ka väga paljudes teistes Euroopa linnades. Ja, ja küllap siis ühelt poolt niisuguseid linnasaunad ja teisalt siis nii-öelda talukultuurile tunnuslik, saunakultuur omavahel kombineerides või, või nii-öelda põimudes on võtnud tänapäevaseid vormid ja näiteks noh, vene Vene kultuuriruumis, kes teab, on see suur vene ahi ja seal vene ahju seespidiselt, et on kasutatud samamoodi ju nii-öelda sauna funktsioonis ja seal on sees siis higistatud on, on viheldud on pestud. Noh, jah, mina ise ei ole nüüd lausa vene ahjus ennast pesemas käinud vene ahju olen ma näinud küll Venemaal käies ja, ja vähemal määral seda vene ahjutüüpi, eks võib kohata meie setu majapidamises, et see ahi oli tõepoolest ära ütlema, et universaalne, seal ta oli siis nii suur, et sinna sisse ja inimesed olid väiksemad ka muidugi, aga põhimõttelt üldiselt küll jah, kui lugeda etnograafilisi kirjeldusi, siis vene ahi kui niisugune seal ees küpsetati toitu seal sees küpsetati, leibasid ahjuluua, millega ahju puhastamine on ju iseenesest väga distoiming ja, ja väidetavalt nagu öeldud, olen siis lugenud, et tõepoolest, eks ole, selles kuumas ahjus sinna sinna oli võimalik siis nii-öelda noh, umbes nagu meie läheme, leiliruumi oli võimalik higistada ja miks higistamist on isegi pesemisest vaatajat peetud tähtsamaks toiminguks vanal ajal ja selle põhjus võiks olla see, et kui me oleme haiged ja tavaliselt, eks ole, kui me higistame, siis öeldakse, et me nagu higistame selle haiguse välja ja küllap siin on siis ka omapärane ja niisugune. Või noh, äratuntav seos just nimelt selle higistamistarve ja sauna tervendava asutuse vahel. Et ühesõnaga, kuidas Joosep Toots higista tule, loputa ennast nii-öelda ära ja ongi, et rohkem nagu ei olegi nagu väga tarvis pesta tänapäeval meil on kõik väga erinevad vahendid, millega oma ihu sisse määrime pärast seda ja peseme, kuidas seal vene ahju kontekstis need veeprotseduurid välja nägid. No tähendab, kui palju seda veeprotseduuri sa ikka nii väga teha saad, eks ole, v protseduuri koht oli tünn või vann, et ega seal ju väga nagu nagu tee midagi, eks ole, sa jooksed siis õue või tõenäoliselt loputati siis ennast pärast nii-öelda seal tünnis vannis ära, mis oli ahju ees või kümblustünnid vanni või kuidas see pesemise võimalus oli. Aga just tähelepanu väärne on just see, et sa käid seal ahjust nagu higistamas ja pärast siis peseb ennast ära. Sa oled näinud Setumaal neid suuri vene ahjusid ka tänasel päeval. Ma ei tea küll, et nemad oleks seal sees pesnud, sellepärast setu talumajapidamise juurde kuulub ka ahi, aga kahtlemata ahi on muljetavaldav, ahi on maja, süda võetakse nii-öelda tare keskele, ahju peal, ahju taga, ühesõnaga ta on nii-öelda selles mõttes maja süda, et ta tegelikult nagu jaotab selle suure elamisloa või kareda, jagab sektoriteks ja selliseid suuri ahjusid ehitati ka veel mitmele poole mujale. Need on siis olnud näiteks sellised majapidamised, mis pääle, kui ma nüüd ei eksi, mälus neid anti selliseid majapidamisi tihti anti siis maad ja luba ehitada maja ka nendele, kes olid ühel või teisel viisil olnud vene kroonuteenistuses ja sinna siis ka punastest tellistest vene ahjutüüpi küttekehad, nii-öelda multifunktsionaalne polüfunktsionaalne kütteliha ehitatud sellel eeskujul, siis ta on tõepoolest universaalne. No enne kui me selle vene sauna vene ahju juurest lähme jälle teiste juurde edasi, et, et võib-olla veel mõni tähelepanu väärne rituaal või traditsioon, mis just selle vene saunakultuuriga ja konkreetselt selle ahju Aga tegelikult, ega ma väga palju ei oskagi siin midagi muud öelda, kuigi ta tundub väga intrigeeriv, et keegi ennast tõepoolest kahjus peseb, aga noh, miks ka mitte, eks ole, Venemaa, Venemaa on paljude imedemaa, aga võib-olla ma tuleks sealt tagasi, et väga oluline on olnud just nimelt sauna keskmine, selleks, et ennast pesta, helistada on tarvis saun soojaks saada. Ja tähelepanuväärne on see, et sa võid seda sauna kütta nii-öelda erinevatel eesmärkidel ja mida nii-öelda tähtsam rituaal on, kas mingisuguse haiguse ravimine või tervendamine, seda hoolikamalt on valitud puid, millega ahju kütta, kas näiteks on lisatud, kas mõni pihlakahalg või on mingisugune muu, on loetud halud näiteks? Oota, kuidas see oligi, et kui sa võtad kui naine sünnitab saunas ja siis mees läheb, laob puud, võtab niimoodi, et kui sa võtad, eks ole, paarisarv, mis oli kartad, järsku sünnivad kaksikud ja mitmeid muid selliseid meie mõistes natukene veidrat tähelepanekuid on tehtud. Aga aga just nimelt see see sauna kütmine ja samuti divee toomine, et kuidas see oli nagu ära jagatud, kes sauna tõi vett ja Pill loitsud, mida on siis kirjutatud üles vanematelt inimestelt, nii siin aastasadu tagasi räägivad sellest, kuidas on alati tänatud, saunakütjad on tänatud, seda sauna saunaahju on tänatud vistlejat, on tänatud soonetasuja, et ühesõnaga, see on nagu kogu see saunas käimine on seotud väga mitmesuguste selliste tervendavad rituaalidega sõnamaagiaga, et vaata et hakka või uskuma, et saun on selline paik olnud, mis tegelikult on väga palju meieni säilitanud ka muistseid, loitse, millest võib-olla muidu vähem teaks, aga nagu öeldud, ilma pesemata ikka ei saa kratsi, palju sa kratsi mingil hetkel tuleb ikka sauna minna. Täna räägime saunatraditsioonidest, rituaalidest ja pärimustest, stuudios on folklorist Marju Kõivu. Kui ütleme vene sauna või nõndanimetatud eesti sauna soome sauna, kui soovite, siis on tunnus on just nimelt see niiske õhk, eks ole, higistamine, vihtlemine käis sellega kaasas ja hiljem ka pesemine. Aga kui me läheme nüüd näiteks tagasi antiikkultuuri või räägime rooma saunast veel korraks, siis rooma sauna tunnuseks ongi olnud niisugune kuum ja kuiv õhk. Ja suhteliselt stabiilne temperatuur, vaat kui meie viskame leilimenetluse kõikvõimalikud leilitamis võistlused, mis on tegelikult vaatad nagu ma lugenud olen siin isegi traagiliste tulemustega, et inimesed hindavad oma võimeid üle ja istuvad laval, et kui palju nemad leili välja kannatavad, ühesõnaga, et selles kuumas aurus istuda, mis higi lahti võtab ja võistlused on minu meelest üldse väga mõttetud. No mis teha, inimesed tahavad teada, et nemad on, kuidas see nüüd ongi, et Liivimaa parimad ratsutajad tähendab see asi nende kujundlik väljend kõige selles suhteliselt? Me tahan olla alati kõige, kõige, kõige kõige kõige ja seame teinekord ka oma elu mõttetult ohtu, et just nimelt see rooma sauna nagu omapäraks on siis olnud see kuum, kuiv õhke seda tempera tuur nüanssi võimalikult ühtasina püütud hoida ja noh, traditsioonilises sellises Rooma saunas on siis nii-öelda umbes seal 50 70 kraadi vahel ja kuumas kuivas õhus näiteks vastupidi, nii-öelda niiskele õhule kuumale niiskele, õhule siis näiteks kuumas kuivas õhus on jälle vägagi kerge hingata. Et see sobiks võib-olla sellistele inimestele ja samuti Rooma saunas on väga tähtis koht nagu ikka higistamisel. Kui see higistamisprotseduur on läbi, siis rooma saunakultuurile on olnud tunnuslik, muud muud toimingud, näiteks masseerimine on tähtsal kohal ja pärast masseerimist siis keha loputatakse, minnakse siis duši alla ja tavaliselt enne riietumist ka puhatakse, et noh, see on nagu terve päeva või vähemalt pool päeva võttev toiming, mille jaoks tõepoolest tuleb eraldi, et aega ja see lõõgastab, et noh, tänapäeval Me käime massaaži kabinettides ja meil on kogu aeg nii-öelda kiire, kiire, kiire ja küllap sellepärast on ka meie tänased spaad, eks, eks ju. Kuidas see siis nüüd on, eks ole, eesti keelde tõlgituna saanus per ehk tervis läbi vee Need on siis sellised asutused, mis tegelikult on saanud väga populaarseks, mul on meeles, kui tart tuss ehitati, esimees, spaad, kus on ka saunad, siis Postimehes oli hirmus vaidlemine ja koha linnakodanikud olid pahased, et kes seal käima hakkab, kellel milleks seda mõttetust vaja kõiki on, et, et mingit rumalad, luksuslikud värgid, keegi ei vaja neid, aga tegelikult, et on ta üks äraütlemata tore koht, et ma ise julgen arvata, et meie praegused spaad on just nimelt natukene sellise saunakultuuri ja kuurorti kultuuri järeltulijad, et me saame seal nii-öelda paljusid protseduure endale lubada, mis meie kehale tervisele vaimule hääd teevad. Noh, näiteks Heroodotas nii aastal 490, teadaolevalt enne meie aja arvamist näiteks räägib Küütide elust, kui ta räägib ja tegelikult küll kirjeldab või kirjutab sellest, siis ta ka rõhutada tähendab seda, et just nimelt see higistamine on väga-väga tähtsal kohal, et võib-olla see saunaga seotud selline rituaal ikkagi f1 iidsemadja ürgse maid ongi just nimelt see higistamine, aga ka vistlemine, et noh, see tänapäeva selline pesemine on olnud suhteliselt võib-olla nii-öelda teisejärguline ja higistamine nagu siin ka jutuks juba tuli, et ta nagu oma olemuselt siiski maagiline toiming, higistad kõik halva välja selle halva välja noh näiteks higistada võid ka noh, nii-öelda vabas looduses siin on räägitud tervendavast higistamisest ka näiteks jahikäikude aegu, kui me teeme väga palju füüsilist tööd, et me higistame ja näiteks seda vihtlemist, eks ole, noh näiteks Me vihtleme kase vihaga, tammelehtedest või tammeokstest seotud vihaga, mõni julgem söakan vihtleb kadakavihaga nõgesevihaga, et ka see taimede valik, millest see vist on valmistatud ka see on olnud tegelikult äärmiselt niisugune tähtis ja, ja maagilise varjundiga tegevused, millal sa viha jaoks neid oksi korjad, kuidas neid kuivatad millise haiguse puhul või millise probleemi puhul, millist Vista sa kasutad, noh, näiteks kadakavihaga vihtlemine on aidanud kaasa lapse õnne või, või need on sigivusmaagiline toiming olnud samas kaseviht pahad? Ta oli nagu tänapäeva reklaamides kirjutatakse, tapab ära. Kusjuures muuseas ka väär on kirjutanud oma eestlaste haigustest sellesse, tema väga kuulsas väitekirjas, mis on ka Loomingu raamatukogus ilmunud, sellest et ilmselt eestlased selles vastikus niiskes kliimas on vastu pidanud tänu sellele, et nad on käinud saunas, nad on vihelnud, et on olnud väga hea sauna tuur ja väga kõrgelt hindab just nimelt seda, et eestlane kasutab oma vereringe soodustamiseks ja oma nii-öelda organismi turgutamiseks vihklemist, et regulaarne saunas käimine on miski, mis on nagu aidanud siis ka ära hoida mitmesuguseid haigusi. Kuigi teisalt kui ma nüüd tule nii-öelda meie armsa maarahva juurde, siis muidugi ka saunas võis olla see olukord, kus noh, teinekord võib-olla mõni haigus levis, aga jälgib näiteks väga seda, et kus keegi saunas leiliruumis või pesemisruumis istub. Näiteks kui sa istud saunas naise kohapeal, kes ei saa lapsi, et see võib sulle nii-öelda üle kanduda. Ja lastele, kui valetada loputusvett lõpuks peale, siis öeldi vesi maha, aga laps pikaks ja, ja mitmed sellised just tervise, tervise edendamise kasvamisega seotud, kas ütlemised või kombed on siis olnud need, mida ikka põlvest põlve on tõesti edasi antud, et näiteks kui sauna astuti, siis sooviti kas jumal sekka või no kas see on just kristlik jumalaga vähemalt kutsutud siis seltsi või arvati, et see hea sauna Haides või saunakaitsevaim on inimestega, kes sellel ajal saunas on koos ja saun on olnud ju ka muinasjuttudes ja rahvajuttudes selline maagiline paik, vaata südaöösel ei tohtinud sauna ju jääda, siis tulid igasugused pahalased, tegid sulle igasuguseid selliseid riivatud ettepanekuid, minu lapsepõlvest on alati meeles Luguse vaes lapsest ja talutütrest vaeslaps jäi süda ööseks üksinda sauna põrguvürst saatist olema tõlla järgi. Aga kuna vaeslaps tegi kõik nii nagu peab, siis ta tuli ju kulla ja uhkete riiete tega põrgust tagasi, aga peretütar läks siis natukene aplaks ja sai niiviisi põrguvürsti naiseks, et ta ei kuulanud seda, mida hiir saunanurgast õpetas. Aga sauna on oodatud ka esivanemaid hingedeajal ja neile on siis sauna jäetud viha tükk seepi, sooja vett ja on usutud, et esivanemate hinged käivad hingedeajal ka saunas pesemas ja vihtlemas ja mul on hästi tore lugu meeles välitöödelt, kuidas üks noor naine oli siis kuulnud, et südaöösel sel maagilisel ajal, kui kellad löövad 12, võib näha saunas vaimusid, oli käinud siis vaatamas, et kas siis tõesti esivanemate hinged saunas on, oli näinud siis saunas pruune, kirjusid kanu nokkima steri, arvasid esivanemad ennast niimoodi ilmutavad, noh, kuna tegemist on Lõuna-Eesti pärimusega, siis läheme natuke Lätimaale ka ja vaatame nende folkloorist siis tõepoolest esivanemate hinged võivad võtta Ta iseäranis musta kana või kuju ennast sedaviisi näidata, aga südaöine, saun on tõepoolest olnud ka nõidumise paik, maagiline paik ja saunas on ka tervendajad luhtusid, kiitnud nii et ta on noh, selles mõttes on ta jah, niisugune väga põnev. Et mida siis nagu sealt tänapäeval on üle tulnud, siis just Võrumaa kontekstis suitsu saunadega seonduvas kontekstis meenoki just nimelt ühelt poolt nagu sotsiaalsus ja teiselt poolt sega maagilisus südaööd, eks ikka, keegi sinna väga jääda ei tahtnud millegipärast. Kui sa rääkisid vanast Roomast, kus antiikajal saunas esineti ja lauldi ja mis iganes, siis paar aastatuhandet edasi, ega siis nõuka ajal olid saunapeod, lauldi samamoodi. No eks ole jah, tähendab vat alles hiljuti näidati teles seda filmi vana hea klassika, naine kütab sauna, et järjekordne selline näide, et kuidas tähtsad mehed ajasid asja siis nii-öelda tüdrukud või, või tänapäeval vist kompenseerib, pidid, saadeti ette, eks ole nii-öelda selliste lihtsamat tööd tegema, et kuidas see aga, aga jah, saun, suvilate ehitamine looduskaunitesse kohtadesse, osutusteli, asutuste pidude pidamine ohtra viina ja, ja onu Bella lauluq sõnaga mäletate, eks ole. Ma võtsin viina ja teised, et see on natuke nagu sellise nõukoguliku elulaadi nõukogu liike, pidude võrdkuju küll ja saunakas oli oma, et omaette väljend, eks ole, et saunas ei käidud ja siis niivõrd pesemas, kuivõrd nad olid jälle need vaat seesama, millest me tegelikult oleme läbivalt rääkinud nendes saadetes inimeste kokkusaamised on ju tegelikult sotsiaalsed võrgustikud, et kuidas 11 mõjutada, eks ole, kui sa käisid tähtsa ülemusega saunas, sa said võib-olla kuskile mingi vajaliku linnukese, sa pääsesid juurde mingisugusele defitsiidile, sest öeldud on, et saunas me oleme ju kõik võrdsed. Ja, ja sinna juurde, kui ma meenutan oma üliõpilasaega, kus oli olemas Tiigi tänava saun, seda sauna enam ei ole ja, ja meil oli kaheksakümnendatel oli kombeks jääda sõpruskonnaga neljapäeva pärastlõunal alati minna sauna pärast seda siis võta klaasikene pudelikene külma õlut sinna juurde uba süüa ja see oli väga pikk rituaal, et neljapäeva pärastlõunal mindi lihtsalt sauna, oldi koos, aeti väga erinevaid asju ja selline ühissaunas käimine näiteks teisest rahvusest üliõpilastele oli natuke võõras, ma ei mäleta, kas need olid armeenia või olid need gruusia tüdrukud, kes ka käisid saunas ja kes näiteks olid väga hämmastunud, et me võtame Nazca naiste saunas totaalselt paljaks, rääkimata meie segasaunadest kui kõlbluse või kõlblus ettuse, eks ole, tsentrist issanda maamuna peal, aga nemad jätsid pesu selga ja meid vaadati siis niimoodi, et noh, näiteks, et kuidas ka saunas võib tekkida nagu, nagu selline teatud mõttes kultuurierinevused ja siis mine ühissaunas ja, ja siis hiljem juba lastega käimine, mis vanuses nagu poisid tohivad emaga kaasas käia ja, ja kusjuures need ütlemised, et ma olen juba nii vana naine, et ma võin väga vabalt olla meestesaunas ei, tädi, kes annab kapi võtmeid kätte, et saun on jätnud meie argikultuuri selliseid lauseid või tähendusi või väljendit võib-olla millest vattet noorem sugupõlv enam arugi väga ei saa. Tartus Tiigi tänava sauna enam ei ole, aga. Mõningad linnasaunad last on või Tallinnas igal juhul on veel vähemalt paar-kolm sauna linna peal, kes tänasel päeval seal käivad. Käivad sageli ka need, kes tõepoolest on harjunud saunas käimaskuma, vahel ootan näiteks bussijaamast tulles oma armast Kopli trammi, siis seal on ju ka linnasaunas, ma vaatan, kas vanemad inimesed sealt tulevad ikka aeg-ajalt välja. Kalma saun ehk kalamaja saun on suhteliselt luksuslik ja ma olen mõnikord lausa noh, mul ei ole nagu ettevõtlikkust jätkunud, et võta oma noorem laps ka teda harida ja näidata, mismoodi näeb välja üks avalik saun. Et, et tema jaoks on see nii-öelda linnasaunas käimine uudis. Aga mul oli tähelepanu väärne see, kui sai kokku nii-öelda siis endine tallinlane ja praegune tallinlane, esimene küsimus oli see, kas kivimäe saun ikka töötab, ühesõnaga, et ilmselt mingi põlvkonna jaoks, kus kodus iseenesest ei olnud nagu dušinurki ja 12 kuud aastas ei tulnud sooja vett mäletama, et hea küll, eks ole, et suveks koos küttega kadus ära ka soe vesi ja et ühesõnaga üldse kodune pesemine ja tegelikult oli nii-öelda tagasihoidlik, siis oli ikka see, et kas sa läksid Tartus isegi sauna või sa läksid Emajõe sauna, hiljem oli ka Anne saun kolm sauna, mis olid minu jaoks selle elukesksed, et see oli ikka täiesti omaette omaette toimetada vaatamine ja, ja kõige koledam oli see, ma mäletan, kui mis koledal, no see on tagantjärgi naljakas, et kuivõrd eks ole, näiteks, olid mingid päevad, kui saunad olid reserveeritud sõjaväelastele, MyStar tulin, asi oli sees ja kui noored poisid marssisid läbi linna lihad kaela, see oli täpselt selge, kuhu nii-öelda linnu välja kursandid lähevad, nad lähevad Emajõe saun ennast pesema, et nagu selline avalik manifest, statsioone, täna pestakse meie sõdureid puhtaks. Rituaal täielik. Täielik missugune just nimelt sellepärast, et tõepoolest oli varustatud Vihtedega, Nad kandsid uhkelt kaenla all ja, ja see tuletas alati meelde seda Oskar Lutsu lugu, eks ole, et kui mees läheb viht kaenlas linna, sest tema käest küsitakse, et kust ta läheb, siis ta vastab, politseinikud päris täpselt ei tea, kuhu ta läheb ja ta saaks nagu pahandada, dialoog areneb sellest, et tallani viht kaelas ja, ja kuna ta ei ütle päris täpselt, kus ta läheb seda lõpetada tegelikult arestikambris ta julgeb nii-öelda siis kordniku härrale vastu hakata. Summa summaarum see ongi, eks ole, see, et te ütlesite, aga ma ütlesin alguses pealt, ega ma päris täpselt ei tea, kus ma lähen, aga sauna ma tahtsin tõepoolest minna. Ja seoses saunakultuuriga on veel üks tore koht mulle, praegu tuli meelde, meile on kõigile armas ja seoses Lutsuga sedasama Palamuse ja Palamuse on saanud oma nime teadupoolest püha Bartholomew järgi ja, ja see on vana kloostri ja nii-öelda siis ristiusu tulekuga seotud paik ja nemad siis oma kohaloomes kasutavad ära seda lugu, et seal Kärkna kandis või kloostris või, või siis ka Palamuse lähedal kohalikud mungad siis kui Roomas tuldud vaatama, mida nemad siin põhjamaal teevad, kas nemad teenivad ka kristlikku jumalat või elavad lihtsalt niisama lusti, elu ja patuelu pooleks olid siis viinud oma kaugete nii-öelda vihipeerijad või inspekteerijad, ühesõnaga siis köhad, isad sealt rooma kandist, eks ole, sauna ühest võimalikust sünnikohast, kohaliku maarahva sauna ja siis nii-öelda siinse põhjarahvaste kombe kohaselt niiskes aurus vihelnud teda ja töödelnud nii nagu peab, nagu meil kombeks on ikka korralikult andnud nii-öelda nüpeldanud. Ja see püha isa Roomas kandnud siis ette nii tões ja väes, oma liha, suretavaid, tegelinskid, muuki, püha isasid, nagu siinkandis leida ei ole kusagilt mujalt täheldatud, et nii karmil viisil nuhtlevad oma ihu niimoodi tegelevad liha võtamisega, teda viidi suisa põrgusse, kus eks ole, olid punased leegid, kuum aur, et ainult, et, et noh, põrgu ei saa ka hullem olla ja, ja see motiiv on siis väga, erinevates variantides, on jah, niimoodi meie kohaloome või meie nii-öelda turistide meelitamiseks kenasti tallel hoitud ja seda jutustatakse, lõpptulemus on see, et mõttes on see väga ilus lugu. Et saun kui maarahva põrgu kui puhastustuli, kus sa tuled tõepoolest välja hingelt paremana ihult puhtamana enne seda, kui sa sinna sisse läksid. Selline oli siis tänane saunasaade ja ühtlasi uusaasta esimene saade sarjast veel üks maailm. Stuudios olid folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli maris, tõmba nädala pärast kohtume orientalist Martti Kaldaga kuulmiseni.