Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 14.-st novembrist toimetaja Anu-Mall, Mälberg, Riigikontroll Mihkel Oviir ütles täna riigikogus esinedes, et 90 protsenti Eesti omavalitsusest ei ole võimelised ise hakkama saama ja probleem ei ole mitte rahas, vaid inimjõus. Aprillis tuleb taas suurem pensionitõus. Riigikogu kiitis heaks asjakohased pensionisüsteemi muudatused. Eesti rõivaettevõttel. Baltika läheb hästi, tänavati uus õmblusvabrik. Lähipäevil ületab kontserni käive miljardi krooni piiri. Lisaks Balti riikidele vaatab ettevõtte üha enam ka teiste Ida-Euroopa turgude poole. Parlament kiitis suure häälteenamusega heaks Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise resolutsiooni, milles on välja toodud peaaegu kõik kahepoolsete suhete probleemid. Gruusia parlamendi esimehe Nino Burdzanadzega kinnitusel tühistatakse riigis kehtestatud eriolukord ülehomme. Pakistani ekspeaminister Navas Sharif teatas, et on valmis tegema teise endise peaministri Benazeer Butoga koostööd president Pervez Musharrafi sõjalise režiimi vastu. Selle aasta Pimedate Ööde filmifestival algab homme tudengifilmide festivaliga. PÖFFi põhiprogramm algab 30. novembril. Te olete sõnul peegeldab rahvusvaheline võistlusprogramm tänapäeva maailma seinast seina alates moslemite mõtisklustest jumalaga ja lõpetades tsehhi komöödiaga pensionile jäänud õpetajast, kes hakkab ta vara vastuvõtjaks. Astrid Lindgreni sajandat sünniaastapäeva tähistati ettelugemisega Tallinnas Rootsi saatkonnas. Paremad ettelugejad. Karl Tereping Räpina ühisgümnaasiumist, Kati Jürgens kostivere põhikoolist ja Tiina nõmm Valjala Põhikoolist. Homme on pilves ilm, rannikul võib sadada lund või lörtsi, saartel vihma. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss viis kraadi. Riigikogus esines täna ülevaatega riigi vara kasutamisest läinud aastal riigikontrolör Mihkel Oviir. Uku toom annab sellest ülevaate. Riigikontrolöri ülevaade oleks homme, harilikult on need asjad neljapäeviti kahtlemata suuremat tähelepanu äratanud ja rohkem küsimusi esile kutsunud kui täna keset ikka tööpäeva. Aga ettekanne oli isemahukas ja huvitav, nagu ta ikka on olnud. Mihkel Oviir rääkis koostööst rahast. Paljudest asjadest, tooksin siin välja kaks momenti. Riigikontroll auditeeris kohalikke omavalitsusi ja üldpilt on selline. Omavalitsused on väga selgelt tatud kaheks need, kes on olemuslikult võimelised ise hakkama saada ja need, kes ei ole need, kes saavad hakkama, on üldarvult umbes 10 protsenti ja need, kes ei saa umbes 90 protsenti oleme leidnud omavalitsustes väga palju eksimusi, kuid need ei ole olnud sellised, mis on tekkinud otseses kuri tahtluses. Lihtsalt väikestel omavalitsustel on raske, et mitte öelda võimatu leida ja pidada tippettevalmistamisega raamatupidajaid, infotehnolooge, juriste ja teisi spetsialiste, neid inimesi lihtsalt ei ole peamine, omavalitsuse probleem ei ole seega mitte rahas vaid inimjõus ja minu arvates on siin kolm põhilist lahendust. Esimene võimalus, riik paneb kõigis nendes probleemides valdadele alla võtab suuremalt jaolt enda kanda teenuste osutamise asjaajamise projektijuhtimise. Teine variant põhineb selgelt haldusterritoriaalsed reformil, mis loob piisava inimkapitaliga omavalitsused, mis suudaks oma ülesannetega toime tulla. Kuna ma ei näe praegu kokkulepet, mis sellise reformi ära teeks, ei saa ilmselt haldusreformile suurile lootusi panna. Ja kolmas variant, mis praegu näib kõige reaalsem, see on teatud funktsioonide delegeerimine omavalitsusliitudele. Ja rääkides teisest teemast info ühiskonnal peatudes ütles Oviir, et Eesti on edukas, aga meie edumeelsed lahendused pole kodanike teenistuses. Parlament on Eestis juba viis aastat tagasi keelanud inimeste määrase haldusliku koormamise. Elektrooniline asjaajamine on võrdne kirjaliku asjaajamisega. Ometi oli riigikontroll sunnitud auditi tulemusi kokku võttes nentima, et inimesi jooksutatakse Eestis jätkuvalt lubamatult ja asjatult. Ikka peame korjama taotlustele kooskõlastusi, saama tõendeid. Asutus elektroonilises süsteemis paberile välja trükitud andmed tuleb viia teise asutusse, kus nad omakorda arvutisüsteemi sisestatakse. Nii palju siis riigikontrolör ist? Tänane pikk tööpäev on läinud päris ootamatult hoogsalt ja 26-st punktist ollakse juba 19. juures ehk siis puhkuseseaduse muutmise juures. Aga 22.-st 26. nii on missioonid missioonide pikendamine erinevates kohtades ja kuidas läheb arutelu Iraagist sellest vast siis kell kaheksa. Riigikogu muutis täna varem pensionikindlustuse seadust, mis tähendab, et aprillist tuleb taas suurem pensionitõus. Sõnavõttudes rääkis koalitsioon sellest, mida see seadus annab, opositsioon sellest, mida andmata jätab. Siinkohal helilõik sotsiaalminister Maret Maripuu esinemisest. Tegemist on olulise põhimõttelise riigifilosoofilise muudatusega kogu senises pensioni kujundamise korralduses. Täna kehtivat riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt indekseeritakse pensione igal aastal indeksiga, mis sõltub 50 protsenti ja tarbijahinna indeksi aastasest kasvust ja 50 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Praegune olukord on selgelt ebarahuldav. Oleme jõudnud lahenduseni, kuidas muuta praeguseid pensioneid suuremaks ja hoida pensionikindlustuse arve tasakaalus. Selleks tuleb üle minna indeksile, mis sõltub 80 protsenti ulatuses sotsiaalmaksu laekumisest ja 20 protsenti ulatuses tarbijahinnast indeksi muutuses. Uue süsteemi põhiline läbimurre on see, et pensionid hakkavad nüüdsest kasvama sarnasemaks tempos palkadega. Palgad seda rohkem laekub sotse maksu ning seda rohkem saab tõsta pensione. Baltika Grupp avas täna uue õmblusvabriku, see on üks osa Baltika uues tootmis- ja logistikakompleksis Lasnamäel. Vana hoone Tallinnas veerenni tänaval jäi Baltika Grupi juhi Meelis Milder sõnul juba ammu kitsaks. Meelis Milder iga tegi intervjuu Kai Vare. Baltika. Esimees Meelis Milder ütles, et praegu on Eestis suurem uudis see, et tootmist üldse jätkatakse kui see, et avatakse uus vabrikuhoone. Ta rõhutas, et otsus tootmise jätkamiseks uude õmblusvabrikusse kolimiseks tehti koos töötajatega. Täna meil on ikkagi ka selles uues kohas inimesi, kes on, kes on Baltics töötanud tegelikult selle vana vana vabriku algusaastatest, ehk et 1960.-test esimesest aastast meil on väga hea meel, et on meiega kaasa tulid, sest et et see on väga selline oskusteabepõhine ja kui me oleksime pidanud valima variandi, et me peame alustama mingis mõttes uues kohas uute tõenäoliselt me võimaluse Eesti inimestele Eestis toodetud pükse, kuid naiste kostüüme, et see, see võimalus oleks võinud ära kaduda. Meelis Milleri sõnul jäi veerini tänav Baltikale kitsaks juba ammu, kuid kolimise idee realiseerus alles siis, kui linn otsustas Lasnamäele tööstuspargi rajada. Parema asukoha ja suurema pindalaga kompleks võimaldab Baltical logistilist tõhusust oluliselt tõsta. Kuna meil on selline äri, millel on oluline on see, et saaksime tootmises kiiresti poodidesse oma kaubad, siis noh, on, on loogiline, tegelikult see tootmine on ka siis selle laokompleksi kõrval tõele au andes peakski ütlema seda, et ega me ei kaalunud ka ühtegi teist asukohta peale Tallinna linnapiiride, kui me oleks leidnud niivõrd sobivat kohta, siis, siis oleks nii-öelda tootmisete jätkab Eestis tervikuna üldse olnud mõne mõningase küsimärgi all, mis vanast mehest saab, eks ma hakkan mõtlema, no et kõigepealt enda pea ette võtta. Praegused ruumid on jäänud meile kitsaks. Me vajame ise noh, nii-öelda töö ja, ja ohvisse pinda täiendavalt juurde moeettevõttel. Meil ei ole sobivaid esitlusruum ega, ega ka tööruum ja tegelikult täna, et ilmselt hakkama seda praegust tehasehoonet siiski arendama kui büroo- ja ärihoone. Meelis Milder on praeguste arengutega rahul. Meil on üks selline kolmeaastane nagu suur plaanitud periood, mille teist aastat me oleme hetkel lõpetame selle nii-öelda oma suured projektid, oleme kõik tänaseks juba ära teinud või, või oleme lõpetamas nii suuremad ilusamad põed kui kui uued turud, kui, kui ka uued kaubamärgid teeks meile üks aasta ehk järgmine aasta ongi rohkem selline eeldatavasti viljade koristamise periood või selliste heade tulemuste saamise periood, et me planeeri nii-öelda suuremaid projekte või muudatusi küll, aga noh meie suur kasv ja kiire kasv ja me jõuame neil päevil nüüd miljardilise käibeni. Kuhu Baltika kaupa müüakse, kust seda osta saab? Siin kasvab meil vapralt, aga noh, ütleme et ega, ega võistluses ülejäänud seitsme päeva ülejäänud kuue riigiga, eks ta, eks ta osakaal järjest väheneb praegu, et Eestis täna veel natuke üle kahe protsendi kõikidest müükidest, aga jaesüsteemi kaetud turud on meil Balti riigid, Vene-Ukraina, Poola, mis on nagu küllalt pikaajaline portfell meil ja nüüd kaks nädalat tagasi avasime uue turu ja tahaks siis Tšehhi, mis me avasime esimese kaupluse. Jätkame päevakaja välisuudistega Vallo kelmsaar. Pakistani ekspeaminister Sharif teatas, et on valmis tegema teise endise valitsusjuhi pena sir fotoga koostööd president Pervez Musharrafi sõjalise režiimi vastu. From püüdnud opositsiooni koondada ning kutsunud president Musharrafi tagasi astuma. Samuti on ta pidanud šarysi juhitava erakonna liidritega läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Sharif teatas, et on valmis erimeelsused futa juhitava Rahvaparteiga kõrvale jätma ja tegema koostööd demokraatliku korra taastamiseks. Gruusia tühistab riigis kehtestatud eriolukorra ülehomme, teatas parlamendi esimees Nino Purtsionaatse. Tõenäoliselt koguneb Gruusia parlament homme erakorralisele istungile, et arutada eriolukorra tühistamist. Lõpliku otsuse teeb president Mihhail Saakašvili, kui kõik riiklust ohustavad riskid on eemaldatud, ütles Gruusia parlamendi õiguskomisjoni esimees. Saakašvili kehtestas 15 päevase eriolukorra möödunud kolmapäeval. Parlament kinnitas tema otsuse kaks päeva hiljem. Parem president Saakašvilit toetanud lääneriigid on eriolukorra kehtestamist karmilt kritiseerinud. USA tervitas täna gruusia võimude otsust otsuse eriolukorra tühistamisest. Gruusias on väga tähtis samm ja USA hindab gruusia juhtkonna tegevust, mis reageeris operatiivselt pakutust soovitustele, teatas USA välisministeeriumi kõrge ametnik. Gruusia opositsiooniline telekanal imedi jäi aga ilmaringhäälingule, puhast kanali varad on külmutatud. Tbilisi linnakohus märkis, et telekanali jätmine ringhäälinguloata on seotud. Sellega oli otsesaates kõlanud avaldusega, milles õiguskaitseorganid nägid üleskutset gruusia võimude kukutamiseks. Imedi saadete edastamine katkes seitsmendal novembril, kui selle kontorisse sisenesid eriüksuslased, kes telekanali väitel korraldasid ruumides pogrammi. Vastuseks USAga kavatsusele paigutada Tšehhi ja Poola territooriumile oma raketitõrjesüsteemi komponente võib Venemaa paigutada oma raketid Valgevenesse. Venemaa raketivägede juhi, kindral Vladimir Savitski sõnul on rakettide paigutamine Valgevenesse võimalik, kui olud seda nõuavad ja kui selles Valgevenega kokku lepitakse. Venemaa on hoiatanud, et võib sihtida oma raketid USA tõrjesüsteemi paiknemiskohtadele. Europarlament kiitis täna suure häälteenamusega heaks Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise resolutsiooni. Seda on juba nimetatud väga realistlikuks revolutsiooniks. Palusime Eesti eurosaadikul Tunne Kelami selgitada, mis selles resolutsioonis täpsemalt oli. Kõik läks väga hästi, me saime siis Tšetšeenia paragrahvi, mida algselt ei olnud isegi kõik need jooksvad mured, nagu autode järjekorrad piiri peal, üks paragrahv selles resolutsioonis rõhutab kuni 50 kilomeetri pikkusi veoautode järjekordi Euroopa Liidu poolel Euroopa Liidu ja Venemaa piiril ja et selline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning nõuab Vene valitsuselt samme selle likvideerimiseks siis on minu meelest üks väga oluline samm on ka selles, et parlament nõuab Venemaa ja Euroopa Liidu inimõiguste konsultatsioonide taseme tõstmist ja sinna ka Venemaa vähemuste olukorra sisselülitamist ning sellega seoses siis ka veel kord toonitab, et Venemaa peab täies mahus täitma oma kohustusi Euroopa nõukogu ees, mida ta võttis teatavasti 11 aastat tagasi ja millest paljusid ta ei ole siiamaani täitnud. Selles resolutsioonis on ka see sees, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid omavahel olema ühtsed ja solidaarsed, kui nad suhtlevad Venemaaga, kuidas sellega on praegu, kas see ühtsus on suurenenud? Ma usun, et on seda, seda on tunda ja eriti Euroopa Parlamendis ja ma leian, et praegune resolutsioon, mis algas üsna kehvakesed eelnõudega, see näitab, et fraktsioonid tegelikult ühinesid oma mures saata selge sõnum Venemaale, eriti enne valimisi. Aga muidugi riikide tasandil on olukord kõige keerukam ja siin võiks öelda, on sõnades olnud suurenevat valmisolekut oma poliitikate kooskõlastamiseks tegudes, kes on siiamaani Venemaal oluliselt võimalused, et ajada kahepoolselt suhteid ja tegelikult siis Euroopa liitu lõhestada, nii-öelda headeks partneriteks ja halbadeks partneriteks. See olukord jätkub. Olgem ausad, aga ka septembrikuus vastuvõetud ühise energiajulgeolekupoliitika resolutsioon rõhutab seda, et kõigis tulevastes kahepoolsetes lepingutes, mis puudutavad energiat ja mis paratamatult siis mõjutavad ka teisi liikmesriike. Selles peab sisalduma niinimetatud energiajulgeolekuklausel, mis peaks tagama selle, et teisi partnereid ei jäeta kõrvale ja nendest ei minda lihtsalt mööda. Taas jõuab kätte Pimedate Ööde filmifestival, mis saab homme avalöögi tudengite festivaliga lipuakes. PÖFFi põhiprogramm algab aga 30. novembril. Täna tutvustati festivali ajakirjanikele, kokkuvõtte teeb Kai Vare. Pimedate Ööde filmifestivali peakorraldaja Tiina Loki sõnul on 2007 olnud nii hea filmiaasta, et valikut teha oli õigupoolest väga raske. Homme algav filmitudengite teoste festival Slipolkerson nagu ikka koht, kus saab näha filmimaailma tuleviku eraldi, on ka Eesti noorte lavastajate lühifilmide võistlusprogramm. Ilmafilmi festivali animeti Dreams käigus tähistatakse ühtlasi Eesti nukufilmi viiekümnendat sünnipäeva. Lisaks filmi vaatamisele räägitakse klassikalisest nukufilmist maailmas, selle ajaloost ja kõigest, mis nukufilmiga seotud. Just filmifestivali programm jaguneb laste, noorte ja tänavakultuuri eriprogrammiks. Just filmikorraldaja. Elina Lotman. Sellena võrdsete võimalusteaastat ja selle tõttu on kõik nipid tõlgitud vene keelde kellele lisaks sellele Eesti filmidele ka eestikeelsed subpeetud, et kuulmispuudega noored saaksid kinno tulla eesti filme vaatama. Need on need filmid ja see, kuidas publikut kaasame, näitavad seda, et me kõik oleme ühesugused. Seekord on kavas ka mobiiltelefoniga tehtud filmide festival moff, see toimub internetis aadressil w Veeveeemmov punkt ee ning 20 paremat mobiilifilmi jõuavad korraldajate sõnul kino kosmos ekraanile. Põhiprogramm läheb lahti 30. novembril. Tiina Loki sõnul on tänavu tavapärasest rohkem dokumentaalfilme, kokku linastub paarsada filmi. Avaldas heameelt, et lõpuks on kandnud vilja tema pingutused tuua kohale Korea film. Samuti on seekord fookuses Belgia filmikunst. Eesti filmide seas tuli korraldajate sõnul teha karm valik, sest täispikkade eesti filmide võistlusprogrammi mahtus vaid 12 teost. Rahvusvaheline võistlusprogramm koosneb seitsmeteistkümnest filmist ja peegeldab valikukomisjoni juhi Jaan Roosi sõnul tänapäeva maailma. Kes on mõlemad oma elus läinud oma jumalaga komplik siis millele milli ja küll noore inimese kontekstis tänapäeva siis kahel juhtumil räägime äärmustest, me võtsime sellise killuvate graafilise eksperimendi kivi Tais ja mingil moel omapärase muusikali prantsuse. PÖFFi piletid on müügil alates homsest ja filme saab Tiina Loki sõnul näha mitmel pool Eestis, mitte ainult Tallinnas. Täna tähistatakse Astrid Lindgreni sajandat sünniaastapäeva, Tallinnas, meenutati, armastad last, armastatud lastekirjaniku ettelugemispäevaga Rootsi saatkonnas parimad said auhinnalugemist, käis kuulamas Riina Eentalu. 15 paremat ettelugejat eesti koolide neljanda viienda klassi õpilaste hulgast oli eelvõistlusel juba välja valitud ja nemad lugesid katkendeid Astrid Lindgreni raamatutest täna Rootsi saatkonnas. Meile kõigile. Ei olnud nad närvis ega midagi, oli aega isegi raadiointervjuud anda. Ma olen maarjamõtsija, Ma olen Karksi-Nuia gümnaasiumis. Raamatu sina lugemiseks valisid pärmisse pädenavaleta. Miks see on hea raamat? Naljakas ja siin hästi vahvad tegelased siin raamatus. Sa oled julgenud teisi Astrid Lindgreni raamatuid kindlasti ka, jah, mis sa nendest arvad? Ma arvan, et hästi hea kirjanik on Astrid Lindgren. Mispärast ta hea on? Sellepärast tulite lähemaid raamatuid mulle meeldivaid, muideks, seiklesid tööd ja neid, mis ma olen tema raamatuid lugenud, nendes ongi nii palju Zeitest see, mis sinu nimi on, on käinud härra põhikoolis. Missugune raamat kõige huvitavam on, seda lugenud olen mille järgi lapsed ja eriti meeldib mulle see kolle, hamba väljatõmbamine ja siis mulle meeldib Pippis lõikudest tagurpidi käia. Žürii võttis koha sisse proua Evelin Ilves, nende seas, mida kõrge zürii ettelugemise puhul õieti arvestab. Ma olen kõiki näinud Lindgreni raamatuid lugenud ja ma olen kõikidest nendest väga selline ruumiline ja isegi koos lõhnadega selline mälu. Lindgren on meister maalimaks keskkonda ja, ja see lugemise kaudu on võimalik see keskkond jälle meie silmade ette ja hinge tekitada, et ma arvan, ma hindan seda, on teil ka lemmikraamat? Bullerby lapsed vist on mu kõige lemmikum sellepärast et minu arust keegi ei ole koduküla hubasemalt kirjeldanud kui, kui, kui see Poisid ikka poisid, Rootsi suursaadikule ta karteiliusele meeldis Karlsson katuselt. Lugu areneb, laskus fantaasia. Valada lapsi nii palju usub saada hakkama ja võib-olla on üks asi, mis on. Eripära. Tuli. Ei ma olen ega päev vindile. Paremad ettelugejad olid Karl Tereping Räpina ühisgümnaasiumist, kes sai esimese koha. Teise koha sai Kati Jürgens kostivere põhikoolist ja kolmanda Tiina nõmm Valjala põhikoolist. Proua Evelin Ilvese eripreemia pälvis Maarja mõttes Karksi-Nuia gümnaasiumist. Jäänud on lugeda ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, rannikul võib sadada mõnel pool kerget lund ja külma on öösel kaks kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, rannikul võib sadada kohati veidi lund või lörtsi, saartel ka vihma. Puhub läänest kaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhtul tugevneb lääne- ja edelatuul, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme miinus kolme kuni pluss kahe saartel kohati pluss viie kraadini. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16999. Toimetaja oli Mall Mälberg. Homme läheb eetrisse Päevakaja numbriga 17000, mis tähendab, et Eesti Raadio keskset uudistesaadet on tehtud 17000 päeva järjest. Alates kuuendast oktoobrist 1958 kuulmiseni.