Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab, kui teisipäeva 10. jaanuari olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti elanikud hindavad Eesti tervishoiusüsteemi kvaliteedi jätkuvalt kõrgeks, arstiabi korralduses on suurimaks probleemiks aga jätkuvalt pikad ravi Meie korrad. Ettevõtluse arendamise sihtasutus avas täna koolitusprogrammi ekspordirevolutsioon teise hoo ja selle käigus võetakse Clement kahtekümnesse viide eksportivate ettevõttesse tööle 25 ekspordi müügijuhti ja korraldatakse neile koolitusi. Süüria president Bashar al tahad, kinnitab, et ei kavatse tagasi astuda. Ühtlasi süüdistab ta välismaailma vandenõus Süüria vastu. Pressikonverentsil eile enesetappu üritanud Poola sõjaväeprokurör teatas, et tahtis tavatu teoga juhtida tähelepanu korruptsioonile Poola armee juhtstruktuurides. Soome politsei paljastas ehitusfirmade suure maksupettuse. Asjasse on segatud ka Eestis registreeritud firmad. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas ettepanekud erikomisjoni moodustamiseks. Ehituslubade skandaal oli asjaolude uurimiseks. Prokuratuur kinnitab, et kõik nende poolt läbi viidud menetlustoimingud, kaasa arvatud läbiotsimised, on toimunud seadust järgides. Jõulutorm läks Eesti energiale maksma ligi kaks miljonit eurot. Aktsiaselts Saareliinid hakkab rekonstrueerima Naissaare sadamat. Ilm püsib pilves selgimistega, aga homme on sajuvõimalus suureneb. Öösel on kuni üheksa kraadi, külmamäepäeval taas suuremas osas Eestis. Plusskraadid. Sotsiaalministeeriumis tutvustati uuringut Eesti elanike hinnangute kohta tervisele ja arstiabile. Uuringu esitlusel käis Liisu Lass. Kuigi Eesti tervishoiusüsteemis on viimastel aastatel raha vähemaks jäänud, ei ole elanike hinnangud Eesti tervishoiukorralduse kohta muutunud ning endiselt peab seda heaks üle poole vastajatest. Uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar. Hoolimata sellest, et ka osa arste lihtsalt liiguksid Eestimaalt ära, on suudetud säilitada see küllaltki hea tase. Segaarstide kompetentsus ei ole vähenenud, see on jäänud ikkagi samaks. See seda nagu näitabki, et mis on väga hea tulemus, et see hinnang tervishoiusüsteemile on stabiilne. Erinevused ilmnevad aga arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavuse koha peal. Kui kvaliteete peab heaks 72 protsenti inimestest, siis arstiabi üldist kättesaadavust veidi üle poole elanikkonnast. Erinevalt perearstisüsteemist, millega on rahul 78 protsenti inimestest, tekitavad suurt rahulolematust eriarstide ootejärjekorrad. 39 protsenti inimestest pääseda eriarstile rohkem kui kuu aega pärast registreerimist. Kauem kui kaks kuud pidid järjekorras ootama 14 protsenti eriarsti külastanutest. Eesti haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov ütles, et ravijärjekordade leevendamisele ei aita kaasa üksnes süsteemile raha juurde andmine, sest elanikkond vananeb ja ravi vajavaid inimesi tuleb järjest juurde. Kui me suurendame arstide arvu ja suurendame ka raha hulka, siis ajutine üldiselt või mingi aja jooksul kättesaadavus paraneb, kuid rahvusvaheliselt on teada, et nõudlus suureneb ka pakkumise suurenemisega. Et järelikult see jälle tasakaalustab. Muidugi oleks võimalus järjekorrad vähendada siis sellisel juhul, kui me tõstaksime järsult visiiditasu, et inimesed lihtsalt rahaliselt ei pääse arsti juurde, seda teeme, olen näinud ja me kannatame pigem kriitikat ajaliste järjekordade osas. Vaatamata pikkadele ravijärjekordadele eelistab suurem osa inimestest siiski, et ravikindlustusest rahastatakse kõiki raviteenuseid. Eriarsti tasulisel vastuvõtul käis eelmisel aastal vähemalt korra vaid 12 protsenti eriarstiabi kasutanutest. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on inimeste hulk, kes oleksid valmis oma ravi eest ise tasuma, langustrendis. Kui me paneme siia ka lihtsalt numbrid kõrvale, siis me saame aru, et ega tervishoid ongi äärmiselt kallis, et, et kui me võtame, et, et ka selles uuringus oli näha, et üle 50 euro on valmis maksma seitse protsenti küsitletutest, kui me paneme siia kõrvale näiteks pimesoole operatsioon on 300 eurot suurusjärgus ja näiteks Kuusa vahetuse ühel inimesel on suurusjärgus 4000 eurot, siis on selge, et nii-öelda valmisolek ise maksta ei ole loogiliselt võetavalt väga suur. Ettevõtluse arendamise sihtasutus avas täna koolitusprogrammi ekspordirevolutsioon, teise hooaja. Janek Salme räägib lähemalt. Koolitusprogrammi rahaliseks mahuks on kokku umbes 300000 eurot. Programmi viib läbi marketingi instituut. Eesmärgiks on seatud, et teisel tööaastal müüb ekspordi müügijuht vähemalt ühe miljoni euro eest tooteid või teenuseid. Programmis saavad osaleda ettevõtted, kus on 20 kuni 250 töötajat ning mille ekspordikäive oli 2010. aastal vähemalt 10 miljonit krooni. Ühtlasi peab ettevõtte panustama koolitusse viiendikkusele maksumusest ehk veidi üle 2800 euro. Samuti on ettevõttel kohustus sõlmida uue ekspordi müügijuhiga vähemalt aastane tööleping. Mullu kandideeris programmis osalema ligi 70 ettevõtet ja veidi üle 500 noore, kellest võeti tööle 26. Üks neist, kes mullu tööd alustas, on aktsiaseltsi Rootsi turu ekspordi müügijuht Grete Gutman. Terve aasta ma olengi tegelenud sellega, et endale selgeks teha toodet rootsi turgu, seal olnud liitus turgu ja seal uute kontaktide leidmist nendega kontakteerumise ja projektini jõudmist. Realiseerunud on üks projekt, mis on mahuliselt jääb küll alla 100000 euro. Müüsin Stockholmi ühe eramaja, et firma tegelebki lisaks eramajade müügiga ridamajad kortermajad, me ehitame isegi koole ja tegelikult on tööpõld lai, nii et ma ise loodan kindlasti ka selliseid projekte vasti töösse saada. Materjali tegevdirektor Sven Mats ütles, et ettevõte on viimase kolme aasta jooksul eksportinud umbes 90 protsenti toodangust ning rahaliselt on ekspordi joosta maht olnud umbes üheksa miljonit eurot. Tema sõnul on ekspordi müügijuhtide koolitusprogramm üldse parim meede, millega EAS on siiani välja tulnud. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on ettevõtete tagasiside ka üldiselt olnud väga positiivne. No me ikkagi tegeleme spordikeeles selliste tipptasemel inimeste ütleme lihvimisega, et nad tõepoolest suudaksid siis tegutsevatele ettevõtetele anda nagu hoogu juurde hakkama saamiseks võõrastel turgudel, et see on üsna keeruline, nii et ja nende inimeste ettevalmistus ja teadmised, oskused, kogemused on väga hinnalised, sest üks selline inimene tegelikult võib anda kogu ettevõttele uue mõtte. EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe loodab, et programm aitab ka edendada Eesti ettevõtete ambitsioonikus. Pigem just sellistest kaugematele sihtturgudele keerukamat turud, kus täna veel jalga maha pole saadud ja, ja kust sellest noorest inimesest läbilöögivõimest julgusest on kindlasti palju kasu. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas täna Keskerakonna fraktsiooni ja sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni ettepanekut moodustada parlamendi erikomisjon elamislubade andmise ja sisserändekvoodi suurendamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Täiskogu ette jõuab opositsioonierakondade eelnõu seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Eelnõu näeb ette uurimiskomisjoni ülesandena elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamise. Komisjonil on õigus kutsuda andjate isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Mõjuvõimuga seotult käis vaidlus edasi Keskerakonna Tallinn 2011 ja prokuratuuri vahel. Sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli kinnitab, et nende sihtasutusele ei ole sõlmitud mingeid lepinguid ärimees Jüri Luigega ei ilutulestiku ega mingis muus küsimuses ja ta ei ole osutanud ühtegi teenustega teinud ka mitte mingisugust, mitte rahalist koostööd, kinnitab Mutli. Riigiprokuratuur kinnitab, et keskerakondlasest riigikogu liikmete Priit Toobali ja Ester Tuiksoo mõjuvõimuga kauplemise süüasja menetlustoimingud, sealhulgas läbiotsimised toimusid seadust järgides ehk siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule. Teatavasti on neid süüdistatud vastupidises. Samuti kinnitab prokuratuur, et süüdistused või õieti kahtlustused on seotud kultuuripealinna egiidi all toimunud üritustega end mitte ainult nüüd siis välisuudised. Tõnu Karjatse. Süüria president Bashar al-Assad kinnitas täna taas, et ei kavatse tagasi astuda. Samas kuulutas ta välja märtsis toimuva rahvahääletuse uue põhiseaduse üle, mis vahetab välja senise paati part, juhtkontrolli kinnistanud konstitutsiooni. Süüria liider väljendas pettumust araabiamaades, et nad ei toeta praegust Süüria valitsust. Ühtlasi süüdistas Assad välismaailma vandenõus Süüria vastu Süürias. Vaatlusmissiooni omab Araabia liiga, taunis oma vaatlejate ründamist Süürias, rõhutades, et sealne režiim peab tagama vaatlejate turvalisuse. Vahejuhtum vaatlusmissiooni ei katkesta, kinnitas Araabia riike koondav ühendus. Täna rünnati siis ühte teist Araabia liiga vaatlejat Süürias. Iisraeli armeejuht kinnitas aga, et Iisrael on valmis vastu võtma Süürias vähemuses olevaid alaviite, kui sealne režiim peaks kukkuma. Iisraeli hinnangul ei pea Assadi režiim vastu kauem kui mõned kuud. Ungari välisminister teatas Euroopa komisjonile ja oma Euroopa Liidu partneritele saadetud kirjas, et Ungari valitsus on valmis muutma vajaduseks oral seadusi ja pidama läbirääkimisi iga osapoolega. Kell on Ungari suhtes mingeid muresid. Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon soovib algatada parlamendis protseduuri Ungarit hääleõiguse võtmiseks. Põhjuseks Ungaris vastu võetud põhiseaduse muudatused, mis suurendavad valitsusjuhi võimu, kohtu ja keskpangale kallutavad valimissüsteemi valitsuserakonna kasuks ja piiravad ajakirjandusvabadust. Euroopa Liidu eesistujamaa Taani on vastu Prantsusmaa poolt ette pandud finantstehingute maksu kehtestamisele Euroopa liidus ja ka eurotsoonis. Nii ütles Taani majandusminister Margaret Vestager. Uue maksu kehtestamist soovivad Prantsusmaa ja Saksamaa lamp, vastu on aga Suurbritannia. Prantsusmaa ja Saksamaa on valmis finantstehingute maksu kehtestama ka ainult eurotsoonis. Reitinguagentuur Fitch teatas, et jätab Prantsusmaa tippreitingu tänavu muutmata, kui riik pääseb suurematest majandusprobleemidest. Reitinguagentuuri teater jääb Prantsusmaa riigireitingu negatiivne väljavaade siiski kehtima tuleva aastani. Euroala suurimaks riskiks on jätkuvalt Itaalia, hoiatab vitš. Itaalia krediidireiting võib langeda juba jaanuari lõpus. Fits peab võimalikuks ka Kreeka lahkumist eurotsoonist alanud aasta sees. Pressikonverentsil enesetappu üritanud Poola sõjaväeprokurör teatas, et püüdis oma meeleheitliku teoga paljastada tõsist korruptsioonikaitsehangetes. Ta soovis takistada sõjaväeprokuröride institutsiooni kaotamist ja nende asendamist tsiviilprokuröridega. Kolonel Nikolai Brüspil, kes uuris kahe aasta taguse smolenski lennukatastroofi uurimise üksikasjade leket meediasse tulistas end eile pressikonverentsi ajal. Ta oli rääkinud ajakirjanike väidetavast ebaseaduslikust pealtkuulamisest, osutades korruptsioonile sõjaväeladvikus. Sõjaväeprokurör on veendunud, et teda üritatakse tappa. Politsei paljastas ehitusfirmade suure maksupettuse, kus mustalt on liikunud viis miljonit eurot. Helsingi politsei on uurinud poolteist aastat musta tööjõu kasutamist ühes Soome ehitusfirmas aastatel 2004 2010. Kokku osales pettuses 10 ettevõtet, neist seitse Eestis registreeritud ehitusfirmat. Pettuseks kasutati muu hulgas võltsitud arveid. Peamiseks peamisteks kahtlusalusteks on viis soomlast, kolm neist on uurimise ajaks vahi alla võetud, kaks olid juba varem vangis. Aktsiaselts Berliin. Saarte liinid peaksid järgmisel nädalal allkirjastama lepingu, millega saavad enda haldusesse 16. Eesti sadama Naissaare sadama. Juba tänavu tehakse seal ka rekonstrueerimistöid ligi 400000 euro eest. Kokku tehakse tänavu saarte Liinide poolt erinevaid sadamaid. Kord oligi seitsme miljoni euro eest mis on sama suurusjärk eurosid nagu ka eelmisel aastal. Investeeringuid tehakse Euroopa ühtekuuluvusfondi ja regionaalfondi rahadest ja ettevõtte kasumi ning laenude arvel. Vaid Naissaare sadama remonttöödeks saadakse vahendid otse riigilt. Tänavused, kõige suurema mahulisemalt tööd tehakse Kuivastu sadamas. Kuigi ka eelmisel aastal tehti sadamates suur hulk töid, siis nii-öelda tibude lugemise aasta tuleb tänavu, kui mitmed sadamad korda saavad. Sel teemal nüüd jätkab saarte Liinide arendusdirektor Peeter Oop kaup Saaremaalt Margus Mulla vahendusel. 2011 on ettevalmistus 2012 10.-sse, et siis nii mõnigi mõnigi sadam peaks meil valmis saama korda saama näiteks Kihnu ja Munalaid neid sadamaid siis me rekonstrueerimine praeguse eesmärgiga, et kui riigi poolt ehitatav parvlaeva parvlaevad mitu tükki Vormsi liinile ka muidugi saavad nagu valmis, et siis oleks võimalik Kihnust sõita munalaidu Pärnu asemel CD-d on tunduvalt lühem, selleks ettevalmistused käivad ja ja me saame ilmselt 2012 nendega hakkama ka ja kui hästi läheb, siis me suudame ka Vormsi Sviby sadama rekonstrueerida vähemalt esimeses järjekorras ka selle uue tulevase parvlaeva jaoks kõige suuremat tööd on ikkagi Kuivastu sadamas, et kuivastus. Meil on lõpetamisel siis uue parvlaeva Kaisen kai, kaks seal on suuremahulised, tööd on muidugi tehtud, üht-teist on veel seal teha ja siis väikelaeva sadam, sadam, siis peab olema 31 Mai, nagu meil valmis ja esimese etapi ettevalmistus, tööd tulevad meil teha Naissaare sadamasse, Naissaare sadama, me peame siis panema sellise või tegema sellist olukorda, kus oleks tagatud siis inimeste teenindus, inimeste ohutus sisenevate väljuvate laevade seisvate väikelaevade ohutus, et selleks on, on meile vahendid eraldatud. Nii et praegust tegeleme suure hoogame esimese etapi projekteerimisel. Eesti Rahva Muuseumi vanavara kogumismatkade päevikud annavad väärtuslikku ülevaate endisaegsest eluolust, tagavad ka koguja enda isiksust. Eesti Rahva Muuseumi raamatusari vanavara kogumisretkedelt jõudis kaheksanda raamatuni. Toomas kelt jätkab. Ligikaudu 100 aastat tagasi käisid väga paljud Eesti üliõpilased, suviti vanavara kogumisretkedel. Seal kirjutatud päevikud on praeguseks väga huvitav lugemisvara, mis annavad vahel nende autorist hoopis uuelaadse pildi, räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Piret õunapuu ja toob näiteks Oskar Kallase. See on niivõrd tore, tõeliselt räägiku laadis lustakas kirjutis, mis annab üliõpilasest Oskar Kallasest täiesti teistsuguseid viidi, millest hilisem imago on olnud selline tõsine, tark, tubli ja hea teadusmeespoliitika ja nii edasi siis tegelikult seda päevikut, kui ma selle jälgedele sain ja lugesin, siis ma naersin, kõva häälekas see annab tõesti suurepärase ülevaate kollasest, kui lahedast ja huumuserikkast üliõpilasest. Selliseid näiteid on veelgi, kas või Julius Kuperjanov või Nikolai Triik või Hendrik Visnapuupäevikut kirjeldavad eelkõige muidugi seda, kus käidi ja mida leiti, kuid ka inimeste igapäevaelu on üles tähendatud. Näiteks väga huvitavaid niukseid tähelepanekuid on selle kohta Muhu saare Saaremaa kohta Muhu saare kohta näiteks öeldakse, et inimesed on päris jõukadega, elavad väga mustalt räpaselt. Samuti on ju ka vastupidiseid näiteid, kuivõrd sõltub kõik piirkonnast, näiteks Mulgimaal on väga hästi vastu võetud, jäävad alati siia pakutud ja pole kunagi eriti koeri kallale aetud. Nendel käikudel oli mitu olulist eesmärki ja tulemust. Ühelt poolt täienesid muidugi muuseumite kogud, kuid samas jõudis rahva teadvusse ka vanavara kogumise mõte ja tähtsus. Tänapäeval pole ju vaja enam selgitada teada, mis asi on muuseum ja miks sinna midagi kogutakse. Taolisi päevikuid peetakse ka praegustel kogumisretkedel, kuid kuna jõutakse nende väljaandmisega tänapäevani, ei julge Piret õunapuu ennustada. Minu eluajal kindlasti mitte, kui me siit hakkame neid paremaid välja noppima, aga no vast ikka nüüd võib-olla see seeria saab mingil ajal lõpetuse, aga noh, kindlasti seal niukene teemana huvitav ja paljudel valdkondadele huvitav, mõtlen, et siit saaksid ju ka niisugused mitte ainult etnograafid mitte ainult ajaloolased, vaid paljude valdkondade esindajad saaksid saaksid teavet, kui nad oskaksid nendest säilikutest seda otsida, nii et ma arvan, et inimestel on vaja Täna esitletakse Eesti Rahva Muuseumis kogumisretkede päevikute kaheksandat väljaannet. Selle autor on hilisem looduskaitse ja botaanik Gustav Vilbaste Toomas Kelt, Tartu. Eesti piirivalve võttis jaanuarikuust kasutusse uuema tehnika, mis peab tagama tõhusama kontrolli Eesti välispiiri üle. See tähendab võimalust elektrooniliselt ja visuaalselt kontrollida suuremat hulka alasid, mida on võimaldanud tavapärane kontrollimine. Igor Taro käis Piusa piirivalvekordonis. Kagu-Eesti piir Venemaaga on üks võimalik aken Euroopasse nii salakaubavedajatele kui Aasiast pärit illegaalsete immigrantidele. Seetõttu vajab Euroopa Liidu Schengeni ruumi Eesti ühine välispiir valvast silma, kõneleb Piusa piirivalve kordoni juht major Aare väin. Kui varemalt põhitegevus oli inimressursside näol piirilõigul valvamine siis täna on 24 tundi kindlas lõigus alluvad seadmed, seda. Võimalik, et just tõhus ennetus on hoidnud piiririkkujate tulvad tagasi. Tihedamini satub piirivalvurite vaatevälja mõni ilves, karu või hunt. Kuid ühel kahel korral kuus leidub siiski ka inimesi, kes Eesti piirikaitse tugevust katsetavad. Möödunud aasta üks markantsemaid seikasid puudutab kolme araablase üritust, et ta piirivalvetehnikat looma moodi neljakäpukil metsasihti ületades. Piusa kordoni juht Aare väin. Valveseadmest soid maskeerunud jalast, Taessega seal pääsu ei ole, et selle järgi on kindlasti ta, mis sissetungija on tegemist ja vastavalt sellele reageerima. Nii tähenda uus tehnika seda, et inimesi poleks piiri valvamiseks. Tänu elektroonikale on piirivalvuritel võimalik sama koosseisuga paremini jälgida suuremat ala ning vajadusel ka kiirelt reageerida. Lisaks piirivalve enda jõududele ja kaasaegsele tehnikale mängivad piirikaitses olulist rolli kohalikud elanikud, kes on osutanud piirivalvele olulisust Tabi umbes veerandile juhtumitest, räägib Meremäe elanik Viivika Kooser. Sõitsime autoga, ma arvan, et seal mereväe piiripunkti poolt ja ja tõepoolest olid kaks väga pikka meest, kes olid mustanahalised ja nad olid siis umbes seal Meremäe töökoja juures ja minul oli kohe esimene mõte, et ju nad üle piiri ikka tulnud on, et kus tahab muidu siia saada. Kuidas need inimesed reageerivad, kui nad lõpuks teiega kohtuvad? Ülikool on ikka ilmunud ja vastu vanu, siiani ei ole keegi avaldanud, et no see on nende nagu üllatusmoment. Et kuidas nad nii, nii professionaalsed kiiresti tabatud. Kokku sai piirivalve uute seadmetega juurde 13 ööpäevaringselt kontrollitavate ala. Kuna seadmed on lihtsalt teisaldatavad, saab nende asukohta vajadusel kergesti muuta. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Ilm on öösel pilves selgimistega, öö hakul sajab mitmel pool, enamasti Ida-Eestis vähest lund ja lörtsi. Hommikupoole ööd pilvisus tiheneb, uuesti alates saartest hakkab lörtsi sadama. Sadu levib kiiresti mandrile. Tuul pöördub edelasse ja puhub viis kuni 11, rannikul seitse kuni 12, saartel puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist miinus viiega kraadini, Ida-Eestis öö hakul kuni üheksa miinuskraadi, saartel ja kohati rannikul kuni üks plusskraad. Päeval on enamasti pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, õhtupoolikul Lääne-Eestis ka vihma ning on jäidet. Puhub edela ja lõunatuul, õhtul pöördub tuul läände ja loodesse ning puhub seitse kuni 12, saartel ning rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme nullist pluss viie kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.