Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 11 10. jaanuari päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Sihtasutus Archimedes ei pea võimalikuks kunstiakadeemia uue õppehoone projekteerimist ja ehitamist rahastada. Haridus- ja teadusministeerium ootab akadeemia juhtkonna seisukohta, et ehitusplaane muuta ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul praegu raske öelda, kas kunstiakadeemia hoone samale kohale tuleb. Justiitsminister Kristen Michal peab prokuratuuri käitumist mõjuvõimuga kauplemise skandaali puhul õigeks. Hariduseta teadusministeerium jättis õpetajate palgavahendite kasutamist analüüsides arvesse võtmata mitmeid olulisi aspekte, väidavad omavalitsuste esindajad. Näiteks ei võta ministeeriumi kalkulatsioonide arvesse õpetajate puhkusereservi. Eesti keskkonnaühenduste koda andis majandusminister Juhan Partsile keskkonnakirve põlevkivienergia taastuvenergiale eelistamise ning Saaremaa sillaprojektiga jätkamise eest. Minister ütleb, et silla puhul usaldab ta keskkonnamõjude analüüsi põlevkivist päriselt loobuda, aga ka isa. Euroopa Komisjoni Galileo kosmosejoonistuste Eesti võitja on Kohtla-Järve koolitüdruk, millena kas natsejeva temanimeline satelliit lennutatakse satelliitnavigatsioonisüsteemis Galileo orbiidid orbiidile viia aasta pärast. Iraan teatas, et alustas uraani rikastamist, tuues maa-aluses tehases. Euroopa Liit hakkab arutama uute sanktsioonide kehtestamist. Tema teatas, et ei toeta naftaembargot ka siis, kui Iraan uraani rikastamist jätkab. Süüria president ilmustena Damaskuses rahva ette ja lubas võita välismaised jõud, kes teda kukutada püüavad. Üks Araabia liiga vaatleja lahkus Süüriast, öeldes, et julgeolekujõud panevad toime sõjakuritegusid. Valitsus näitab vaatlejatele võltspilti ja ilmast. Homme sajab Eestis lörtsi ja lund, puhub edelatuul, hiljem kagutuul, õhtul saartel ka loodetuul ja õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Sihtasutus Archimedes teatas, et ei pea võimalikuks kunstiakadeemia uue õppehoone projekteerimist ja ehitust rahastada. Tõnu Karjatse sai kommentaari haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhatajalt Mart Laidmetsalt. Sihtasutus Archimedese teatel on alust kahelda projekti teostamise võimalikkuse peamiseks põhjuseks, miks rahastamisest keeldutakse, on ehitusloa puudumine. See on aga seni seisnud kunstiakadeemia hoone naabrite vastuseisu taga. Mart Laidmets, Haridus- ja teadusministeeriumist leiab, et olukord pole siiski lootusetu. Ühest küljest on kindlasti saabunud teatud selgus, et seda projekti sellisel kujul ilmselt ei õnnestu sellel struktuurivahendite perioodil küll realiseerida. Teisest küljest, eks peab selles ka positiivset nägema. Nüüd on ikkagi kõigil osapooltel võimalik teha oma plaane ilma nende väga kitsaste ja karmide piiranguteta ajalistega muudeta, mis annaksid siis erinevaid lahendusvariante võimaluse välja pakkuda ja kunstiakadeemia on ju väga kõrgel tasemel õppeasutus ja see, et on praegu rendipindadel töötanud, ei ole ka sellele väga halvasti mõjunud. Küll tuleb siis nüüd koos ülikooliga haridusministeeriumil vaadata, mis edasi saab, aga eelkõige ootame muidugi ülikooli juhtkonna seisukohta ja ilmselt oli ka neile ju teada, et kui nad ei esitanud neljandaks detsembriks nõutud ehitusluba siis oli ka selline areng võimalik ja peavad olema ka teised plaanid. Kui kauaks nüüd kooli uue hoone ehitusega venitada saab, kavakse võib venima jääda. Ja seda on väga raske öelda raske nii-öelda ka seda, kas ta on lõpuks võimalik täpselt sellisel kujul sellesse kohta ehitada, kuna sellega on üles kerkinud, oli väga palju erinevaid probleeme. Samas on meil ju analoogiaid ka eelmisel perioodil Tartu Ülikooli Narva kolledži saanud õigeks ajaks ehitusluba. Praegu on Narvas hoone kerkimas ja ilmselt esialgsest veel vanemalgi kujul. Ka praegusel perioodil on juhtunud, et erinevate vaidluste tõttu on ülikoolid kõrgkoolid oma objektid hoopis mujale kolinud või neid oluliselt muutnud. Kindlasti on siin erinevaid lahendusvariante ja eks me peame neid koos ülikooliga otsima hakkama, aga ega siis hoone kui selline ei ole ju kõige olulisem. Kõige olulisem on ikkagi inimesed, kes seal ülikoolis. Kunstiakadeemia ei leidnud täna võimalust või ei osanud olukorda omalt poolt kommenteerida. Kunstiakadeemiast oleme äsja saanud teate, et asja selgitatakse homme. Riigikogu infotunnis esitasid Keskerakonna fraktsiooni esindajad justiitsminister Kristen Michalile küsimusi mõjuvõimuga kauplemise skandaali kohta. Uku Toom teeb ülevaate. Kadri Simson tundis huvi, kuidas suhtub justiitsminister sellesse, et riigiprokuratuur teatas kahtlustuse eest kahe keskerakondlasest riigikogulase vastu nimesid täpsustamata, esitades nii kahtlustuse justkui enam kui veerandile riigikogu koosseisust. Justiitsminister Kristen Michal vastas nii. Tegelikult prokuratuur lähtus sellest samast põhimõttest, et menetlusinfot tutvustatakse kõigepealt menetlusosalistele ja alles seejärel jagatakse avalikkusele ajaliselt järgmisel tööpäeval nad seda informatsiooniga jagasid. Tegelikult ongi seesama küsimus, et ütleme põhjusel, mida me siin täna ei aruta alustama sellega reedel ja vahele jäid kaks päeva, mistõttu oligi võimalus ka keskerakonnale erinevaid spekulatsioone, mis kõik kindlasti tõele ei vasta selles küsimuses levitada. Küll ei prokuratuuri ülesandeks teha sellest meedias sõudjad, pean tegelikult väga õigeks seda, et nad käituvad seaduslikute tutvustavad menetlus, informatsiooni kõigepealt nendele inimestele, keda need puudutavad. Ja vastus küsimusele mõjuvõimuga kauplemisest. Mida te peate mõistma, et mõjuvõimuga kauplemine on selline koosseis, mis tegelikult eeldab keegi, ehk siis ametiisik kasutab oma mõju ebaseaduslikul moel see alus selleks tegelikult tuleb korruptsioonivastasest seadusest, et tegelikult, kui te vaatate sedasama koos, kuidas riigikogu liikmed käituvad ja kas, kas nad on käitunud antud juhul avaldanud seda mõju ebaseaduslikult, siis see ongi tegelikult antud juhtumi alus. Ning lõpuks veel üks küsimus Segard, Mailis Repsile ning justiitsministri vastus. Selles proportsioonis läbiotsimise aluseks on andnud kahtlustus, mis tänaseks on selgelt tõestatud faktides nii Tallinna poole pealt kui ka muudes fakti ja see ei ole tõesed. Kas teie justiitsministrina näete, et selline käitumine on kohane õigusriigile? Austatud küsija ei, mina ei näe, et oleks kohane, et riigikogu liikmed teeksid midagi sellist, mida võiks tõlgendada mõjuvõimuga kauplemise aitäh. Haridus ja teadusministeerium ootab homme õhtuks kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet ja selgitusi, miks nad kasutasid õpetajate palkade maksmiseks 2010. aastal vähem raha, kui riik neile selleks andis. Tartust jätkab Mirko ojakivi. Haridus ja teadusministeerium väitis möödunud nädalal omavalitsustele saadetud kirjas, et kui kogu raha, mille riik eraldas 2010. aastal kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks oleks sellel otstarbel kulutatud, võinuks pedagoogide töötasu Eestis keskmiselt olla neli protsenti suurem. Nüüd selgub, et haridusministeerium on langenud raamatupidamise keerukate detailide ohvriks. Vähemasti väidab nõo vallavanem Rainsangerneebo, et haridusministeeriumis on segi aetud kassapõhine, eelarve ja tekkepõhised kulud. Rainsangerneva. Ei ole võimalik võrrelda kassapõhist ja, ja tekkepõhist rahavoogu näiteks ei olnud selle arvutusmetoodika puhul arvestatud puhkusereservi vahenditega ei olnud arvestatud sellega, et tuleb maksta asendustasusid, et tuleb lahendada tugiisikute probleemi. Et nii palju, kui mina olen sellest rahastamismudelist aru saanud, siis need tegevused ei ole selle paigaldise andmisega vastuolust. Et ministeerium on jätnud näiteks kohustusliku puhkusereservi arvesse võtmata võib-olla arvesse võtnud direktori või õppealajuhataja palku ning haigestunud õpetajate asenduskulusid, seda näitavad ka Albu vallavalitsuse arvutused, räägib Albu vallavanem Kalju Kertsmik. Ja omavalitsus on käitunud täna kehtivate õigusaktide järgi. Kui haridusministeerium tahab midagi muuta, siis ta peaks ette valmistama uue määruse eelnõu, kus juba konkreetsemalt siis kirjutaski tahetakse kuu rea peal ja nii edasi. See on selge see, et omavalitsused ei kasutanud raha mujale, see läheb ju kõik õpetajate palkadeks õppevahenditeks või siis noh, koolitusteks selles suhtes tänane süsteem on õige. Ma ei usu, et omavalitsusel on kuritarvitamisele. Kõrtsmik soovitas riigil väärkasutuste kartuses omavalitsustele antava haridustoetuse senisest paremini ära reguleerida haridus- ja teadusministeeriumist öeldi, et ministeeriumisse on tänaseks saabunud paarikümne omavalitsuse tagasiside ning selle põhjal on veel vara mingisuguseid järeldusi omavalitsuste vastuste kohta teha. Kui homme õhtul tagasisidetähtaeg kukub, lubas ministeeriumi asekantsler Kadri Maasik järeldusi tegema asuda. Samas väidab ministeeriumit, nad on õpetajate palgaraha analüüsis võrrelnud siiski võrreldavaid andmeid, kuid täiendavaid selgitusi ja kokkuvõtteid omavalitsuste tagasisidest lubab ministeerium esitada lähipäevil. Kui vastused käes ja analüüs koostatud, siis alles seejärel hakkab ministeerium arutama, kas midagi kehtivates õigusaktides muuta. Ministeeriumi asekantsler Kadri Maasik. Otsused ja plaanid, siis seatakse ministeeriumis seejärel, kui me kohalike omavalitsuste vastused kätte oleme saanud ja oleme saanud võimaluse need siis läbi analüüsida. Ojakivi Tartu. Jätkame sõnumitega välismaalt Kai Vare. Euroopa Liidu välisministrid hakkavad 23. jaanuaril arutama uusi sanktsioone Iraani suhtes. Eesistujamaa Taani usub, et jõutakse üksmeelele meetmete karmistamisest. Sanktsioonid puudutavad peamiselt Iraani keskpanka, ka üksikasjad tuleb veel kokku. Arutletakse ka Iraani naftaembargot. Iraani ajakirjandus teatas täna, et Iraan alustas uraani vastamist uues maa-aluses tehases, mis on ehitatud vastu pidama ka õhurünnakule. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur on kinnitanud teateid uraani rikastamise alustamise kohta. Venemaa teatas ei toeta naftaembargot Iraani suhtes isegi juhul, kui Teheran jätkab uraani rikastamist. Iraani tuumateadlane Mandy Rosson hukkus Teheranis toimunud plahvatuses. Iraan süüdistas rünnakus Iisraeli ja USAd ning rõhutas, et see ei takista Iraani tuumaprogrammi jätkumist. Uurijate sõnul kasutati rünnakus samasugust lõhkekeha, nagu on viimastel aastatel kasutatud kolme tuumale teadlase tapmiseks. Ka nende rünnakute korraldamises on Iraan süüdistanud Iisraeli ja USAd. Süüria president Bashar al-Assad lubas võita välismaiseid konspiraatorid, kes püüavad teda kukutada täna ilmustada Mascuses naeratades rahva ette ja tuhanded inimesed tervitasid presidenti juubeldades. Bashar al-Assad ei ole pool aastat avalikult esinenud, aga eile pidas ta pika kõne. Täna ilmus koos naise ja lastega keskväljakule Araabia liiga vaatleja Anvar Malek lahkus Süüriast, nimetades vaatlusmissiooni farsist farsiks. Telekanalile Al-Jazeera antud intervjuus ütles Maleket Süürias on humanitaarkatastroof, julgeolekujõud panevad toime sõjakuritegusid. Süüria valitsus näitab, aga vaatlejatele võltspilti. Araabia liiga midagi ette ei võtaks. Täna sai Homsi linnas surma taas vähemalt kaheksa inimest, teiste seas ka üks Prantsusmaad. Ajakirjanik. Itaalia peaminister Mario Monti kinnitas, et riigis on läbi viidud valusad reformid ja Itaalia ei ohusta enam eurot. Monti ütles seda pärast kohtumist Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Hunti sõnul rõivad itaallased tunnustust oma küpse suhtumise eest. Merkel avaldas lootust, et tänu kiiretele ja ulatuslikele meetmetele paranevad Itaalia majandusväljavaated. Maakohus kinnitas täna karistuskokkuleppe, millega muusika Rein Laaneorg sai lastepornokogumise eest tingimisi vangistuse. Kohus karistas laaneorgu tingimisi üheaastase vangistusega kahe aastase katseajaga, millest arvestati maha tema eelvangistuses viibitud. Kohus keelas laaneorul suhelda alla 14 aastaste lastega, välja arvatud lähisugulased. Samuti keelas kohustel külastada lastele suunatud suhtlusvõrgustikke. Ühtlasi peab laaneorg kohtuotsuse järgi osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammides. Eesti keskkonnaühenduste koda andis teist aastat järjest keskkonnakirvemajandusminister Juhan Partsile. Uku toom jätkab sel teemal. Nüri kirves viidi hommikul ministeeriumi keskkonnakirves peab sümboliseerima keskkonna vastu tehtavad kurja ja nüri kirves, seda enam kurja ei sünniks. Ministrile heidetakse ette põlevkivienergia taastuvenergiale eelistamist ning Saaremaa sillaprojektiga jätkamist. Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm tuletab meelde, et põlevkivi kaevandamise maht on määratud 20 miljoni tonniga, aga arengukava näeb ette vähendamist 15 miljoni tonnini. Ja siin me näeme, et hetkel selles majas ei ole antud suuniseid ja Eesti energiale ega ka viidud ühtegi sellist ettepanekut. Riigikohus, mis näeks ette, et see kaevandamismaht võiks väheneda ning Saaremaa sillast on tehtud keskkonnamõjude hindamine, mille tulemuse kaame kahjuks rahul ei ole. Ja see seab põhiseks silla rajamise, et MKM kui ka keskkonnaministeerium on väga palju ressurssi selle plaani planeerimisse pannud. Aga me näeme, et sillal, kui see rajatakse, see keskkonnamõjude hinnang, mis on heaks kiidetud kõige väiksemat keskkonnamõjud teiste alternatiivide seas. Ma arvan, et ega Eesti riigil ei ole ka raha, et sinna midagi peale praami õndsuse rajada. Salm ütleb, et ilmselt nad vaidlustavad keskkonnamõjude hinnangu. Minister Juhan Parts ise kirvest vastu võtmas polnud, kuid nõustus teemat telefoni teel kommenteerima. Kui vaadata möödunud aastat, siis tegelikult ma just markeeriksin vastupidiselt ära, et keskkonnaeksperdid või ka keskkonnaorganisatsioonid ise saavutasid ju päris konsensusliku seisukoha. Nii palju kui mina olen aru saanud informeeritud Saaremaa silla osas, tänaseks on pandud meie laua peale Saaremaa püsiühenduse keskkonnamõju hindamine on heaks kiidetud ja see on kõrgete ekspertide poolt rahvusvaheliste ekspertide poolt tehtud teine teema, see igivana põlevkivi ja taastuvenergiaküsimus siis ega meil ei ole mõistlik põlevkivi kõrvale visata. Aga loomulikult on põlevkivi keskkonnatundlik põlevkivienergia ja noh, keskkonnastandardid peavad tõusma, muide, nad kogu aeg tõusevad, selle nimel tuleb tööd teha ainult taastuvenergiaga jääks Eesti inimeste kodud ilma elektrita. Parts ütleb, et tegelikult ongi viimastel aastatel kaevandatud alla 15 miljoni tonni ilma kõlavate plaanideta ja lõpetab tõdemusega, et tasakaalu otsimine majanduse ja keskkonna vahel ongi keeruline. Euroopa Komisjoni Eesti esindusest kuulutati välja Galileo kosmosejoonistuste võistluse võitja, vahendab Tõnu Karjatse. Joonistusvõistlust korraldati kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, et seal eesmärk on juhtida veel kord tähelepanu Euroopa oma satelliidi navigatsioonisüsteemile, mille käikulaskmise panustavad kõik liikmesriigid. Oma kosmoseteemaliste töödega said võistlusest osa võtta siis üheksa kuni 11 aastased lapsed. Eesti võistluse võitjaks kuulutati Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasiumi ja Kohtla-Järvekunstikooli õpilane Mileena. Kas natsejeva žürii esindaja, Tartu Ülikooli dotsent Mart Noorma ütles, et osalejaid oli võistlusele üllatavalt palju, ligi 700? Ütleme esikolmik tuli üsna selgelt välja, siis pidi tegema nüüd otse milliste kriteeriumite baasil, kas seda, et on nüüd nagu tehnoloogiliselt Galileo programmi kuidagi kujutatud pigem kunstilises väärtuses ja mõtlemapanemises see pildi ilu? Jah, kõigepealt me lükkasime kõrvale kõik pildid, kus olid tulnukad, väga paljud lapsed armastasid joonistada tulnukaid, nüüd olid armsad ilusad pildid võitjana. Siiski ei jäänud sinna kosmilisi BMW sidega ega tulnukaid peale Saturniga. Saturn oli väga levinud motiiv. Elu teistel planeetidel oli väga levinud. Nii et lõppkokkuvõttes me jõudsime ka kenasti konsensusele, kus Laine Randjärve ja Laura põldverega Mirena ise räägib oma pildi saamisloost, nii vaikselt. On siin Edumetšenkam unist. Esmalt joonistasin ilusa tausta sinisel viletsa varjundiga, siis mõtlesin, kujutatud. Tavapeale joonistasin sinna internetis nähtud planeedi kujutise kõrvale satelliidi ja tühjale kohale ilusa kosmilise terenduse. Mine õpetaja Olga sankova märkis ette, tüdruku kujutatud satelliit on väga sarnane sellele tehiskaaslasele, mis tema nime all ka orbiidile lennutatakse. Võidutöö valmimiseks kulus kuu aega. Ketteristava veetud kartsima hapetamistel Nadžali Jon funktsiagnikima nätsib ja batoon tausta tegime Leena monotüüpias pilgutas klaasile quashibani sellele paberi ja seda liigutades tekkiski ootamatu effekt. Autasuks saime leina niisiis vastava tunnistuse jamaketi satelliidist, mis Galileo satelliidisüsteemis hakkab tema nime kandma. Kaspireeno nimega tehiskaaslane on juba valmis. Mart Noorma. Ei ole neli satelliiti aastas lastakse ülesse kokku 30 satelliit. Kaks satelliiti on juba orbiidil, sel sügisel läksid disja Natalja Mileena lendab nüüd siis, kui tema järk tuleb. Kui selguvad kõigis liikmesriikides võitjad, pannakse võitjate nimed tähestiku järjekorda ja satelliit, millena lendab siis orbiidile kusagil keskel, tõenäoliselt siis umbes nelja-viie aasta pärast. Ja ilmast eeloleval öö hakul sajab Ida-Eestis lörtsi ja vihma, algul puhub loodetuul, hommikul hakkab tuul puhuma edelast kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus kuus, saartel ja kohati rannikul kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval levib vihma ja lörtsisadu saartelt mandrile ja läheb üle lörtsiks ja lumeks. Puhub edelatuul, hiljem kagutuul seitse kuni 13 meetrit sekundis. Keskpäeval tugevneb saartel ja rannikul 10 kuni 14 puhanguti 20 meetrini sekundis. Õhtu eel hakkab tuul saarte rannikul puhuma loodest ja jätkab tugevnemist. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.