Setting enne paar on siis kõige värskem lugu, mis meil lindist võtta on Grapsi lugudest. Ja see valmis sul kohe enne seda, kui sa läksid ja jäid aastaks ajaks Ameerikasse. Noh, põhimõtteliselt, Mis juba varem, paar aastat varem tuli sellel eestikeelne variant, aga, aga siis ma käisin. Praegune Kolumbus Kris vahepeal, nagu mõtlesime oma saatebändiks, taastates Magnetic bändis, käisin nendega New Yorgis ja ja siis tekkis inglisekeelne variant, aga rohkem jah, kahjuks. Mõne loo veel sain inglise keeles enne Ameerika sõit ära teha, aga see on nagu. Eks, parema kvaliteediga. No oli selles loos, kui sa nüüd tagantjärele vaatad ka sellist Ameerikasse jäämise eel aimust. Võib-olla oligi tuli seal istuda ka paaris, siis laulatati ja nõo paarisime seal, esinesime kellelegi. Huvitav, kuidas Ameerikas, aga noh, ütleme kas paarid või kõrtsiansambleid, mis poolest nad erinevad, Eesti ütleme Viru kandist? No seal on niimoodi, et kogu muusikaelu keerleb ainult väikestes sellistes paarides või kui, nagu võib-olla meie mõiste järgi muusika kohvikutes. Bändid no muidugi siis on ka restoraniansamblites mängivad sellist tantsumuusikat, aga aga no need mängijad sellist igasugust laias laastus poppi. Aga, aga nihukest paari bändid, need mängivad ikka Niukest teatud teatud laadi kassis bluusi rock n roll'i hevimedalit või, või ükskõik mida need vastavalt kohanimele käib ka vastav public ja vastav bänd. Millest see sinu Ameerikasse jäämine pikemaks tingitud oli? No ma hakkasin otsima siiski mingisugust väljapääsu sellest, sellest ummikust, millesse ma olin siin Eestis jäänud enne seda ärasõitu. Ja et Californias midagi ära teha, Los Angeles on teatavasti Suu Business keskus maailmas üldse. Et seal midagi ära teha, selleks on vaja algkapitali, raha stuudio jaoks raha stuudiomuusikute jaoks ja kuna ma olin üksinda purupaljas, siis mul lihtsalt seda teenimise võimalust ka ei olnud, kuna, kuna noh, niimoodi pimedalt Californiast tööd teha eriti ei julge, seal on tohutu kontroll immigratsioonikontroll ja püütakse neid pimeda töö tegijaid väga palju kinni. Ja siis ma otsustasin selle raha eest, mis ma olin teeninud New Yorgis, osta kodustuudiotehnika ja hakkasin lugusid kirjutama ja neid ja demosid ise tegema. See kestis umbes kaheksa kuud, samas ma otsisin ka muidugi kontakte muusikutega ja, ja Brodyoussaritega ja käisin stuudiotes ja aga ikkagi jäi asi raha taha. Et näiteks nelja lugu teha ära tema jaoks, kuna Polyusharlid tahavad kuulata ikkagi stuudiokvaliteediga, mitte kodus tehtud Temasi. See algkapital oleks umbes neli kuni 5000 dollarit nelja loojaks ja see ei ole eriti väike. Kas see rahapuudus tingis ka sinu tagasitulekut? Kui siia, siis ei, ma ei ütleks, et see tingis tagasituleku, sellepärast ma oleksin New Yorgist leidnud vähemalt oktoobrist kindlasti juba tööd ja head tööd. Jaa jaa. Sellega oleks väga mõnusalt ära seal elanud. Ja kui ükskord oleks tagasi tulnud, võib-olla oleks tõesti niimoodi, et noh, elanud ainult selle kõva raha eest siin, aga, aga see ma tean, mingi, kas koduigatsus või mingi kiskus mind seal lihtsalt tagasi proovima. Sest ma lubasin enne äraminekut, et ma tahan ikkagi oma õppestuudio siin teha. Jaa. Jaa. Noh, ühesõnaga proovida ikkagi midagi siin ära teha. No aga kui sa mõtled praegu selle peale, milline ilm on meil praegu väljas ja mis on praegu Californias Aja muidugi seal natuke pisar tuleb silmanurka muidugi mõelda, et praegu võiks teha sporti ja, ja ujuda basseinis ja käia oma lugudega stuudio uksi kulutama. Aga ma ütlen, see oleks jälle samuti niimoodi, et kuskilt tehakse selle raha leidma, selle inimese leidma, kes finantseeriks. No sul on kogemus ilmselt olemas tohutu kogemus nii-öelda nõukogude estraadist tütarlapsed üle Nõukogude maa ja siis ütlema Merkas. No, ja kui nüüd vaadata tagasi no kuskil kümme-viisteist aastat, mis ma olen Venemaa lavasid kulutanud siis loomulikult sellist elu enam tulevikus loota ja no selle peale loota enam ei saa, sest et midagi niisugust enam tagasi tule, see oli tõesti väga tormiline ja väga fantastiline ja ja, ja noh, kontserditel oli ikka niimoodi, et üle ühe kontserdi, kui mitte iga kontsert lõppes skandaaliga ja ja noh, ühesõnaga huvitav oli. Lõpus oli noh, nagu hotellis jätkusesse tormiline elu edasi pärast kontserti või hotelli akende all kiljuvad plikad koos ja noh, see oli lahe oli, oligi nii nagu välismaalt me absoluutselt ainult ainukene asi, et noh, mind ei viidud nagu kontserdisaalist hotelli limusiiniga, nagu seda tehakse sealpool suurt lompi. Vaid teinekord tuli niukene külm mogu buss, kavandati need poisid viis minutit asjad kokku, mõjub, buss sõidab ära. Aga ütle, millest tekkisid need skandaalid tookord. Kontsert lõppes skandaaliga. No mind on kogu aeg nagu nõukogude ajal peetud ideoloogiliseks diversondiks ja minu kontserdi väljaelamine ja, ja kõik see värk nali nagu vastuolus nõukogude ideoloogiaga. Ja, ja siis tekkisid ametnike hulgas. Sest no ega neid ei huvitanud, mis, mis nagu, kas publik. Mulle meeldib või ei meeldi, tol ajal oli selline värk, et kui ametnikule ei meeldinud, siis tähendab, see oli paha ja siis ta siis ta saatis käskkirju igalt poolt ministeeriumites ära keelata see vend, nii toimuski palju, iga kontsert, kus, kus rahvas tõusis püsti toolide peale elas kaasa, siis sellega tuldi lihtsalt elektrik tulija võttis voolu välja ja oligi kontsert läbi. Ja sellega siis muidugi ei piirdunud, et kontsert oleks otseselt läbi olnud, siis jätkus kontsert publiku hulgas, kus lõhuti toole ja ja vaata, et jooksuga minema lava pealt saada. Aga kuidas sa sõnastavad ise seda ideoloogiat, vaenulikku ideoloogiat, siis mida sa kandsid tol ajal? No see oli lihtsalt minu emotsioon, minu väljaelamine, ma tegin, ma tegin seda, seda, mis mu hing tundis. Jaa, jaa. Noh, nii nagu ma olen, aga ju siis see oli liiga liiga läänelik tol ajal või, või ma ei tea, ma ei oska öelda. Liiga ekspressiivne. Ma usun, et sa kindlasti tead seda, et sinu vanematest lugudest ei ole raadio fonoteegis üldse mitte midagi. Ma tean seda ja vist kuskil 60.-te lõpus need hävitati ja kahjuks küll ma tegin ansambel mikronitega ühe saate mida muuseas juhtis Jüri Lina, kes on praegu Rootsimaal. Ja see Toivo Kurmetil õnnestus oma linti säilitada, et ta lihtsalt võttis selle lindi ära enda kätte, aga mina kahjuks ei jõudnud seda teha ja, ja mingi viis, kuus või palju neid lugu see oli, mis olid noh, tolle aja mu esimesed kirjutatud lood ja noh, see oleks olnud ikka täiesti selline tagasivaatepeegel praegu seda nagu alles enam ei ole, kahjuks need kuskilt neid võtta ei ole. Lihtsalt hävitati ära, nii nagu telefonoteegist on palju minu vanu häid asju ära hävitatud. Jajah, ei ole suurt midagi alles, küll. Aga need lood, mis praegu, mida sa praegu kirjutad ja millega sa tahad lähemal ajal välja tulla, võib olla sünnipäeva kontserdil, juba on need kuidagi teistmoodi, väga palju teistmoodi kui see muusika, mida sa. Tegid tookord no ega ma nüüd Otseselt stiili muutnud ei olemas, läbi aegade ikka olnud selline, nagu ma praegu olen, aga olgu et vahepeal oli mingi selline kiuseni ja, ja Tšašoki perioodis, et ma lihtsalt eksperimenteeris proovisin, et kas ma, kas ma suudan ka seda teha. Ja pluusi ja kõiki neid asju aga, aga väljaelamiseks mul on vaja ikkagi Niukest vihast andmistlikest keevitamise värki rohkem. Mis sa arvad, kas Ameerika tuli sinu jaoks õigel ajal? Tähendab ühest küljest võib-olla tuli õigel ajal, et ma sain endale panna nii-öelda punkti ja, ja pidurid peale, et, et nüüd on. Nüüd algab elu uus etapp, uus periood. Aga show business i mõttes ma võib-olla jäin hiljaks umbes üks neli-viis aastat, sellepärast et et kogu ida poolt tulnud bändid olid ennast juba Ameerikasse jõudnud nii-öelda täis teha ja maha mängida ja, ja keegi eriti olnud seal huvitatud kedagi veel nii-öelda soost välja aitama, et see, see maine oli seal tunda noh, siitpoolt tulnud bändide maine, kes oli, oldi paljud rahad alla pandud ja nagu midagi tagasi tulnud. Plaadid ei läinud. Mida peab olema selleks, et üldse Ameerika show business'is läbi lüüa? No kõigepealt sa pead tundma täielikult Ameerika elulaadi, aga selleks, et tundma õppida Ameerika elulaadi, selleks peab seal elama ja, ja miinimumaasta, ma arvan, et mulle võib-olla väheseks natukene selleks. Ja okei, ma õppisin tundma Ameerika muusikat, Ameerika elulaadi, aga võib olla täiesti sinna sisse elada kuskil mingi nõks jäi puudu, et võib-olla oleks pidanud seal veel aasta olema, siis siis oleks ehk õnnestunud ka üht-teist ära teha. Kas Ameerikas lööb skandaaliga läbi? Ja-le küll ameeriklanna armastab skandaali. Oled sa mõelnud selle peale, et lähete Ameerikasse tagasi ja selleks ajaks mõelnud ka väikese skandaali välja? Ei, ma ei ole veel. Midagi selle peale mõelnud. Ja ma ei teagi, kuna ma veel tagasi lähen, siis on veel küsimärgi all. Kõigepealt ma tahan ikka proovida siin üht-teist ära teha ja no varem-hiljem, no ma arvan, et maikuu sees ma lähen kindlasti tagasi siis siis kas juba bändiga või üksinda uuesti nii öelda otsima uusi ideid või sponsoreid ja enne seda ma katsun siin teha ära uue plaadi materjali, mul on piisavalt lugusid Ameerikas, ma kirjutasin 22 uut lugu. Ja siin on võimalik. No võib-olla kümmekond paremat lugu teha, ära linti teha selline nagu kuiv salvestus 24 rea peale ja siis viia sinna kokku mängimisele. No sinu bändidest on aegade jooksul käinud läbi peaaegu et pooled eesti muusikud millest see on tingitud ka sellest, et vahepeal on öeldud, et sa oled sellise raske iseloomuga inimene. No raske iseloomuga, ma olen küll, seda ma kohe tunnistan ja, ja jah aga võib olla, kas nüüd see ainuke põhjus on, põhjus oli ikkagi ka see, et meie kultuurinõunikud nagu ma ennem rääkisin jälle nagu keelasid ära ja ja, ja noh siis mul ei olnud talle tööd, jaa, jaa. Bändiliikmed lihtsalt noh, elama ju peab, eks ole, otsisid lihtsalt teisi võimalusi kuskil teistes bändides siis leiba teenida, sest ma jäin nagu ilma ilma leivata. Tausta ei anna, siis on sul olnud nende aastate jooksul oskad öelda, palju. Ei tea, ei oska isegi neid mitte, kellega sa nagu oled isiklikult kontaktis nii-öelda olnud. No kui ütlen, siis valetan ka parema jõkke. Aga kuidas sa suhtud nendesse oled suhtunud, tähendab, nendesse tüdrukutest, kes vaatavad sulle põlevate silmadega otsa ja süda rindade all taob nii kõvasti, nii kõvasti? Noh, mul need Eestisse. On meeldinud yldiselt, see hoiab, hoiab hinge noorena ja sest et pidev väike leegikene peab ikka hinges olema, kui see kustub, siis kustub kas silmades sära ja siis võid muutuda lihtsalt. Tühipaljaks selliseks argipäeva halli argipäeva inimeseks ma ei taha selline olla. Ma olen kuulnud, et ükskord viskas mingi Saaremaa festivalil, olid seal mingi sinuga kaasas olnud tütarlapse, andnud ära kahe pudeli õlle eest, kas see võib ka õige olla? Ei ole niisugust asja ei ole teinud, see on hirmus kõmu. Niimoodi üldiselt ei, ei müü kedagi ega, ega tähendab ei, ei sellise asjaga ma ei tegele. Ei ole kunagi tegelenud. Tahaksid sa pöörduda jälle tagasi Venemaale ja seal edasi, usud, et sa oleksid veel sama Sursdama? Ei, sama surma kindlasti ei ole, aga aga ma tahaksin uuesti jah, tõesti Venemaa tuuri alustada. Enne ma pean muidugi uue bändi kokku panema ja ja ma usun, et Venemaal mingil määral minekut ikkagi oleks, sellepärast see on niivõrd suur maa. Ja noh, teatud teatud inimesed mind ikkagi veel mäletavad, olgugi et need noored tüdrukud ja poisid, kes seal viis, kuus, kaheksa 10 aastat tagasi näppu viskasid, need on muidugi juba perekonna emad-isad. Aga osa nendest kindlasti tuleks kontserdile ja ja nende nende lapsedki võib olla. Ehk on ühtteist vanematelt kuulnud? On sul juhtunud sellist asja ka, et sind on peetud kellekski teiseks, on sulle öeldud, näiteks? Koiko müts tuleb vä? Tähendab, mul on antud igasuguseid jah, selliseid nagu indiaanipäraseid nimesid küll ja, ja võib-olla ma tõesti mingil määral kuskil indiaanlase välimusega olen. Aga no lausa segamini ei ole aetud. Ei ole öeldud, kedagi teist ei ole naljaviluks, võib-olla on isegi Koiko meditasid välja pakutud, aga segamini lihtsalt ei ole aetud niivõrd palju eripära oli niivõrd palju isikupära tal tal peaks olema, et teda lihtsalt on võimatu kellegi teisega segamini ajada, kui, siis aint nalja pärast muidugi. Sinu tõesti väljast paistab, et ammendamatu energia puhul on kahtlustatud ka, et, et küllap see kraps ikka mingisuguseid tablette võtab. No kui siis vahetaval aspiriini, kui kui enesetunne kehva on. Aga, aga noh, kui sa mõtled narkootikume, siis seda ma ei nagu ei ole tarvitanud, kellel suitsetamas ei ole ka ma ei ole kunagi proovinud isegi suitsetada. Arvad, et see, kuidas sinu muusiku ja mitte ainult muusika, vaid ka inimese saatus on senimaani kulgenud, on see olnud õnnelik sulle? Või ei? No ma võin öelda, et ma olen selline inimene, et õnneks on mul vaja väga vähe et olla tunda ennast õnnelikuna, et kas vot see moment, mingi moment, kas või ma ei tea kontserdilaval mingi mingi pilk saalist või mingi selline emotsioon. Sel momendil ma tunnen ennast õnnelikuna, ma olen midagi teinud kellegile. Aga üldjoontes Nii tagasi vaadates on ikkagi see olnud üks üks üsna hullumeelne elu ja midagi nihukest. Õnnelik muidu sellest ei ole, ei ole, et. Et nüüd jõudnud sellesse ikka praktiliselt nagu baas ei ole, mitte midagi ei ole, et ma olen selle kõik läbi teinud läbi nii-öelda läbi põletanud kogu selle värgi ja taga tagajärgi või tähendab noh, ütleme okei, ma, ma tunnen hingelist. Sellist. Tasakaalu praegu, et, Ikkagi on üht-teist ära tehtud. Aga ja ma ei saaks öelda, et see nüüd õnn oleks. Millist elu sa sooviksid endale 60 aastasena? No nii kaua ei elata? Kui läheb niimoodi, kui läheb, no ju ta siis nii läheb. Või ma ei tea, ma ei oska ette midagi öeldud. Tegelikult ma elan põhiliselt tänasele päevale ja homne toob jälle uue päeva. No minu teada ei ole sul praegu isegi kodu. Ei ole jah. Kuidas niimoodi saab, küsib iga normaalne inimene. Ma ei tea isegi sa noh, mul ei ole elus kunagi sellist sellist momenti olnud, et mul pole kuskil elada, võib-olla pole kohta, kuhu minna. Ja siis kõik peab korra läbi tegema, läbi proovima. On sul tulnud elus ennast elust läbi närida või on sinka aidatud, on saatus teinekord olnud sinu vastu armulik. 90 protsenti, ma olen ise läbi närinud. 10 protsenti on olnud teatud häid inimesi, kes on püüdnud aidata. Kas nad siis on ise sellega hävinud või? Ei, seda ma ei tea, see oleneb, kuidas nad tagantjärele mind mäletavad. Ma ei oska seda öelda. Millised sinu nõrkused on? Millega saab sind õnge? Üks nõrkus on kindlasti, et ma väga palju, võib-olla usaldan inimesi. Ja ehk see ongi kõige suurem nõrkus ja, ja teine on see, et võib-olla mõnikord räägin välja selliseid asju. Ma võin öelda, et ma olen hevimuusika, kas ta hevi võib, võib mõelda nii, selles mõttes laias laastus, et võib-olla otsin seda kõike, kõike seda võib-olla mingisugust, noh, teatud Singelisust, mis mul sees on, püüan olla vihasem, kui ma tegelikult olen ja, ja loomulikult, et emotsioone välja elada, ma pean seda või mitte, pean, tähendab ma tahan seda hevi lihtsalt teha. Järgmisel kolmapäeval see on siis 27. novembril on linnahallis sinu suur kontsert. Mida loodad seal välja panna? No mis ma seal loodan, ma annan, mis ma suudan, ma ei, ma ei oska midagi sealt loota. Tulevärki võib-olla ei, sellist kui otseses mõttes tulevärki ei tule, aga, aga no. Lahe värk peaks tulema küll. Vot, üks sinu hea tuttav, sponsoreerisid seda üritust 20000 rublaga, et see kontsert üldse toimus, toimuks ja ta tegi seda, mitte kui mingisugune asutus või rikas organisatsioon, vaid kui eraisik ja mis sa arvad, miks ta seda tegi? Ma leian, et ta lihtsalt on hea inimene ja, ja võib-olla ta tahtis lihtsalt mulle väikse kingituse teha, kuna kuna tal nagu Eriti rahapuudust ei ole, ka siis tähendab tema tema oma firma töötab hästi talle kogu aeg sisse ja siis Ma ei tea, lihtsalt tore inimene. Ma loodaksin ka muidugi nii häid sõpru omada ja võimalikult sagedamini sünnipäevi. Aga mida sa iseendale peale selle veel tahaksid sünnipäeva kingituseks? Vot seda ma ei oska tõesti öelda, suusatades. Ma ei ole kunagi nagu sünnipäeva kingitusi, kui selliseid endale soovinud. Lihtsalt, et see kontsert läheks hästi ja et inimesed oleks rahul ja kõik sellele