Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast septembrikuu viimasest päevast. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Linnas toimuvad täna ennetähtaegsed parlamendivalimised, võrreldes eelmiste aastatega on olukord rahulik. Eesti vaatlejad tähendavad peamiseid puuduseid valijate nimekirjade osas. President Viktor Juštšenko lubas tunnistada valimistulemusi vaatamata sellele, milline poliitiline jõud valimised võidab. Taiwani valitsuspartei võttis vastu põhiseaduse muutmise resolutsiooni, mis on esimeseks sammuks saareriigi iseseisvaks kuulutamisel. Tallinnas allkirjastati südame terviseharta. Märkan tõhustada koostööd rahva tervise parandamisel. Eesti kardioloogiaseltsi president Jaanus Laan. Oja loodab, et selles loetletud tegevused ka ellu viiakse. Eesti muusikanõukogu jagas aastapreemiaid, heliloomingu eest pälvis autasu Tõnu Kõrvits. Parimaks intervjuule hitiks tunnistati Aile Assani ja muusikateaduse alal läks aastapreemia Jaan Rossile. Ilm on pilves selgimistega, vihmana on aga jätkuvalt soe. Seal on sooja kaheksa kuni 13, homme päeval taas kuni 18 kraadi. Ukraina ennetähtaegsetel parlamendivalimistel käis kella neljaks pärastlõunal hääletamas 44 protsenti valijatest. Keskvalimiskomisjon eeldab päeva lõpuks käib valimas rohkem kui 50 protsenti valimisega välist elanikkonnast. Seega võib valimised lugenud lugeda tavad toimunuks. Valimisbloki Meie Ukraina teatel on valimised kulgenud oluliste rikkumisteta. Vaatamata varahommikusele vahejuhtumile Mariupolis, kus tapeti ühe valimisjaoskonna dokumente valvanud miilits Kiievist, jätkab nüüd Vallo kelmsaar. Kiievis on täna olnud väga rahulik üheski valimisjaoskonnas, kus käinud olen olnud hääletajate järjekorda. Mullu kevadel oli tagajärjekorrad pea kõigis jaoskondades siin Ukrainas nähtu ja kuuldu põhjal võin öelda, et nii-öelda oranž vaimustus on vaibunud. Seda kinnitas ka riigikogu saadik silver meikar, kes 2004. aasta presidendivalimised oranžide leeris veetis. Nüüd on ta Kiievis OSCE vaatlejana. Need, kes kaks saab tagasi, olid valmis talvel telkides elama, tunnistavad täna, et ei tea, kelle poolt hääletada, tõdes meikar. Rahvusvahelise vaatlejana on ta täna täheldanud puudusi valijate nimekirjade osas. Nad kasutavad vanu nimekirjasid ja, ja seetõttu on mitmed inimesed tulnud jaoskonda ja avastanud nende nime ei olegi igas jaoskonnas kolm kuni 10 seda ilmselt ÕISist korraldajatele ette heita, küll oli see nüüd läheb väga tehniliseks jutt, aga näiteks käisin ühes ülikoolis, kus ma sain teada, et need üliõpilased, kes on sündinud 89. ja 88. aastal saanud siin nüüd ülikooli ajal täisealiseks. Nüüd võiksid valida, sest nemad ei ole üheski nimekirjas ja esitasid protesti ja nemad ei saagi valida. Aga ikkagi nende inimeste arv on suhteliselt väike. Mina ise olen kuulnud ka jutte, raha pakkumisest teatud erakonna poolt hääletamise korral, kui kõik, kes sellest räägivad, on asjast ainult kuulnud. Kas kuulujutud valimisreklaame täna enam kuskil näha ei ole? Äratuntavat sümboolikat küll. Kiievi kesklinnas iseseisvuse väljakul ehk Maidanil seisavad sinised telgid lihtsalt rida tõlke ilma ühegi tekstita. Sinine on teatavasti regioonide partei värv. Sama värvi telk on ka teistes linnades ilma erakonna nimeta, kuid tekstiga, mis kõiki hääletama kutsub. Linnarahvale on see katsumuste päev, kuid arvan, et erakorralisi valimisi Ukrainas enam ei tule, ütles regioonide partei esimees Viktor Janukovitši. Tema juhitav maakond on tänaste valimiste tõenäoline võitja. President Viktor Juštšenko arvates aitavad nüüdsed valimised riigi välja poliitilisest kriisist. Milline võiks olla Ukraina uus valitsus, ei tahtnud riigipea hommikul valimisjaoskonnas käia öelda. Olen veendunud, et koalitsioon tuleb demokraatlik, oli president Juštšenko vastus. Praegu võib kindlalt väita, et kolmeprotsendilise valimiskünnise ületavad lisaks regioonide parteile ka Julia Tõmošenko blokk ning ühendus Meie Ukraina Rahva omakaitse. Kas veel mõni valimisliit või erakond parlamenti pääseb, on juba kahtlasem? Ei tahaks, Parlamendis oleks kuldaktsiaga väikepartei, ütles presidendimeelse valimisliidu juht Juri Rutsenko. Analüütikud arutlevad aga selle üle, kas kunagi oranžide lippude alla koondunud jõudude koostöövõime on nüüd suurem kui eelmisel kevadel Kiievist päevakajale Vallo Kelmsaar. Ja veel välissõnumeid. Taiwan'i valitsuspartei võttis vastu põhiseaduse muutmise resolutsiooni, mis on esimeseks sammuks saareriigi iseseisvumisel. Taiwani võimupartei samm võib ärritada naaberriiki Hiinat, kes on lubanud Taiwan iseseisvumist jõuga takistada. Samuti teeb see keerukamaks USA senise vahendaja rolli. Praegune taiwani põhiseadus seob saareriigi Hiinaga. Uus resolutsioon näeb ette nii nimemuutust kui ka territooriumi täpsustamist. Eeloleval märtsil toimuvad Taiwanil presidendivalimised valitsev arengupartei varemgi kasutanud Hiina provotseerimist suurema siseRiikkelisele poliitilise toetuse võitmiseks, märgivad vaatlejad. Afganistani mässuliikumine Taliban lükkas tagasi president Hamid Karzai pakkumise alustada rahuläbirääkimisi. Ühendriikidest naasnud Karzai teatas, et on valmis kohtuma Taliban liidri mulla Mohammad Omari ja teise peamise mässuliste grupijuhi Kulbudin Hekmatyari Riga. Samas välistas Karzai välisvägede väljaviimise. Taliban teatas nüüd omalt poolt, enne võõrvägede lahkumist läbirääkimisi ei alustata. Mõlemad mässuliste liidrid on ka USA poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Ladina, Ameerikas ja Kariibi mere saartel leviv troopiline deegee palavik on laienenud epideemiaks tänav on haigusesse surnud 183 inimest. Haigestunuid on ligikaudu 630000. Meedikute hinnangul on olukord viimase aastakümne tõsisein. Teengi, palavik on vähendanud ka turistide arvu Ladina-Ameerikas. Enam haigusjuhtumeid registreeriti Columbias, Venezuelas, Brasiilias, Puerto Ricos nõuti isegi tervishoiuministri tagasiastumist. Palavik levib sääskede kaudu, vaktsiini sellele haigusele veel pole. Täna tähistatakse maailma südamepäeva, Eestis allkirjastati sel puhul Euroopa südameterviseharta. Reene Leas käis uurimas Südame-veresoonkonna haigused on Euroopas esimesel kohal olev surma põhjus nii meeste kui naiste seas. Euroopa liidus sureb seetõttu igal aastal rohkem kui 1,9 miljonit inimest. Eestis on südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumus murettekitavalt kõrge. Nii on meil näiteks 100000 elaniku kohta 389 ateroskleroosi haigestunut. Võrdluseks võib tuua Rootsi, kus see arv on vaid 150. Tänane maailma südamepäev algas Eestis Euroopa südameterviseharta Eestis elluviimise otsuse allkirjastamisega. Eesti kardioloogiaseltsi president doktor Jaanus Laan. Oja loodab, et harta ei jää järjekordseks deklaratiivses dokumendiks millega tegeleb vaid üks organisatsioon. Euroopa südametervise hartas on nagu kolm tasandit, üks on lai rahvaalgatuslik tasand, mida esindab südameliit, kus selgitatakse perekonna tasandilt lastesõimed lasteaia kooli tasandil. Mismoodi üks noor inimene tegelikult peaks harjuma käituma üleüldse oma tervise suhtes. Teine tasand on siis erialaline Carstide tasand, kes samuti tegelevad ka südame-veresoonkonnaennetusega ja kolmas tasand, riiklik tasand, seadusandlik ja täitevvõimutasandit. On ju võimalik riigi seadustega soodustada tervislikku käitumist? Kindlasti ka täitevvõimu tasandil, kasvõi seesama hetkel kuum teema, alkoholimüügi piirangud, et meil on Eesti siiski Eesti riigis see asi täiesti reguleerimata ja siin annab ka palju väga ära teha. Üha rohkem valmistab arstidele muret, suureneb ülekaaluliste laste arv, rämpstoit ning kihisevad joogid on koolipuhvetites minevikku ning enne söögivahetundi ära söödud kartulikrõpsud on tihti üks põhjus, miks toorsalat kooli sööklas puutumata jääb. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul võetaksegi lähiajal luubi alla koolitoit. Me peame ka eelkõige vaatama meie laste toidulaua üle, et koolitoit oleks tervislik, et koolitoidus saaks kätte oma kaloraaži ja me ka oleme hakanud välja töötama, on juba töötatud välja konkreetsed juhised ka koolitoidupakkuvatele ettevõtjatele, et nad teaksid, millest juhinduda. Doktor Jaanus Laanoja arvates peakski alustama laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisest. Lapse sünnimomendist alates on on vaja perekonnas kujundada selline suhtumine, kus propageeritakse tervislikku toitumist, tervisliku eluviisi, see on kogu selle ennetustegevuse alus. Südamearstide sõnum võikski olla tänase päeva kontekstis see, sa käitu niimoodi, et sa ei peaks mitte kunagi sattuma oma süda mädadega meie juurde. Eesti muusikanõukogu andis juba kuuendat korda välja Eesti muusikapreemiad. Praegu kestab autasude üleandmise pidulik kontsert Tallinnas Mustpeade majas. Reene Leas uuris autasustatud kohta lähemalt žüriiliikmelt Toomas Siittonilt. Need nimed juba paistsid nende tehtud ettepanekute hulgas silma no näiteks Tõnu Kõrvits oli esitatud viiel korral, paljud arvasid, et ta võiks selle preemia saada ja žürii leidis tõesti tema viimaste aastate eriti just orkestrilooming on eesti muusikale väga tähendusrikas ja võib-olla paljud noored heliloojad ei kirjuta täna ma kuigi palju sellisele klassikalisele sümfooniaorkestrile, et just nagu seda eriti tõsteti esile, ta oskab väga-väga hästi orkestrit kasutada ja, ja seal on noh, niisugusi uusi tuuli. Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest läks Jaan Krossile muusikanõukogu. Selleaastase interpretatsiooni preemia pälvis Aile assoni vokaalse meisterlikkuse ning säravate rollide eest. Jaan Rossi puhul hindas žürii tema teeneid Eesti muusikateaduse viimisel rahvusvahelisele areenile. Assoneid peab siit on praeguse hetke Eesti üheks tipplauljaks. Et on teinud siin väga suurepäraseid rolle niisiis kontserti suurvormides kui ka ooperites viimane ooperiroll oli Beethoveni Fideeljo tõesti erakordselt ja Verdi reekviemi tegelikult ta ta nagu kõikides oma rollides olnud väga, väga veenev ja, ja professionaalne, noh niisugusel tasemel, mida Eestis ausalt öeldes harva kuuleb ja Jaan Ross on. On tõesti nüüd muusikateaduses noh, niisugune väga oluline isik, kõige otsesemalt oli see Väga suured konverentsiga, mis ta korraldas selle aasta augustis, see oli nüüd tõesti suurim, mis Eestis kunagi on olnud ja, ja selline väga suure rahvusvahelise kaaluga ja tõesti erakordselt hästi õnnestunud asi, võiks öelda, et ta nagu selle selle konverentsiga andis, siis andis kogu Eesti muusikateadvusele niisuguse vähekene teise tähenduse rahvusvahelises plaanis. Küsisin heliloomingu preemia pälvinud Tõnu Kõrvits sealt kui suur nõudlus originaalloomingu järele. Praegu on. Ma arvan, et siin Eestis on heliloojatel küll suhteliselt hea või isegi väga heaolukord, et tööd on, on piisavalt nii minul kui ka kui ka minu noortel kolleegidel, et pigem on puudu sageli ajas, siin viimase aasta jooksul on tellitud palju erinevatele koosseisuga talle muusikat ja, ja sümfooniaorkestrile kirjutatud teos tuulde lauldud, pärineb nüüd sellest aastast võib-olla veel tuule leegiad, nagu mida ma ise esile tõstaksin, mis sai kirjutatud vabariigi aastapäevaks, kuid on palju kirjutatud ka siis sellist kammermuusikat ja on seotud ka Noorte laulupeoga, nii Arenseerijana, orkestreeri, ana kui ka siis esmakordselt ka lastekoorile kirjutatud loo autorina. Eesti judoliidu teatel suri täna teenekas judopedagoog, filosoof, treener ja sportlane Andres Lutsar. Lutsar sündis 1937. aasta üheksandal märtsil Põlvamaal, õppis Tartu ülikoolis kehakultuuri. Theodor olid peasekretäri tonni. Meieri sõnutsi oli luts Eestit yodo kultuuri maaletooja judohuvilisi õpetanud aastakümneid. Lutsar oli Eesti vanimat judoklubi itaado president ning treenis näiteks Indrek Pertelsoniga Martin Padarit. 1997. aastal valiti Andres Lutsar aasta õpetaja, lisaks aastal 2003 sai ta vabariigi kultuuripreemia ja mullu ka elutöö preemia. Andres Lutsar oli 2003.-st aastast ka Punase Risti neljanda järgu teenetemärgi kavaler. Ning ilmast. Täna õhtul öösel ja ka homme on ilm pilves selgimistega, mitmel pool sajab hoovihma ja öösel on ka udu. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Hommegi ilm siis pilves selgimistega ja vihmane. Puhub aga lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa, saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 18 kraadi. Need olid Eesti.