Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku 18. veebruari olulisemad päevasündmused stuudios on toimetaja Uku Toom. Kas keelata riigikogu liikmetel kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse või muuta seadust nii, et osalemine oleks võimalik. Selle üle toimub homme parlamendi põhiseaduskomisjoni hääletus. Täna konsensusele jõutud. President andis kaitseväe juhatajale. Sa oled kindralleitnandi auastme Õhuväe juhataja Valeri Saar sai brigaadikindraliks Euroopa Liidu välisministrite nõupidamisel antiriikidele Kosovo iseseisvuse tunnustamiseks vabad käed. Eesti tunnustus tuleb ilmselt lähipäevil. USA president George Bush teeb Kosovo iseseisvumise osas ametliku avalduse homme. Pakistani parlamendivalimised möödusid suhteliselt rahulikult, kuid inimesed ei julgenud eriti hääletama minna, sest kardeti terrorirünnakuid. Politseinike õigusi laiendava politseiseaduseelnõu jõudis täna valitsus ette. Seadusepunktid on tehtud selgemaks nii, et nendest ei oleks võimalik valesti aru saada või neid erinevalt tõlgendada. Üle 200000 inimese on esitanud elektroonilisel teel oma tuludeklaratsiooni, seega on deklaratsioonide üldarvust esitatud juba kolmandik. Põltsamaa vallavalitsuses arutati avalikul koosolekul pudiveretoloogi viima. Logivi maardla ehitusvõimalusi teha ei võiks aga nii, et ei mõjutakse inimest loodustega konnakotkast, leiavad kohalikud. Kahenädalase kampaania tulemusena loovutasid inimesed üle 63 kilo lõhkeainet. Eesti ajalugu on nii huvitavaid. Ajaloolane Seppo setterberg on kirjutanud sellest 800 lehekülge ülevaadet, naabrite juures on ilmunud poole aasta jooksul jooksul juba kolm kordustrükki. Ilm püsib vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada nii lund kui lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma. Öösel plusskraadid kuni kaheksa, homme päeval kõigub temperatuur kahe külma ja kahe soojakraadi vahel. Alustame Toompealt riigikogu põhiseaduskomisjon arutas riigikogu liikmestaatuse seaduse muutmise algatamist, on ajendatud küsimusest, kas riigikogu liikmed tohivad kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse, jätkab Riina Eentalu. Põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu sõnul on komisjonis konsensus ses suhtes, et praegune olukord on põhiseaduse vastane, millele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler. Selles suhtes aga, kuidas olukorda lahendada, enam ühel meelel ei olda. Urmas Reinsalu. On välja kujunemas kaks väga selget alternatiivset liini üks liin ütleb, et selge ja aus lahendus oleks keelata riigikogu liikmetel äriühingute nõukogudesse kuulumine riigi osalusega teine liin, mis ütleb, et tuleks leida selline õiguslik lahendus, mis võimaldaks kuuluda riigikogu liikmetel äriühingute nõukogudesse ja no me leppisime täna kokku, et homseks on siis kaks alternatiiv anti kirjalikul kujul komisjoni laual ja siis toimub hääletus, kumba komisjoni liikmete enamus toetab ja leppisime ka kokku, et kaks fraktsiooni, kes komisjonis esindatud ei ole rohelised ja rahvaliit, et nemad ütleksid ka oma seisukoha välja ja kindlasti sai palutud ka homseks õiguskantsler Allar Jõks arutelu juurde. Te olete vist üks, kes pooldab seda, et aus ja õige oleks keelata, aga kuidas need seisukohad komisjonis jagunevad? Teie meelest? See on mu pigem niisugune indikatiivne arusaam, et et on tõenäoline, et see seisukoht peale ei jää, et keelata riigikogu liikmetel, riigi äriühingute nõukogudes olemine vaid enamushäältega, pigem kaldutakse toetama seda, et mingit pidi oleks ju võimalik, aga aga hääletus seisab homme ees. Igal juhul ma olen pigem skeptiline selles osas, et parlamendil on poliitilist tahet selgelt Jõksi ettepanek realiseerida. Kui peale jääb arvamus, et seadust tuleb muuta nii, et oleks võimalik ikkagi nõukogusse kuuluda, kuidas prognoosita asja kulgu, siis? Nagu õiguskantsler ise on ka osutanud, et et see viib väga avara probleemide reani ja erinevate tõlgenduste reani, et ma olen üpris pessimistlik selles osas, et seda liikumisteed valides parlamendil õnnestub põhiseaduspärase lahenduseni lõpuks nii-öelda suure kaarega välja jõuda. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, kuhu poole te ise kaldute, kas sinnapoole, et ei lubaks osaleda või muuta seadust nii et on on võimalik osaleda? Me oleme seda ka Reformierakonna fraktsioonis arutanud ja meie kaldume sinnapoole siiski teatud tingimustel võiks riigikogu liikmetel olla õigus osaleda riigile kuuluvate äriühingute nõukogud tegevusest. Urmas Reinsalu arvas, et kui seda seadust nüüd sedapidi muutma hakatakse siis viib see väga paljude tõlgenduste probleemini. Mis teie arvate? Et ega me ei pääse neist nii ehk naa, ma ei arva, et üks ja teine variant oleks selles mõttes nagu lihtsam. Euroopa Liidu riikide välisministrid olid päev otsa koos Brüsselis, arutlesid Kosovo iseseisvuse väljakuulutamisega kujunenud olukorda. Sain enne Päevakaja minister Urmas Paediga telefoniühenduse ja küsisin, milliste tulemustega nõupidamine lõppes. No välisministrid arutasid väga pikalt Kosovo iseseisvuse küsimust ja, ja kohtumises osakonna lõppjäreldustega Kosovo osas, kus siis kõik Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid teatavaks siis otsustagu iseseisvusdeklaratsiooni ja otsustasid, et nüüd siis Euroopa Liidu liikmesriigid, igaüks ise ootab Kosovo tunnustamise lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest ja siis ka oma riigi praktikast ning siis samuti kinnitati üle veel Euroopa selge perspektiiv Lääne-Balkani piirkonnale ja samuti siis veelkord ka see, et Euroopa Liit on alustamas siis oma ajaloo suurimat tsiviilmissiooni Kosovos ja selles siis osaleb ka Eesti oma esindajate kaudu. Eestis on kõlanud mitmed seisukohad, aga põhiliselt siiski need, et Eesti tunnustab. Kosuvad no Eesti on jah, väljendanud oma valmisolekut Kosovo iseseisvust tunnustada, kuna me oleme toetanud ka Martti Ahtisaari, kes oli ÜRO eriesindaja ettepanekuid Kosovos vis tuleviku küsimustes ja üks oluline ettepanek oligi Kosovo iseseisvumine. Hakkas siis lõpetama senise ebamäärase olukorra ja, ja andma Kosovo ja kogu Lääne-Balkani piirkonnale selguse, mis on ka väga oluline eeltingimus siis lähemaks integreerib keerumiseks Euroopa Liiduga, millal nii-öelda ametliku tunnustamise üle anname, selleks on kõigepealt vaja teha valitsuse otsus. Et ma usun, et ka see otsus võib tulla lähiajal, need konkreetset päeva ma hetkel veel ei. Välisteemadel ka jätkame, olulisemad uudised, Indrek Kiisler. Ma pean hommikul olid poliitikavaatlejad üsna veendunud, et Euroopa Liidu suurriigid ja USA teatavad veel täna ametlikult Kosovo tunnustamisest, siis nüüd on selge, et pigem ollakse äraootaval seisukohal. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles, et Saksamaa ei astu ennatlikke samme seni, kuni Euroopa Liit suudab selles küsimuses üksmeele saavutada. Tansaanias visiidil viibiv USA president George Bush ütles intervjuus telejaamale NBC, et Kosovos inimesed on iseseisvad, kuigi ta formaalselt ei öelnud midagi territoorium iseseisvuse kohta. Kosovo elanikud on nüüd iseseisvad, rääkis Bush. See on midagi, mida mina ja minu valitsus on kogu aeg toetanud ametliku avalduse Kosovo kohta. Depuš homme enne lendur vandasse. Pakistani tänased erakorraliselt parlamendivalimised möödusid suhteliselt rahulikult. Valimisjaoskonnad suleti neli tundi tagasi. Valimistest osavõtt oli tagasihoidlik. Kindlasti on oma osa selles, et inimesed ei julgenud valimisjaoskondades minna, sest kardeti pommirünnakuid. Alates aasta algusest on säärastes rünnakutes hukkunud ligi pool 1000 inimest. President Pervez Musharraf trahv kinnitas pärast hääletusjaoskonnas käimist, et ta ootab uuelt parlamendilt rahvuslikku leppimist. Hääletustulemustest sõltub, kas Parlamendis saavad ülekaalu presidendi vastased, kes võivad aga käivitada tema tagandamisprotsessi. Üle maaline avaliku arvamuse uurimise keskus ennustab presidendikandidaat Dmitri Medvedjevile eelseisvatel presidendivalimistel ligi 75 protsendilist toetust. Kommunistlikuks partei juht Gennadi Zjuganov kogu prognoosi järgi 13,5 protsenti reaaldemokraatliku partei liider Vladimir Žirinovski 11,6 ja demokraatliku partei juht Andrei Bogdanov 1,3 protsenti häältest. Valimistel kavatseb osaleda 69 protsenti hääleõiguslikest Vene kodanikest. Presidendivalimised toimuvad Venemaal teisel märtsil. President Toomas Hendrik Ilves andis oma käskkirjaga 183-le kaitse või reservväelasele kõrgema sõjaväelise auastme ja kaitseväe juhatajale kindralmajor Ants Laaneotsale andis president kindralleitnandi sõjaväelise auastme. Samuti andis president kaitseväe juhataja ettepanekul briga taadi kindrali auastme Õhuväe ülemale Valeri Saarele. Kolmele kaitseväelasele andis president koloneli ning ühele mereväe kapteni sõjaväelise auastme. Uue politseiseadusega täpsustatakse politsei õigusi, inimeste kinnipidamisel tuuakse välja erivahendite kasutamise õigus, aga kirjutatakse lahti ka viibimiskeeld. Kavandatavad muudatused ei suurenda politsei õigusi, vaid täpsustavad juba olemasolevaid Margitta. Otsmaa annab ülevaate olulisematest muudatustest, milles oli juttu täna pressikonverentsil siseministeeriumis. Siseminister Jüri Pihli sõnul on politseiseaduse muudatused siiski vaid ajutine variant. Lõplik seadusruum areneb edasi ja saab valmis, kui on meil vastu võetud korrakaitseseaduses rakendanud, et see paneb ikkagi uuele alusele kogu korrakaitse. Selleks läheb veel võib-olla mõni aasta aega, enne kui ta rakendab ja sellepärast on need hädapärased muutused siia plaanis sisse viia. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Priit Heinsoo sõnul on ministeeriumis analüüsitud kehtiva politseiseaduse praktilist toimet ja arvestatud õiguskantsleri büroo kriitikaga. Seaduseelnõu näeb näiteks ette, et politsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu. Uue politseiseadusega suurenevad ka kinnipeetavate õigused. Täpsustatud on tingimusi isikute kinnipidamisel massiliste korratuste käigus ning juhuks, kui kinnipeetu ka ei saa koheselt vestelda või isikuandmeid tuvastada. Aga kui see ei ole võimalik? Hilisema. Mis oli? Täienenud on politseioperatsioonidel kasutatavate vahendite nimekiri. Moodne ja liha. Seaduseelnõu lõpetab turva ja teiste ettevõtete poolt salajase jälgimise Palju kõneainet pakkunud maskide kandmise piirangut ei tule, sest maski on erinevaid. Küll aga on seaduses täpsustatud, et massirahutuste korral kuritegusid sooritades on maskide kandmine raskendavaks asjaoluks. Põltsamaa vallavalitsuses toimus täna avalik koosolek, kus arutati pudivere küla ümbrusesse Tolo kivi karjääri rajamist. Idee, mille vastu mitusada kohalikku elanikku on protestikirja kirjutanud. Jaan Lukas küsis pärast nõupidamist osalejate arvamusi. Pudivere. Külavanem Veera koplemik. Kas sai selgust või muret, püsivad. Mured püsivad ikka sellepärast, et kui see kaevandus toimuma hakkab, need negatiivsed mõjud on meil veel teadmata, sellepärast et ta mõjub kindlasti meiegi kaevude veele tolm ja müra ja siis väljavedu, sellepärast et selle jaoks on neis veel kõiki ettevalmistamata. See koosolek polnud esimene, eelmine kord ei olnud, aga täna olid kohal ka aktsiaseltsi kiirkandur esindajad, juhataja Tiit Ploom. Kas esialgsete plaanidega võrreldes on midagi muutunud? Keskkonnamõjude hinnangu ajal tulid välja mõningad probleemid, mis põhimõtteliselt tegelikult kaevandamist ei seganud, aga seavad meile nagu täiendavad piirangud. See puudutab väike-konnakotkaste elupaika, seal me peame tegema mõningaid piiranguid, munemise ajaks peab leidma mingi kokkulepe, et me siis ei tee seal karjääris mingeid töid. Teine asi, me peame natuke uurima veel neid vee väljavoolu kraave, mis sealt karjäärist hakkab minema. Sellest riigimetsakeskuse esindajatele oli natuke muret, et võib-olla me hakkame seda metsa uputama, kuigi meie eksperdid arvavad, et ei ole niimoodi ja kolmas asi muidugi see, ühesõnaga kui me tahtsime teostada väljavedu nagu pikema, siis praegusel hetkel tundub, et me ei saa seda nii pikalt teha, seda materjalide väljavedu ja see peaks piirduma hommikul seitsmest õhtul kella kuueni, kui inimesed on tööl, kui nad on töölt koju tulnud, siis, siis me seda teha ei saaks. Diplom kinnitab, et kiirkandur on valmis rajama kõva kattega väljaveoteed, mis ei tolma kaevandamist. Kui kõik laabub, plaanitakse alustada kolme aasta pärast. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson oma kommentaaris ilusalt. Ümmargune diplomaatlik. Jah, tõesti, peale neid koosolekuid on kindlasti vaja tõsiselt mõelda ja oma seisukohti kujundada, aga ma olen siiski seda meelt, et igast olukorrast on väljapääs ja siin nüüd tuleb küll väga tõsiselt kaaluda seda, et millised ohud on ja, ja millised on need positiivsed pooled ning nii nagu omavalitsuses üldse väga palju otsuseid võetaksegi kaalutlusotsus täna vastu, siis ka siin on täpselt seesama koht, et, et kaaluda nii ühte kui teist ning lõpuks otsust teha küll hetkel üldse omavalitsus asja otsustajaks, vaid otsustajaks pooleks on keskkonnateenistus ja ma usun, et küllap nad oma otsustes on päris targad tegema neid. Ning tänane Lõpphinnang pudivere külavanemalt. Ma arvan sedasi, et kui see kiilkandur suudab kõik tingimused luua, mis ei mõju ta loodust, inimest ja konnakotkast, et las nad siis proovivad. Maksu- ja tolliameti teatel oli täna keskpäevaks oma tuludeklaratsiooni elektroonilisel teel esitanud 205000 inimest. Kokku võtab maksu ja tolliamet umbes 620000 inimese tuludeklaratsiooni, millest amet loodab elektroonselt saada ligikaudu 87 protsenti. Ta alustab tulumaksu tagastamist e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioonide alusel 22. veebruaril ja paberkandjal deklaratsioonide alusel 30. aprillil tuludeklaratsioonide esitamine. Viimane tähtaeg on 31. märts. Inimesed loovutasid pühapäeval lõppenud kahenädalaselt päästeameti, kaitsepolitsei ja prokuratuuri ühiskampaania ajal 63,2 kilogrammi lõhkeainet. Lisaks said päästeameti demineerijad kätte 1194 detonaatorit 82 lõhkekeha 4510 padrunit ja ka näiteks 300 liitrit napalmi. Nii et see oli päris tulemusrikas kampaania aga hoopis skulptuuri teemadele. Ajaloolane Seppo seeterberg esitles täna Tartus oma raamatut. Eesti ajalugu. Kaheksasajaleheküljeline ülevaade jääajast kuni aastani 2007 on Soomes väga populaarne ja sel teemal jätkab nüüd Toomas Kelt. Soome Teaduste Akadeemia liige Sepo setterberg on Eesti ajalugu uurinud 41 aastat. Kuus-seitse aastat tagasi tekkis tal mõte kirjutada Eesti ajaloost raamat, mis annaks ülevaate kõige kaugemast ajast tänapäevani. Silme ees oli soome lugeja ja kes ei tunne kuigi hästi ei Soome ja veelgi vähem Eesti ajalugu, rääkis sätärberg. Mulle tundub, et summa selle, ka see meie maa ajalugu Soome ajalugu ei ole, on nii päris tuttav ja võib-olla soomlane ka mõtleb, et no muidugi nagu Eesti ajalugu, see on ju üks ja sama kui kui Soome ajalugu ja soomlane on käinud Tallinnas ja näinud, et seal on vanad kirikud ja vanad majad ja nii edasi ja nii edasi, aga kindlasti just midagi rohkem ta Eesti ajaloo kohta ei tea. Soomes on raamat muutunud väga popule laarseks peale ilmumist, pool aastat tagasi on välja antud juba kolm kordustrükki. Sätterberg avaldas lootust, et nii jõuab tõesti väga dramaatiline ajalugu ka sealsele lugejale lähemale. Kuigi autor ise on peamiselt lähiajaloo uurija, on suuremat tähelepanu pälvinud ka keskaeg ja rahvuslik ärkamisaeg millele saab ka Soomest paralleele leida. Aga kas välismaalasena on setterberg leidnud ka midagi sellist ajaloost, mida eesti uurijad ise pole leidnud? Autor sellele kindlat vastust ei tea, kuid see on väga võimalik. Välismaalased on ka uurinud Soome ajalugu väga palju ja kirjutanud Soome ajaloost tean küll, et nendele natuke teine see vaatevinkel kui meil, soomlastel, uurijatel ja mulle tundub ka, et see minu, minu vaatevinkel Eesti ajalugu on natuke teine kui eesti kolleegidel. Sepasetterbergi Eesti ajalugu peaks eesti keeles ilmuma tuleva aasta sügisel, praegune tagasiside Eestist on olnud valdavalt positiivne. Setterbergi hinnangul on Eesti ajaloos palju sellist, mille üle meie, eestlased, peaksime uhked olema ja mis pälvib tähelepanu ka mujal maailmas. Et eestlased saaksid aru, et nende ajalugu on nii tähtis, see on nii huvitav, see ju nii dramaatiline, et ka üks välismaa uurija on kirjutanud nii, nii paksu raamatu Eesti ajaloost. Toomas Kelt Tartu stuudio Ilm on öösel vahelduva pilvisusega öö, esimesel poolel sajab kohati lörtsi ja lund, saartel ka vihma. Puhub loode ja põhjatuul viis kuni 12, rannikualadel kuni 14, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus miinus ühest miinus kaheksa kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi sadada peamiselt lund, saartel ka vihma. Puhub loodetuul, mis pöördub õhtul läände ja puhub neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kahest pluss kahe kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.