Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Need on aastaks 2031 Tere, tere, aasta on 2011, saade on tagasi tulevikku, stuudios on Erik Moora ja Mart Normet ning meil on käsil juba viies saade vähemalt 11 saatelises tsüklist. Kas on veel midagi tulevikust rääkida 12 kümnendas saates, seda me ei tea, aga kuni jõuludeni. Me kindlasti seda tulevikuvankrit siin veame aastal 2011, et oleks, mida kuulata aastal 2031 ja mõelda, vaata kus ikka tulistasid. Tegelikult on, kõik jäävad samaks või siis on tegelikult muutunud kõike hoopis täiesti teistsuguseks ja kussika panid täiesti huupi ja, ja möödunud saates rääkisime jamis teemal möödunud saates rääkisime majanduse ja, ja majanduse, tuleviku, inimeste töö ja pensioni pensionäride tuleviku teemal. Ja see oli ka väga huvitav jah, ja sellest kirjutasime väikese kokkuvõtte Eesti Ekspressi iga nädala Eesti Ekspressis ilmub siis viimasel leheküljel meie saatest tagasi tulevikku. Selline kokkuvõte, kus põhiteesid, on niimoodi slõugan likult välja toodud, et saate seal siis näpuga järge ajada ja mõelda, kas siis tuleb selline elu meil või ei tule teps mitte. Ja eelmises saates rääkisime ka siis koos sinuga hea kuulaja pensionitest, sest seal on ka teema, mis on praegu nii tugevalt püsti ja kõik siin kolmekümneseid neljakümneseid värisevad kabuhirmus teadmises, et pensioni ei hakkagi saama, sest et oleme ju elanud senise elu teadmisega, et saame 60 pluss vanaks mingi 63 64 65 ja siis hakkame saama raha. Ja, ja siis me hirmutasime oma kuulajaid korralikult sellega, et kõike seda võib-olla ei tule ja siis hakkasime arutama selle üle, et mida siis tegema peaksid pensionit ikkagi saada või kuidas oma pensionipõlveks valmistuv valmistutakse. Ja, ja see oli kõik väga tore ja meile sellesse peale saatis meile ka üks kuulaja ühe ilusa meili, mille me loeksime nüüd ka ette, sellepärast et alati on mõistlik alustada raadiosaadet, isegi kui seal keset päeva lihtsalt pisaratega pisara kiskunud kumisega kirjutab Ingrid õhtuti diivanil Oleskledes tuleb ette sagedast õhkamis teemal, et vot kui me kunagi kahekesi ikka seilame sadamast sadamasse oma pisikesel laevukesel õhkajaks on siis mu armas abikaasa. Tõsi, selline mõte ja unistus meil ongi. Seniks aga hoiame ja kasvatame oma varandusega väärtust, metsad, maad, majad ja muud väärt kraam, kasvatame üles lähedal ja iseseisvad lapsed ning hoiame endi vaimset ja füüsilist tervist. Ent mis kõige tähtsam, hoiame alles oma suhte, mida siis pensionipõlves koos nautida? See tundub ausalt ütelda kõige ahvatlevam selle pensioni juures. Praegu oleme kolmekümnesed ja pension, tundub kui üks kauge, kauge, ent kaunis, kaunis õnnis tulevik. Ja, ja väga täpselt oli ära öeldud, seal kusagil kirja keskel see, et tuleb hoida oma vaimset ja füüsilist tervist. Ent mis kõige tähtsam, tuleb alles hoida oma suhteid. Jah, no see kasvab sellest kõigest välja ja seda korduvalt. Möödunud nädalal toonitas, et ka mitmed teised kuulajad ja eksperdid, et Eestis on eriti oluline, et oleks tervist, ei olekski seda vaimujõudu veel 70 aastaselt, kaheksakümneaastaselt, 90 aastaselt, 110 aastaselt, 130 aastaselt. Ma tea, kui vanaks me elame, tulevikus, misseerik, arvad? Ma arvan korraks, sina kavatsed elada? Mina kavatsen elada niimoodi nagu Sten Tamkivi meie eelmises saates ütles, et on juba sündinud tõenäoliselt inimene, kes elab 150 aastaseks. Lihtsalt ise seda veel ei tea, aga kuna elu ja iga iga iga paarikümne aastaga on oluliselt pikenenud keskmine eluiga siis täna sündinud või täna juba elavatel noortel inimestel on selleks lootust ja mina isiklikult praegu tundub, võin olla see eile lahkus või oli see üleeile meie hulgast, Peeter Kreitzberg, tunnustatud haridustegelane professor, endine minister ja lahkus 62 aastaselt vist mul ei, ma ei ole, ütleme, suurus ära seal ehk siis rahunema, no hingele ja tema lahkus täpselt sellises vanuses, nagu tegelikult mehed praegu Eestis lahkuvad. Ehk siis, et napilt, kas siis enne pensioniiga või seal napilt ära puudutades seda pensionit. Ehk siis ausalt, mina küll ei oleks nii optimistlik kui Sten Tamkivi, et et siin tuleb ette mingi kolmekohaline number. Aga ma ei ole ka päris kindel, et me peaksime tagasi tulevikku, saadet alustama surmaga. Võib-olla räägiks ikkagi elust? Ma arvan küll, jah. Ja tänane saade On ju meil väga eluline. Me hakkame rääkima kodudest, hakkame rääkima elukeskkonnast sellest ruumist just eeskätt füüsilisest ruumist. Kus kohas me siis 20 aasta pärast elame? Meile tulevad külla tunnustatud arhitektid, me räägime loomulikult ka füüsikuga, räägime tehnoloogia ajakirjanikuga, räägime inimestega, kes kes mõnes mõttes kujundavad ja kes võib-olla ka visionäridena näevad ette seda elukeskkonda, ruumi, kus kohas me 20 aasta pärast elama hakkame ning nüüd järgneva 50 minuti jooksul hea meelega sinuga kuulaja mõtlemegi natukene mõtiskleme selle üle, et milline milline saab olema kodu 20 aasta peale, mis seal kodus on teistmoodi. Sest et noh, ilmselt laias piirisse kodus ja kuidas ikka, mis seal on uks, eks ole, mis eristab kodu ja mitte kodu ja aknad, kust saad vaadata, mitte koju. Ja samas teised saavad vaadata sinu koju ja ilmselt on olemas, kas seinad uksele ja akendele jaan, laineid ümbritsevad seinad, põrandad, väliselt lagi ja põrand tõenäoliselt ka võivad, justkui praegu tundub, et võiksid olla, aga kas ka on, seda peaks juba meil hakkab mõtlema, siis sina ei ole. Meie telefon on kuus, kolm, üks kaks null null null, milline on kodu aastal 2031, sellest täna rääkida? Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku, head kuulajad. Me räägime nüüd Hendrikuga kaks sõna juttu mehega, kes kaheksa aastat tagasi kas renoveerima oma maja ja ütles juba siis noh, mitte küll võib-olla nüüd tuleviku peale aastale 2031, aga ta mõtles selle peale, kuidas oleks mõnus ja loogiline kodus elada niimoodi, et on tunda ka mingit teatavat tehnilist innovatsiooni. Ja näiteks on sul üks äge koduvalve süsteem enda kodus püsti pandud, äkki sa räägid kahe sõnaga, annad inspiratsiooni ja ideid, et mida see sinu koduvalve süsteem suudab? Et alustaks, alustaks kõigepealt sedapidi, et, et idee ei saa alguse ja mitte sellest, et kõik oleks väga tehniline vaid idee saab nagu üldse enamus arenguid. On saab alguse inimese mugavusest, ta tahaks, et kõik oleks mugavam, lihtsam, lihtsalt oleks kergem kõigi asjadega hakkama saada. Mõte sai alguse sellest, et, et kui kodunt ära minna, siis ju jäävad meil siis igasugused seadmed, meil seal siis see triikraud, meil võivad jääda siis lambid põlema. Ja kogu aeg peab seda kõike kontrollima, et noh, et lähed kodunt ära, et vaatad, kas rõduuks sai kinni või ei saanud kinni. Ja sellesama mugavuse mugavuse taotluses tekkis mõte, et seda kõike võib kontrollida üks tavaline valvesüsteem. Et selleks ei pea tingimata soetama mingit ülikallist koduautomaatikat, mida. Aga toona, eks ole, see oli sinu nii-öelda enda väljamõeldis ja sa ei, sa ei püüdnudki seda hankida mõnest firmast. Ja tegelikult ma uurisin, et kas selliseid asju keegi tegelikkuses Eestist paigaldab, tegelikkuses pakub ja ma ei leidnud sellist sellist varianti. Ehk siis lahendusi nii-öelda sedapidi tavalise valvesüsteemi, küll märkimisväärselt, laiemate võimalustega kui harilikult koju, kui ainult pannakse ja panin salve süsteemi andurid igasse ukse lukku igas akna nii-öelda kinnitusse. Ehk siis valgusest peab, kui on lahti jäänud näiteks vannitoa aken, kui on lahti ununenud kuuriukselukk. Või ükskõik mis, mis, mis muuluk, terrassiukse lukk või magamistoa aken ja nii edasi. Seega, kui kodunt ära minna, siis ta ütleb, et ennem ei saa, kui lähed, paned kuuriukse lukku. Sul on selline tark maja nii-öelda. No just see lahendus tekib sarnane sellega, mida need tarkvara lahendused on välja mõelnud, aga lahend veidi ütleme tehniliselt iseenesest on palju lihtsam, selleks ei peagi nii hirmsat tark maja süsteemid kodus olema. Ja teine teine asi, mida see, mida see süsteem nüüd siis veel aitab, mind on see, et elektrikilp on ehitatud kui kaheosalisena üks osa on selline elekter, mil oleks parem ära võtta siis kui kodunt ära minna. Ja teine osa on see, mis peab alati tööle jääma, nagu pesumasinad, boilerit, radiaatorid. Ja lahendasin ta lihtsalt sedapidi, et veetud kaks eraldi juhtmestiku. Sest traat on märkimisväärselt odavam kui automaatikaseadmed, mis seda kõike nüüd tuvastama hakkavad, et noh, alarestoran restidele oma IP aadress, et noh, nii kaugele minu meelest ei ole mõtet minna, sest lihtsalt maksab meeletult palju lihtsam tõstrile omati juhe vedada ja valvesüsteem kodunt ära minnes võtab sellelt voolu ära. Innovatsioon on selline vanakooli innovatsioon. Aga aga, aga see, mida ta mulle pakub, on ju sama. Ma lähen kodunt ära, vajutan nuppu ja kõik see lülitatakse välja. Et seal on see ikka üks nupp või sa pead hakkama neid seadmeid ükshaaval välja lülitama. Ei, see on ikka üks nupp, vajutan koodi. Kui rõduukse lahti, siis masin ütleb, et eimiski ei toimi ja võtsid või siis ma siin ütleb, et rõduuks on lahti. Kuid masina aktsepteeris, et kõik on OK. Siis lülitub välja elekter. Kogu lugu minu jaoks rohkem muresid pole. Ja kas sa ei ole jäänud omal nüüd selle süsteemi ohvriks või orjaks, et sa tahaksid jätta tuba tuulutama, minna korraks korraks tänavale ja kellegagi vestlema ja siis sa ei saa seda. Ei ole, pole ühtegi sellist situatsiooni tekkinud. Ja kui, kui sa oled seal nüüd elanud, eks ole, kaheksa aastat, siis järelikult ei saagi sa siis seda probleemi tekkida, nii et süsteem töötab laitmatult ja siis veel, eks ole. Veidikene, eile rääkisime sellest, et mis sul seal huvitavat Majas on ja sa rääkisid, et näiteks oled ka korstnasiibri pannud teisest korrusest kõrgemale. Seda liigutab auto kojameeste mootor. Jah, see mõte tekkis hoopis teisest teisest ideest, et kuivõrd korstnajalg läheb ju soojaks koos ahjuga, siis terve kahe korruse ulatuses. Aga kui siiber panna kinni ahju pealt, siis ülemine osa korstnast ju jahtub. Seega oleks mõistlik siiber panna teisest korrusest kõrgemale siis pööningule. Aga kes seda pööningule selle avamise sulgemas käib, aga iseenesest siiber, on ju üks pööratav asi, mida pööratakse umbes umbes 90 kraadi ja täpselt sellist liigutust teeb auto kojameeste mootor. Läksin autoturule, ostsin esimese ettejuhtuva vana Moskvitši mootori. Panin talle paar lülitit juurde ja all esimesel korrusel vajutades nuppu, läheb siiber kinni vajutades uuesti nuppu, läheb siiber lahti. Valgusdioodid näitavad, kas ta on kinni või lahti. Põhimõtteliselt on sul Moskvitš, korsten. Ja noh, rääkimata siis sellest, et sa oled tõesti päris ettenägelik olnud, mis on ju ka tegelikult innovatsiooni teatav osa, et, et sul on ka televiisori asemel projektor ja projektori jaoks on siis kohe ehitanud ehitatud selline eraldi nagu sahtel kahe korruse vahel, et ta ei teeks müra. Just et selleks, et üldse väga suurt ekraani ehk siis projektori ekraani koju üles panna, kõige suurem takistus selleks. Müra broiler mühiseb ja keegi ei taha sellises kinos istuda. Päris kinos vist on ka prorektor, olete klaasseina taga eraldi ruumis. Ja siis mõtlesin, et selle projektori paigaldamiseks on ainus võimalus talle tehaneb erandi Gamblike, aga tal peab olema eraldi ventilatsioon seal ja ventilatsioonitorud said ka seal eraldi sisse pandud ja kiirtuleb siis niisuguse väikse peeglikesega. Esimese korruse laes on pisike peegel. Sealt paistab ainult kiirprojektor ise on ühe korruse lae ja põranda vahel. Aga selleks tuli jah juba arvestada ütleme nende talade paigaldamise hetkel, et sinna jääks üldse selline ruum. Ja rääkimata siis sellest, et sa oled ka oma naisele vastu tulnud ja sinu vannitoas on kapp ja see ei ole tavaline kapp, vaid see on reaalselt tuulutuskapp, kus sees siis pesu kuivab, mitte ei ole lihtsalt laiali mööda korterit, tuuldu. Just tegelikult jällegi jällegi mõtlesin muga mugavusest ainest, et alati on ju nii, et pesu on kuskil kas siis vannitoas risti ees on mingisugune rest, kus peal pesu kuivab ja ta on, ta on esteetiliselt selline häda alati, kui keegi külla tuleb, samas ka ette. Et siis selle jaoks sai tehtud lihtsalt sihuke restiga kapp. See on vannitoas nagu tavaline riidekapp, temale arvestatud omaette ventilatsioon ja pesu võib seal kuivada, nii et see kellelegi silma ei riiva ja õhk käib läbi. Tead, Henrik jutu kokkuvõtteks nii-öelda lihtsalt seda, et sina oled täiesti teretulnud aastasse 2031. Sa võid täiesti rahuliku südamega jätta praegu vahele ja kõik need aastad, mis siin vahepeal käib, mingi tohutu jahmimine, mine, sa oled juba valmis, keset saad igal juhul ka siis hästi hakkama. Mina muidugi loodaks, et aastal 31 on areng kõnesväärselt edasi läinud ja on tulnud vahepeal vahepeal ideid, mida, mille peale täna ei tule. Aga kõigi kõigi asjade peale ma arvan, inimene tuleb reaalses situatsioonis, tal on kuskil ebamugav. Nii nagu sa kirjeldasid seda, kui minna õue võimedi tänavale, tahta minna, ei tööta mingi süsteem, jah, ja kui selline olukord tekib, siis inimene mõtleb, et mida te nüüd ümber peab tegema, selleks et ka siis mugav oleks, siis lihtsalt tuleb ära teha. Mis on sinu järgmised väljakutsed, mis sa oled selle kaheksa viie aasta jooksul mõelnud, et pagan selle teeks, need teistmoodi. Üks nendest on juba tehtud murukastmise automaatikat juhib maja valvesüsteem. Hetke seisuga saan ma koju helistades teada, millises allikas oli, millises anduris oli häire olles ise kasvõi kasvõi Saksamaal ja kui naine süsteemiga hakkama, siis ma saan telefoni häälkäskluste abil nagu juhtide kogusid, automaatikat kaasa arvatud muru kastma panna või mitte kastma panna. Hetkel on ainus mure, mida ma pean veel lahendama, see, et ma ei saa tehniliste probleemide tõttu hetkel teada, kumb kuuri andurist läks häiresse, kas kuuri, liikumisandur või kuuriukselukuandur. Seda, seda ma pean veel natuke täiustama, aga noh, see on. Ja kui mahti tekib, eksis, otsib uuridele. See saab aastaks 2031 korda, ma arvan. Henrik suur-suur, aitäh, et sa meiega jagasid oma oma häid mõtteid ja ja mõtteliselt kirjeldasid ära oma maja suurepärase valvesüsteemi, mis võiks olla paljudele eeskujuks, ilusat päeva jätku sulle. Ja mis me Eerik nüüd siit siis moraaliks moraaliks peaksime nüüd ütlema, no loomulikult naistele, et kui selline mees satub käeulatusse, siis võtke ta ära, võtke ta ära, jah, kuigi kuigi see võib tähendada küll seda, et teil on kodus täis elektroonikat, millega ta hakkama ei saa siis ta teeb seda telefoni teel, juhib ise. Näete, selline atmosfääriline klõbin siis briti artisti Jamie vun, kes 28. novembril aastal 2011 tuleb Tallinnasse esinema rokafesse, et kellele see pakkus huvi, palun astuge läbi ja kes 2031. aastal mõtleb, et ta vist ei jõua 2011. aasta kontserdile see saab siis kusagilt pilve seest otsida selle muusika ülesse Jamie pruuni ja muud, kui kuulata või sisemine geimi vun tõusnud just ülemaailmset staariks ja käib siinkandis või tema kontsertidel käiakse regulaarselt või kuidas üldse käiakse aastal 2031 kontserditel, kas see peab olema tingimata selline kogemus, et sa lähed lennujaama, lendad lennukiga, ma ei tea, Berliini, võtad sealt rongi, luule tegelikult kuhugi põllule, kuulad kontserdi ära, siis maksad öömaja eest ja nii edasi või on see kuidagi nii, et paned prillid pähe? Jamie foon on seal toas, jah, ja aparaadid, mingisugused aparaadid, seadmed toksivad su külge, tekitavad seda tunnetust, sa oled inimeste keskel? Jah, sest see on tegelikult väga oluline tõesti kontserdi puhul selline rüselemine osalused, õnne ja et ta on halb, on näha ka vaata reeglina kui sa ei ole just meeter 90 pluss pikk, siis on väga halb nähtavus ja enamikes kohtades kontsertsaalis on halb sound. Jah. Kuidagi aastal 2031 suudetakse ka Cafe ees ja Saku Suurhallis teha head saundi kõikide kontserdile, viimase puhul ma küll kahtlen. Aga tegelikult seal on olnud vist üks hea sound. On, ma mõtlen mulle tuleb meelde, ükskord oli hea ja ma arvan, et Jamiroquai mina olen kuulnud, saun tuli all, Stahlil oleneb väga palju. Võib-olla isegi mingi teine asi mul, minul on minu meelest hea sound, te olete ei häirinud üldse mingi rokisauruse kontserdi kohta, räägiti, Edgar rock Café s oli olnud hea sound, vigi imestasid, kuidas see võimalik on, et oli hea sound. No vaata, ja need on siis probleemid, millega veel tänapäeval vaadeldakse. Loodetavasti juba ma arvan, et isegi võib-olla loodetavasti nelja aasta pärast ei ole selle üleüldse mitte mingisugust küsimust, igal pool on täiuslik sound või teaksid, Silent Disco versiooni ei sallinud kontserdiversiooni, et sa paned klapid pähe, sealt tuleb puhas, hea heli. Laval bänd rokib ja sa kuuled seda niimoodi nagu kõige parema stereovõimalusega üleüldse midagi stereo on eilne päev. Klappe tulevikus vastavalt, et inimesel tekib ju neid kõrvu juurde, laste peab olema ka rohkem. Arvad, et sinul näiteks kõrv on aastal 2003 üks noh, palju futuraamas on ühel keskmisel tegelasel kõrvu silmi on üks, siis ta seda peab, kui mõni meil jääb nõrgemaks, siis seda tuleb kompenseerida teiste meele teiste meelte nagu sellise võimsa peale hüppega, nii et ma arvan, et kõrv on siis vastavalt neli, kas mitte juba praegu ei ole väljaseks Lotte film, mida väelasega veel vaatamas käinud ja kolmas osa jänesejänestel on kolm kõrvajänestel, aga mis see point on, miks, miks see palun kolm kõrvast kuu pealt? Kuu jänesed ongi teistmoodi, aga ma mõtlen, kas seal on mingi praktiline väärtus kolmandal kõrval? Vaata nagu kolmas silm inimesel, mis avaneks, siis saad kanaldada saade infi tõmmata kosmosest. Te ei toimunud minu mälu järgi. Käisin seal vaatamas seda filmi Artise beebikinos ja minu minu mälest mälestuse järgi ei toimunud diskussiooni, miks on kolm kõrva, mis see kolmas tee? Jäi segaseks, selliseid oli. Me ei taha teada sinu meelest hea kuulaja, mida teeb kolmas kõrv kuu, jänese peas küll, aga seda, millisena sa kujutad ette oma kodu aastal 2031, mille poolest erineb kodu ehk siis just ütleme, tehniliste vidinate poolest või ka miks mitte ülesehituse poolest energeetika kasutamise poolest. Just nimelt siis 20 aasta pärast vähem huvitab meid see, kellega sa seal kohas ei saa, kuidas seda koos elad, mida te teete omavahel, see, las jääb kõik sinna elu 24. sfääri see meid ei huvita, meid huvitab rohkem see keskkonna mõttes ja meid huvitab see, et millistest asjadest täna oma kodus tunnete puudust, mis võiks seal olla ja mis teiste elu oluliselt paremaks ja mis teie arvates aastal 2031 juba kindlasti on olemas või kui ei ole, siis te mõtlete nad ise välja, jah, ja mõtleme kohe ise ka välja oma soovid aastaks 2031. Te kuulate raadiosaadet tagasi tulevikku ja rõhk on sõnal raadio. Aastal 2011 on raadio täiesti toimiv meedium ja minu tagasihoidlike ennustus on see, et ka aastal 2031 on raadiot täiesti olemas ja julgen seda välja öelda. Täna see kuupäev täna on, neljas november, november aastal 2011 raadio, muide, kallid sõbrad on tulevikumeedium. Ja ma üleüldse ei tee nalja, kui ma seda niimoodi ütlen. Ja ma võin muidugi ka põhjendada, kui sa tahad. Põhjenda, palun. Põhjendan seda ei ole, ma tahaksin, et sa põhjendaksid, jah. Tahtsin lisada, et minu arvates raadio ühtlasi minevikku meedium ja absoluutselt, aga raadiol on palju suurem tulevikku, seda on räägitud viimasel ajal, seda väga lihtsal põhjusel. Sest et Raadio on ikkagi selline vahetu suhtleja ja kindlasti jääb alles selline asi, et inimene räägib, keegi kuulab ja mida rohkem on maailmas üksikuid inimesi ja me teame, et neid on järjest rohkem ja rohkem just nimelt inimesi, kellel on üksindus peamiseks probleemiks, siis raadio ongi nende kaaslane. Sa ei taha tingimata vahtida alati midagi. Mõnikord sa tahad ka kuulata, et keegi oleks sinuga ühes ruumis, sa tahad talle helistada, sa tahad, et tema võib-olla helistaks sulle, saad temaga rääkida, saadet oleks selline soe inimhääl sinu toas ja korteris sellisena kujutan mina ette tulevikku, et tulevikus raadio on ainukene soe inimhääl sinu korteris. Jah, ja ma ei tea, kas tulevikus kasutatakse taustamuusikat nagu praegu on väga moodne või räägitakse hoopis vaikuse peale, et oleks veel mõnusam intiimsem, et inimene saaks ise oma raadiomängijast misiganes mängijad, Aron lülitada sisse endale sobiva taustamuusika. Jah, et saab valida tõesti, kas sa tahad võib-olla käredamat muisav, et meil siin ise dikteerima sellise? See on selline aeglane fancybi, mis meil siin all mängib, võib-olla ei sobi kõikidele täpselt haard metalse hevi metal võib-olla tahaksid olla, läksidki väheseks, igedamatuurid, aga saab näha jah, aastal 2031, milline see raadio on kas tahes, tingimata selline transistori kujuline? Praegu on, vaevalt, aga see, et keegi kellegagi räägib, see jääb kindlasti alles, sest alati sa tõesti ei taha lihtsalt vahtida. Tingimata on, on nagu minu teooria väga selline pealiskaudne, aga siiski ülimalt teoreetiline. Aitäh. Jah, palun aitäh teie teele, hiromant Normet sellise sügava sissevaate eest meedia tuleviku, millest me täna ei tea üldse rääkima, me pidime täna rääkima hoopis majadest ja kodudest kodude juures aastal 2031, mina väga loodan, et lõpeb ära raiskamine. Sest et praegu Mul on kõige rohkem kahju sellest veest, mis oma kodus lasen alla, kas siis vannist või lasen alla siis dušist. Ehk siis tegu on ikkagi, ütleme, suhteliselt puhta veega ja mis saaks olla veel elementaarsemat, kui see, et see konkreetne vesi, mis siis läheb ära kas vannist või lähete duši alt läheb näiteks vetsupoti, loputuskasti ja sellised süsteemid on muidugi paljudel juba olemas laudadel koguka, vihmavett näiteks absoluutselt, aga ole standard, miks ei ole standard just nimelt levinud. Peame lihtsalt raiskama niimoodi vett, ma kujutan ette, et see võiks küll olla aastal 2031 hetk ma ei ootagi, et meil oleksid mingid kolme kõrvaga jänesed ja et ufod maanduksid meil siin raadiomehe ratas ootaksid kuidagi viimast, ootaksin ressursse, kasutaksime mõistlikumalt ja, ja ühesõnaga sina tahad, et oleks sihuke üks ringsüsteeme veel, käib lihtsalt ringi kraanist alla august välja, jälle tuleb ringiga tagasi midagi sellist, jah, vahepeal sõelad näiteks ja filtrid, kui vaja on ja siis teine näide veel sellise tõelise raiskamise koht on see, et kui ma elasin Pärnu maanteel sellist Hušovka tüüpi majas prussakad olid siis ühesõnaga, kas eestlastel on siis korterid, mis ehitati, kuuekümnendad, olid sellised pisikesed korterid köök reeglina kinni ehitatud, et luua neid pilti tuleviku inimesed, mis asi, rushovkad kas üldse enam alles on, siis ma ei tea, võib-olla mõni veel on, näidiseksemplarid on, aga igatahes elasin sellises majas, mis oligi ehitatud. Pigem isegi võib-olla 70.-te alguses, aga igatahes mitte väga vana maja oli 60.-te lõpp ja seda maja lihtsalt lõhki köetud, et kui sa läksid nagu maja taha ja vaatasid neid kohti, kus on radikad igal korteri, siis seal oli konkreetselt siis kinni mätsitud sellised nagu jooned, mis olid tekkinud maalin nagu lõhki köetud. Ehk siis kuidagi eeldaksin ka seda, et tulevikus 20 aasta pärast energiat kasutatakse palju mõistlikumalt ja ma arvan, et see on nagu reaalselt teemaga, millega tegeletakse väga, väga tugevalt, praegu ma võiksin see passiivmaja teema, mis on hetkel aastal 2011 väga püsti. Kas see on ka aastal 2031 aktuaalne, ma ei tea, aga ma küll väga loodan, vaju ei köeta enam lõhki siukest arutut kütmist ei ole, kes samas tõesti, et see maja või korter või, või, või tuba arvestaks sellega, et ma tahan ikkagi rõhutada, ma ei taha seda ventilatsioonis, võib-olla ma tahan ikkagi akent lahti hoida. Sellised unistused on sinul teha ja samal ajal, et kuidagi, et noh, nagu ma teen, eks ole, akna lahti, mul ei ole kahju nagu sellest küttest, millega ma olen ära kütnud selle toa. Ja teine variant lõhki kütmine, Need pea mõtlen just selle peale, et, et kuidagi ökonoomitada kõike seda mis seal juba praegu ringleb, esi ja energia, siis võib ka muidugi küsida, et kas on standard ka praegu, jätkuvalt on uutel kortermajadel ka isegi mida ehitatakse eriti kõigil, kus enamikul vanadest, kus elab suurem osa inimesi on ju see, et radiaatorid on just akna all. Ja kui sa siis tahadki õhutada või rõhutudki, siis ju jällegi otsekohe hakkab toast see küttekulu välja lendama, lihtsalt otse sirgjooneliselt. Radika juures on selgelt ka kindlasti kõige kuumem. Siis on veel sellega kaasnev huvitav teema, sellega, mis meil praegu rääkisime, on õhuniiskus korterites, mis on tegelikult äärmiselt suur probleem, see põhjustab nohu, see põhjustab silmade probleeme, see põhjustab põhiselt kõike, kõiki neid probleeme, mis on kuidagi inimese kehal näärmetega seotud ja jääd sakslasele niiskuse probleemi, vaata kuidagi paika, sest et see kütmine Ühest küljest, eks ole, kuivatab õhku teisest küljest akna lahti, siis saad muidugi seda niiskust peale kõike. Aga et kuidagi oleksid sellised hingavad materjalid ja ma ei, ma ei oska öelda, kas toob ja samas on ju olemas praegu juba coretex riie või mingisugune imelik materjali, mis just hingab jutumärkides. Ja see kõik on võimalik. Mina mõtlesin siin ka, millest mina siis unistan sellisest või mis mina tahaks maja juures teistmoodi, et oleks siis kuna lihtsalt saatuse tahtel ma elan kõige ühe väikese maja kõige viimasel korrusel, kus on katus, on kohe mu pea kohal, nii et katusekorteris ja seoses sellega ma arvan, et ma tahaks, et ka 20 aasta pärast oleks selline normaalne standardpakett on see, et sul on kabrioleti katus. See oleks muidugi puhas luksus, et sa saad lihtsalt soojal suvepäeval või suvel soojemal ajal lihtsalt tõmbad katuse pealt kuskile serva kokku ja elad nii-öelda värske õhu käes, kõrval on puud, puud sahisevad ja muud sellised asjad sealt linnukene maandub sulle diivanile, jätab sinna väikese sellise putroloogilise tuleviku sirtsu või midagi sellist, et seda tahaks ja siis muidugi võikski olla nii, et kogu see seesama kabriolett katus on nupuvajutusest muundutavdas aknaks või siis pimedaks asjaks, mis läbi ei paista. See ilmselt ei ole utoopia tegelikult ka juba tänapäeval, vaata sama Hendriku jutt, mis meil oli tunni alguses, kui, kui ta rääkis, milliseid innovaatilisi lahendusi oma kodus on teinud valvesüsteemi abil siis ma arvan, et kui sa oleksid insener, siis oleksid selle katus endale juba otsapidi juba vähemalt valmis joonistanud. Kuidas see käib, iseasi, mis see maksma läheks. Siin selle ise valmis joonistanud sisse läks kahe viimase talve jooksul kokku langenud. Sa oled insener? Nüüd aga mõte iseenesest on kuldne ja kui sul hea kuulaja, on ka veel mõni mõte, mis võiks olla 20 aasta pärast olemas kodu juures helistamine telefonil kuus kolm üks kaks null null null kuus kolm üks kaks null null null ja 20 minuti pärast, kui oleme ära kuulanud uudised rahvusringhäälingus siis tulevad meile külla arhitektidele Mark ja Margit Aule ning me räägime nendega, mis on nende arvates 20 aasta pärast teistmoodi elukeskkonnas ja kodude juures. Kas muutused on suured või muutused on väikesed, millest need muutused on tingitud ja toome siis tükikese sellist tõesti visioone? Värniku tulevikku siiasamasse Raadio kahe eetrisse. Nagu tavaks, on saanud ta saates tagasi tulevikku, kuulame suures osas muusikat aastast 2011 ja nii ka see laul esitas siis lauljatar teist ja vala nimeli, haukam you never go see see väga ilus lugu. Väga tore lugu, kelleks sellel hooajal me jõudsime, rääkida siis kuulajaga telefonitsi, kes eetrit küll kartis, sellepärast et hirm on suur, et kui 20 aasta pärast hakatakse tema häält ette mängima, et kas üldse, kas tol ajal üldse enam sellist asja nagu vaba sõna ja vaba mõtteavaldus eksisteerib ja see võib olla ohtlik? Ta ütles seda, et temal küll oleks oma mujale nagu üks ootuses üks selline mõte, mida tema tahab, et tema maja oleks. Et see oleks võimalikult lihtsasti kasutatav ja hõlbus huvitav majas ta praegu elab, mida on raske. Leia ust üles, räägime, see ongi keeruline kulgeda ühest ruumist teise, teatud hetkel võib-olla päris alguse. Võib-olla tahab hämar niimoodi, et ta läheb lifti. Ta istub lifti maha ja põhimõtteliselt ta jääbki sinna istuma, siis saad aru, et see tool liigub, tugi isegi laud laua tooli kasib teda, see tool viib teleka ette söömase tool. Noh, noh, ühesõnaga, et see tool ise ongi nagu tema elu, et ta lihtsalt on seal nagu hall pandi ja kes ei tahaks väga mugav elu, aga siis igal juhul oli mõte oli selles, et temal, et tehnoloogiat niikuinii tuleb, kas siis sellist, millest rääkis meile Hendrik saate alguses pooles või, või mitte, et seda tuleb niikuinii juurde, et siis võiks olla vähemalt selline, et seal ei pea pidevalt tegema kuskilt pultidest valikuid ja ei peaks pööraselt ja keerulisi süsteeme oskama ise juhtida, et ei pea olema tehnilise kõrgharidusega ülikooli tehnikaülikooli magister, vaid võiks olla pigem selline, et ise ei pea suurt midagi tegema, kuna süsteemid toimivad. No ma räägin tool ja tootmissõidutab ja veel kommentaari, kommentaari sellele, milline peaks olema üks, kahe, 21. sajandi esimese kolmandiku lõppu ka 102031 maja või mis seal põhiliselt teistmoodi on. Võtame siis ka tehnoloogiaajakirjanik Mart arvelt. Ma pean ahvataks ära ütlema, et ma ei ole ei insener ega tehnoloog, vaid vaid umbes 15 aasta jagu on mulle huvi pakkunud igasugused sellised tehnoloogilised vidinad nagu näiteks moblad, digifotokas, selline lihtsam teema. Ma arvan, et 2031. aastal tehnoloogiaajakirjanikud sellised minusugused ei räägi enam nii palju sellistest vidinatest, kuivõrd tehnoloogia valdkond läheb laieneb kõikidest eluvaldkondadest, et justkui tarbijatehnoloogia näiteks, et kui me praegu räägime kodud vahvad tehnoloogiat, tähendab, näitab mingit videot või, või sellega saab mängida mingisuguseid mänge siis päris palju sellist kõrgtehnoloogiat on, on selle 20 aastaga kolinud, näiteks. Et vaatame, vaatame kütet siis seal, kui noh, selge on see, et energiavarusid maailmas noh, ütleme, et hetkel neid juurde tulemas kuskilt ei ole ja tuleb sellega efektiivselt majandada, mis on kättesaadav ja võib tuua selliseid visioone, et näiteks 20 aasta pärast soojendatakse ruumides inimesi, mis ruume endi näiteks ja vett soojendatakse, mitte kuskil boilerid või mingisugused tünnid ja ei aeta meid torusid mööda mööda maja ringi, vaid vestlevad õppu häkraal. Ja see annab juba järgmisi võimalusi, et näiteks kui kui inimene defineerib mingisugune, ütleme, et korteri või majaelanik defineerib ennast mingisuguse profiirida, ütleb, et mina näiteks olen Mart, siis võib öelda, mina tahan näiteks mind soendada, vot nii ja nii palju näiteks mulle ei meeldigi, on väga palav. Ja samas ma tahaksin ekraanid tuleks mulle näiteks temperatuuriga 40 kraadini. Samal ajal kui mõni laps võib näiteks tahta, et oleks võib-olla ka näiteks järkrallist, tuleks võib-olla veidi soojemat vett. Samamoodi võib vaadata, et, et selline samasugune tarbijatehnoloogia areneb sellest, kuidas me sööme ja kuidas me söögivarusid, muretseme näiteks, et, et külmkapp tõesti igal hetkel teab, mis seal külmkapis on, millal on parim enne tähtaeg, mõnel söögil tulemus oskab meelde tuletada seda ja oskab vastavalt mingile programmile ka ise linna internetist endale toiti juurde tellida. See on üks oluline asi, tõesti on, on see, mis ma enne rääkisin, profiilidest. Selle targa maja ei peagi nii kohutavalt suhtlema kogu aeg, et kui ükskord olen mujal ära rääkinud selle, millisena, kuidas sa tahad, et majasinud kohtles näiteks, mis siis mingit temperatuuri, kuid söögid võigas espresso, kahjumi lahjad siis ma arvan, et et mujale suhtlemise nupud ja igasugused puuteekraanid on, on jäänud sellega minevikku, et majaga suheldakse siis läbi kõnetuvastuse millest on tegelikult esimesed pääsukesed olemas näiteks Siri nimeline funktsioon või teenus, mis on uuel Haifa neli, Eestil juba võimaldab telefoniga üsna vahedalt juttu ajada ja telefon oskab ka selle vastu vaielda, vajadusel samuti teine asi, ma arvan, et tahab rohkem maaga suhelda näiteks viibete kaudu ja sedagi on, on näha. Seda nimetatakse May noorityrid poolt kasutajaliideses Otsova nimega ulmefilmi järgi ja, ja esimene pääsuke andaad näha Microsofti Xboxi mängukonsooli. Controller on Kinect, kus saab nii-öelda ekraani peal olevaid asju käeviibutusega toa teisest otsast siis siis edasi-tagasi pühkida ja sisse-välja lülitada. Suur tänu Mart Parvele selle arvamuse eest, milline on aasta 2031 kodus kõige rajum muidugi seisukoht ja väga huvitav oli see, et ei soojendata mitte tubavaid inimesi. Jah, et nagu praegu on naljanumber on see, et paljudes uutes autodes on niinimetatud kahetsooniline või kahesüsteemne soojustus süsteem justkui sa saad panna juhile 27 kraadi ja kõrvalistuvale inimesele tahtis panna 16 kraadi. Kui nad peaksid seda soovima, siis Mart arvab, et et tulevikus on majades selline asi võimalik. Noh, seda oleks päris huvitav näha. Näiteks kui ma tahan, ei taha tööle minna siis saadetakse mind 37 koma mai tea, viieni tööl, palavik, palavik. Täna tööle tulla. Et aastast 2011 ansambel kaares säält song kohe hakkab laulma, keedi hertsi laulu friima ei maininud, aga enne veel anname teada, keda te saate kuulata kohe pärast uudiseid peale selle, et stuudiosse jäävad endiselt saatejuhid ja meil tulevad meie suureks rõõmuks ja ka sinu kuulaja ülimaks meeleheaks külla arhitektid Ülar Mark, Eesti arhitektuurikeskusest ja Margit Aule, arhitektuuribüroost, kaos, arhitektid ja lisaks siis räägime ka veel energiakeskuse juhataja Aare Baumeriga ning Villem Tomiste siis arhitektuuribüroost, kosmos samuti ütleb sõna sekka selles osas, milline saab olema elukeskkond aastal 2030. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Peedi on aastaks 2031. Hea on teada, et tulevikus ei olegi meerikuga enam kahekesi, vaid rohkem inimesi. Juba jäi selline mulje, et on selline valle kaks kaksinda maailmas ja meil on hea meel tervitada stuudios kaos Arhitektide büroost Margit Aule. Tere. Tere. Ja siis Eesti arhitektuurikeskuse juhatajat Ülar marki. Tere. Tere. Ehk siis mõlemad inimesed, kes on lähedalt seotud arhitektuuriga ja mis, kes, kes meil siis veel elukeskkonda kujundavad, mitte arhitekt. Ma just tahtsin ka sedasama öelda, et mõlemad näevad head välja. Mis tähendab, et suure tõenäosusega nad ka 20 aasta pärast teevadki meile maju. Milliseid mõjude meile 20 aasta pärast teete? Mille poolest erinevad majad 20 aasta pärast, siis nendest, mis me täna teeme? No see, mida tellija soovib. Küsimus, mida tellija huvitav võib soovida sel ajal, et ega arhitektid ise nüüd päris ei mõtle välja, mis nad tahaks teha. Aga kuhupoole trendid on, mis te nagu näete, et, et kuhu poole väärtused või inimeste soovid muutuma hakkavad. Jääd väärtuste sissetoomine oli väga oluline, et arhitektuuri mõjutavad väga palju majanduse väärtused. See, mis majanduses siin juhtuma hakkab. Vot see on juba raske küsimus. Ja tegelikult selles suhtes on päris raske ennustada, kuhu need asjad liiguvad, aga mõnda asja võib siiski ette näha. Näiteks kõik rohelised teemad. Et see tähendab tervislikkus laiemalt nii elukeskkonna mõttes kui ka ehitusmaterjalide mõttes kui see, kui ka selles mõttes, et kui inimene ehitab endale maja, siis sellega võiks kaasneda võimalikult vähe stressi selle ülalpidamisega näiteks. Nüüd on tegelikult täpselt see jutt, mida me rääkisime eelmises tunnis sellest, et minu probleem oli selles, et miks see vesi, mida ma vannis tallasen või vihmaduši all ära kasutanud, miks see mul ei lähe otse loputuskasti ja samamoodi nagu meil helistas, eks ole, Kaidor, kes ütles, et tema tahaks majas kuidas sõnastaski maja, mis iganes tehnoloogia seal on, et see oleks nagu võimalikult lihtsalt kasutatav ei peaks oma pead vaevama sellega, et kuidas neid süsteeme juhtida ja kuidas mida programmeerida, mida installida? Välja arvatud tehnoloogid, kes kus kõik ajakirjad on täis uusi tehnoloogilisi lahendusi majadele, aga tõesti inimene tahab midagi lihtsalt ja selgelt. See nii on jah. Ma arvan ka, et need asjad liiguvad ikkagi kõvasti lihtsuse poole, et kui me mõtleme, et maju ikkagi ehitame minimaalselt 50-ks aastaks, et see tähendab siis seda, et selle aja jooksul teevad tehnoloogiaid nii suure muutuse. Ja kui sul näiteks 10 aasta pärast keeruline tehnoloogiline ventilatsioonisüsteem katki läheb, siis äkki see firma hoopis pankrotti läinud, kes seda üldse oskab remontida või kus sa siis leiad selle inimese ja kui palju probleeme tekitada. Et see on küll mõttekoht. No aga samas säästlik maja puhul, siis vajatakse tehnoloogiat, nii et see on tegelikult kahe otsaga asi. Et tehnoloogiat riputatakse ka kogu aeg praegu juurde, et oleks küttesäästlikum, oleks ventilatsioon säästlikum, et energiat säästa, aga see teeb jälle kõik keeruliseks, nii et noh, see on niukene võitlus, käib kogu aeg, kus see tasakaalupunkt 20 aasta lõikes olla võiks. Mina üldse 20 aasta muutust ei usu. Ma usun, et see väga palju muutub selles mõttes inimeste ja majade suhe, seal on lihtsalt mingid mõned nüansid tulevad juurde, aga sellist ränka muutust ma arvan, et toimub jagunemine, et ühed, kui me praegu oleme natuke keskpõrandal koos koos, siis siis ühed majad muutuvad väga tehnoloogiliseks. Ühtlasid, huvitab see väga tehnoloogiline, teisi huvitab väga lihtne vaja. Ja nad noh, nad ilmselt ei läheneks teisele. Toimub ühesõnaga selline väga selge polariseerumine. Mida Margit sellest arvata? Mina arvan, et see liigub ikkagi lihtsuse poole, et selle 20 aasta jooksul just joonistuvad välja nende keerukate süsteemide vead. Et mingis mõttes tekibki see, et lihtsalt, et ei jaksata neid asju üleval pidada ja võib-olla see ongi natuke ka see koht, kus arhitektid ja insenerid peaksid nagu pead kokku panema, et kui me tuleviku mõtestada, no mulle edukad siis miks mitte hakata tegelema selliste tehnoloogiatega, et näiteks maja on sellise kujuga, et ta lon loomulik ventilatsioon, tekib sellest kujust ja ei vaja tohutult keerulisi tehnoloogilisi süsteeme mis kujul näiteks on loomulik ventilatsioon. Kujutad ette korstent, eks ju, et siis selle, see toimib nagu suurepäraselt ise tõmbena, nagu suurem osa aastast. Ja need on kunagi kõik need süsteemid on toimunud toiminud tähendab isegi jahutussüsteemid on toimunud Aafrikas põhimõtteliselt loomuliku ventilatsiooni alusel, see nägi niimoodi välja, et maja kõrval korsten tehti rätik märjaks, kangas pandi sinna korstna sisse ja siis, kui sealt tuul tõmbab, siis ta jahutab selle läbi selle vee veetuleva, jahutab maha ja see siis juhiti majja sisse. Nii et aga noh, see eeldab mõtlemist, see eeldab tõsist ajutegevust. Et see maja projekteerimisstaadiumis oleks selline, et praegusel juhul jälle ma lähikümnel aastal ei näe, et see, et see nii nii väga ajutegevust panustatakse majade ehitusse. See on küll kurb kuulda, miks te ei panustanud? Ei noh, miks me ei panusta, tahaks väga panustada, kõik arhitektid, ma arvan, on ülimalt õnnelikud, kui nad saavad rohkem mõelda maja peale, aga, aga kiirus, selline turukiiruse turunõue ja tellija nõue, et kohe valmis ja kohe müüki. Mis sest, et seal on 35 viga, mis pärast tulevad välja ja tema sellest ei vastuta. Ja seepärast ei ole ühe aasta pärast, vaid pärast on nelja-viie-kuue-seitsme aasta pärast ja seetõttu noh, inimesed pärast on nendega hädas lihtsalt, et seda peab ilmselt natukene seda mõtlemist muutma. Ja siis meil ongi kuidagi Eestis toimunud, see senine 20 aasta areng on olnud kohutavalt tormakas ja kõigil ongi olnud kogu aeg kiire. Et kas, kui Margit räägib, näiks väärtuste muutumisest ka siis ilmselt nagu tellija või inimese poolelt, kes seda maja endale tahab et kas see siis see protsessi või muutuda? On muutub, muutub juba praegu on näha seda, et mõeldakse tõsiselt ja pikemalt ette, see, see vaikselt sinnapoole liigub, õnneks 20 aastaga, kui ta nüüd jääb niimoodi püsima, siis me võime jõuda päris positiivse tulemuseni. Isegi. Räägime tehnoloogiatest, et kas, kas on näha, et ma ei tea, seinad, lagi, põrand, uksed, aknad on kuidagi oluliselt teistsugused, 20 aasta pärast? No üks asi, millega võib-olla võiks ka mõtiskleda, et mida teha on see, et meil oleks üks materjal, mis on nii konstruktsioon, nii soojustus kui praegu meil siin on kihiline, siis võiks olla üks materjal, mis täidab ära kõik need funktsioonid. Et kui me näiteks 20 aasta jooksul leiaksime sellise materjali, mis sobiks Eesti kliimasse, siis pärast seda võiksid toimuda ka arhitektuuris vormi mõttes muutused sest ikkagi selleks, et toimuksid vormilised, ruumilised muutused arhitektuuris peavad olema ka tehnoloogiad, mis võimaldavad neid, need peavad olema taskukohased ja mõistlikud, aga mida sa mõtled ruumi muud seal? No näiteks seda kastid, kastid, kastid, kastid, et kui me näiteks kolime ühest kohast teise ja meil mõlemas kohas on ruudukujuline tuba, siis meil on väga mugav kogu olemasolev sisustus sinna teise tuppa ümber kolida. Kui sul on ümmargune tuba, siis on juba palju keerulisem, sa pead tellima mingi keerulise eritellimusel mööbli ja nii edasi et nagu sellised asjad on, mis ka ühelt poolt Ta on selline teema, et kas me saame nendest kastidest välja, kas me peame saama neist roll? Vot see on jälle ühest küljest, see ongi väga mugav ja see tuleneb ka sellest, et me olemegi hästi konservatiivsed, aga samas teinekord mitte kasti ruum soodustab palju rohkem, näiteks loovust ütlemist soodustab õppimist. Näiteks kui me kujutame ette ühte tuleviku ülikooli siis kui sul on ruumid jagatud kõik väikesteks kastideks, siis ma ei ole üldse kindel, et see on hea koht. Mida aga kui me kujutame ette sellist ruumi, kus on erinevaid sopistusi, kumerad, pindasid, see pind võib olla, põrand on pehme ja tudeng saab ise valida seal, et kas ta tahab nagu lesida põrandal või ta tahab endale teha nagu kott-toolidest pesa. Et ta saab tukkuda õppida, see võimaldab palju paremini tal tegelikult ka teha täitsa seda eesmärki õppida. Ma lihtsalt oks selle kommenteeriks seda lisaks, et et tegelikult see ju toimus 100 aastat tagasi, majad olid selliselt joosta ärklitega igasuguste välja ehitistega, aknad, mingeid ümarad välja niuksed väljaehitused olid sel hetkel, kui tehnoloogia muutus ehk siis Raudpot betoonpaneel hakkas ehituses prevaleerima, siis siis see tekitas need kastid tehnoloogiline muutus nii ja mõtlemismalli muutuse väärtuste muutus, meil on vaja väga odavaid maju väga odaval tootmise viisil ja, ja see ei võimalda lihtsalt üldse mõelda nii nagu praegu. Margit räägib. Aga mis te arvate, kas 20 aasta pärast on meil vähem kaste? Ma arvan, et pisut on, aga jällegi mingit väga suurt hüpet ma ei usu, ma arvan, et et see on just, millest juttu oli, et see, see eeldab seda, et tehnoloogiline muutus, sest kui inimese käest küsida, et kas, kui see maja on kaks korda kallim ja, ja seal on nagu natuke mõnusat nurgakeses, et kui paljud inimesed oleks selleks valmis, väga vähesed, tõenäoliselt see tähendab seda, et mingisugune selline tehnoloogiline võimalus, mis siiski mõistliku hinnaga suudab toota, noh, kas materjale, või-konstruktsioone, mis seda võimaldavad, siis juhtub ja kui seda ei tule, siis me lähme kastidega edasi, tõenäoliselt. Aga kas selline materjal, millest Margit rääkis, et et mis iseenesest juba materjalina pakub kõik seinale vajalikud funktsioonid nii-öelda, et kas selline materjal sinu hinnangul võib-olla on realistlik võiks naftaga sündida? No. Tegelikult ilmselt jälle ta on juba praegu olemas, aga ta on nii kallis, et seda ei kasutata, noh näiteks marid kindlasti teab, on olemas väga õhukene soojustusmaterjal, mis, mis on siis mingi kolm senti on sama, mis, mis 25 sentimeetrit villa umbes mingi selle ümber on see mõõt, aga see, see ikkagi ei tööta päris hästi, see, seal on omad probleemid ja ta ei ole nagu käima saadud, nii et. Ja sellel on ka teine külg, et see on ikkagi tegemist. Keemiaga, millest me praegu räägime, see on tegemist mingisuguse tehnoloogilise keemilise võttestikuga ja, ja, ja osa inimesi tahavad elada täiesti naturaalses keskkonnas, ütlevad ma tahan puhast palkseina või puhast kiviseina või noh, mingit naturaalset materjali siis nendele ilmselt see ei pruugi sobida. Häid materjale ju, Eerik, sa nägid ka mingis presentatsioonis, kas oli selli tedeks või, või kus, kus kohas see teeb, komisjon, nägime selliseid materjal, seal esitleti niisuguseid materjali, mille puhul on võimalik siis olnud seinamaterjali otseselt, vaid oli nagu aknapinna peale kantavad materjalid, mis suutsid tekitada koha peal mujale vajalikus, määras elektrit ja mis suutsid diska tekitada soojust. Et, et sa nagu läbi aknast, aga, aga sisuliselt sedasama vahel on see küttekeha ning ta on samal ajal ka siis elektrimaja elektrivooluallikas. Ja samal ajal ka päikesekiirgust võtab kinni. Vastavalt jahutab. Kui on palav ja, ja kütab kujun küll, aga kui neist juba räägitakse, siis miks teie kallid arhitekti, te olete nii skeptilised, ütlete, et 20 aastaga see ei olegi reaalsus, miks, miks me seda ei kasuta? Ma ütlen seda sellepärast just nimelt puhtalt kõlab pragmaatiliselt raha pärast, sellepärast et et ma ei näe, et 20 aasta jooksul tekiks mingi tohutu rahade ülejääk, mida oleks siis niimoodi mõnus paisata kinnisvara selliste noh, väga kallite lahenduste tegemiseks. Kui see tekib selline tohutu rahaline ülejääk või heaolu, kas sellisel määral siis on see võimalik, aga, aga ma arvan 20 aasta jooksul vist sihukest suurt hüpet ei tekkinud. Aga kas siin ei või tuua paralleel IT arenguga, mis on toimunud viimase 20 aastaga, nii metsik, et me ei osanud seda ette nähagi, et kas ehitussektorisse või ütleme arhitektuurisektorisse, seda ei, ei ole ette näha, et võiks üldse juhtuda, et tekivad Steve Jobsi ja Bill Gatesid ja läheb mürgeldamiseks. Ma arvan, et siin on ikkagi, ühest küljest on see faktor see, et tekib tüdimus, tekib tüdimus 20 aasta jooksul nendest keerulistest tehnoloogiatest. Ja teisest küljest on ikkagi kogu see asi ikkagi tervislikkus, jäätise tervislikkuse olulisus hakkab ka mõjutama. Kui meil ei ole enam pensionit siis on palju olulisem on see, et me peaksime vastu, et me elaksime võimalikult tervena võimalikult pikka elu ja et need ongi need faktorid, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri, arhitektuurseid, tehnoloogiaid ja võib-olla see saab olema nagu selleks stiimuliks, et mõtleme välja materjalid, mis on sellised naturaalsed, sellised ehitustehnoloogiad, mis on looduslikud ja säästlikud ja lihtsalt, aga teisest küljest ka, et ma loodaks, et selle jooksul saab mõelda ka seda, et vahest terake nagu head ja mõnusat arhitektuuri tekiks ka läbi nende uute tehnoloogiate. Aga millised meil täna meie koduses neid ümbritsevad materjalid teie hinnangul küll on surnud aastal 2031 kipsplaat. Kipsplaat vannitubades miks täiesti eilne päev? Suhteliselt seal on väga suur tõenäosus, et sinna taha lihtsalt tekib hallitus. Ja see on jälle asi, mis on väga ebatervislik. Tühja kohta kahe pinna vahel ei ole mõistlik jätta väga lihtne tegelikult, sest kõik kohad, et on elavad organismid, seal ju kõik hingab, seal hakkab toimuma mingi uus protsess. Kui sul on tühi tühi vahe ja kui me vaatame põhjamaid, siis, kes jaksab vaadata neid Põhjamaade ehitusnõuandvaid saateid, siis ta näeb seal, et iga kolmas saade on sellest, mismoodi tõmmatakse seintest kipsplaati maha ja mis seal taga on. Neil toimusse kips, plaadistumine toimus 20 aastat tagasi või 30? Ongi 20 aasta pärast hakkame kipsi maha võtma ja vaatama seal kuupmeetrites stseenidega. Hakkame tutvuma seal eluga nii-öelda, aga mis veel peale kipsplaadi on kaduvad väärtused kahekümneaastaselt südame juba, mis on need põhitoit majandus 20 aasta pärast hakkab olema seenesoust. Siis on kasvatatud oma seina vahel sõime õhtuseks tarbimiseks sööma, kipsi aga mõnusalt seened kipsi tagant. Töö 20 aasta pärast on päris kentsakas mõelda ka sellele, et kui me näiteks teeme showcadega sellist asja, et lööme nad vaht kolesterooliga üle ja teeme nad täiesti õhutihedaks ja samamoodi, kui me seda teeme, siis me peame mõtlema ventilatsiooniga ja me peaksime tegema sisse sundventilatsiooni, aga kui meil on laed väga madalad, mis sellest keskkonnast üldse järge Ehk siis, et ehitatakse liigasteriilseks need korterid, mis stabiilseks mõeldud. No õhutihedaks, õhutihedaks need vanad korterid ja sinna ei tehta ventilatsioonisüsteemi. Aga mis see, mis see lahendus on, kas lammutada maha või siis ehitada jällegi õhk liikuma või miskit? Sellistes olukordades oleks lahenduseks see, et kasutada selliseid soojustusmaterjale, mis hingavad, aga siin on jälle see raha teema. Et täna on need materjalid ka olemas, aga need on kallid. Aga siin ongi küsimus, et kui sa teed nagu maja täiesti õhutihedaks ja sul hakkavad seal kasvama seened ja hallitus ja sul tekivad allergiat, siis majanduslikus mõttes on see kõvasti kahjulikum. Jah. Tal on lihtsalt eeldab väga tõsist ventilatsioonisüsteemi, tähendab, on võimalik teha tegelikult need passiivmajad on õhutihedad. Aga nende ventilatsioonisüsteemile on panustatud nii palju, et see kõik see õhuringlus seal toimub nii kiiresti, et see on värskem kui, kui mujal. Mis asi on passiivmaja passiiv vaja on see, kus energiatarbimine on viidud väga madalale, ehk siis 35 kilovatt-tundi, kui tavaline Lasnamäe maja on, on umbes 180 160 ja siis meie teeme siin korraliku maja nihukese, 100 kilovatt-tunni seal siis see on 35 kilovatttundi. Ehk siis noh, mitmeid kordi allapoole viidud arvelt. See on sellesama seina tihes arvelt, sest välja viib sooja veeaur põhimõtteliselt noh, ma ei ole ehitusfüüsikaga, aga põhimõtteliselt see töötab niimoodi, et kui, kui, kui sul on kilekott, siis sealt seest ei lähe ka soe naljalt välja, see on siis juba termosneete tegelikult ehitatakse täiesti õhutihedaks ja seda kompenseeritakse noh, väga tugeva värske õhuvahetusega. Aga ütlekski siia juurde, et see tähendabki seda, et need majad sõltuvad nendest tehnoloogilistest süsteemidest ja teisest küljest see tähendab ka seda, et majad muutuvad veel rohkem kuupideks, sellepärast et kumb on kõige energiaefektiivsem, sest tal on, mida vähem välisperimeetrit, seda väiksem on see soojakadu Mulo. Okei. Mul on tõesti nagu 20 aasta pärast siis passiivmajad on munakujulised ega mõtle enne, kui kallis Anderist muna ehitada. Jah, just nimelt jällegi on aga kui on olemas kolmdee printereid, millest on võimalik äkki maja välja printida, lihtsalt edeti preemia läheb, võiks ju, võiks ju mõelda, või on mõeldud? Tähendab selle üle just nanotehnoloogia raames, et nanotehnoloogia on selline tehnoloogia, mis kasvatab energia, annab nagu materjal hakkab lihtsalt kasvama sellest energiast tulenevalt, et siis millist maja, mis tahaks, kui meil on täiesti vaba palk, võib olla kandiline, ümmargune, kaarduv püsti, et puitu võib tänadehnoloogia kasvatada. Et millist Mayama siis tahaksime, aga see ei ole 20 aasta küsimus, nii et mõeldaks selle turismisiinjuures kõrvale. Aga mida, Margit, sa arvad üldse passiivmaade tulevikust? Ma olen väga skeptiline. Ma arvan, et 20 aasta pärast vähemasti konkreetseedehnoloogia sellisel kujul lihtsalt kasutajad ja elanikud on selles pettunud. Ja siis sellepärast, et need tehnoloogiad vananevad ja näiteks, kui sul tekib näiteks lähed puhkusele, ütleme kuuks ajaks. Ja vahepeal on toimunud tehnoloogilis-süsteemis mingi rike. Tuled tagasi näiteks kogu maja on täis täiesti halba õhku. Võib-olla seal on juba hakanud seal midagi hallitama, lihtsalt see maja, nagu sa peate logima pilku peal. Et kui meil praegu on vana maja, eks ju, ta seisab sellega juustu oluliselt, mitte midagi. Maja on nagu koduloom, siis nagu hobune jätkugagiga hommikunuppu keerama õhtul vaatama üle hommikul, elevant. Ja siis ta saadab sulle SMSi, et tead, mul siit kohast valutab, et palun kutsu kedagi hetkes, ootaks mind üle. Nonii ega natuke sinnapoole liigub jah. Nii et ühesõnaga see pigem siis on selline surnud liin. Ei tähendab mina ei usu, et see surnud liin on, küsimus on, tähendab, fakt on see, et energia alla viimine on tohutult oluline teema. Energia kallineb. Ja aastal kaks näiteks samamoodi. Ja 31 kindlasti selles mõttes, et aastal tuletame meelde, et aastal 2020 kui ma ei eksi, 2021 on Euroopa direktiiv, ütleb, et kõik hooned, mis ehitatakse, peavad olema siis nullilähedase energiaga ehk tegelikult passiivmajad. See on see norm, mille poole püüeldakse, ma arvan, sellest ei ole paljud veel aru saanud, aga see on välja antud ja see sinnapoole liigub kogu Euroopa. Aga nüüd on küsimus, et milliste vahenditega, kuidas tegelikult seda lahendada, noh, needsamad tehnoloogid, kas seal on, kas seal on mingi osa loomulikku mingi osa tehnoloogilist mingid osad on kuidagi niimoodi integreeritud, et sa saad kasutada üht koma teistpidi. Sest noh, all maja passiivmajast on see, et sa ei tohi hakanudki lahti teha selles mõttes, et sul läheb ventilatsioonisüsteem rikki või noh, ta enam ei tööta korralikult. Aga ma arvangi, et 20 aasta pärast on inimesed üsna valjuhäälselt öelnud, et ma tahan akent avada. Ega sa maksad, tähendab, seal nad kõik hakkab sellest peale ja tegelikult see kihistumine suureneb veelgi, et see, kes tahab tervislikult elada, see maksab juurde. Kastis kinnises süsteemis, kuidagi kontrollitud, saab elada nagu tahad, värskust, maksad, tahad tervist, maksad, noh, iga asi juurde. Margit ütles ka enne tervislikkuse tahtmine suureneb praegu Ülar jutust jääb mulje, et tervislikud saavad elada ainult rikkad või ütleme, keskklass pluss. Et kas sinu nägemuses tervislikkus suureneb siis kõikide kihtide jaoks? Ma arvan lihtsalt, et see on nagu selles suhtes, et kui me võrdleme Eestit nagu suure osa maailm, aga siis me elame ikkagi väga rikkalt et praegu ega ka tulevikus ikkagi võrreldes suure osa maailmaga. Ja ma arvan, et juba täna on näha ka ju, kuidas meil tegelikult toidu peale päris palju raha, kui me tahame hästi ja tervislikult süüa, et siin lihtsalt nagu need osakaalud, millele me kulud ütleme, natuke muutuvad. Et võib-olla me ei ole enam nii ilusad autod ja kõik ei ole nii läikiv ja võib-olla me ei tee nii peeneid, reise ja nii edasi, aga me pöörame tähelepanu ikkagi oma sellele tervislikule elukeskkonnale. See on väärtusvalikute küsimus, kui inimesed arvavad, et see on nii tegelikult, ega me räägi müstilistest summadest, sa jätad ära ühe Lõuna-Aafrika reisi ja aasta aega võid elada tervislikus majas. Noh, kui me räägime hinnast, eks. Aga noh, ütleme küsimus, kui paljud meist saavad ära jätta Lõuna-Aafrika reisi? Kui palju sul seda teha saavad, plaanidega saavad. Kuulame vahepeal Lenna, kõige värskemat lugu aastal 2011, aastal 2031 on muidugi 20 aastat vana, laul toodavad seda sellel ajal juba peast, praegu me kuuleme seda alles esimesi kordi ja selle loo nimi on hüvasti maa. Lenna laul seis värskest filmist, mis linastub 11. novembril aastal 2011 ja kannab see laul nime hüvasti, maa, saadan tagasi tulevikku. Meil on külas Margit Aule ja Ülar Mark, kes mõlemad on arhitektid ning võtame siis elukeskkonna elukeskkonna kohta aastal 2031 veel lisakommentaari mehelt hoopis energiakeskusest ja tema nimi on aare. Baumer. Kõigepealt. Ehkki majade juures esimene asi, tahaksin selle peavalu ära lõpetada, et ma pean kellelegiga üldse kokku leppima seda, et kas maja tohib ümber ehitada või ei tohi. Et kui see jamps ei lõpe, noh siis 2031 on kõik majad samasugused nagu ennegi. See tähendab seda, et antakse küll mingeid reegleid ette, ma kujutan ette, 2031., aga aga selle asemel, et taotleda kuskilt mingisugusest mingisugustest koordinatsiooniasutustest mingist luba peaks olema nagu sõrmenipsu küsimus, mitte aastatepikkuse arendamised enne vanaks, kui saad hakata ümber ehitama selliseks, nagu sa tahad. Ehk siis juba sellised bürokraatlikud probleemid peaksid kaduma ka maja enda sisu võiks olla ikkagi niisugune, et noh, peaaegu oleks väga hädasti vaja, et seinad oleksid, et nüüd ikkagi nagu telerid, kõik, et mina tahan seda konkreetset, oleks vaja. Tapeet on vana. Ma täitsa tõsiselt tahan, et mul söögilaua juures oleks suur suur ekraan, mis võtaks võimsust võimsuse järgi, ütleme seal kuskil praeguse arusaama järgi viis kuni kuus vatti või elektrivõimsust aga selle asemel, et ta asendaks mul näiteks mul oleks praegu vaja söögi jaoks näiteks Pieter tiiter pruugeli vanema maali. Et seda ma olen, pruugerit oleme kogu aeg tahtnud vaadata ja sõltumata sellest, et praegu üks näitus siin Eestis ka on, et see kartulid, kapsad ja porgandid, selle suur pilt, selline võiks olla vabalt ühe seinasuurune, vähemasti püüd, mis puudutab, see oleks nagu multimeediaosas, aga et need seinad, eriti, mis puudutab nüüd sellist tunduvalt keerulisemad lahendust, siis asi on selles, et et kui me elame eramajades, ütleme osa, mis nagunii elab eramajades paarikümne aasta pärast, siis no muidugi kõikvõimalikud uued materjalid. Et vältida üleüldse energia liikumist läbi seina väliskeskkonda. Aga need materjalid peaksid olema ikkagi selle energia tagasi peegelduvad ja selle ära kasutavad. Et, et noh, uusi materjale sellised, et mitte niimoodi, et ma panen siin mingi kile ja siis topin seda klaasvill sinna vahele ja nii edasi, et noh, sellised asjad need on nagu ikkagi üleminekuetapid. Et maja seinad peavad olema sellised, et energiat välja ei kiirgu punkt üks, punkt kaks muidugi kogu see sisesüsteem peaks olema ikkagi võimalikult võimalikult väikese energiakuluga ja sama hästi siis mitte midagi välja laskma. Ehk siis, kui me nüüd hinnast ei räägi, siis kõikvõimalikud osmootilised filtrid, mis siis enamuse enamuse sellest veest ära uuesti puhast tagasi suunavad, et kui vee hinnast räägime, siis nad on muidugi suhtkoht kallid, ma arvan, ka 2031 on veel kallimad kui praegu. No sellepärast, et, et kuna ütleme, nende tarbijaid nii lühikese ajaga ei tule palju juurde, siis nende tootmine on ikkagi selline noh, kuidas öelda, väike nende, nende numbrid, müüginumbrid on nii väikesed, et neid ei saa masstootmisesse viia. Et pigem on see küsimus, et me räägime praegu sellest, et kas kellelgi on palju raha ja siis ta ehitab suure pingemaja, mis avaneb kuskile Vahemere, Aadria merele. Ühesõnaga, või me räägime sellest, mida me siin saame teha. Et need on kaks täiesti erinevat asja. Et kui nüüd võtta veelkord, et raha ei ole üldse oluline siis noh, ma ei tea, mina elaks parem meilegi üldse maa all ta sellepärast, et selline labane, labane asi nagu vihm näiteks takistab mind tööle minemast, päris tõsiselt, igal juhul selline udune, kole vihm, et kõik, mis juurde käivad, et mul pole seda vaja, et ma hea meelega astuksin majast otse otse kuskile mingisuguse toru sisse, saaksin oma autoga töökohta, et kuhu seda peaks vajadust olema oma elektriautoga või mis ta iganes siis on. Et järelikult peaks mul olema ühendus kesklinna tunnelitega igal juhul. Et peab ütlema, et see on äärmiselt labane, ma ühineks siin ühe ulmeraamatu Lordiga, kes ütles, et nii kaua, nii kaua, kuni te elate välistingimustes välisilma tingimustes, olete te äärmiselt naiivsed, labased sellid, eesmärk et Maal elamine, ma arvan, pakuks meile lõpuks ometi võimaluse Ülemistest, kliimaoludest ja vihmast ja tornidest ära saada. Aga kas see on 2031 aasta või see on lihtsalt utoopiline unistus? No ma arvan tegelikult, et mõned tunnelid võiksid ikka kaevata kellelegi juurde, eks ole, no kujutame endale isegi ette, et näiteks mõne maja läheb tunnel, no näiteks näiteks spetsiaalselt selleks koondatud kohta ütleme Viru keskuse alla, nüüd kujutad ette, et sealt lähedalt lähevad hotellist pääseb otse, et ei pea rakendama ülesõidutee. Et. Ja kleit on ühesõnaga rohkem on teie ennustus näiteks. Absoluutselt sellepärast, et ma olen, ma olen sellise suhteliselt intrigeeriva lahenduseni jõudnud mitte lahenduseni, vaid küsimuseni jõudnud, et nii kaua, kuni meil on järjest rohkem üle ülekäik linnades, ühesõnaga kui üks ainukene inimene võib panna seisma kolm, kolm rekkaautot ja 10 pereautot, mis pärast peavad uuesti kirjeldama kogu selle massi üles, siis sellisel juhul ei saa mingitest säästlikutest lahendustest juttugi olla. Niikaua kui ülekäike tuleb juurde juurde juurde ja mida rohkem nad liikumist takistavad, seda hullemaks ja kõik läheb. Et noh, me võime saata siin ühe liitri masinat ka teedele sõitma, aga piisab tõesti ühest rohelisest aktivistist entusiasmist, kes hüppab vasakult poolt teed paremale poole edasi-tagasi ja, ja kogu see ökonoomika on vastu taevast lastud, ühesõnaga et aga noh, nii et ma veel kord ütlen, et majade alla ikka mingisugused ühendus tunnelid, et miks ma pean kakerdama läbi vihma, lume ja pori kuskile ma ei tea linna ühesõnaga et ma saaksin nimo tunduvalt edukamalt, aga ega jah, tegelikult seda keerulist ei ole, et oletame, et ma olen ikkagi oma vanuses normaalvanuses, mitte siis 70 seal 2000 kolmekümnendad. Noh, kommunikatsioonist me ei räägi, see areneb sõltumatult kõigest muidugi maja peab aru saama sellest, mida ma tahan ja ta ei pea mingi nagu, nagu Windowsi Windows niimoodi iga natukese aja tagant teatama, et ta midagi Apgreidinud, vaid et ta on niisugune rahulik, normaalse mõistuse juures olev tegelane, kes lihtsalt aeg-ajalt mulle, et kuule, et ma ööseks ikka natuke keeranud seda sooja vähemalt et mitte sihuke närviline tegeleda, tõmbasin viimase versiooni alla maja soe soojustuse programmist. Et kui selline tegelane vaikselt niimoodi seletab, tasake tasahilju teatab mulle, et kuule, et ma nüüd järgmise 10 järgmise nelja tunni jooksul ei räägi, ta võib-olla tahad pikutada ja raamatut lugeda. Et siis siis ma oleks hästi rahul, aga ta peaks ka kõigega hakkama saama, et selles mõttes peab ta olema minu ajulainetega kenasti ühendatud. Ja ise ta keerab nii-öelda sooju kraan ise keerab ta seinade läbipaistvust energiale ja ise ta keerab kõiki neid muid asju ja kui vihma hakkab sadama, siis ütles, ütleb Väikse sõna tilk tilk näit ehk siis selle asemel teatada, et vihma hakkab sadama 1,3 millimeetrit ja nii edasi. Ega see ju tegelikult ei olegi abielluda enam vaja tulevikus, vaid piisab, kui sul on maja, seal on maja ja siis maja mõistab sind absoluutselt, on sulle abikaasa eest. Ja, ja tegelikult noh, selles mõttes, et no aga, aga abielu selle kohta abielu kohta võib lugeda alati Marx'i ja Engels'i nimetatud tegelikult. Ta on selle juba lahkasid seda päris tõsiselt, juba abielu sureb välja teatud aegadel, et inimesed saavad rõõmuks rõõmsaks ka niimoodi, kui nad lihtsalt koos elavad koos on. Muidugi mis puutub majade ökonoomika tervikuna, siis näiteks arvata eramaja mingi poolest parem näiteks või et kui, kui seal suur kompleks on täiesti vale, et no tegelikult kärgstruktuurid on ikkagi kõige efektiivsemad moodustised kogu maailmas, seda juba mesilased said mitusada miljonit aastat tagasi aru ja et kui me hakkame ükskord aru saama ütleme, 300 miljoni aasta jooksul, siis on see ainult kergendav asjaolu ehitusele ja koormusele kogu maakeral tervikuna, mõtlen energiakoormusele. Kas kas, kas on veel miski ennustus visata aastaks 2031 või või kuulame muusikat ja seedime seda mõtet? Tead sa tegelikult ja ei noh, jah, ei ei ole. Aga nii suur teha. Noor-Eesti ansambel August Hunt 2011. aasta lauluga tantsulõvi raadio kahe saates tagasi tulevikku ja nüüd siis kommenteerime koos Margit Aule ja Ülar marki ka seda, mida Aare Baumer just enne seda laulu meile rääkis. Ja üks tema mõte oli selles, et tema väga tahaks, et tulevikus maja oleks intelligentne ja mõtleks kaasa ja saaks inimesest aru, et on, see, on see reaalne, et maja reageerib ja mõtleb ja ja saab inimesest siis aru. Empaatiavõime selles ma küll natukene kahtlane, et kui mõelda ka, et kaks inimest on ühes toas ükstab tuuletõmbust ja teine kardab tuuletõmbust. Et kus sa peaks teadma, mida ta tegema peab. Üht teisel teist. Ma olen niisugune personaalne vaja, aga aga mulle tundub, et see, need tehnoloogia mõtet tehnoloogiast viivad inimesed sellele, et delegeerida elamise funktsioon üle tehnoloogiatele. Selles mõttes, et, et noh, see ongi elu Maida vihma käes olla, ma ei taha majas lülitada midagi, ma ei taha kõndida isegi õue, et võtta mingeid asju, ma ei taha kuskilt kuhugi midagi teha, et mida see inimene teeb, ma ei saa selles mõttes aru, et kui ta nüüd kogu selle asja ära Telegeerinud arvutile milles seisneb tema elu lihtsalt seismises või töötegemised välja teenida seda, et kellegile delegeerida. Aga justkui me ju tegelikult olemegi juba tänaseks päris paljudelegeerinud, võrreldes sellega, mis oli 20 aastat tagasi või, või ei ole niimoodi. Aga siin ongi vahe, Ma ei tea, need, kes on elanud ahjuküttega majas, elavad praegu, minul on maakodu, palkmaja ahjuküttega, ma ei soodusta seda, sest põhimõtteliselt see ei ole kallim, kui võtta sealtsamast tukast natuke puid maha ja kütta sellega ahju. Ja kui ma küsin, et milline on on, kus ma olen rohkem elus noh, oma sellise Astingutega või füüsiliste tunnetusega, siis ma olen seal rohkem elus kui linnas. Selles mõttes linnas on nii ära delegeeritud, et sinna surutud mingisse kasti ja see võib tekitada küll sihukese huvitavaid ja põnevaid agresiivseid väljendusi mõnikord, aga tegelikult selline selline elus tunne on ikkagi siis, kui sul vihm vahepeal näkku või, või sa pead nagu mingisugust käsitööd. Aga äkki seda kõik ei taha ja ei taju ise elujanu on kuidagi sinu isiklik, selline. Selline tung. Täiesti nii juhtubki, et kõik inimesed tunnevad eraldi erinevalt, on erinevad väärtused. Kui püüame nüüd vaadata, kuhu kogu rahva väärtused suunduvad siis nagu ma enne ütlesin. Ma arvan, et need, need jagunevadki nii ja see ongi kõige mõttetum elada selles keskmises. Tähendab, kui sa oled naturaalselt, siis võta palk, mahakütt, ahju või teine on see, et on väga tehnoloogiline, hoiad kokku energiat ja on väga kompaktne, kõige mõttetum olla seal vahepeal, et sa ei ole isee ka teine, sa lihtsalt oled mürgitatud keskkonnas. Samas ei ole see energiatõhus. Selles mõttes ta nagu polariseerunud tõesti. Mulle väga meeldis Aare jutus mõte sellest maa-alusest hoopis teises kontekstis, et see on eramaja, mis oleks väga selline madalatehnoloogiaga, aga samas energiaefektiivne siis see maja olekski selline pooleldi maa sisse kaevunud künka moodi maja. Et maapind on ju ise hoiab soojust, eks ju. Et sellega saaks päris efektiivse eramaja teha ja samas nagu kui me räägime nagu arhitektuur, sest keelest ja selle kaasaegsest siis seesama küngas, maja, mis on. Mul on esimene maja, kus inimesed üldse hakkasid sees viibima, siis võiks olla väga futuristlik disainiga, näiteks et võib-olla siin on ikkagi mingi selline asi ka, et me saame nagu kombineerida seda, et mingis mõttes uuenduslik, aga teisest küljest läheme tagasi loodusesse, tahaks uskuda. Aga kas üldse see urgudesse minek ja see, et, et, et ma saan aru, et aare, üks mõte oli selles, et need inimesed ja autod puutuksid võimalikult vähe kokku, et oleks selline hästi sujuv nagu liiklus igas mõttes ja noh, inimesed ei peaks ka vihmaga käes olema siin selleks aga et kuidagi käimegi nagu ma maa all või siis suuname liikluse maa alla või emb-kumb, aga kas, kas see on kuidagi tuleviku teema? Noh, küsimus on selles, et kui, kui mina elan linnas ja ei sõida autoga või ütleme, et siin elab 20000 inimest, elab linnas, ei sõida autoga, ta käib tööl, koolis niimoodi jalgsi kõnnib. Mis õigusega tuleb üks tüüp kuskilt autoga ja ütleb, et mine maa alla, sest mul on vajasid linnast läbi sõita. Et see ikkagi peaks teistpidi käima, et kui keegi tahab autoga liikuda, siis tuleb lahendada tema liikumise probleem niimoodi, et normaalseid inimesi, kes kõnnivad mööda maakera peal, et nad seal maakerapealseks kõndida. Nii et see, et inimesed maa alla saata, seda sellesse mina ei usu, sest inimesed on päikest vaja ja valgust vaja õhku vaja ja kõike muud, see muudab selle veel tehnoloogilisemaks. Kui te, kui te teate, millised tunneli Slovjanski vahel on, siis pool sellest tunneli ehitusest on need abitunnelid ehk siis ventileerimiseks evakueerimiseks ja tehnoloogia lahendamiseks see, et kus inimesed lähevad seal ainult väga väike osa sellest tunnelist. Nii et noh, see on v-le loomulikum ja veel tehnoloogilisem, veel ohtlikum ja ebatervislikum, nakata sügavalt mahlase. Margiti jutt on tõsi, et et seal ilmselt on kuskil seal maakera kihi pealmise kihi peal on teatud võimalused kasutada nii üht kui teist võimalust. Potentsiaali. Aga tuleme nüüd Eestisse ja kuulame, mida kolleeg Villem Tomistaja on näiteks siis rääkinud Eesti linnade kohta ja tema, tema sujub, et valglinnastumine hakkab lõppema ja ja, ja inimesed hakkavad siis linna kasutama. Tervikus linna kui tervikut, tajuma kuulame, mis, mis, mis ta huvitavat ütleb. Nii Tartus kui Tallinnas on jõutud selleni, ehitatakse siis ühes jõe äärde palju elamise ruumi juurde ja teises mere äärde suures koguses elamist ja, ja muutub see, see tunne linnas elamise tunne tekib või, või et nende inimeste hulk, kes reaalselt igapäevaselt kasutavad seda tänavaruumi lihtsalt suurem tohutult. Et, et see, see on see, mis on teistmoodi loomul. Loomulikult peab see linnas elamine olema samaväärne kuskil äärelinnas elamiseks. Peab tähendama seda, et sul on terrassid olemas lastele mänguväljakud olemas kool on kusagil lähedal kohe. Ja siis tulevad kõik need ülejäänud linnamugavused, mis niikuinii juba on olemas seal restoranid, kohvikud, kinod ja kogu see moel. Mis te arvate, kas linna tulevik tervikuna on siis selline, et kõik koondub siia keskele rohkem kokku? Kui me tahame, et Tallinn oleks majanduslikult efektiivsem, kui me tahame säästa raha siis kõige mõistlikum, mis me teha saame, on seda linna tihendada keskelt. Nii suured tühjad alad, meil on Tallinna kesklinna mere ääres 50 hektarit tühja maad mis on nagu tõsine võtmeala Eesti mõttes. Et see, kas me 20 aastaga suudame selle ala nagu efektiivselt, aga ka keskkonna kvaliteeti arvestades kasutusele võtta, arvan, et see on nagu Eesti tuleviku mõttes kindlasti võtmeküsimus. Villemi näol kõneleb inimene, kes on Tallinna kesklinnas sündinud ja terve oma elu siin elanud ja oskab väärtustada linna positiivseid väärtusi ja ma arvan, et see on tõsi, sest praegu ikkagi noh tegelikult linnad kogu aeg paisunud välja ja siis toimunud uuesti tsentraliseerimine ja siis jälle välja vaesem, nii et noh, need, need käivad, need tsüklid kogu aeg niimoodi ja ma arvan, praegu tõesti on kippumas tulema see tsükkel, kus energia ja muude probleemide tõttu Ta hakkab uuesti toimuma linnastumine, uues kvaliteedis, lihtsalt. Kui palju on ehitatud aastaks 2031 Tallinnasse nende valglinnadest siia tulevate inimeste jaoks? Elu elu, pilvelõhkujaid? Ja väga vähe, kui neid numbreid majanduslikult nüüd kalkuleerida või kui oleks pankur siinselt ütleks, kui palju raha läheks ehitus selle ajaga ja mitu ruutmeetrit saab ehitada, aga see ei ole väga palju. Aga see mereäärne piirkond, kas 2031 on mere ääres elu Tallinnas? Vot seda tahaks küll uskuda, et on. Eesti eest sama siin, et kujutan seda ala niimoodi ette, et linnahallist võiks olla selleks ajaks tehtud väga suur ja korralik konverentsikeskus mis toob kõvasti konverentsituriste siia juurde. Seal võiks olla Eesti Rahva muuseum. Seal võiks olla ooperimaja. Oot, Eesti Rahva muuseum peab tulema meil teadupärast kuskile raadile. Ei, ta ei tule ja rahvusringhääling peaks olema seal rahvusringhääling, see pidi meile tulema kuskile mingile teisele keelele. Teine päev, see on minevik, me räägime 30.-st, kust tegelikult hakkavad asjad olenevad olema ja ja see, et mõni pudeneb veel kuskil üle. Kuigi noh, ikka juhtub, aga noh, tegelikult nad tulevad siia. Ja lisaks elamine, lisaks kohvikut, sadamad ja kõige toredam selle ala juures ongi see, et eeldused on olemas. Üks kolmandik sellest alast kuulub riigile, üks kolmandik linnale ja üks kolmandik on eramaa. Nii et tegelikult eeldused selles energia tekkimiseks on väga head. Mis, mis eilne päev ikka tähendab? Täpselt no see tähendab seda, et argument, et et autodega on hea sõita näiteks ringhäälingusse või kuhugi või noh, ei ole, see, see on omaette sümbol. Esiteks, ja teiseks ta peab olema selle linnalise keskkonna sees, sinna peab saama ühiskondliku transpordiga väga mugavalt seal täpsemalt kiiresti sinna kindlasti tagasi. Ja teine mitte vähe oluline asi on see, et need kõik, millest juttu on ooper, koolid, ringhääling, kus riigiasutused, need on, sümbolid, need on. Need on ikoonilised ehitised, inimene peab saama, noh, kelle käes on võim seal ees peab saama inimene mässata, kus on võim, seal ees peab olema ka väljak, et inimesed tulla meelt heitma sinna. Nii et, et näiteks selles mõttes on Eesti valitsus täiesti noh, ruumiliselt suletud Toompea kitsasse nurka, et kui ma tahan tegelikult minna valitsusega vastu siis mul ei ole võimalik, ma võin minna küll riigikogu ette või linna valitsuseta, aga valitsuse vastu ei ole võimalik, siis avaneb see võimalus ruumiliselt lihtsalt. Nii et, et need asjad ütles, et need on väga standardsed juba mitu 1000 aastat maailmas. Siin see ei muutu. On olemas noh, võim, raha ja vaim ja nende asjade juures peab olema ruumi, ühist ruumi. Nii et need asjad Noh, kas siis valitsus muudab asukoht aastaks 2031? Jah, kindlasti tuleb Stenbocki majast alla selline. Irooniline kindlasti või. Ei, ma arvan Et see oleks mõistlik teha jah, selles mõttes, et kui seal on väike aspekt, on ajalooline aspekt juures, eks, et kui parlament sinna jääb, siis võib nii-öelda öelda, et ikkagi riigikogu on seal, aga noh, valitsuse hoone on kuskil ilusa valitsuse väljakuga, kuhu tahaks teinekord minna loosungitega. Meelt avaldavad linnaruumi kvaliteet on tohutult oluline, ühest küljest sellepärast, et need inimesed, need talendid, kes siin Eestis on, ära ei läheks. Ja teisest küljest sellepärast, et inimesed, kes mujalt, talendid tuleks Tallinnasse ja ka sellepärast, et inimestel oleks põhjust Tallinnat külastada. Ja kui me nüüd kujutame ette seda mereäärt selliselt ja meil on õnnestunud teha arhitektuurselt väga kvaliteetset siis ütleme niimoodi, et on ikka küll põhjust Tallinnasse tulla ja iga turist, kes tuleb Tallinnasse, käib selles piirkonnas ja ta veedab seal. Ta võib seal veeta päevi ja tal ei hakka igav. Veel kiire küsimus, kas Märt Sultsi kasiinosaar on Tallinna lahte ehitatud? Selle raha aga teeme oma saatelõppmängu traditsiooniliste küsimustega, milline raha on Eestis käibel esimesel jaanuaril 2031. Ülar. See raha, mis on ühine raha balti mere maadel, ma ei tea, võib-olla balti kroon. Margit, ma arvan ka, et see ei ole euro, et see on suusahaige. Kui palju elab Eestis inimesi? 20 aasta pärast? Pole spetsialist, sama palju Maran umbes. Ma arvan ka, et kuskil niimoodi üks kom natuke vähem, võib-olla 1,2 1,4 miljonit. Vähem, natuke vähem kui täna, jah. Kas kamašokolaad on alles? Ja on olemas põhiväärtused. Säästavad. Mina arvan samamoodi, et on alles jah. 100 meetri maailmarekord praegu on üheksa, 58. Mul puudub igasugune isiklik kogemus selles suhtes, ma jooksen, siis ma ei jookse, ei, ma jätan selles kohas, ma ütlen, et mul puudub kompetents. No ma lähen mänguga kaasa, üheksa punkt 57. Parandatakse kuigivõrd siis mis te arvate, kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Ja ma arvan, et need, kellel see kontakt juba praegu olemas on, nendel on ka 2031 olemas, need, kellel seda ei ole ja seda ei usu, siis ilmselt neil ka seda tõestada ei õnnestu. Midagi sellist. Mis see siis nüüd on, et kas, kas teadlased ütlevad, et näete, olidki maavälised olendid? Kui teaduse areng jõuab nii kaugele, et nad hakkavad seda nägema küllap siis on ka kontakt võimalik. Okei, et et vastus on selline, et praegu nagu teadus on veidike piiratud Muidugi ta areneb, aga ta võib päris kiiresti arendada kvantfüüsikat praegu, kuulata, siis tegelikult on seal füüsikud, räägivad jumalatõestused ja nii edasi. Kui oleks ühesõnaline vastus, siis on võimalik, võimalik jah. Aga see on täitsa huvitav jah, et kui nüüd minna teadusfilosoofiasse, et, et mis siis üldse juhtuda võib, et ma arvan, et teadusfilosoofias võib küll üht-teist juhtuda, nii et sellest aspektist arvaks, et justkui oleks teaduslikult tõestatud. Aga ma arvan, et siin 20 aasta pärast meil ei ole piisavalt majanduslikku ressurssi, et mingite tõsisemate uuringutega tegeleda. Et sellest aspektist ma arvan, et meil. Suur aitäh, Margit Aule ja Ülar Mark. Kohtume kindlasti veel enne aastat 2031, aga siis kindlasti ja kuulame seda tänast saadet uuesti ja tuleval nädalal räägime ligilähedasel teemal, aga mitte päris samal me räägime transpordist, reisimisest, inimeste ja kaupade ja kõige muu liigutamisest. Kuule perr raadiosaadet tagasi, tulevik.