Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Ei. Teegi on aastast 2031 Oi, ahoi eetris on Erik Moora ja Mart Normet ning ah ja enne, kui alustame, erg telefoni lülitasid välja või ma ei lülitanud telefoni välja, kui ma viisin ta minema, mis siit minema teise tuppa kaugele ja, ja mis selle mitte välja lülitada ka viie teise tuppa. Las ta seal vedeleb kiusatust saata, aga kui vaadata, kes sulle sõnumineerindan, no umbes seda ja, ja vastamata kõnesid tuleb niikuinii palju. Alati seda lauset öelda, mida ma praegu ütlen, kui ma tuleks praegu vastamata kõne, see lause muutuks selliseks, et et ja nii edasi. Ma hakkasin mõmisema pomisema oma mõtet lõpuni kordama, kuna ma samal ajal loeksin tegelikult Oktova seda vastamata kõne või vaata, jõllitasin seda, kuidas ma ei võta vastu kellelegi kõnet tulevikuinimestele teadmiseks, et aastal 2011 keelati Eestis autoroolis telefoni üldse käes hoidmine, rääkimata siis sellest, et teda kõrva äärde panna, et tohib autos rääkida näiteks ainult siis Hans friga, mis on siis käed, vaba süsteem telefonil ja ka moodne, väga novaatorliku. Kõige ägedam on see, mis teeb küborsiks, et sul on see siin peas, kõrva küljes, niimoodi selline mingi julla seal Robogopi natuke, jah, see on. Aga miks ma telefoni kohta küsinud, lihtsalt see, et mina teen selle taskust välja urgitsema, unustasin ära selle pan hääletab Ena panin ta ruttu ära, hääletu peale. Ja tänase saate Me siis pühendame terviseteemadele rääkima tervisest aastal 2031. Ja kas sa usud seda, et kui sul on telefon taskus, siis see kiiritab sind sealt sealt või? Ma ei, ma tegelikult vist ei usu seda sellepärast, et midagi väga hullu pole juhtunud, lapse sa said ja nii et järelikult ja sugugi mitte mitte paha halvana, normaalse, toimiva lapse, täitsa hea lapse sealase, said jah, tõsi. Nii et ühesõnaga ühe müüdi olemine olen siin saate alguses kohe ära murdnud tuhandendatel ringi käinud, et telefoni, seal mingi kiirguse, see pidi mõjuma ajule ja jumal teab millele veel. Ma tean päris kindlasti kohe, et ma olen lugenud selliseid teadusuudiseid ta ikka aeg-ajalt need ilmub tegelikult kogu aeg. Aga ma olen kindlalt lugenud teadusuudist, mis, ütle, millest üks ütles, et mobiiltelefonide kiiritamis võime on teaduslikult tõestatud sellist uudist ja siis ma olen lugenud kindlalt ka, et mingi suur uus uuring näitas, et mobiiltelefonid ei kiirga mitte midagi ega ei kujuta endast mingit ohtu. Et ma olengi nüüd nende kahe uuringu vahepeale seal kuskil kõiguline umbmääraselt mõnikord panen taskusse mõnikord parem kuskile jope taskusse, et oleks kaugemal ja mõnikord panen koti ära. Mul on kaks küsimust, sellest lähtuvalt teenustanud tulevikupunkt üks ma küsin, et korraga ära unustan ära punkt üks ennusta tulevikku. Kas tulevikus kaasaskantav seade võib ohustada inimeste ehk siis, et kas ta võib kiiritada inimest, kuna raadiolained ilmselt jäävad ikke kuidagi levima? Kaks ennusta seda, et kas niisugune info yoga sihuke infouputus, nõme Ta infoküllus, kas see pigem 20 aasta pärast on läinud kuidagi mõistlikuks niimoodi noh, ala tõesti, et sa ei olegi kahe tule vahel, et mis siin, üks artikkel ütleb sulle, et G-punkt asub vasaku Mare all ja teine ütleb, et keegi paremaks paremaks tähendab talla all ja siis sa oled kolmas artikkel ütleb, et G-punkt kuskil ei asugi. Neljas ütleb, et keeramised on, ollakse juba väga lähedal, kas, kas toimub info selline, väga selge, kuidas siis öelda? Selginemine klaarselt täpselt nii, palun, ja vastame siis kõigepealt esimesele küsimusele, et kas mobiiltelefon tulevikus kiiritab sind sealt? Ma arvan, et ei kiirita, vaid hakkab, ma arvan, kirjutama järjest vähem. Ilmselt nii on jah, nii, ja siis teine küsimus, see info küsimuse, ma kardan, et see läheb ikka järjest hullemaks, päriselt? Jah, sellepärast et ma olen ikkagi noh, ma olen nagu nähes ette, et me kunagi hakkame seda saadet tegema, hakkasin juba väiksena hindama infovooge, mis minu elust läbi jooksevad edasi ja ma võin öelda küll, et see on ikka väga plahvatuslikult kasvanud oluliselt kiiremini, kui maailmas elanik, inimeste arv või nii, edasi tuleb igasugust jama, lihtsalt seda infot nii tohutult palju. Ja ma kahtlustan küll, et see läheb ka niimoodi edasi ja et on ainult aja küsimus, millal kõik inimesed ennast lihtsalt välja lülitavad ja loobuvad. Muide, see on teema huvitav teema, eile näiteks just vestlesin ühe väga tubli tragi noore inimesega, kes on hästi tõesti väga asjalik ja ja nii edasi, kes ütles, et ta lihtsalt absoluutselt üldse ei loega jälgi mingisuguseid uudiseid. Aga ega ta ei olnud kuulnud nime Indrek Raudne. Eile autservad Ahuvitav sellega jällegi ei leia jääaega selleks, et sellega tegeleda, selle kohta on jällegi selline teooria nendele inimestele, kes ei tarbijaid Meediat. Nemad väidavad, et loomulikult loevad mingid välismaa meediat ja on kursis nagu maailma asjadega enam-vähem ikkagi ja nemad väidavad Eesti meedia kohta seda, et kui siin midagi reaalselt juhtub sellist suurt siis nad loevad seda, kas siis Twitterist või Facebookist ja kuskilt, kus, nagu nende sõbrad filtreerivad, selle info lendaks välja. Aga kui nüüd sa väidad, et Eestis olemas inimene, kes ei olnud ka Indrek Raudse nimega kuulnud veel eile, järelikult ta ei olnud seda lugemist kuskilt oli kuulnud või niimoodi ei teadnud nagu, eks ajas igal juhul selgitada, aga, aga see ei ole ju tegelikult hea. Praegu ma hakkan mõtlema, et inimene ju ei orienteeru ühiskonnas. Justkui jääb niisugune mulje, aga ma võin kinnitada, et kõigi asjadega saab väga hästi hakkama, siis tuleb saadud selles mõttes ikkagi orienteeruv. Ja siin tekib jällegi see küsimus filosoofiline enda endale vastu vaidlema, kas üldse see Indrek Raudse ja, ja härra Stelmachi teadmiseks kas see üldse annab midagi peale selle, et eluaeg on olnud selliseid inimesi kori karikatuuridel, Eesti aja alguses oli ta kujuta selliseid inimesi vaid ja neid on kujutatud ilmselt varasematel karikatuuridel ja maid, narrid on neid juba kuningatele esitlenud, selliseid tüüpe ja, ja ega ei muut ürgajal suguharud üksteisele lõkke ümber rääkisid täpselt sellistest inimestest saamahimuliste ja kes kauplevad oma sisendkogused siiski selle positsiooniga oehh oma positsiooniga ja enda vaadete ja väärikusega. No just nimelt nii et selles mõttes ei midagi uut päikese all ja põhimõtteliselt sinu sõber, et ta võib täiesti rahulikult ühiskonnas toimida ilma selleta, et ta teaks, et ta peaks endale pidevalt üle korrutama, et ajalugu kordub jalgu kordubki ja siis võib-olla selliseid inimesi, siis tuleb lihtsalt palju rohkem juurde, kes ei vaeva oma pead selle tohutu infovooga, mis mis puudutab leidnud kaudselt võimult üldse. Jah, nõndaks oleme rääkinud ööst ja ilmast. Meie saate alguses, aga tänane saade on pühendatud, nagu juba öeldud, terviseteemadele me võtame käsitlusele siis tervishoiuaastal 2031 ja praegu tahaksime teie käest küsida head sõbrad. Et kui vanaks teie eelse kavatsete elada ja kui minna veel isiklikumaks, siis kui vanaks sina hea kuulaja kavatsed elada? Kas kavatsed on see kõige õigem sõna kaskud, kui vanaks sa elad, ei saa küsida, eks sa tahaksid elada, pigem on seal jätku vanaks, kui vanaks sa tahad elada ja milline see elu seal siis seal tagumises otsas võiks välja näha? Jah, et kas see on just nimelt ja mis tingimusi vaata, nagu Sten hakkas arutlema Teppan siin. Kui ma ütlesin talle, seal ei ole kaheraudne, tal on kuulda raadiost kuulderaadiuse lõpus sedasama küsimus ja siis ta hakkas kohe arutlema, et oleneb mis, mis keskkonnas ja kontekstis me räägime, et kui käib sõda ümberringi, siis ei ole kindel, kui mõnus on olla seal 118 aastane Äkt seal sõja keskel ja ega sa tahaksid üldse seal olla siis enam. Ja lisaks veel siis see teema tõesti, et eutanaasia nagu Kristjan Port on meie saates öelnud, saab väga suureks teemaks 20 aasta perspektiivis, ehk siis et juba 20 aasta perspektiivis, rääkimata siis sellest ajast, kui meie hakkame pensionile jääma. Et võib-olla inimestel nii tüdinenud elust ja valivad siit lihtsalt nagu lahkunu lahkumise tee. Kuna meditsiiniteadus areneb, sind hoitakse pidevalt elus. Sa oled 160 ikka elus, 100 kaheksakümnene elus, 190 elus 200 elus elada. Isegi oled nooruses ettenägeliku inimesena endale valmis varunud, hauaplatsi nagu mõned teevad. Mis te lähete käidze laua peale, see lihtsalt istud, istud seal ja mitte midagi ei juhtu sinna, Sindi maeti sinna kasvanud sinu eluajal on kasvanud sinna suur jäme tammepuu. Meie telefon on kuus, kolmeks kaks null null null foorum asub aadressil R2 punkt ee kaldkriips tagasi tulevikku. Andke teada, kui vanaks teie tahaksite elada, kui vanaks sina ja kuule tahaksid elada? Moodsat muisa aastast 2011 see oli jakis Äns Steitesse nimeline grupeering Inglismaalt ja meie hommikusõprade Aesma ja rõõmuks oli siin siis kuulda ka teatavat staap, stepielementi satuse, mine, mammi tahab ja nemad on suured fännid, nad suisa otsivad. Ma saan aru hommikul lugudest selliseid Taap stepielemente, et neid siis avalikult rahvusringhäälingus mõnitada. Aga kui nimi? Aga millised olid siis selles loos olnud tapsteti elemendid? Ei mäleta või ei, sa hakkad tõesti praegu, ma olen Tõnis kahu või? Või Raul Saaremetsalad, kui me ikka räägime millestki väga, sest ikkagi siis kuulaja tahab ju ikkagi saada selgitust, tal tekib see küsimus, takerdub võib-olla tal tähelepanu, läheb liikluselt ära, kui ta meid näiteks autos kuulab, hakkab mõtlema, et huvitav, huvitav, miks nad nüüd hakkasid tagantjärele rääkima, oleks, oleks nad ette öelnud, oleks taibanud ise võib-olla neid kuulderid, taapsteti elemendid, see on iseenesest, muidugi on su jutus täiesti iva sees, ma ei tea. Kui polkovniku tahab stepi kommenteerima, ületan igasuguseid oma volitusi. Vanaisa oli küll helilooja, aga see anna mulle mingisuguseid õiguseid rääkida, tahab stepist eetris. Vanaisa oleks pidanud rääkima ja võimelised küll. Ja ma tean, et ma ei teadnud, ma vaatan, kas siin laulus võiks olla mingid aastad, aitäh. Karvasem laul natukene teen, vist ei ole mingit ABB elementi praegu sees. Korra kuulan. Vaatan. Vaatame, kas siin on midagi ai sellepärast raiumiseks ja et ma ei suuda praegu leidusele kohe tapeti elementi. Mis sa ise, milline võiks olla? Kuna suurt ei kujuta midagi ette. Huvitav, kas aastal 2030 üksiltsioonil tahab step all? Kas. See ka nagu tahate. Ühesõnaga, ma jään selle vastuse väga võlgu ka hädas, kui sa veel küsisime, kas ta tahab stepi kohta terminit muusikast rohkem ei räägi, kui natukene jah, et täna meil neid teisi saatetundi eriti ka jätkub, ilmselt keerulisi asju päris palju. Keerulisi sõnu, jah, eks nagu tervis. Kui sa säästaksid vaimset tervist ja me ei räägi praegu, tahab stepis praktilist tänulik ja küsime siis meie kuulajate käest, kui vanaks sa arvad, et sa tahaksid elada? Et võiks olla selline, ütleme pensionieelik näiteks 62 ja siis võiks tulla surm, võiks olla selline vanaduspõlv 80, võiks olla maagiline 100 kukkuma mani, sa tahaksid välja venitada elamisega, võiks olla hoopis midagi müstilist, 130 150, miks mitte. Olen kuus kolmeks, kaks null null nulli, anna meile siis märku, et mida sa umbes umbes mõtled ja kuidas üldse nii kaugel elada, mida, mida selleks tegema peab, milline peaks olema keskkond selleks, millises vormis olema püsima, mida selleks on vaja, et saaks üldse nii vanaks elada. Aga aga ma arvan, et oletame vähemalt seda, et ütleme veel meievanused, teoreetiliselt võiksid saada praegu hea õnne ja suure raha korral mingisugust sellist Puusti endale kuidagi sisse. Me teoreetilist, saaksime ju eluiga pikendada või, või, või on, see oleks sinu arvates liiga nagu müstiline, et me suudaksime 120 tähistamata oleks, ei ole müstiline ja ma olen sellega ikkagi arvestatud. Ja, ja, ja ei jää muud üle kui lihtsalt küsida teises saatetunnis, et kui kiiresti, kui kiiresti see siis teoks saab, jah, et meil tulevad külla Mart Einasto, Tartu Ülikooli kliinikumi, st Ain Aaviksoo Praxisest ja Andres Metspalu Tartu ülikoolist, kes on siis geeniteadlane ja, aga tegelikult sa kujutad korraks, nemad kavatsevad elasemis meetodiga. Vaata, see on see, et me peame kasutama ja alati sama hambapastat, mida hambaarstid soovitavad, sest nemad ju teavad, et seal on kõige parem ja siis, kui nemad ütlevad ära, kui vanaks saavad, siis me saame teada, kuidas me saame nii vanaks elada ja siin vastuseks või Ma juba tean, mida Andres Metspalu selle kohta ütles, sellepärast et tema juttu. Me võtsime eelnevat linti ja tema ütles. Tema ütles seda, et, et inimene et tema ja ta ei ole kindel või ta ei tahaks öelda midagi selle kohta, kas me elame nagu reaalselt ajaliselt vanemaks sellepärast et inimesed, seal tulevad mingid bioloogilised, muud Irid ja ühe üldised kulumised ette. Küll aga ütles ta seda, et kindlasti nagu tänu meditsiinile 20 aasta pärast elatakse. Seda on tervena elatud, aeg on pikem, ehk siis sa rohkem aega vähem aega oled selline haige põdur ja ja viletsas seisus. Tere, kellega meil on au. Alvar Alvar, kui kui vanaks sina tahaksid elada? Ei tea, eks seal on niikaua kui antakse Jah, aga mis see, mis see oleks optimaalne, mis sa arvad? No ei tea, ehk näeks, et lapselapsedki ära, et siis vist oleks nagu plaan täidetud. On selline klassikaline vanakooli mõtlemine, näeks lapselapsed ära, miks mitte lapselapselapselapselapsed. No ei, vaata siis tekib see asi, et no jaa, nojah, et kui tehakse ise elaks vähem kui lapselapsed. Saan aru, tulevikku te olete näiteks filmi nimi on roheline miil, green mail. Et kus siis pruulane katsust homme ankil seda kohta, millega mehed pissil käivad, et siis ta elas väga kaua koos oma hiirega ja mis oli nagu asja point oligi see, et nagu ta ei suutnud vaadata seda, et ta pidi nagu matma ära oma lähedased, kõik aastatud nii edasi ja nii edasi, et noh, kui teadeksid kõik elaks nii kaua, siis okei, onju, aga aga. Aga see on, see on ju fakt, et inimeste eluiga kasvab. No see on jah, vakt seda vist kuskilt Discovery pealt näitusest inglise geeniteadlast, kes tegi katseid hiirte peal, et alguses nende loomade pealt vaadati need geenid ära, kuidas ussile saba taha kasvab ja kuidas ta nagu oma organeid ise nagu taastoodab ja hiirte peal oli mingeid katseid tehtud, lõiga kiirel kõrvatükke teevad katsuvad tagasi, et mitte tekkinud või niimoodi, et noh, see naisterahvas, arvutused on paarikümne lähiaasta teema, et et seda asja saab nagu umbe inimestega. Aga samamoodi, et kui neer le mässud, siis tekkis väike geeniparandus ja kasvatab uue neeru ja mida iganes, et noh, kindlasti sellega nagu tõuseb. Ja Sten Teppan tuletas mulle meelde filmi Face Off, kus oli kas mingisugusegi laserkiirega kõrv joonistatud või midagi sellist. Ja, ja umbes niisugune, aga seal on nagu inglise linnu konkreetselt katsetan mingeid hiirte asjade peale oli nagu juba tulemusi saavutanud sellega, et et uurite, neid loomi, kes siis omal nagu elundeid juurde kasvatavad, nuud nagu uninguusid uss saba uuesti taha ja siis hakkad uurima, et noh, kus see tuleb, et siis ikka geenidest ja siis katsetate hiirte peal ja ju nad varsti inimese põrgu katsetada. Ja sina usud, et ühel hetkel veel 20 aasta pärast, nagu see viirus nii kaua kindlasti elad, kuulen hääle järgi, et olete päris kõbus. Kõbus 80-le tundub hääle järgi 82. Siis see paarkümmend aastat võid veel elada, et siis sa mingeid organeid saad, sa endale juba näha juurde kasvavas või asenda asendatamas. No ma arvan, et kuskil Rimi letis võib-olla jah, uut neeru ei osta hea maksu mitte seamaks, vaid endamaksi. Lendama max neli euri kilo. Võib-olla suur aitäh helistamast väga meeleolukas jää kindlasti kuuldele, varsti räägime spetsialistidega sellest, et tõesti, kui vanaks me siis lõpuks elama hakkame. Meie telefon on kuus, kolm, üks kaks null null null kuus, kolmeks kaks null null. Anna meile teada, kui vanaks sa tahaksid elada. Väga hea soome muusika aastast 2010 kaldkriips 2011, sest et pala ise oli kell 10. aastal tehtud, aga. Aga 2011 välja antud soli ansambel Von Hertzen Brothers ja lugu Mirvakal kohe kuuleme muide saksakeelset saksa muusikat, aga enne seda räägime sinuga hea, kuule sellest, kui vanaks sa tahaksid elada. Tänane tagasi tulevikku, saade keskendub tervisetemaatikale ja mis see tervis muud on kui eluallikas ja see, et me ikkagi üldse saaksime elatud oma elu. Tere, kellega me räägime? Väga meeldiv, Andres, kui vanaks sina tahaksid elada? No minu minu soov on elada 42 aastaseks Ja vana sa praegu oled? 32, siis 10 aastat tahaksid veel venitada välja. Miks, ütle ütlen sulle kohe põhjuse, mille pärast, et kuna Elvis Presley suri 42 aastasena. Jääd seda väärikaks tema teedi järgida. Nojah, tähendab, eks mu elu on ka olnud selline väga, väga selline. Jah, et eks seda alkoholi tarvitatud ja, ja narkootikume ma õnneks õnneks ei ole kunagi kunagi proovinudki, aga. Aga kusjuures Andres ära selles mõttes ma ei tea, kas see paneb sind muretsema või mitte, see Presley vanus, aga näiteks kui võtame sellised mehed nagu Mick Charger, võtame sellised vanad rokkareid, saad aru, kes on nii narkost kui algpõhimõttelised läbi imbunud, vereringes ei olegi muud kui LSD ja vodka. Vaata kui vitaalsed on, kõigil on mingid seitsmeteistaastased naised ja, ja, ja, ja mitte üks naine. Palju ja kuidas nad nagu rokivad läbi elu, et selles mõttes ma arvan, et, et kõik ei ole üldse kadunud sul praegu muidugi edastasin rahvusringhäälingu vahendusel väärtuseid, mis ei ole kohased, et on palju ja palju meelemürke. Ühesõnaga ma ei kiida seda heaks kindlasti, aga ma räägin lihtsalt saad aru, et, et see, et kui sa oled oma elu elanud mingis etapis liiga tormiliselt, siis ei tähenda seda, et sinu vitaalsus on kuskile ära kadunud sellega koos. Nii et need andres pea püsti ja 43 tuleb kindlasti. Ole terve, aitäh sulle, igatahes suur aitäh helistamast. Meie telefon kell on kuus, kolm, üks, kaks, null null null, kui vanaks sa tahaksid elada ja miks iseenesest? Andrese veidikene kurblikust alla toolist ma sain aru, et tegelikult ta tahaks panna ikka sellele pressile ära kus sa selle välja lugesid, jah, tahaks sellest pressist ikka kaugemale purjetada, mis oleks ju ka väga mõistlik. Tere keelega rahul. Erilist Aleksandr. Aleksander, kui vanamees sa praegu oled 25 ja palju veel tuleb. Palju veel tuleb vanust ma minu meelest isegi 200. Aga peamine on see, et et selleks ajaks, et see aeg ma pinguks kogu aeg oleks nagu vaimne tervis korras. Ja et sinu jaoks on kõige tähtsam asi, see kuppel töötaks. Et kuppel töötaks ja et et mul ei oleks selliseid probleeme, nagu on mul näiteks praegu vanaemadel ja vanaisadel Aga ma nüüd küsin provokatiivse küsimuse, jumala eest, ma ei taha midagi ära sõnuda, aga ütleme nii, et kui keha ei tööta, kuppel töötab, kas seal lahendus või? Ikka siis koos peavad töötama koos koos keha ja selline krapsakavat lood, laadi, 200 aastane vana inimene. Aga milline sa tahaksid välja näha 200 aastaselt pika habemega, okei, tahaks välja näha nagu korralik selline jõuluvana. Ei, mitte paks, jõuluaegne paks meil. Jajah, aga sa tahaksid olla siis selline, nagu on need vanad kungfu õpetajad. Jaapani või Hiina kung fu filmides. Ja tark mees Aga muidugi oleksid tark kamoon 200 aastat elada, et see on niimoodi nagu nädal aega tagasi. Daniel Vaarik ütles, et vaata 2031. Võib-olla sa ei pea üldse ostma mingit reisi kuhugile Egiptusesse või Austraaliasse vaid sa ostad ühe tableti, mis aitab sul reisida sinu enda pähe, sest su pea lihtsalt on palju huvitavam maailm mõtlikkusele 200 aastat vana. Mida sa kõike leiad sealt? Absoluutselt lähedaselt käid oma ajaloo läbi rahulikult näiteks jõuadki niimodi. Ma praegu lihtsalt fantaseerin seda sinu kahte 200. date nagu eluaastat seal niimoodi, kus sa saad 100 täis siis hakkad neid tablette sööma, mis aitavad sul elada sinu elu nagu uuesti läbi ja sa hakkad elama nagu järjest 99 98, üheksa kaks korda ja jah, täpselt uuesti elada uuesti läbi jää siis, kõige lahedam on see viimane, otsekui sa jonnid. Ja siis sa oled Üheksakümnendad tagurpidi ja just just nagu, no teater kahaneb, kas sa oled nagu su elul nagu põrge? Täpselt 100-ni ja siis hakkad tagasi põrkama neid vaimselt ja oled 195, sa oled viieaastane nagu omasele tableti all ja siis, kui sa oled 199 nagu üheaastane, alles õpid käima ja muud sellised asjad ja siis, kui sa 200 täis saate, põhimõtteliselt tulid üsast välja. No aga praegu on ju ka olemas niukseid tablette, millega sa saad minna kuskile nagu ära, kus nagu ei olegi päris maailm ja need inimesed, kes neid tarvitavad nagu päris, nagu ei ole ju just kõige tervemad. No väidetavalt on võimalik näiteks biitlite laule kuulates öelda ära, millise Ainal nad, mis laulu kirjutades olid. Selles mõttes see, see ärakäimine on olnud täiesti pik pikka aega juba inimühiskonna oma. Jaa-jaa. Somaanidki juba juba väga ammu sooritasid kõiksuguseid, seeni, kaklist asju, et näha, siis teed juustust, ravi. Aga ühesõnaga saime sinu käest vastuse kätte 200 ja see on väga uhke. Me hoiame sulle siiralt pöialt, aitäh sulle. Igatahes, ja ilusat päeva jätku. Meie telefon on kuus kolmeks kaks null null. Kui vanaks sa tahaksid elada, on meie küsimus. Ja Ericule on võimalik vastata avalikult, tõmmata ennast oma hing alasti. Appi, ma räägin seal liiga isiklik, ma ka ise ei oskaks seda paugust öelda. Sõltub väga paljudest asjadest, ennekõike kõigest sellest, mida on tegelikult meile öeldud juba mida ütles isegi Sten Teppan? Tema ütles seda, et tegelikult, et sõltub sellest, milline on see maailm parasjagu seal on jah, noh, õnnelik sõltub ikkagi sellest, kuidas ma ennast tunnen selles mõttes, kas ma olen, kas ma olen selline, sa oled elu laskus hädaga elus hoitud nagu tänane saja-aastane, kes vaevu-vaevu on ja siis on mind veel pikendatud ja ma olen veel hädisem või siis on, olen ma nagu praegu, siis ma võiks niimoodi. Tabletiteooriaga kõlbab ka sinu juures, mõtle, kui lahe, kui sa oled. 160 ja siis tuleb sul tegelikult selline teine noorus, sa oled 40 nagu niimoodi vaimselt. See oleks ju äge, oleks hirmus hirmus. Ilmselt seda ka. Tere, kellega räägime. Janek, kui vanaks sina tahad elada? 75, mis, mis nii tagasihoidlik plaan? Ootan õudusega ette, kui siin hakkavad riisi kehtima 200 500 pessa. Ei, ma arvan, et kõigil inimestel tegelikult ikkagi on antud mingi aeg ja see aeg, kui aega ei ole mõtet üle üle ajab. Meditsiinis on see ka teatav eetiline teema, eks ole, et kui kaugele meditsiin inimeste ellu ja kui varakult juba võib nagu minna ja kui kui palju nii-öelda seda bioloogilist inimest siis käänata ja väänata. Nii et sina hoiad sellist talupojamentaliteeti ja kainust, et 75 ja see oleks mõistlik. Lahutab ja pluss-miinus mõni eksal tervisehädade tuleb tõenäoliselt ka, et arvestades seda 20 aasta perspektiivi, mis meil nagu siin saates ette võetud, on, et lihtsalt. Ma arvan, et kui ka füüsiliselt suudetakse mingeid rakke uuesti genereerima ennast panna ja mida kõike siin on väga palju veel niisugusi, selleks ajaks niisugusi valdkondi, kus inimeste järgi aidata nii-öelda ei suudeta, kas pole võib-olla ju atleedi keha, aga kui mõistus on kolmeaastase tasemed ei ole nagu väga mõttekas. Selge, aga suur aitäh sulle, Janek ja, ja head teed kuulanetavad kuskil tee peal. Sellise sellise ilmaga ole ettevaatlik igatahes ja kõike paremat sulle niris oleme saanud siin vastuseid äärmusest äärmusesse, kes tahab olla ainult neljakümneaastane kuni kuniks surm teda saatma tuleb, siis kes tahab olla selline? 200 aastane jah, kes tahab olla tavaline, võib olla tavaline 75 aastat, inimesed ongi suhteliselt äärmuslike äärmuslike soovidega, ilmselt on see ka tulevikus muide niimoodi, et inimesed jäävadki väga äärmuslikes oma soovides tere, kellega, nagu Riho, kui vana sa praegu oled, Riho? Väga huvitav mõte, aga kuidas see, kuidas sa ette kujutad, et tehnoloogiliselt käiks? Kuidagi ühendada umbes aju mingisse süsteemi ja keha pidevalt hoida mingite ainetega üleval ja. Ja aga sa, vot ma just mõtlengi, et kas sa tahaksid elada igavesti niimoodi, et sa patseerinud kahe eral ringi või sa oled nõus igavesti elama ka nii-öelda vaimumaailmas. Pandud ajuna kuskile topsikusse pandud ajuna ja vist see sind ei rahuldaks. Vaata sa avatari oled käinud vaatamas? Aga ei ole, päris on, ühesõnaga mis avatar üldse on selline nagu tehiskeha ja sa lähed, eks ole, mingisuguse niimoodi, nagu seal filmis lähevad sellisesse kapslisse või kirstu nii-öelda või noh, mis iganes nimetame või mingisse noh, kujutage umbes ette mingisse kapslisse sind ühendatakse nende retseptorite ära, käed-jalad nägu, kõik asjad ja siis hakkad nagu oma siis mingisuguses olekus, mis ei ole päris uni. Aga ühesõnaga, mingi olekus sa hakkad juhtima oma seda avatari oma seda, seda tegelaskuju nii-öelda või noh, oma seda, kuidas teist keha jäeti, et võib-olla see on nagu üks asi, aga ma saan aru, et see ka sind ei rahuldaks, et sa oled ütleme, viimased oma, ma ei tea, 50 aastat elust oled sa põhimõtteliselt, et nii-öelda koomas. Aga sa juhid oma tegelaskuju, kes käib ringi, on tegelikult sina ja ajab neid sinu asju kui reaalsus. Täpselt nii, jah, absoluutselt, sest mõtelda, saju teoreetiliselt peaksid siis kraama kooma võib-olla ei olnud kõige täpne meditsiiniline termin, aga umbes kujutame ette, mis ma sellele mõtlesin ja keha saaksid ka liigutada, võib-olla oleks täitsa vinks vonks ja siis ongi niimoodi, et lihtsalt Tallinna magalarajoonid konkreetselt koosnevadki lihtsalt ustest, mida ei avata mitte kunagi. Akendist ei avata mitte kunagi, sest sellised on inimesed on pikali oma, mingis kookonis kokanitest pikali. Just. See on muidugi küsimus, kus kohas need tehiskehad magamas käivad. Minu käest küsid, ma mõtlen praegu kõvale keha magamas mingi ladu? Ma arvan küll jah, mingid riiulid on kuskil. Hüppas vupsti siin oma riiulis ei kuule, aga suur-suur aitäh sulle selle mõtte eest näed, mõte on väga pädevad, et inimene on nõus elama igavesti. Aga ta tahab ikkagi ise hakkama saada. Sama kirjutab Meie foorumis näiteks Anni kirjutab, et elada tahaks niikaua, kuni ise suudan endaga hakkama saada, sest kuskil voodis vireleb kellelegi kasida küll ei tahaks olla. See oleks siis ilmselt see reaalne variant, kui ta väga kaua elaks. Aga kui oleks võimalik, siis umbes 200 300 aastat kuluks kindlasti ära. Praegu kolmekümneaastasena tunneb, et ei jõua kõike teha, mida tahaks reaalse eluajaga ära teha ja täitsa täitsa nõus anniga, kuulame head saksa muusikat. Mis ei ole küll tehtud aastal 2011, vaid hoopis midagi 2007 või midagi sellist. Seal ansambel Blumfeld. Ja kuna lihtsalt saksakeelset muusikat kuuleb nii harva kui Ramsay välja arvata siis vahelduseks on see kohe kõrvale, selline tugev Angela Merkeli bay. Nõnda kõlab siis Hamburgi juurtega bänd Blumfel Saksamaal, kes muide aastast 2011 on läinud juba laiali. Et nemad ei elame igavesti Sansambel igavest, keelanud, 200 aastaseks elanud, aga samas kujuna menüüd, salvestasime selle oma saatesse, mis läheb eetrisse aastal 2031 lisaks võib-olla veel kuidagi Eesti raadio arhiivi jääb siis tantsijate ja rääkida niimoodi jääb ikkagi ajalukku. Kõige ägedam jääb ajalukku ja teiseks ta võtab keegi tulevikubändi noor bändimees või keegi võtab selle sealt üles, märkab seda, võtab üles ja taaselustab täpselt praegu ju väidetavalt on ikkagi nagu lühikese aja või lähimate aastate küsimus, on see, millal keegi kuskil mõnes laboris kloonib või öelda taastab mammuti. Mammuti DNA on olemas, see on kättesaadav, leitud luudest ja asjadest mammutist välja surnud, siis võidakse seda uuesti taaselustada. No see oleks väga huvitav, tegelikult hakkasin metsale medasi, jooksed ringi, üritate näiteks rebasejahti pidada, siis tuleb. Selleks võib-olla tõesti harjumatu, kui lähete, oled rabas murakal, järsku langeb sinu õlale kellelegi karvane loits. Aga mis ma tahtsin öelda selle kohta, kui sa ütlesid, et Blumpelt võib-olla avastatakse siis kunagi hiljem uuesti, siis kõige ägedam asi ongi see, et avastada midagi sellist, mida keegi teine ja lavastanud näiteks tõesti midagi unustatud. Ja see on sinu enda väikene saladus teistele öelda ka, et sa leidsid, kuigi tänapäeval muidugi lähed kohe paned selle Facebooki üles, mida sa avastasid, aga põhimõtteliselt, et sul on oma saladuse, kuulad üksinduse Deblumpelt igatahes kas see oli siis oli nüüd minul sinu selline väikene saladus? No see on ansambel, mis on pärit sinu enda plaat, mis on pärit sinu enda plaadiriiulilt, mida ilmselt raadio kahes ei ole olemas, just. Väga hea tuli, mille peale saladust, kui nad oma saladust jagada, tegelikult täitsa tore jah, miks mitte vahepeal. Ja kui muusika teemadel jätkata, siis tahaksin veel ajalukku viia, aga Siim Nestori, kes on tuntud muusikakriitik ja Eesti Ekspressi kultuurilisa areen peatoimetaja ühe arvustuse järgmise laulu kohta vaata, sina palusid seda, et kui järgmine kord jälle muusikast räägime, siis hüütakse ette midagi, mida seal kuulata. Et ei ole niimoodi, et tagantjärele hakkad rääkima, siis peab hakkama otsima kas Rolidaap step või ei olnud. Aga järgmise järgmise bändi kohta on ta siis öelnud nõnda see bänd, postriorite piibel, mis on siis 2011. aastal tuule tiibadesse saanud Ameerika punt. Ja Siim Nestor räägib nõnda seon süntesaatoritega värvitud ja stuudionippidega jutumärkides põnevaks traageldatud, äärmiselt kaasakiskuv ja ilma selge seisukohata terav, meelitseda püüdev muusik, mille juured on rõõmsameelne, sind indi popis, pamp abtiks, mis on nüüd see lugu siis ühel ajal? Ühel ja samal ajal meenutab see lugu, nagu ka paljud teised poparheoloogid on osutanud kolme cross-over indi hümni korraga. Siin laulus kõlab siis justkui Peeter Björn Johni Jiang Foux vilistamise laulnud. Mingi selline, siis management'i kiits, tead seda lugu? Seda vilistada, aga see on vist ikka, mõtlen kui drooge is. Vaata. Ei, ma ei suuda, väga kihvt lugu ja sisempairov, dessandi, aarde Piipol, mida ma ei suuda ammugi vilistada. Ja võimalik, et eemale tõuka vaim selle bändi juures on just see, kui originaalse ambitsioonika mulje endast jätta soovivad, olles ise lihtsad shop, pajad popmuusika ideede supermarketis, milles ostetud kaupa proovivad nad kohe pärast kassa läbimist sealsamas maha müüa neile, kes alles poodi jõudsid. Ehk siis, et see muusika, mis kõlab, hakkab raadio kahest peaksid üsna täpselt iseloomustama mõnes mõttes sellist üldse popmuusikatööstust aastal 2011, kus on väga palju asju, laenatakse, nagu kokku tehakse sellest justkui nagu uus kokteil, mis unustatakse järgmisel päeval juba ära, et see üldse sai joodud ja nii edasi, aga kuulake ja hinnake ise. Kas aastal 2031 see Fostriorite piibel ja lugupump Tapkiks veel pädeb või ei päde? Palun väga selline laul, siis fosforit Piipol, mille kohta Siim Nestor ütles, et tegu on lihtsate šoppajatega popmuusika ideede supermarketis milles ostetud kaupa proovivad nad kohe pärast kassa läbimist sealsamas maha müüa, neile, kes alles poodi jõudsid, ehk siis meile ostetud ja läheme nüüd edasi siiski terviseteemaga ja meditsiiniteemaga ja algatuseks või sissejuhatuseks kohe algavale järgmisele tunnile loeksin foorumist ette toreda sissekande kasutajalt nimega droid kes ütleb ju selle meie esimese tunni küsimuse kohta, et kui vanaks sa soovid elada, ütleb, et tahaks ära näha, kuidas lapselaps ülikooli läheb. Aga no tegelikult vast 80 kuni 90 80-st kuni 90-st aastast piisaks, aga tulevikust siis. Droid väidab, et leiutatakse keel, mis ravib haavad taevaga inimestele kasvatatakse siseelundeid vastavalt tellimusele. Kahe nädalaga. Palun mulle mulle üks sobiv aju. Ja siis kahe nädala pärast seda sellele näiteks saad äris töötavaid jäsemeid ilmselt niipea ei suudeta siiski kasvatada. Hambaaukudega parandamine käib maksimaalselt viie minutiga ja ilma puurimiseta. Seda vast küll ikka päris paljud tahaksid, ma arvan, sellest igatses unistanud kõik vähegi katkiste hammastega inimesed. Auk puhastatakse laguneva keemiaga ja seejärel täidetakse kiir kõvaneva massiga. Ja siiski arvab Troidet, eluiga hoopis lüheneb, kuigi tööd ei ole enam nii koormavad masinad teevad raskemat tööd ja inimene lihtsalt mõtleb. Aga lihtsalt keskkond on nii saastunud ja põhiravimiteks teegistan vitamiinide toonikut, mis aitavad kehal puhastuda, taastuda. See viimane on päris huvitav mõte. Et võib täitsa isegi olla, et sa sööd pidevalt sisse selliseid, kes öelda just nimelt sellised puhastavad ja, ja, ja Donibaniseerivaid toniseerivaid vahendeid, asju, et hoida ennast siis härga täis, aga kasu pole midagi ikkagi hoopis vähem. Igatahes pärast uudiseid on meil siis külas Ain Aaviksoo poliitikatu Uuringukeskuse Praxis, kes ongi siis tervisepoliitikauuringute peal seal lisaks Mart Einasto, Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja samuti telefoni teel, võtame siis arvamuse Eesti Pealt kõige tunnustatumalt geeniteadlaselt Andres Metspalult, kes siis loomulikult võtab Tartu ülikooli juures ja saame kuulda, mida nemad arvavad selle kohta, kuidas tervishoid muutub järgmise 20 aastaga. Milline on innovatsioon, noh a'la kas me suudame elundeid kolmdee printerist välja lasta? Millised on haigused ja probleemid, kas näiteks pandeemia, ülemaailmsed epideemiat, kas need tulevad ja tapavad, ulatuvad Eestisse, kas on karta mingisuguste, ma ei tea, tohutult levivate sea grippide ohtu väga reaalselt ja niimoodi, et sellest seitsmest miljardist inimesest ei ole enam midagi järel. Milliseid tablette Me kõik tarbime ja kas me kõik tarbime tablette või tarbivad ainult nõrgemat meist tablette ja nii edasi. Ja siis muidugi Tore innovatsioon, mille peale võiks kindlasti mõelda näiteks haiguse diagnoosi vetsupott mis võiks ju olla isenesest reaalsus, jah, mis, mis võiks olla vabalt reaalsus, et sa lähed, käid iga hommikul käid poti peal ära, nagu sa käid ja, ja seal sees siis ise analüüsitakse, kas sinuga on kõik korras või on midagi paigast ära läinud, et see on üks täiesti reaalseid ennustasin, mida väidetakse, et on võimalik, mille kaudu on võimalik inimese tervist kogu aeg pidevalt jälgida ja diagnoosida. Tundi lõpetab Black Keys looga Lonely Boy täiesti tuttuus, laul bändilt, mida kiidavad kõik, kes muusikast midagigi. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tuleviku. Ees on aastast 2031. Saade tagasi tulevikku ja nüüd on lisaks saatejuhtidele meil õnneks ka inimesed, kes midagi asjadest teavad. Meil on külas Mart Einasto, Tartu Ülikooli kliinikumis, tere. Tere. Ja on Ain Aaviksoo Praxisest tere, tere. Lisaks oleme rääkinud Andres Metspaluga, kes siis ühineb meiega virtuaalselt õige pea, kes on tuntud teenide geeniteadlane Tartu ülikoolist ja alustame siis seda tervishoiuteemat Aastast 2031. Võib-olla kõige mõnes mõttes nagu põnevamatest nüanssidest ja räägime kõigepealt natukene innovatsioonist, ehk siis nendest asjadest, mis on praegu prototüübi tasemel juba olemas või väga, ütleme konkreetse idee tasemel ja mis aastal 2031 võiksid olla kättesaadavad. Et Ain Aaviksoo, mis, mis te arvate, mis on näiteks mõned asjad, mis 2031 on iga päev, aga täna veel mitte? Mina isiklikult mõtlesin tükk aega ja hiljuti kuulsin, et Rootsis ei peagi inimesed seda ootama, vaid avaliku raha eest saavad sellist teenust, et kui nende põlved või puusad või muud liigesed ära kuluvad, et siis see kõht, mis seal tavaliselt inimesed ise asemele ei kasva. Et see kenasti kasvatatakse, istutatakse sinna asemele ja inimesed saavad aastakümneid edasi lükata näiteks oma proteesi vahetamise vajaduse. Ja, ja tõepoolest, et kui mina ülikooli lõpetasin, siis räägiti, et siin eksperimentaalses faasis, viis aastat tagasi pärast pikka võrkpallimängu avastasin, et oi, et et äkki on juba vahepeal jõutud eksperimendist nii-öelda kliinilisse ellu. Oligi, aga öeldi, et tulemused on veel veel kehvad ja nüüd ma olen aru saanud, et tulemused on vähemasti niisama head kui, kui kunstliku viljastamise juures tsirka 30 40 protsenti edukust ja vähemasti Rootsi riigis jõukas riik saab seda ka avaliku raha eest pakkuda, on juba täna selle juba täna olemas. Täna on ta tõepoolest ainult väga jõukates kohtades, aga ma arvan, et aastal 2030 ükskõik selline regeneratiivne asi areneb kole koletu kiiruse, kuidas seda eesti keeles öelda? Reeglina see tähendab, et taastatakse inimese kulunud siis osasid ja asi, millesse ma 2031 võib-olla niisuguse igapäevaravina ei, ei usu, aga aga ütleme jällegi mõnes kohas võib, võib see olla päris kaugele jõudnud on see, kui prinditakse kolm teeelundeid, täna suudetakse seda teha nii-öelda näiteks veresoonte puhul aga on saadud ka esimesed, ütleme siis töötavad südamelihasekujulise viise, südamekujulised, viire, südamekujulised, niisugused moodustised, mida ka mis alluvad elektrit, üldisele stimulatsiooni, et täna ei osata veel niimoodi teha, et nad verd ringi ajaksid, aga, aga põhimõtteliselt. Ikkagi seal käin prindid veresoont või jah, see on niimoodi, et veresoone puhul tehakse, selline süda on ägedam, et et see struktuur, mis oli nii-öelda kõva kest seal alla, et see tehakse tavaliselt siis mingisugusest kõhrest või enamasti täna on need ikkagi nagu looduslikud materjalid. Ja siis tõepoolest sinna peale siis lastakse niimoodi tõrr need rakud, et nad oleksid kindlas kohas, sest tüvirakke saab kasvatada küll. Aga häda on selles, et kui me seal lootefaasis olema, et siis nad liiguvad niisuguse väga keerulise mõjutamise kaudu ise õigesse kohta, et selle, selle printimise puhul siis püütakse need rakud, mis siis on mitte päris lõpuni arenenud, aga, aga nii-öelda pooles staadiumis ja et siis see lõplik küpsemine, nii et nad moodustaksid seal siis niisuguse tervikliku organi, kõik erinevad rakutüübid võiksid olla omavahel siis seal õiges vahekorras ja pannakse niimoodi 20 pärast prindime südame välja või veelkord, et noh, see, ma usun, et võib-olla võib-olla 20 aasta pärast nii kaugele ei ole, aga näiteks neeru puhul ollakse juba väga kaugel. Et neer on natuke lihtsam, lihtsam organ, kes tahab, võib vaadata teed, näidist, videosid, kuidas Ühendriikides päris ikkagi konkreetselt, et nii-öelda laboris on nii-öelda näidatud ja kliiniliselt testitud neid asju ja kolmas asi sellel aastal USA siis ravimiamet andis esimest korda loa teha kliiniline uuring selliselt, et kui inimese siis ai, uistetatakse väikeseline kiip, et siis sisuliselt elektroonilisel raadio teel on võimalik, siis noh, need on küll mõeldud kas siis käeproteesi või mingisuguse muu objekti juhtimiseks, aga aga see on nagu ainult kujutlusvõime küsimus, et kui sul on kiip, millega sa saad väljastpoolt midagi raadidel juhtida, et mis need asjad siis on. Kuidas kommenteerib siis kliinikumi juhatuse liige seda asja? Elus on neid unistusi kuulata ja tuleviku puhul on ju alati see positiivne asi, et keegi ei saa vastu vaielda, et kõik, mis räägid, on sulatõsi, täpselt nii lähebki. Et mina oma kogemusi ja teadmisi pidi vast nii optimistlik ei julge olla, et me tõesti endale prindime uue südame. Ja kui ma järgi mõtlen, siis võib-olla see tekitab minus isegi sellise ohutunde, et mis mõjusid, see toob ühiskonda kaasa, et me juba praegu Me näeme seda, et inimesed muutuvad väga oma käituma suviselt riski altiteks ja ja kui ütleme, selliste organite asendamine läheb väga-väga hõlpsaks, et siis ei hooli keegi enam oma tervisest, eks ole, et ei ole viga küll see kuidas te siin ütlesite, et laserkiir prindib uue kõrva, eks ole, et miks ma peaks selle pärast muret tundma ja selles mõttes see kaasatulev hoolimatu suhtumine oma tervisesse, et see kõlab nagu tõeliselt hirmuäratavalt, aga, aga paljudel põhjustel ma siiski ei usu, et me, me tõesti nüüd selle 20 aasta pärast nii kaugele oleme. Võib-olla võib-olla 600 aasta pärast oleme tasapisi tulevad, siis me oleme õppinud ka juba kohanema ja ei suhtu sellesse nii hooletult, et kah kolleegidega rääkides nendest innovatiivsetest uudistest noh, üks suund, millest ilmselt ka doktor Metspalu siin saab rääkima, on lootused sellele, et tüvirakust inimese oma tüvirakust või talle tema kehale sobivast tüvirakust õnnestub kasvatada see uus organ. Ja, ja tõesti on ka selliseid esmaseid katseid tehtud. Ja tulemused on selles mõttes vastuolulised, et me ikkagi ei tea sellest inimese kehast nii palju, kui me tahaksime, et, et me teame, et meie organeid üldiselt arenevad välja mingisuguses eas, et mida, midagi on seal EAS siis inimene sünnib, väike, kasvab nii kauaks, kui ta saab täiskasvanuks, et organid arenevad ja mingil hetkel enam ei arene, et ka need katsed selliste kunstlike kudedega On on jõudnud nii kaugele, et pannakse see kude siis seal noh, näiteks südames kasvama ja, ja vot Assad muudkui edasi. Küsimus on nagu selles, kui inimene jumalat, kas ta siis kas ta siis on suur nagu ebaõnnestumise võimalus või viib teadus nagu ikkagi sinnani lõpuks välja, et inimene asendabki jumala võib-olla väga kauges tulevikus. Aga, aga hetkel 20 aasta pärast ma arvan, et pigem pigem siis juba ebaõnnestub. Ma olen selle murega päri, et kõik need vahvad sellised. Nii-öelda ennustused või, või ideed, millest ma hetk tagasi rääkisin, tekitavad ka minus kõhedust. Ilmselgelt. Kuigi seda uut, aga oleks ju vaja seda uut kõhre kindlasti oleks vaja ja, ja nii ongi, et natuke tahakski öelda, et lendab küll, aga madalalt nagu nagu üks ohvitser krokodilli kohta. Et. Kunagi ju olevat räägid, et peale teist ilmasõda, kui siis inimene suutis omatahtsi nii-öelda tuumaahelreaktsiooni käivitada, et läheb aega mõnikümmend aastat ja meil igalühel on kodus väike selline tuumaahi ja meie küttemured on igaveseks ajaks murtud, et noh, see on näide sellest, kuidas tõepoolest noh, võib-olla mingisugune tehnoloogia, mida noh, ütleme põhimõtteliselt mingisugustes piirides inimene just nagu suudab kontrollida, aga need riskid, kui inimene jumalat mängima hakkab, on tõepoolest väga suured, et, et noh mõnel puhul meil õnnestub võib-olla õppida neid kasutama nii, et asi käest ära ei lähe. Ja, ja mõnel puhul võivadki tekkida tõsised probleemid ei anna, arusaadav, et need probleemid võivad tekkida, aga mis on siiski selline realistlik perspektiiv, mida on suudavad inimesed 20 aasta pärast ütleme siis tippmeditsiin kasvatada või tagasi kasvatada, et me oleme rääkinud praegu mingitest kõhradest liigeseid, parandada kõvasti põlvevalu ja muud sellised asjad siis neerud vist. Me kuulsime, et on võimalik ära kasvatada, aga mida veel veresooned on, on selles mõttes neid ka täiesti istutatakse tagasi ja enamasti nad tõepoolest ongi just inimese enda tüvirakust kasvatatud, et. Kõigi nende asjade puhul just on, on see, et inimese organismi puhul ja looduses peaaegu hea ei ole piisavalt hea, ehk et isegi kuni 95 protsenti probleemist oleme lahendanud. Aga kui see viis protsenti on see, millest Mart Hennoste rääkis, et see asi lihtsalt kasvab edasi meil noh, mida me nii-öelda tavaelus nimetada, siis pahaloomuliseks kasvatajaks ei saa seda kasutada öelda, millal ja kunas neil õnnestub, see teada saada, on, on keeruline, aga mis siia tuleb, appi on siiski see, et näiteks näiteks nende biomolekulide käitumise analüüsimiseks on infotehnoloogiast tulenev abi järjest suurenev ehk arvutusvõimsus selleks, et siis rehkendada, läbiminud tohutul hulgal teadmist või ütleme siis kogutud bit, aitäh selle kohta, kuidas käituvad üksikud rakud ja tõesti professor Metspalu kindlasti teab, et see on suur osa sellest tööst, mida, mida selles valdkonnas tehaksegi, ongi lihtsalt otsitakse arvutite abiga neid mustreid seal. Ja kui meie arvutusvõimsus kasvab edasi täpselt nii, nagu ta täna seda teed, siis jällegi see on see abi, mis, mis inimesele näiteks täna ju ka uued ravimid järjest suuremal hulgal ei mõtle mitte inimene välja, lihtsalt haaraks sellest mõtteotsast kinni, et tõesti, kui arvutusvõimsused kasvavad, me suudame neid mustreid paremini kirjeldada, leida. Aga kas me sellest tähendusest ka aru saame? Ma ennustan, et see võtab siiski rohkem aega, et kindlasti me oleme kaugemal ja kui see algne mõte oli, et, et mis siis konkreetselt 20 aasta pärast võiks olla nagu tavalisest praktikast, siis, siis ma tahaks uskuda ja, ja väga loodan, et tõesti kõhrade ja, ja kõõluste taastamisega noh, et see oleks nagu igapäevane, et võib-olla mitte just nii üliigapäevane, aga vähemasti niisugune kättesaadav. Aga vaat mis puudutab terviklikke organeid, olgu või sellist imelihtsat asja nagu neer, siis et siinkohal ma jään küll skeptiliseks, aga kuulame siis professor Metspalu. Geneetilised testid hakkavad ikkagi olema kasutusel 20 aasta pärast, kindlasti on, nad on igapäevases kliinilises praktikas nii nagu täna mingi kuvamine või biokeemilised testid, mis iganes geneetika alla on nagu siis põhimeetod ja miks kahel põhjusel üks on see, et geneetilised testid siiski avavad patsiendi omapära sest me kõik erinevad ja haigestuma erinevalt ja ka ravimid toimivad. Meil erinevates on üks asi. Ja teiseks geneetiline analüüs lubab siiski ennustada teatud sündmusi ette varem kui, kui teised meetodid. Nii et niisugune prospektiivnev ütleks, niisugune profülaktika võime meditsiinis kasvab sellel abi, et me saame ennustada, millised riskid ühte või teist patsienti tabavad. Tulevikus saame neid, et riske maandada varem kui täna, kus me hakkame ravima haiget alles siis, kui ta haige, aga me teatud protsesse saaksime kontrollida palju paremini ka olemasolevate ravimitega, kui me hakkaksime neid meetodit kasutama ennem, kui inimene juba haiglasse jõuab. Siin ei ole midagi vaielda, et tundub, et see tundub juba täiesti ka kuidas öelda, loomulik, et ei pea mitte tegelema tagajärje, vaid põhjusega. Täitsa kindlasti sinna suunda ju minnakse ja isegi kui kiiresti geneetika areneb, siit ma võiks järgmise niukse kurja spekulatsiooni püsti panna, et kui sünnitusmajast inimene tuleb välja, siis sellise väikse paberiga või ilmselt mitte paberiga, aga teadmisega, et temal on, ma ei tea, kahekümneprotsendiline tõenäosus haigestuda seal südamehaigustesse mingil hetkel ja mingi teine protsendiga tõenäosus mõnda mõnda ainevahetuse haigusesse, et siis olen mina küll aru saanud, et ravimifirmad on ammusele ära tabanud. Ja sellisel juhul me kõik saame noh, aega, kus meile pakutakse ravimit mitte ainult siis haiguse nii-öelda tekkinud sümptomite leevendamiseks vaid selle riskijuhtimiseks, ehk et kindlasti on olemas mingid tabletid, mis, mis aitavad siis riski ühel või teisel moel mõjutada, et et järjekordselt see, see, see teadmine, et midagi võib minna viltu, inimene suudab seda tavaliselt paremini. No ikka on lihtsam üles leida, kui midagi on kehvasti, lahenduse leidmine on palju keerukam, nii et seal tekib see eetiline diskussioon. Lähemal ajal olen ma kindel, mis eetiline diskussioon see ongi see, et kui eetiline on nii-öelda ravida või keemiliselt aidata, siis inimesel juhtida riske. Aga mis seal mitte eetilist on, vabandust, sellepärast et see on, see on vana posijate trik ravida seda, mida olemas ei ole ja öelda, et sa sellepärast ei jäänudki haigeks. Me ju ravisime sind, ma vaatan, teie aura on väga kahtlase läikega, kui te joote minu poolt toodetud ravimteed või allute minu manipulatsioonides iste, aura paraneb ja näete, te juba tunnete ennast paremini, et selles mõttes see on nagu. Ta ei ole selline nii-öelda klassikaline meditsiinivõte, vaid et ei noh, täname siis, ehkki selles mõttes noh, niimoodi seda tõenäosust, sest et noh, ka seesama asi, mida saab ette ennustada, on, on tõepoolest nii-öelda tõenäosus, et kuhu see piir tõmmatakse, et milline risk on siis nüüd lubatud või, või otstarbekas selleks, et sinna sekkuda. Lisaks siis nii-öelda rohkemale sportimisele ja vähemale hulgale soolale milletaolisi soovitusi ikka tasub anda. Mul on väga hea meel ja haaraski sellest sõnasabast kinni, et, et üks asi, mis sageli jäetakse tähelepanu alt välja ja võibolla mind inspireerib ja julgustab doktor Metspalu mõtte selles suunas mõtlema, et kui me väga-väga varakult saame teada enda riskideks, et siis ehk õnnestub meil noh, ütleme oma käitumist ennetavalt mõjuda ja võib-olla kõige olulisem käitumise muutus, mis võiks olla, võiks olla liikumisharrastus tegelikult praegusel hetkel me näeme, et üks olulisemaid nii-öelda tervist juurde andvaid asju on regulaarne liikumisharrastus, seda on erinevatel viisidel hinnatud, mõõdetud uuringu tulemuste hulk on väga suur, mida head kõike inimesele kaasa toob ja, ja kust maalt regulaarsus läheb, mida me tegelikult näeme, on see, et, et hetkel ikkagi käib alla see, et inimestel üha vähem on seda liikumisharrastust, võib-olla eeskujulikud on siin Skandinaavia riigid, aga, aga üldiselt mida aeg edasi läheb, seda, seda vähem tegeletakse sellega tõesti kõik need internetti ja istumisel eba saamise võimalused üha avarduvad, eks ole, ja inimeste loomulik reaktsioon on otsida abi sellest passiivsest vahendist, et saaks mingi tableti, nii et ma võiks ikka sama palju süüa, et ma ei kardaks seda kaalu, juurdekasv ja nii edasi, et võib-olla seesugune testimine selle murrab, samas ma tean, et, et on olemas juba praegu esimesed sellised geenitestid naiste rinnavähi riski hindamiseks ja see, mis sellele järgnes, oli minu jaoks küll küllaltki šokeeriv kuulda. Nimelt hakkasid naised selle peale oma rindu eemaldama, asendama implantaadi ka see oli ikkagi drastiline, noh nagu kasv nendes operatsioonides siis ennekõike USA-s, kus neid teste esimesena tegema hakati ja nüüd alles hiljaaegu on publitseeritud uuringu tulemusi, mis näitab, et lindude eemal tegelikult riski ära ei võtagi, eks ole, et nii puhtalt seda kude ikkagi eemaldada ei õnnestu ja risk jääb ikkagi sama suureks, nii et inimesed kahjuks praeguste teadmiste pidid, kipuvad rohkem otsima selliseid passiivseid võimalusi on nõus võtma kasvõi oma lapsele andma kas või sünnist saati mingisugused tabletid, selle asemel, et panna ta regulaarselt mingisuguse liikumisega tegelema, aga ma loodan, et needsamad doktor Metspalu poolt osundatud testid siis mutivad, motiveerivad inimesi rohkem liikuma, näiteks vältima võib olla muid harrastusi nagu suitsetamine ja no ma usun küll, et aastal 2031 ka ka see niisugune surve ütleme näiteks kui kindlasti usun, et on olemas mingisugune nii-öelda avalikult või solidaarselt rahastatav teenus tervishoius. Et sinna siiski nii-öelda ehitatakse sisse stiimulid selles osas, et kui sa teda enam, kui on teada need riskid, mis sul olemas on, et kui sa ise neid riske siiski natukene vähendad ja mitte ei suurenda, et siis siis sinul võiks olla noh, kas siis mingisugused kulud väiksemad või, või kuidagimoodi motiveeritakse inimesi seda, seda käitumist mõjutama? No minu poolest siin on välja käidud erinevaid ideid, alles jälle meil Eestis on võib-olla need niisugused teoreetilised olnud, aga, aga noh, kõige lihtsam, mõni, ma ei tea, kas möödunud nädalal või suht hiljuti räägiti, et Ühendriikides suure suur hulk tööandjaid, suuri tööandjaid, kes maksavad seal tervisekindlustust on siis sisse kirjutanud oma töötajatega lepingutesse, et kui nemad suitsetamise maha jätavad, kui nemad tegelevad regulaarselt spordiga, et siis mingisugune osa sellest rahast, mis muidu makstakse tervisekindlustusfirmale, saab inimene oma kontole, ehk et noh, otsitakse neid, neid rahalisi stiimuleid Praxises uurisime seda või otsisime, täna on nagu tõendid selle efektiivsuse kohta suhteliselt vähe, aga no mina usun küll, et mida rohkem meil doktor Metspalu poolt märgitud teadmist juurde tuleb, seda rohkem meil tekib julgust ja võimet siis hakata inimestele täpselt andma tagasi signaale, et, et on mingi osa, mis tuleb endale ära teha. Selles mõttes muidugi jah, kas midagi lisada sellele? Ei, mul mõte läks hoopis veel teisele rajale, et tegelikult kergitab selline geneetiline väga varajases eas testimine varakult riskide teadasaamine veel ühe teise sellise keerulise küsimuse päevakorda nimelt eugeenika või sellise proovi seda nii-öelda noh, ütleme haigusi ennetada, inimrassi parandada mingil moel seda ju praegugi tehakse, eks ole, on mõningat, väga varajases loote-eas tehtavad testid, millest väga kindlalt saab väita, et see laps sünnib väga tõsiste arengupuuetega ja, ja neid teste tehakse ja sellisel puhul on võimalik veel rasedust katkestada ja, ja see on, noh, Eesti Eestis arenenud riikides IGA PÄEV pane, eks ole, et me teame, et seesugusel viisil õnnetuid lapsi ei tule. Kuus aren üldjuhul vaat seda on, see, on nüüd tõesti diskussiooni küsimus, et, et kas, kas see, kui me hakkame väga varakult teada saama teatavaid riske, kas, kas juba 20 aasta pärast mina näiteks usun, et, et needsamad diagnostikameetodid arenevad kiiresti, need on kindlasti olemas. Kas on võimalik näiteks mingisugust geneetilist korrektuuri juba teha? Natuke küll kahtlen seda, aga et siis juba tekivad need eetilised küsimused, et täiesti kindlasti on seesugused sekkumised alguses äärmiselt kallid, mis tähendavad seda, et ükskõik kas jõukamad ühiskonnakihid või jõukamad ühiskonnad, kes seda endale lubada saavad, muutuvad tervemaks, tugevamaks, paremaks ja teised, kes seda ei saa. Jah. Et see on teine, selline selline mõte. Et niisugune kihistumine teadvuse arengu edenedes seda on siin ka märgitud, et noh, surve siis kõikidele avaliku sektori tervishoiusüsteemidele ehk sellele osale, mida siis nii-öelda ühisrahast makstakse, on, on väga suur igal pool. Ja teiselt poolt teadlaste uudishimu ja võimekus ja noh, maailmas üldiselt nii-öelda raha hulk kasvanud, mis tähendab seda, et nii-öelda ka teadmisi ja uusi asju on võimalik rohkem välja mõelda. Et sinna tekib see konflikt, et me ei saa kõigile kõike võimaldada. Või vähemasti senisel kujul asju korraldades, et ka arenenud riigid tõmbavad seda avalikku osa jeti kokku ja, ja siis tekib küsimus, et, et lihtsam näide meil Eestis see, mida suudavad täna ortotondid teha inimeste hammastega on, on ikkagi nagu müstiline, sisuliselt võib tõepoolest igale inimesele nii-öelda Hollywoodi naeratuse teha, kas seda on ilmtingimata tarvis. Kui nende arstidega rääkida, siis, siis nad ütlevad, et see kindlasti aitab ja parandab väga paljude probleemide puhul. Majandusteadlased ütlevad, et elus edasijõudmine sõltub sellest, kui kena sina välja näed. Ja siis ongi, täna on see Eestis kättesaadav ainult väga jõukatel inimestel, selliseid võimalusi tekib juurde järjest ja järjest enam tervishoidu. Selge, kuulame veel doktor Metspalu seisukohti just näiteks tervisliku käitumise osas. Aga mida ma 20 aastast näen, mis võib-olla kõige rohkem ikkagi kuna DNA primaarstruktuuri määramine läheb nii odavaks, siis 20 aasta pärast kasutatud seda juba massiliselt, need põhimõtteliselt, ma arvan, et tehakse inimeste primaarset geeni, primaarstruktuur, kov genoomist, millest siis koguneb ennustatavat riskid saaks välja lugeda ja need, kas nüüd realiseeruvad või mitte, sõltub ka sellest, kuidas inimene käitub. Ja ma arvan, et üks tähtis muutus veel juhtub, on see, et inimesed saavad teadlikumaks läbi sellise personaalse lähenemise ja nad nende tervisekäitumine muutub tervislikumaks. Täna siiski paljud inimesed ei tea, et mis nad teevad neid teatud tegevused, mis nad teevad igapäevaselt, olgu see suitsetamine, liigsöömine, vähene liikumine ja nii edasi. See puudutab ka neid konkreetseid tänu sellele, et meil on teatud geneetiline. Niisugune taust ja mõned inimesed võivad suitsutada küll vähesed, aga võivad suitsetada ja meid see ei tapa. Aga kui hakatakse inimesi öelda, et kes tohib ja kes ei tohi, aga mitte et kõik ühtemoodi siis inimesed hakkavad käituma teisiti ja see on tervishoius, ma arvan, üks kõige põhilisemad, et inimesed ise hakkavad käituma tõsisemalt. Mida arvata siis sellest, et kui vanaks inimesed elama hakkavad, kui hakkavad tervislikult käituma ja meditsiin areneb? Mart Einasto, mis te arvate, kus, kus tuleb ette mingisugune piir inimese vanuse juures, seda on küll raske öelda. Ja jällegi toovad need nagu ma ennem ütlesin, et mõjud kaasa. Tegelikult meie praegused tööseadused, pensioniseadus veel palju muid asju on disainitud umbes selleks elu heaks, mis meil on, ja siis, kui ta läheb väga palju pikemaks, siis nagu me näeme, et ühiskond peaks selleks nagu valmis olema. Teisest küljest me näeme, et need diskussioonid pensioniea tõstmise osas ja tööseaduse muutmise osas kogu aeg käivad, nii et ehk see võib olla nii suur mure ei olegi. Aga noh, 20 aastat demograafilises mõttes nii väga pikka aega ei ole, see on üks põlvkond. Praegu ta vist on kõige arenenumad desriikides kuskil seal 80 aasta kandis vastu ehk siis 90. Aga kas meie lapselapsed panevad 150 täis, seda me ei tea, isegi mitte aastal 2030 on sellepärast, et noh, nad on küll selleks ajaks sündinud, aga, aga mida ütleme siis ütleme, meditsiin suudab lisada sellele, mida väidetavalt tähendab bioloogiliselt noh, öeldakse, et seal tsirka 120 aastat on see, mille, mis täna teadaolevalt igale ühele keskmiselt antud on. Et noh, üle selle pingutamine tähendaks ikkagi juba ilmselgelt, et ma ei tea, sisuliselt loome uue, uue liigi 120 tähendab, saate täpsustada mõtet. Mõte on selline, et, et juhul kui meil ei oleks haigusi ja, ja meil oleks selline hea geenikomplekt, siis lihtsalt oma loomuliku vananemise ja kulumise ka see mootor tervikuna inimorganism umbes 120 aastaselt peaks, peaks jääma seisma, et 120 pluss tähendab juba midagi väga kunstlikku, väidetavalt siin uuritakse kromosoomide taseme, seal on mingid niuksed, nimetatakse telo meerideks üks ühed kindlad piirkonnad kraama soomides, noh, mida siis on nagu mõõdetud, et nad kuluvad aja jooksul noh, tõepoolest nende raku pooldumise käigus, et igale rakule on antud kindel arv kordi poolduda ja selleks ajaks peaks kõige otsas olema, isegi kui väljastpoolt mingeid haigus sisse ei tule. Et see tähendaks juba seda, et me peaksime oma nii-öelda geneetilist materjali muutma ikkagi tundmatuseni, et see oleks üle 120 aasta. Teoreetiliselt võib ju mõelda, kui me siin julgete mõtete maailmas oleme, et räägime geeniteraapiast, et õpitakse mingisuguse nipiga uusi telomeere sinna otsa istutama ja muudkui elame aga edasi, aga nüüd 20 aasta pärast seda kindlasti veel juhtunud ei ole ja ja mõeldes ka nende ulmekirjanduslike visioonide peale, siis võib-olla me ei tahagi väga palju pikemalt elada väga paljudel põhjustel, aga 100 aastaseks, seda, et noh, mida suudetakse siiski teha usutavasti. No eeldusel, et inimeste käitumine paranenud, et selle kohta mul on ka üks, üks remark pärastpoole, aga, aga ütleme nii, et noh, nii-öelda 100 aastaseks elamine võiks aastal 2030 nii-öelda põhimõtteliselt olla jõukohane ehk et noh, elamistingimused, meie nii-öelda töö tegemise tingimused on niisugused, mis meid ei kurna liigselt, et me saame, kui me ise tahame normaalset töö- ja puhkeaja režiimi hoida ja, ja suhelda oma lähedastega ja hoida oma vaimu erksa. Ja nii et noh, sajaaastaseks elamine võiks küll olla niisugune asi, mis inimesi ei pane kulme kergitama. Mis Remarkan, mis te tahate hiljem ja Mark on see, et viis aastat tagasi tulid mõned sellised väravad, teadusuudiseid sellest, et võivad olla sündinud esimesed põlvkonnad, kes kogu inimkonna ajaloos nii-öelda elavad vähem kui nende vanemad ja põhjus oli seesama diabeediainevahetushaigused. Et kui see diabeet salasamasugusel kujul kasvab ülekaalulisusest põhiliselt siis tingituna siis kui mõõta nagu terve rahvastiku peale, siis keskmine eeldatav eluiga just nagu oli hakanud mõnedes väga kõrgelt arenenud riikides vähenema. Noh, ma viimasel ajal enam rohkem ei ole näinud, et võimalik, et seesama Mart Einasto poolt kirjeldatud niukene kellukene on hakanud juba helisema ja piisavalt palju inimesi hakanud tõsiselt järele mõtlema selle kellukese sisse. Ta ei usu, aga vastest heliseb siis õige peatselt, et hetkel veel seda nagu väga näha ei ole, aga et eks ole ju kurioossete olukorras, et ühest küljest äsja räägiti seitse miljardit, kellest rõhuv enamik tegelikult on nälja piiril ja ligi pooled nälgivad. Näljasurm on Haanja üks põhilisi põhjuseid ja samal ajal me räägime täitsa tõsiselt, et on veel mõned jõukad ühiskonnad, kes surevad ülesöömise kätte, aga selles diabeedist rääkides, et kui tõsine probleem Marta Hennoste teie meelest on diabeet 2031. Vot see on nüüd puhtalt optimismi ja pessimismi küsimus, et kas me oleme selle suutnud ületada või mitte, ma väga tahaks öelda, et see kelluke on helisenud, inimesed liiguvad, söövad hoolikamalt, mitte nii saad taas jälle liikumises ja söömises, ennekõike liikumises ja söömisest, sest me teame selle diabeedi diabeedi nagu kiire kasvu või levimuse kasvu põhjuseks on just nimelt ülesöömine rasvumine, vähene liikumine. Et kui see murrang õnnestub tekitada, et noh, siis ei ole väga levinud, et ikkagi suhteliselt suhteliselt haruldane haigus, aga, aga kui seda murrangut ei tule, siis kahjuks on arvan, arenenud riikides palju igapäevasem kui praegu, noh ma muidu olen optimist, siis, siis siin ma jällegi arvan, et kui me oleme saavutanud olukorra, kus tipp on nii-öelda murtud ja me näeme vähemasti langustrendi, aga, aga noh, see tipp Ühendriikide tasemel, noh me räägime ikkagi 30 40 protsenti ühiskonnast. Et noh, kui me hakkame sealt sõnade protsendi kaupa alla tulema siis läheb ikkagi ka veel sealt edasi aastakümneid, et sellest päriselt jagu saada, et me võime küll mingisugusel kujul seda seda seda leevendada noh, ütleme nagu sümptomide mõttes, aga aga kuna ülekaalulisus põhjustab lisaks siis diabeedi-le veel terve rida igasuguseid muid haigusi, siis noh, ma ei usu, et meil on nagu kõikide asjade jaoks olemas niisugune tablett, et me nii-öelda puhtalt meditsiiniga sellest üle saama. Et arvestades seda, et väidetavalt on inimese niisugune evolutsiooni line muutus toimunud ainult nii-öelda ühe ensüümi osas kogu meie eksistentsi jooksul, siis on see, et meie siin laiuskraadil suudame piima juua, seda seedida, et kõik muu, meie geneetiline materjal ja see, kuidas bioloogia meie sees toimib, on samasugune nagu 40000 aastat tagasi kus me ikkagi ei saanud kindlad olla, et kas pärast seda kõhutäit järgmine ka tuleb, siis meil on veel jätkuvalt väga kauaks ajaks sisse ehitatud tahtmine süüa rohkem ja see aju kaudu treenida, et mitte üle süüa, nõuab ikka väga kõva pingutust. Võtan sellest sõnast tablett kinni, et kas aastal 2031 oleme me kõik mingi tableti otsas, kõik sööme mingit tabletti iga päev. See on täitsa mõtlemapanev küsimus, täitsa siiralt, et kui esimest korda külastasin Ameerika Ühendriike, nägin seal kaubamajas suurt sama suurt sektsiooni, kui on, ütleme seal liha ja piimatoodetele on ravimite sektsioon, mis on igas kaubamajas. Ja, ja seda, mismoodi inimesed siis seda nagu iseenesestmõistetavalt sealt läbi läksid, endale igapäevaseks pruukimiseks sealt midagi riiulit tõstsid ja, ja noh, oli nagu iseenesestmõistetav, et igaüks paneb iga hommik suhu ikka need mikroelemente ja vitamiine ja siis ikka seda hoomegatt ja veel midagi, eks ole, ja neid oli yks tüki seal mitukümmend tabletti, mida võis näha siis hommikul näiteks seal kohvi kõrvale lihtsalt inimesi suhu pistma, sega, no mitukümmend, ma pakun üleilmselt ei, seal viis, kuus eks ole. Et sellisel puhul peaks ütlema, et nooh loomulikult, et meiegi praegu diskuteerime, et kas peaks ravimeid müüma kaubamajas, aga küll ta tuleb, et küll me võtame, et vastus on jah, et võtame pigem ikka rohkem jah, et ja kõik see soov selle kohta, et saaks nagu hästi mugavalt, et meil on tabletid paktsenemise vastu, et me võime lõputult süüa, see kõik vuliseb tagant välja ja, ja mingit probleemi sellest ei juhtu. Tegelikult ma siiski tahaks väga loota, et selline noh, mingisugune terve mõistus ja elu läheduses võidab ja, ja tegelikult me võtame tablette ikka tõesti siis, kui on haigus. Ma tahaks ka niimoodi uskuda, aga jällegi aasta 2031 on kindlasti arvestatav liikumine, kes täpselt sellist juttu kõneleb nagu, nagu Mardeosta alla osa inimestest ei suuda reklaamile ahvatlusele ja kõigele sellele vastu panna, sellepärast et mõni aasta tagasi püüdis Medical Journalis. Väga tore ja tõsine tervishoiuökonoomiline artikkel avaldati kus leiti, et on teatud väikeses koguses vererõhu ja kolesterooli alandamiseks suguseid ravimeid otstarbekas kraanivette panna. Et kuna juba nii suur osa inimestest tarbib ja, ja eeldatavasti just nimelt nende käitumine ei, ei ei muutu. Et siis see on nagu ühiskonnale otstarbekas hakata varakult neid profülaktiliste niimodi ravima. Loomulikult artikli kirjutajad ütlesid, on tervishoiuökonomistid ja, ja nad ei propageerinud seda, aga, aga me oleme üsnagi lähedal sead. Inimesed söövad lihtsalt kõike massiliselt, nii palju, et lihtsalt ravi huvides mõtet neile balla samas nüüd kohe vette. Ajulahtisti need nüüd need vitamiinide osas on just praegu tuure kogumas üks väga huvitav diskussioon jällegi selle sügise uudis, kui siiamaani tõepoolest ka mina tulin ülikoolist teadmisega, et, et vitamiinide täiendav söömine noh, eriti kui, kui elada kusagil piirkonnas, kus neid muidu on võib-olla kehv, kättesaadav ja üleüldse ei viitsi väga niimoodi hoolikalt valida ja hästi niimoodi suure variatsiooniga oma toidulauda teha, et siis noh, kindla peale minnes ikkagi kaks korda aastas vitamiinikuuri tehes suured epidemioloogilised uuringud näitasid, et see on kasulik. Sellel sügisel tuli kolm väga suurt epidemioloogilised uuringud, mis näitasid, et sellega käivad kaasas riskid ja saadavad kasud ei pruugi olla nii tõsised. Nii head. Pildil on selles mõttes, et miks seal vitamiinid, risk ütleme vitamiini võib-olla lihtsalt see, et kui sul mingisugust ainet on, on liiga palju, siis ta hakkab kusagil organismis tegema midagi, mida ta algselt ei ole mõeldud tegema, et et siin on isegi spekuleeritud teatud teatud vähkide arenguga, mis, mis võivad olla seotud, et siis siis mingisuguste ainete ülemäärase kogusega. Ehk et järgneva sellise noh, tõepoolest sellises nii-öelda meditsiiniringkonnas on nüüd väga tõsine nagu debatt üles kruvitamas sellest, et kuidas siis nüüd nende vitamiinidega ikka nii on aastaks 2031, usutavasti on meil pilt selgem. Aga veel kord tablette toodavad ettevõted, mille aktsiad on suhteliselt kenasti nende 20 aasta tootlus on parem kui ühelgi teisel sektoril, isegi naftasektori aktsiaid käivad üles-alla ravimitööstuse aktsiad, niimoodi keskmised kaugus hektarist püsivad kõige parema tootlusega, et see turujõud seal ja tahe meie, meie, meie elu ju teha tervemaks ja paremaks, vähemasti oma siis nii-öelda reklaami mõttes. See on väga suur. Et seda, seda võitlust jätkub ikka väga pikaks, et vastas oli ümber nurga. Jah. Ma kardan, et ümber nurga jah, valdava osa inimeste jaoks ja ma tahaks loota, et niisugused võitlussalgad, kes inimese tervet mõistust üritavad, siis ka mängu veel jätkuvalt tuua, on piisavalt tugevad ja, ja noh, kasvavad näiteks. Ma pean ütlema, et ma pigem usun seda, et õnnestub panna inimesed tabletti võtma. Aga et see joogivesi jääb ikkagi sellest lisanditest reostamata. Et see mingi sellise imidži küsimus, et teadmine, et vesi peab olema puhas ja sinna ei panda, liiatigi et on ka üsna valusaid kogemusi juba, et et siis kui avastati paratsetamool ja sellel oli justkui palju positiivseid asju, siis hakati seda panema igale poole kuni laste limonaadidesse mujale ja alles siis selgus, et paratsetamooli-il on selline halb asi, et hetk, kus ta läheb juba ohtlikuks mürgiks ja tõesti võib inimese teise ilma saata, on. On küllaltki niimoodi järsult kätte tuleb ja et kui sa saad seda foolina küll limonaadiste nätsuste kommist ja siis külmetamise peale ema annab veel ühe sellise tee sinna juurde, siis ongi nagu see kriitiline doos käes ja selliseid asju juhtus küll ja küll, nii et pärast sõda. Ma ei, ei, ei panda on väga kergekäeliselt sellistesse igapäevaasjadesse sisse, et vesi jääb vast ehk ikka puhtaks, aga et see tablette reklaamitakse kindlasti palju reklaamitakse, müüakse palju, aga kui inimestel jõukus üldiselt kasvab, siis sellega on kaasnenud ka antidepressantide mingite psühhotroopsete ainete suurem tarvitamine, et kuidas te selle tulevikku näete? Kahjuks usun mina ikkagi seda trendi, noh eriti kui Eestit võtame, et noh usun oma kolleege ja tuttavaid psühhiaatri, kes ütlevad, et meil täna siiski Eestis tarvitatakse. Optimaalsest lähen ehk et kuna meie, ütleme nii, et töö siiski järjest enam on vaimne ja meie depressiooni ja teiste vaimsete häirete siis diagnoosimine ja ravimine on madalam, kui ta võiks optimaalselt olla samal ajal nendes riikides, kus siis jõukust on rohkem ja teemaga pikemalt tegeldud, neid kasutatakse ilmselt juba rohkem, kui on, kui on mõistlik ja hädatarvilik. Aga kui ma kuulsin siin nädal tagasi, alles korraldati ametlik, mingisugune programmeerimise maailmameistrivõistlused ja ja, ja siis ajalehed kajastasid seda, kuidas programmeerijad 24 tundi järjest töötasid ja ja ütlesidki, et ma ise ka imestasin, et üleval olin, aga et see energiajooki, see ikka aitas mul nagu üleval olla, et siis selline noh, kultuuriliselt täna siiski enese noh, ta selle kahe kõrva vahel oleva materjali säästlik kasutamine ei ole, ei ole veel omale tundub küll siin, et et üritatakse seda noh, ma ei tea, võib-olla tuleb siis tõesti tavaellu ka dopingukeelt sisse tuua, sportlastel ju tegelikult dopingukeeld viidigi sisse pärast seda, kui kaks ratturitel surnuks sõitsid, sest et noh, inimene normaalselt hoiab omale mingisuguse varu. Aga kui me väljastpoolt tuleva abiga üritame seda nii-öelda varu siis veel kasutusele võtta ehk need reservid, mida me siin ütleme, organism ei saa lõpmatuseni laenu võtta nii nagu riigid seda teevad ja kui pankrot tuleb, siis organismi jaoks on see ühekordne moment. Aga ilmselt selle küsimuse nagu tagamõte oli ka selles, et, et kas me näeme mingisuguseid tervisehädasid väga selgelt süvenemas. Et üks on see, et konkreetselt tõesti ütleme vaimse tervisehädad, et praegu hetkel tundub siit nagu kõrvalt vaadates, et see on ju kolossaalne nagu Othed, pandeemia, mis toimub kogu maailmas, et, et kas see on 2031 samamoodi selline noh, ütleme kas ta jõuda mingisse haripunkti, et kas ongi kõik inimesed peast nagu läinud nagu hulluks natukene? Noh, see nüüd ei olnud kliiniline nagu, vaid pigem neile raadiodiskor nagu seisukohta, aga te saate aru, mis ma mõtlen, et kas nagu katus sõidab? Nojah, jäi kõigepealt see, mis on normaalne, reaalne, eks ole, mida peab ravima, mida peetakse tavaliseks, eks seegi ajas muutub, et et ilmselt võib arvata, et elutempo kiireneb ärevus, stress suurenevad, sealhulgas siis sealt tulenevalt ka unehäired ja väga muud sellised asjad, nii et Te, arvate, et see kõik ikkagi suureneb, ma mõtlen, just see elutempo ja kõikas ei tule ette mingisugune loomulik piir 20 aastaga veel. Uus piir peaks tulema, et saavad aru, et nii ei ole võimalik inimeste arusaamine siis selle tulemuse mõttes tähendab, et nad muudavad käitumist. Inimeste käitumise muutus võtab ikkagi väga kaua aega sellel aastal 31. Selles mõttes on ju võimalik, et seda käitumist muudab väga järsult mingisugune ootamatu pööre kõigis nendes arengutes, mis olla või ala siin viimastel päevadel. Võimalik, et lausa eile hakkas silma teadusuudis, mille sisuks oli see, et inkad inkade tsivilisatsioon hävis selle tõttu, et nad raiusid maha, metsad suurenesid, põuad, saagikus langes. Ja selle tulemusena tekkisid rahvarahutused ja umbes sajakonna aastaga käis kõik kõmdi alla, aga et ikkagi paarikümne aasta jooksul toimusid väga sellised drastilised muutused, eks ole. Ma küll tahaks uskuda, et 20 aasta jooksul midagi nii drastilist ei tule, et selles mõttes me elame nagu samade piirangute küüsis, mis praegugi ja selles mõttes ma kipun pigem arvama, et jah, et neid väliseid surved, et meie käitumine olulisel määral muutuks ei ole, et, et see trend nagu pigem süveneb, et ma siiski loodan. Et, et ma ei tea, kui palju ma ise arvan, et see realistlik on, et seesama liikumisharrastus ja muud sellised asjad, mis muuhulgas on ka stressi vähendavad, depressioonile positiivselt mõjuvad Nad parandavad ja nii edasi, et siiski see suund ka pälvib rohkem rohkem tähelepanu ja et on üha rohkem. Aga, aga juba ennem oli siin juttu sellest, et toimub selline kihistumine. Et üsna tõenäoline on see, et on, on, ongi olemas selline niukene laisenergeteerivam kiht, kes paneb kõvasti tablette ja ja suhteliselt märkimisväärne sportlik kiht, kes seda kõike ei vaja. Jah, et kõikide selliste ennustuste puhul peab ilmselt, et mina küll jah, usun, et niisuguse nii-öelda erinevaid siis gruppe või rühmasid ühiskonnas, kes, kes suhestuvad selle iseenda tervisega või ka tervishoiusüsteemiga erinevalt pigem rohkem, et noh, täna meil on just nagu selline ühetaoline see asi on Andres Metspalu teooriatega ravimid lähevad väga personaalseks, ehk siis et kõik läheb, liigub järjest, selles suunas igaüks rohkem isiksus, mida personaalsem ravi on, seda kallim ta on, et ma arvan, et jäävad alles ikkagi needsamad ravi algoritmid, mis meil täna on ja need on võib-olla lihtsamini kättesaadavad ja Ooest Päris poodi mitte hetkel siiski tundub, et need vahemehed seal vahel, kes oskavad nõu anda, et mida tasub ja mida, millega koos tasub võtta, et need on senimaani ikka kasulikuks osutunud. Võib-olla, kui me vaimsest tervisest räägime, siis üks asi, kui me enne siin ütlesime, et inimesed elavad 100 aastani, et siis mida täna me väga halvasti oskame, on tegelikult siiski et inimese vananedes tema närvisüsteemi tähendab maha käimine sellega midagi ette võtta, et olgu see Alzheimer või, või muudest põhjustest dementsus või Parkinsonismi, kõik niisugused asjad. Et kui meil me suudame edasi lükata, südamehaigusi me suudame, võib olla vähihaigusi varasemalt avastada ja selle tõttu me elame kauem siis noh, löövad välja need probleemid, mis, mis tüüpiliselt vanavanematel inimestel ja nende suhtes on tänane teadmine ikkagi küll suhteliselt algeline, nii et aastaks 2031 selliseid väga tõsiseid noh, ütleme ravimeid nii nagu nii, nagu me täna südamehaigustega suudame võidelda, on siiski veel vähe, ma loodan, et neid on aga, aga see osa ühiskonnast, kes niisugust kõrvalist abi vajab mitte siis ainult meditsiinisüsteemi poolt lähedaste jaoks see ilmselt kasvab. Et see viib siis ka ilmselt eutanaasia väga tugeva debatini, kui, kui mitte edasi isegi debatist. No debatt käib juba praegu ja, ja maailmas on ju need riigid, kus eutanaasia on mingisugusel kombel legaliseeritud, täiesti olemas, on ta Eestis legaliseeritud 2031. Niisugune hea küsimus, ma arvan, mingisugusel kombel küll jah, siivne kindlasti see tähendab siis seda, et inimest ei hoita kunstlikult meditsiini abiga elus, et seda on ka näidatud tervishoiuökonoomiliselt jällegi, et kui inimesel saab ise teadlikus elus kirjutada, et noh, mingist hetkest alates tema nii-öelda elushoidmine ei ole mõistlik tema enda arvates, et 20 25 protsenti inimesi täiesti teadlikult, seda, seda otsustan valmis tegema, aga hoiab muuseas väga palju raha kokku, et noh, me kulutame väga sageli ressurssi ka muus mõttes või palat ja nii edasi, aga aktiivne siis eutanaasia nii-öelda, et sa teadlikult ütled, et aitab küll, olen juba elanud ja rohkem ei taha. Juhtusin seda sama saadet, kus, kus me täna oleme siin kuulama mõni aeg tagasi, kui Kristjan Port mõtiskles selle üle, et, et elutempo läheb kiireks ja nii edasi, et on inimesed, kes tahavad ise lahkuda, kuna nad justkui ei viitsi elada. Et see on nüüd selline trend, mille sisse Ma kohe kindlasti ei usu, et tegelikult on see elu ikka nii magus, et paljalt viitsimatuse pärast keegi seda magusat pala alla neelata jätta. Aga ilmselt koos sellega, kui keskmine iga kasvab, puutume üha rohkem kokku selliste nähtustega, kus meie vanemad elavad null kvaliteediga elu ja väga pikalt aastaid selleaastasel nulli kooli. No see on see, kus ta võib-olla ei olegi enda ümbritsevast enam teadlik, eks ole, ta ei tunne mitte kedagi, aga ta ise ei ole võimeline mitte midagi tegema, ei sööma mis iganes, eks ole, ta on lihtsalt üks, mõnikord öeldakse inglise keeles vegetatiivse seisundist tuletatud termin elus juurvili, eks ole. Ja samasugusel kombel on võimalik teda ilma mingite kallite masinate, ta lihtsalt ongi seal ratastoolis, eks ole, noh, elab näiteks sellisel kombel 20 aastat ja, ja see on väga paljudele inimestele koormaks tema lastele, lapselastele, ühiskonnale laiemas mõttes ja üha rohkem on neid inimesi, kes mõtlevad, et kõike muud, ainult mitte seda, et selleks ajaks ilmselt on ära tõestatud see metoodikat, mis võimaldavad väita seda, et ta võib-olla ei ole kommunikatsioonivõimeline kuskil seal sügaval sisemuses on tema veel alles, eks ole, et tõesti on võimalik tõestada ära see, et mingit mina ei ole, et see on lihtsalt vegetatiivne seisund. Ja ilmselt need diskussioonid on viinud vähemasti nii kaugele, et on palju inimesi, kes soovivad, tema lapsed seda üle ei elaks ja, ja nad on oma tahteavaldusest seda näidanud. Mitte et me hakkaksime neid inimesi kuidagi kõrvaldama, kes sellisesse vegetatiivse seisundisse on juba sattunud, vaid vaid inimesed ise soovivad sellest nii-öelda ühiskonda päästa. Ja selle tarvis mingisugused. Ma ei oskagi öelda siis mehhanismid, süsteemid, reglemendi, korraldused, mis iganes õige termin oleks kastandi veel juba juba 20 aasta pärast on, aga vähemasti nende üle arutletakse siis räägimegi diagnoosimist ka natukene. Me siin viskasime ka eelmises tunnis õhku ühe ühe sellise päris toreda mõtte nagu näiteks diagnoosi kast vetsupotist. Et kas see võib olla reaalsused, seal ongi meil tulevikus olemas. Aga kodus mul ei ole seda, noh siis lihtsalt ei ole üles leidnud, et seda niisuguseid aparaat tulevikus igas kodus aastal 2031 20 aasta pärast igas kodus ei ole, aga, aga aga Eestis jah, ma arvan, Eestis ka ei ole, sellepärast et me ei ole nii jõukad, neil aga, aga seda on, ütleme nii, et kes tahab, mina usun küll, et on võimalik, iseküsimus on nüüd selles, et mis tema võimekus on täna ta suudab võibolla uriiniproovi seal testida, ta suudab veresuhkrut, et sealt seest määrata saab natuke elektrilise takistuse abil ilmselt ka teatud noh, mitte väga kvaliteetseid, aga mingisuguseid südame elektrilisi liikumisi jälgida. On tehtud teadustööd ka selles osas, et kõhugaaside koostise põhjal midagi ennustada, aga ma minu teada need väga kaugele jõudnud ei ole. 20 aastaga arenevad mina vähemalt ma ütlen veelkord, teaduses tehakse tohutult palju asju, mina ei ole kokku puutunud, et kusagil oleks uurimisrühmad, mis väga tõsiselt sellega tegelesid, nii et noh, selles mõttes me võiksime nagu mõelda, et noh, mis see suur lisaväärtus on, et mingit asja just nimelt seal poti peal istudes teha. Aga seda, et meil on kodus näiteks suurel osal inimestest mingisugused Padid, mille sa võtad nii muidugi kätte ja kasutad, mis tõepoolest sinu, sinu veresuhkrut, sinu, sinu südame, löögisagedust sinu sinu kaalu ja siis selle põhjal ka mingisuguseid soovitusi sulle annavad. Et jällegi sellesama diabeedikoha pealt, et kui me siin rääkisime, et inimeste käitumise mõjutamiseks noh, kui see individuaalseks teha esimene tõsine kliiniline uuring, mis näitas, et, et just nimelt niisuguse pihuarvutisse tehtud rakendus, mis tõepoolest sinu riski arvutas vastavalt sellele, et kas sa olid siis neid soovitusi järginud ja kui ei olnud, siis ta pidas sinuga ka teataval määral intelligentset debatti, et noh, miks sa siis ei, miks sa siis ei söönud seda, mis sa pidid, et kas, kas me peaksime midagi mingeid muudatusi tegema ja saadi väga head ravi tulemused. Nii et kodused vahendid, mis, mis kõigepealt meile mõõdavad, mis meiega toimub, siis usutavasti intelligentsed nõu annavad. Need on, need on kindlasti kättesaadavad jumala, vabandust, Eesti firmaga, rääkisin, see on ka meediast läbi jooksnud kognuse nimeline firma töötas välja rakenduse, millega siis sellist just nimelt sedasama kognitiivset, ehk siis vaimset võimekust on võimalik siis rehabiliteerida kas pärast insulti või ka mõne dementsuse vormi puhul. Et toode on Jaapanis Lõuna-Koreas, Hongkongis USAs kätte saada on meil Eestis, no ei ole veel vist kas raha või midagi niipalju, et, et inimene seda kodus saax ise kasutada, niuksed, asjad tulevad, kohe teeme saatelõppmängu ka Mart Einasto, veel kommentaare diagnoosimise peale, üks minut jah, vetsupotti uskuma ka ei ole. Ma arvan, et seda pole ka sellisel kombel vaja, aga kui võtta seda hoopis laiemalt, et selliseid andmeid, mis meile mingisugust kas või kas või pidevalt regulaarselt jälgivad mingisuguseid tervise parameetreid, olgu siin sügada südame löögisageduse veresuhkur. Neid kindlasti on rohkem. No vaatame, kuidas juba praegu on igasuguseid vererõhumõõtjaid müüakse lihtinimestele, et ilmselt seda tuleb juurde. Nii väga hea meditsiini teema kokku tõmmatud ja läheme nüüd muu eluvaldkonna juurde. Meil on viis küsimus kõikidele ekspertidele küsida ja viis küsimust suvalistest valdkondadest ja vastake palun lühidalt ja ennustage konkreetselt. On aastal 2031, milline raha on sellisel ajal Eestis käibel? Kange kiusatus on praegu öelda, et näiteks Euroopa dollar või midagi sellist, aga eks ikka euro. Mina arvan, et see ei ole euro, see ei ole ka Eesti kroon. Me ei tea, mis raha seal, see on, mingi uus senitundmatu raha ja kui palju elab Eestis inimesi aastal 2031, kui praegu on umbes 1,3 partis happe täpselt teada, aga kas siis on nagu rohkem või vähem või sama palju? Mina arvaks, et sama palju, aga, aga see rahvastiku koosseis on erinev, et meil on kindlasti inimesi ka teist nahavärvi rohkem, kui, kui me täna näeme ja ilmselt osad eestlased on kas püsivalt või regulaarselt kuskil mujal. Martinist Ma arvan, et 1,4 et see 100000, kes on ära läinud, tulevad tagasi siin väga kena. Nii kolmaski, tere tulemast. Kolad on alles, müüakse poes veel sellist nostalgia toodet? Hästi mõtlemapanev küsimus ja seda ennem ka mõelnud, ma tegelikult väga tahaks, et ta oleks lihtsalt, et ilus, vahva eesti asi, minu enda lapsepõlvega seonduv, aga ma usun, et see globaalne bränding läheb nii võimsaks, et ei mina arvan ka, et ei ole ja teisel põhjusel, et ma kardan, et ta ei ole väga tervislik. Ida õudselt pole, maitseb ja oma lapsepõlvest sain alati terve tahvli korraga. Nii. Neljas küsimus, milline on 100 meetri maailmarekord? 958, aga no mina arvan, et üheksa, neli, sest et polt teeb veel natukene tööd ja siis läheb tükk aega, enne kui tuleb, teine poolt, aga noh, vast 94 on ja võib isegi olla vähem. Iseküsimus on see, et kui, kui kaugele me lubame nii-öelda geneetiliselt inimesi aretada paremaks sportlaseks või neid varakult välja. Nii see number võiks olla, kui me luba, üheksa, kaks. Kaks viimane küsimus on see, et kas UFO-dega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Mis see kontakt, et peaks nagu olema, et me oleme öelnud neile midagi, nad on meile vastu öelnud jah, seda kindlasti. Aga see, et me oleme avastanud, et näiteks Marsil on mingi primitiivne eluvorm, see küll jah, ka mina arvan, et, et kui me midagi avastame, siis see võib-olla ise paljunemisvõimeline nähtus. Kas meie suudame nendega suhelda, ma arvan, pigem, mitte et me saame rõõmu tunda lihtsalt, et kusagil on keegi veel, kes paljuneb. Selge, suur aitäh tänastele ekspertidele ja kohtume nädala pärast.