Mis? On? Ja lukku puhkaks. Viimaseks. Pumptoti Kõnkotti Duncotti seik transiti ja kloorijaamu. Homkotti, Duncotti, Tõnkoeti inimene inimeses, kundi, konkaati, Rõnkojekteerumkotti seid transiiti ja kloori. Kati Duncaati Tõnkotti peenimene teenime, sääst. States teeks ta jäi. Jah mu laulus köituuri don maid Mees see neelab puut. Uncotti konkaati kruncotti, seik transiti, jää klaari, omandi, lonkadi-lonkadi-lonkadi, peni inimeses fondi pumpaati, punkotti, Concotti, Secrans, Eesti jää kraatori. Teet kontati. No ei olnud poti tuppa, et teed on köeti. Inimene inimesest, krundi konkaat, Tõnkati. Head raadio, kahe kuulajad algab, saate siin me oleme teine tund mida alustas lugu pealkirjaga umbkotid ja esitajaks Atlan Karp. Meie tervitame neid stuudios tänast külalist Andres Maimikut ja just sellesama Uncottide raames und kotid siis uus film, mis juba homsest tallinlastele kinos ja täna juba tartlastele, ma saan aru. No palju õnne, Andres, tõesti iga kodumaise filmi siis esilinastus on pidupäev meile kõigile. Ja antud lugu siis Atlan Karpi esituses tutvustas ühtlasi võib-olla ka siis raadio kahe kuulajatele võrdlemisi vähetuntud, ma saan aru, et Vanemuises siis suuresti esinevate lauljat Atlan Karp umbe kotid, nimi, meloodia. Mis need kotid siis tegelikult tähendavad, millest siis bariton nii meeldivalt laulis? Noh, kõigepealt tervist, raadio, kahe kuulaja, soovin head algavat filmi 100. ju sajandat juubeliaastata. Aga nüüd, mis puudutab umbkottide nime, siis ega ma ise ka õieti ei tea, mida see tähendab. Kui me otsisime oma vastsündinud linateosele ilusat nime, siis me läbisime igasuguseid võimalikke variante aga kõik tundusid kuidagi sellised, kas liiga otse ütlevad nagu osundavad, liiga liiga sellised nagu kohta kätte näitavad, et me tahtsime midagi sellist natuke hämaramat, natuke nagu tunnetuslikumad saada. Siis võtsime internetist lahti ühe slängisõnaraamatu ja kühveldasin sealt võimalikke variante ja ja leidsime niisuguse sõna nagu umbkoti ajama, mis tähendab kuidagi ummuksisse kuidagi teadmatuses olema kuidagi mingisuguses pool paanikas. Ja tundus, et võib-olla kui me sellele siis toome nüüd nimetavas käändes ilusti ja, ja ja et võib-olla me siis juurutama lausa rahva kõnepruuki, uue mõiste umbkott siis inimene, kes kes alustab võimsalt mõnda tegevust, alustab oma missiooni teadmata pimedasse ja teadmata, kuhu ta sellega välja jõuab ja mida rohkem ta seal möllab, reseleb seda täbaras olukorras ta lõpuks on. No kas sa paljastad meile Andres ka mõned variandid, mis tal olid veel sellised, peaaegu võiksid minna ka selle filmi pealkirjaks. Töö pealkiri on tavaliselt ikkagi mingisugune olemas. Üks oli vist jope näod. Praaki isegi üsna varakult välja. Ma ei mäleta, ausalt öeldes hetkel enam. No igatahes umbkottidest täna teeme veel pikalt juttu, aga nüüd soojenduseks võib-olla siis lükkama Andres, kohe sinu ette. Siis mõningaid ideid, mis meil kuulajad välja käisid, meil oli kuulajatele täna esimese tunni nimelt küsimus. Küsisime siis, milline film või millise Su, seega tasuks seal mingisugust filmi teha, mida Eestis pole tehtud või kellesse räägib või millest see räägib. Ja saime mõned pakkumised kuulajatelt, näiteks. Ma ei mäleta nüüd enam nime, kes oli meil see kuulaja ütles, et ENSV kuulsatest tegijatest oleks põnev filmi näha nende tuuritamistest ja nende kuulsusest kuulsuse teest, mis Andres, sina oma eksperdipilguga. Dokumentaalformaati just, et võiks võiks teha siis sellise. Aa Ma isenesest suhtun sellesse ettepanekusse äärmise positiivsusega, et ma vaataks ka omaaegsetest ENSV staaridest Anne veskist, vaataksin Tõnismäest Jaak Joalast kindlasti. Tõsi küll, ma ei tea, kuivõrd palju on dokumentaalset materjali reaalselt nendest tuuritamistest ja, ja kõigest sellest, mis lava taha jäi ja hotellitubade hämarusse. Et ma usun, et võib-olla isegi mängufilmi formaat oleks antud juhul õigustatum. Mul oli kunagi kolleeg Jaak ilmiga isikuks plaan teha filmi Gunnar Grapsi sellisest dramaatilist elukäigust ja meil oli isegi välja mõeldud Marise naksakas naksakas raamjutustus. Nimelt pärast seda, kui Gunnar Graps õnnetult meie hulgast lahkus saabub Venemaalt ootamatult üks tema pärija. Siis noormees, kes pole oma isaga kunagi kohtunud, aga teab, et ta on üks kuulus rokkstaar. Ja suur oli tema üllatus, nördimus, kui ta avastab, et ta põhimõtteliselt vanals rokkstaaril ei olegi mingit päranditombu, mida laiali jagada peale nahkpükstega mõne mõne rihmakese. Ja siis ta hakkab lihtsalt koguma lugusid, legende, pajatusi, mälestusi oma isast ja siis avaneb nagu panoraamportree, milline isiksus Gunnar Graps oli ja seda film filmiprojekti natuke aega arendasime, aga selgus, et, et sellise filmi seal niivõrd mastaapselt, kuidas me tahtnud tahtnuks seda filmi teha, oleks pidanud kaasama kindlasti vene kapitali seal filmima, nendes reaalsetes võttekohtades suured staadionid, värgid, noh, et oleks ikkagi nagu sama glamuurne, kui see isiksus ise on siis meil jäi see projekt paraku pooleli ja nüüd oli mul suur rõõmus üllatus, kui ma käisin Tartus vaatamas raudmehe muusikali kus oli sama siis Gunnar Grapsi eepiline isiksus, ette võetud. Aga tehtud seda sellise mõnusa teatri tinglikke mänguliste vahenditega ära lavastatud, niiet. Kas selle Gunnar ja see on tore jah, et 60.-ks siis sünniaastapäevaks nii panustati ikkagi meie rukkisangari mälestuse jäädvustamiseks palju ja siin tehti ka jõe kas projekti lõpuks ka tribuutplaat ja nii edasi, kas sellest tegemata jäänud mõttest mis puudutas Gunnar Grapsi, kui tõesti noh, Eesti üks säravamaid tähti, kes kes meil on olnud ja, ja Venemaalgi käis, kas sealt siis läks edasi näiteks kormoranide teema või oli see, või oli see juba varem või kuidas kuidas sellega oli? Ei ta varem kindlasti olnud, kuidagi võis olla rööbiti seotud see, et kui me tunds, tundus, et võib-olla nagu reaalsed filmistaarid on liiga suur amps juba tänu sellele, et produktsioonikulud lähevad väga kalliks, kui sa teed nagu noh, võrreldes sellega kassafilmid tänapäeva üles või sa rekonstrueerinud minevikku nagu sellise ajaloolise tõe truudusega siis sellisel juhul tundus, et, et ülim, mis me saame lubada, praegu on luua üks selline nagu tänapäevane portree ühest ühest ansamblist, kes siis üritab kombeki ja kellest keegi täpselt ei tea, milline on nende edulugu kunagi olnud. Kambakkidest rääkides siin on Hanna kuulaja, Hanna on siis välja pakkunud, et tema meelest oleks lahe vaadata uusversioone Eestist siis filmiklassikast näiteks suvest või Viini postkaardist, et et anna usub, et selline asi läheks inimestele hästi peale. Noh, ma ei tea, eks Oskar Lutsu teostest on tehtud erinevaid versioone, ma olen näinud selliseid sketšipõhiseid asju televi televisioonis, tõsi küll, vist viimasel ajal, nad ei ole nii populaarne aines olnud, aga läbi niukse ajali seda Oskar Lutsu loomingut. Ekroniseeritud küll. Ja ma isiklikult suhtun väga skeptiliselt nagu uus versioonidesse, eriti nagu väikses ühiskonnas. Et juhul, kui me tahaksime Oskar Lutsu surematut teost teost müüa näiteks ameeriklastele, loomulikult nad ei ostaks ära Arvo Kruusemendi triloogiat, vaid võtaks lihtsalt selle nagu süžee seal võtaks need tegelased annaks, paneks oma actionit juurde, pannakse kolledži huumorit ja mida kõike iganes ja, ja ja siis me saaksime nagu rääkida võib-olla uusversioonist, kevadest. Aga siiski üks uus versioon on tehtud nimelt Ken saan minu sõber tegi, oli Aafrikas geenis kohalike näitlejate, vajalike produtsentide ja stsenaristide, et seda, seda oli päris lõbus vaadata, kuidas aafriklased siis tõlgendasid meie igihaljad kangelasi? No kui nüüd mõelda sellele, mis Eestis on tehtud 100 aastat Eesti filmist, ausalt öeldes, sega. Ma arvan, et ega inimesed väga õieti midagi ei tea, mis nendel kuskil kolmekümnendatel tehti. Ilmselt mälu on natukene värskem, neid on ka siis meelde tuletatud uuesti televisioonis näidatud Need, Eesti filmid, mis tehti juba siis Stalini ajal kus siis Nõukogude Liidu kinematograafide abiga valmisid, et noh, parteiliselt õigel joonel filmid. Ma just mõtlesin, et kas, mis sina, Andres arvad, kas seal ei ole mingeid asju, millest võiks teha uusversiooni elust sitta tellis näiteks, või? Või isegi seal on vist midagi olnud päris sellist, mis, mis on tänasel päeval pigem nagu naljakas vaadata. Aga võib-olla annab midagi teha, muidugi mingis mõttes on, on iseasi, aga noh, Sanysdarvad. Ei no see ütleme, ajalugu on totaalselt muutunud nende filmide mõjujõudu ja tähendust, mis kunagi vaatasid nagu sellisest leninliku sotsrealistlikku paatosliku nagu sellist loosungi filmi siis praeguseks on muutunud totaalseks farsiks, noh et see nagu ajalooline või see ähvardus, ähvardavus on sealt kadunud ja ühtviisi jaburad on nii positiivsed kui negatiivsed kangelased. Et selles suhtes need filmid on omas ajas nagu ikkagi noh, väga tähenduslikud ja ka ajalooliselt tähenduslikult ja ma ei näe mingit põhjust, miks peaks neid nüüd hakkama kordama. Et meie ajalugu ja tänapäev on täis igasuguseid lugusid ja süžee sidekangelasi, et et me võiks neid parem leida midagi, mida ei ole veel. Mida veel ei ole nagu avastatud ja need nendest ehitada. Üks põhjuseid üks põhjus vist? Pakun vist võib-olla on ka see, et tegelikult film oli ikkagi jätkuvalt niivõrd kallis tahtmine, et võib-olla siis, kui keegi tahab pulli pärast näiteks püünele teatris lavastada mingeid niukseid asju, et siis tuleb nagu odavam ja kui ta leiab seal nagu mingi põhjenduse või midagi sellist, aga, aga film on ikkagi jätkuvalt väga kallis ettevõtmine. Tõsi sellest palju maksid umbkotid, kust raha tuli. Selles juba õige pea, kuulame muusikat ja tulid täna ühe plaadiga siia, Andres ja paneme sealt pealt Voldemar Kuslap hittlooga aknal. Kas sa ütled ka paar head sõna, et miks see plaat näpus oli ja ja miks sa siis nüüd tahab Voldemar Kuslap kuulata? No näppu selline sellepärast et meie film Unkotid sisaldab parimaid näiteid eesti kuldsest estraadiminevikust ja miks see lugu, ma ükspäev hakkasin seda lugu tähelepanelikult kuulama, tal on väga imeilus meloodia, kõik kõikidel meelepärane vanainimestele, noortele lastele ja ka siis ma hakkasin neid sõnu kuulama, sest esimene nagu impulsi, mis ma sain, on, et tegemist on mingi perverdi perverdi vaatepunktiga, et üks inimene jõllitab läbi akna ühte naisterahvast siis tema sellest ajast peale, kui ta lapson kui ta suureks sai, valakse ja siis tuli juba uus laps see perverte lasest ilmselt väga kaua ta elas oma ihalusobjekti üleloomulikult, tal on oma sümboolne tähendus aegade taastulemisest, igavesest ringkäigust, aga mulle tõlgendus meeldis rohkem. Ta suutis ennast oma ihasid kuidagi vaos hoida ja luulekeelde tõlkide Kules. Väetavadele. Eva. Näelangetavadele. Aknal tööl rõhkevatav juuste sõnalgele keri. Ta silmis kitsas, oo, kui ma viime su Siivis kitsa kui ma ilmime su Vahtrad õitseva sõna langetavad. Vahtra müütseva nõelangetavadele. Jooseida palmi kuulajatele külili jagad, kes ala tõusta? Ja käed, kes ala Ta lõi ekspaatusi. Astra. Naelal tavadele. Vahtrapäeva tale elan tavadele. 10 alla eine lastele oli see Alguveega ära ava ees saabee moosi. Allhoovivärava ees seisab. Trile. Sõda. Tüdruk kõnelema. Kivi. Peal kaob oma ilm ime. Viijal kaaluma ilmime. Üks näide muusikast, mida siis värskest kodumaisest mängufilmist umbkotid ja kuulda saab ja räägime juttu Andres Maimiku ka Andres, nagu me siin ennegi juba mainisime, siis paljud pressiesindajad on teie värsket filmi juba näinud. Ja Andrus Kivirähk kirjutab tänases Eesti Päevalehes, et tema meelest on see teie säravaim koostöö siiani üleüldse ehk siis sinu ja Rain Tolgi koostööd. Kuidas sa ise praegu tagasi vaatad, kas jääd igati rahule selle filmiga? Andrus annab siis nagu mõista, tegelikult kui ma hakkan nüüd kuulama, eks ole, et tegelikult, et see töö siin praegu nagu varjutaks näiteks, eks ole, kormoranid Jan Uuspõld läheb Tartusse filmi filmidega. Kellele on kõik tema filmid nagu omad lapsed, mõni on ulakam ja mõni on võib-olla koolis helisema kõvema peaga, aga nad on armsad. Nii ta on siin Voldemar Kuslap jätkas selliste noh, ütleme sissekest lüürilist, melanhoolselt turba kuidagi sellist meeleolu ja seda eestlast vaoshoitud seksuaalsus. Sealt tuleb sellega ikka välja. Filmis endas muidugi. Ma pean ise ütlema, siis ka juba rääkisin kuulajatale esimesel tunnil ka natukene sellest, et ise magoogalantitsitasin selles filmis ja ja muidugi mul tuleb hakata ennast nagu kompima katsuma, siis noh, mitte ülekantud tähenduses selles mõttes, et mis, mis mind naerma ajas ja ja võib-olla isegi film teist korda ülevaate, mida ma teen hea meelega. Aga tõesti Et võib-olla on seal ka selles filmis osalt sellist jällegi? Kuidas ma ütlen, eestlasliku, libe teiega, eestlaslikku, sellist kahjurõõmu, et vaata, seal on kaks sihukeste kangelast, kes tegelikult ei lähe hästi ja vot eestlastel on ikka hea meel, kui teistel nagu kehvasti läheb. Isegi siis, kui vaata, alguses on suur ju plaan ja, ja mõtted ja, ja nendega suudavad kõike. Siis kuidagi nagu ühist ühisosa leida. Ja, aga, aga üldiselt läheb vist neil ikkagi kehvasti, noh, muidugi. Või kuidas? Noh, ei tasu siin võib olla elu ja kunsti, tõdes asja ajada, et ekraanikangelasele elad ikka oluliselt rohkem kaasa kui mõnele kolleegile. Hekke panni peal ka paras niisugune jobu ja lurjus võib teenida ärame kaastunnete sümpaatiat juhul muidugi kui ma tema teod ei ole nagu jõledad, et noh, eesmärgid on õilsad, vahendid võivad olla kahtlased. Et mis on nagu komöödia puhul, mis mulle meeldib, et tegelased ei pea tingimata olema äärmiselt sümpaatsed, ei pea tingimata keegi suutma nendega samastuda. Aga, aga Rõõm tunduv tuleb pigem äratundmisest, et meil kõigil on paremaid päevi, on kehvemaid päevi, piinliku olukordi, on lausa selliseid šokeerivaid, ebameeldivaid olukordi, aga kui sa näed nende tegel neid tegelasi sattumas sinna, siis sa pigem vähemalt ma ise ei tahaks nagu irvitada nende üle, vaid tekib omamoodi äraspidi, nagu kaasa elama. Kaastunne, et sa tahad, ära tee nüüd. Issand, miks sa pead tegema, see on mida mõnusat õudsat hetke nüüd. Õnneks pääsesime sellest olukorrast, et tekib selline nagu mõnus kurssimine, kursseerimine selle süžeega ja nende tegelastega kaasa ja pärast mõtlevad oh johhaidii, see oli täielik friik, kellele ma siin praegu kaasa elasin. Selline ma räägin nüüd komöödia kommunistlikust loomusest, natuke võib-olla suurte sõnadega, aga minu jaoks see žanr on nagu tõsiseltvõetav komöödia ei ole naljaasi. Me enne siin arutasime seda, et reklaamiinimestele ja kunstiinimestele ja üldse selles vallas tegutsevatele inimestele jõuab kindlasti kohale see point'e, neil on naljakas ja nii edasi, aga me mõtlesime ka nendele inimestele, kes on näiteks täiesti teistsugusest valdkonnast. Ma ei tea, mis näidet tuua, mingi advokaat, kuskil võib poe müüa. Et ega ma tahtsingi öelda, eks ole, ma ise istusin, eks ole, Olav Osolini meie reklaami tunduva reklaamiguru kõrval, et Olav ütles, et ta tund tundis ennast ära ja seal filmimees Artur Talvik juba kõva häälega ütles, et ta tundis mittu situatsiooni ära. Aga, ja ise seitsitatud ja vaikselt muidugi mõtlen ka, et kui, kas seal, et, et kuivõrd see et see seal, need naljad seal paljud võib-olla jäid nagu siseringi või siis et ikka sihuke üldistatus tuleb ka välja, et mis sa arvad, eks ole nüüd täna õhtul Tartus, homme juba siis Tallinnas, kui, kui film läheb ikkagi rahva ette, et, et seal on kindlasti ka inimesi, kes ei ole, võib-olla ma ei oska öelda mingit post-postpost, post-postmodernistliku me mingisuguse siis diskursuse läbinud, et, et kuidas nemad seda vastu võtavad. Kas Andres olete te katsetanud seda filmi näiteks ka siis sellise noh, kuidas öelda, vanasti öeldi kolhoosniku või, või siis töölise ees? No tegemist on ikka vastvalminud filmiga, me ei ole sellele nagu väga palju inimeksperimente sellega veel korraldanud. Sina tead täpsemalt, eks ole, kas Hollywoodis minu meelest seal ikka nii suured rahad mängus seal ikkagi ma saan aru, et katsetatakse kõikide peale väikeste laste peale. Nojah, see on see, kui sa annad 200 miljonit eurot kuhugi alla, erineb ka sellest, kui sa paned 8000 eurot, et see, et me ei pea tegema nagu sotsioloogilisi uurimusi, mis inimesele meeldib, mida naised tahavad, mida mehed ihaldavad. Aga mul nagu sabakonditunne ütleb, et see on rohkem üldmõistet tava tava, kui ta esmapilgul tundub, et mingi reklaami inimeste kitsas värkas ärge alahinnake kolmanda sektori väge. Et lisaks töölistele, teenistujatele me on ju väga suur supp, kultuur, tekkinud projekti inimesi, inimesi, kes elatuvad sellest, nad taotlevad midagi, presenteerivad pitsivad, kuskil teevad powerpointi, istuvad konverentsidel, sõidavad ühes, et et kõik turundushaid, reklaami, mägrad, konverentsi hundid võivad ikkagi nagu leida teatud ühisosa omasfääriga, milles nad tegutsevad. Kindlasti ma hakkasingi mõtlema, et vanasti oli ju see noh, nõukogude ajal oli seal mingi laia profiiliga mehhanisaator kombainer. Et tänasel päeval on siis nagu tõesti juba just seesama projekti inimene, et Eesti inimesed väga palju enam sinisinikraed ei olegi, ütleme niimoodi, et kindlasti see üldistusjõud on seal seal olemas, aga jõudsimegi raha juurde, mis ongi, tähendab asjade juures alati ka oluline. Teeme need rahaasjad nüüd selgeks. Et tegelikult vaatasin juba selles promo Teates oli ka kirjas, et maksumaksja raha ei ole te puutunud seekord. Jah, nad raha on see metafüüsiline ürgaine kõigem mateeria tagakaasajal minnes nagu siis filosoofilise ehk siis maksumaksja on siis nii-öelda imaginaarne suur vend, kes jälgib meid kõiki lustilindi ja kunstitegijaid ja purkisid. Et põhimõtteliselt. Ma olen kuulnud seda lalinat pärast iga Eesti filmi väljatulekut, et kus sinna on nüüd maetud maksumaksja rahasid. Et kuidas on jälle raisatud, ei astu, mida me saame ühte hirmsamat saastaja ilulemiste valule, mis, mida ja kedagi ei huvita. Siin rahvas sai oma ideed välja käia, et vaatame, kas keegi haarab neist kinni, et kas sünnib siis selline filmida, maksnud, millega maksumaksja raha rahule jääb, kuigi ma kahtlen selles, et nüüd me mõtlesime, et me natuke nagu, ütleme, lunastama oma patu selle suure maksumaksja ees, et et me teeme ühe filmi, kus otseselt ei olegi. Mul on nagu maksumaksjalt mingit raha ära võetud, pigem on reklaamiandjalt kaude ikka maksumaksja ostab mingi toote ja maksab sellega selle reklaami kinni ja aga noh, otseselt ei ole me riigi käest raha küsinud. Seetõttu see film ei ole võib-olla nii suurejooneline kui film, nimed marmortahvlil, kus me näeme tohutu eetilisi kaadreid. Eesti mõõtkavas muidugi eetilisi. Ja loodame, et maksumaksja annab meile andeks siis selle, et me üldse siin oleme, julgeme sellist asja teha ja et nad miskipärast on. Keegi ei räägi, et eesti teater teadet võtab, saab nii palju raha ja mida nad vastu nad või või näiteks Arvo Pärt G kaks korda lastaks seda sümfooniat ja siis vasakule nakkujaid, miks ei tee Arvo Pärt korralikke, selliseid rahvalikult ümakad, mis inimestele meeldib miskipärast Eesti kino on see, mida kõik saavad nagu mille kohta saada. Vaata, mida sa käperdavad, kõik on suured harrastusfilmikriitikud, kõik oskavad tärne panna, kõik ostavad edetabeleid teha. Kõik kehastuvad kohe maksumaksjaks, nii hullud nagu üks uus film välja tuleb, et näiliselt võib-olla film, võimas, võimukas asi, kuhu kuulub kohutavalt ressursse, enim tööjõudu, rahasid, värke, aga reaalselt on ta üks kaitsetumaid siis kultuuri või meelelahutuse sfäär, mis meil üldse on. Paraku. Ja mõtleme selle peale ja, ja eesti film saab sajaaastaseks sel aastal ja eesti filmist kindlasti räägime veel. Ja seda enam, et see projekt, rehabiliteerimine natuke eesti filme Umbkottidest räägime kohe lisa ja paneme vahepeal ka siis viisi ketta veerema. Kus tuleb Boris Lehtlaane ja maailm samme täis? Suurenes. Ja tuule. Viimneza hävirees läksid jaamu ei vaikus välja ei tulene õige pea. Kui südameis liige. Räägime Andres Maimiku ka endiselt umbkottidest ja võtaks äkki jätta siis näitlejad, keda seal filmis näha? Saab võtaks ette näitlejad ja tõesti 8000 siis eurot film maksma läks ja Andres, ma saan aru, et et vähemasti vähemasti peaosad on teil nagu siis tegijate enda käes, et, et see on nagu hea mõtet. Et hoiad ju hoiad ju raha kokku kõvasti, kui sa iseennast, aga palkad iseenda filmi. Tõsi jah, et see 8000 on võib-olla natuke dramaatiliselt öeldud, et et me saime umbes nii suure ulatuse toetust ühest kanalist, mille eest ma olen väga tänulikud. Panime omajagu veel raha juurde, et ta päris 8000-ga on ikka päris keeruline teha, nagu suure kinokõlbuliku filmi. No kino on vist selline asi, no ütleme, sellise püha teatri templi kõrvale, et, et paistab, et sinna võib tõesti võtta ka mängima inimesi, kes ei ole üldse teatrikooli, rääkimata kõrgemad, teatrikooli läbinud, näiteks sa ise Jah, noh, see on muidugi ütleme siis autoriprojektide juures suur privileeg, et, et sa võid teha seda natuke nagu vägagi natuke, vägagi egotsentrilisel moel. Nii maiselfenday ise kirjutan, ise lavastan, ise vaatan, ise kirjutan retsensiooni ise levitanud. Et nad niipalju kui sa jõuad teha nii palju sa võid seal teha ja ja keegi ei tule sulle ütlema. Kuigi jah, me käisime seda projekti müümas. Ja esimesena pöördusime ühe tundmatuks jääda sooviva rahvusliku ringhäälingu poole, kus siis meile nagu hakati siis ütlema, et miks te siis nüüd ise tahate seal mängida, et kas teil on siis nagu et miks te ei võta nagu rahvalemmikuid. Menetlesime ise mängime ja jutul lõpp, hakkasime seal vastu jonnima ja ja seal oli ka igasuguseid muid näpunäiteid, et mis on naljakas ja mis mitte ja nagu aga noh jah, et ühesõnaga et me saame ise endale palka maksta või antud juhul me jätsime selle palga maksmata, mida me näiteks kui palgates suuri staare ja rahva lemmikuid, me ei saaks kahjuks jätta tegemata. No on õhku paisatud, selline kuuldused filme ei jää ainsaks, vaid tuleb ka seriaal. Et kas see või kas see on lihtsalt käib nagu siukse, nagu ma tea, kõmu, üks osa, mis, mis kõik on nagu see, nagu promo või reklaamikampaania oli ka hästi lahe, praegu jookseb vist ka kuskil portaalides, et film on juba saanud tunnustusi Vladivostokist ja pärjatud, eks ole nende kõrgemat auhindadega Independent Evikas Independent dist või kuskil öeldi, et, et maailmatase, et ma vaatasin, et ma Independent vist on öelnud küll maailmatase, aga vist veel mitte selle filmi kohta. See oli naljaga pooleks, oli ajaleht Observa tahavad täpselt jah, ajasin segamini. Tegelikult. Alguses võis olla selline ajaleht nagu või väljaanne nagu Observer. Aga me mõtlesime, et võib-olla liiga riskantne järsku meid, meid ootab kohtuasi, sest nad pole seda öelnud. Siis ma mõtlesin välja väljaandel nimega teos Upsar võitor aga hiljem selgus, et Priit Pullerits valgustas meid ka sellenimeline väljaanne oli olemas aga seitsmeteistkümnenda sajandi Inglismaal, nii et sealt võib-olla kohtuasja pole oodata. Ja samuti need Vladivostok tookia, mis kohad need on. Et kui me vaatame tähelepanelikult seda filmi filmiplakatid, siis seal on ainult nii linnanimed, mille ümber on kuldne palmioks, aga kaugemalt vaadates näevad nad välja nagu sellised filmifestivalide ja auväärsed logod. Nii igal juhul juba kiitust jagatakse Eesti Päevaleht ja ma usun, et tulevad ka siis teised teised lehed. Nüüd kui nüüd küsimus oli selle kohta, kas jätku tuleb, siis seda praegu? Ei, ei, ei, ei oska veel kindlalt öelda, ma saan aru. Aga noh, see on kogu see algatus on ikkagi tehtud nagu selles mõttes nagu jätkusuutlik, kuna, et samad tegelased Eestis on päris palju neid sfääre, kuhu võiks selline kuldne tamm tandem, sukelduda konverentsi maailma piir maailma poliitikas, televisiooni huumori valda. Et meil on nagu noh, põhimõtteliselt on nagu kuue järgmise filmi jagu on nagu süžeekäike olemas, aga noh, et see kuivõrd nad siis realiseeruma hakkavad, sõltub esiteks rahastajate lahkest loast meie enda entusiasmist ja eelkõige siis vaataja vastuvõtust. Ehk siis maksu maksan jälle kuningas. No see film on tunniajane, aga nagu me kuulsime sinust praegu, siis mitte sellepärast, et teil ideed oleksid otsa lõppenud. Jah, et dünaamiline duo on valmis asuma nii-öelda aktsiooni kui vaja aga testitund aega siis. No esimene ring oli tund, 20, aga lõikasime ta lühemaks ja mis sealt välja jäi? Asja sai igasuguseid asju, näiteks ma läksin Tööintervjuule intervjuule ühte reklaamiagentuuri. Mitte mina, vaid minunimeline tegelane, kes seal filmis peo peategelaseks on, läks intervjuule reklaamiagentuuri. Talle lükati ette üks. Üks kirjaklamber, öeldi, et noh, armas kandidaat, et pane oma loomingulisus mängu ja mõtled, mõtle välja kolm müügiargumenti, mis, et millega sa selle kirjaklambri suudaksid mulle maha müüa. Siis mõtlesin heast kvaliteetsest, metallist ja sellega saab hästi klammerduda värke. Loomingu loomingulisem, mõtle väljaspool oma karpi, mõtle midagi uut. Ja siis ma tõmbasin kirjaklambri sirgeks. Solkisin oma hambavahesid, et see on väga hea võimalus nagu oma hambaid puhastada, võtsin ühe tuukri välja. Aga see tundus natuke liiga söönud seal, et nad võib-olla see tegelane oleks kohe alguses. Muutud kuidagi ebameeldivaks, et siis läks ta. Aga Andres siiski siin vahepeal ka nagu arutasime, et kas, kas Eesti filmi taak tihti noh kui me nüüd eeldame sellest, et, et me meil on olnud õigus vinguda eesti filmi kallal ja, ja üks üks see taak või koorem ongi olnud see 30 minutit 40 minutit, mis siis lõpuks tihti mõned filmid teevad nagu raskesti seeditavaks või, või, või, või viivad selle kogu selle filmi kui sellise põhja. Et ma alati räägime, et niivõrd häid kohti on siit-sealt filmides ja tavaliselt lühifilmid saadki nagu rohkem kiitust, et kas see, kas see pool tundi, mis välja nüüd jäi, võib-olla siis nagu juba avansina võib öelda, et nagu kergendust päästab laeva jõuab ilusti sadamasse. Ma ei oska öelda, ma olen näinud ka kolmetunniseid väga võimsaid filme, et Eesti film Ja et no ma ennem ma ennem rääkisin sellest, et Eesti film on selline asi, mida, milles on igaüks ekspert, igaüks teab, kuidas filmi tuleb teha ja kuidas seda tuleb monteerida ja kuidas tahab üles võtta. Samamoodi, et kui väga vähe räägitakse sellest, et ma käisin seda kuradi ojas Osada värki vaatamas kolm tundi, noh, annaks kurat, käärid ja tund aegade lõikaks sealsele Semperi osa lõikaks välja selle Jõksi lõikaks seal üldse välja. Aga noh, Eesti filmi puhul on nagu igaüks võib seda öelda 10 minutit sealt sealt, sealt see seen mulle ei meeldinud ja ühesõnaga, ega filmitegija ka täpselt ei tea, ei saa ennem aru, kui ta nagu selles filmis distantseerunud istub rahulikult kinosaalis ja siis vaatab, et mis töötab, mis mitte. Et tihtipeale see filmi lõpetamine on selline noh, valmis ei saa ka ära tuleb lõpetada, läheb sihukeseks abistamiseks tohutud tehnilised tööd, mingid Renderdamised, mingid failide konvertimist, kõik läheb perse, heli ei töötav süngist välja, noh nii palju igasugust jampsi tuleb seal. Et sa lõpuks ei saagi nagu täpselt pihta, et kuivõrd hästi ta töötab ja mis kohad nagu on ja kuidas seal rütmistatus on ses suhtes Ameerikas, kus on kinotööstus, kus on kõik väga empiiriliselt seatud, kõik on kogemuslik, et seal on üldse monteerida, eraldi saavad siin on nagu rohkem sihuke autorikeskne kultuur, et siin filmitegija sageli paneb kosele produkti ise kokku, vaadatakse üldse režissöör minema, mina ei hakka midagi, mine mängi seal liivakastis. Me teeme su filmi valmis. Et ühesõnaga vot jah, on juhtunud ilme, mis venivad. Võtan süü omaks, olen isegi teinud neid. Aga võrreldes mõne muu asjaga, mida me oleme siin näinud Eesti vabariigi parimatel ekraanidel, võiks öelda. Meie kinematograafia ei kannata ülemäärase igavuse käes, võib-olla ma usun, et nad on suhteliselt ladusalt filmid ja umbkotid ka kindlasti sellepärast sai lühemaks tehtud sellepärast et meil oleks vaja tingimata tundi ära mahtuda, vaid sellepärast, et see jutustus nagu kuidagi paremini haagiks. Jah, ei, oli võrdlemisi intensiivne tõesti, et täitsa vabalt oleks võinud mingi tantsustseeni veel sisse lasta, aga, aga ei, väga hea sellisena ka väga hea võimalus praegu kuulata. Vahelduseks nüüd ka muusikat. Jaak Joalat kuulame ja lool nimeks linavästrik laul. Lai. Hüpohääl ikka on viru trükipanna väga muudkui rändabiellu, vabadus, failis. Ei ole. Teiega. Ilona Kärla. Kärdaminemist. Kärna. Oota kaid, sorry. Isegi toimib. Ja kallas ta jale. Tare siin märtsikuu. Meil on õuna sees. Kuulasime Jaak Joala, linavästrik laulu ja Andres Maimik veel meil mõned minutid siin külasem Andres, millest selline lauluvalik? Aa, see on üks tore lõbus lauluke ühelt minu lemmikhelilooja Gennadi Taniel-ilt ja selle lauluga on mul oh kui toredaid mälestusi, nimelt minu pulmas tuli tuli Gennadi taanile poeg Mortaanial, kes oli veidi svipsis ja väga rõõmsas tujus ajas minema minu tädi, kes oli ennast klaveri taha sisse seadnud, mängida sellist ülevat pulmamarssi. Nüüd on minu kord ja rockis meile selle loo ette. Ja see ütles kuidagi kõik väga rõõmsas tujus. Selle Jaak Joala looga mul endal tuli meelde just see, et Jaak Joala laulis paljugi selles verekivis. Lugu, mis järgnes sellisele legendaarsele nagu nagu viimne reliikvia, vaata viimne reliikvia, laulud ja kogu see värk ole viimase peale verekivi, on just ja selles mõttes nagu näide, et, et isegi kui seal on nagu hoogsamat laulud ja laulab Jaak Joala ikkagi ta ei ole nii hea film, et noh, alati ei noh, ma ütlen, et sa tahad teha midagi tempokamat, midagi lahedamat, aga kulub ikkagi sihuke kesine, kesine, lahja, lahja nagu, nagu supp. Et viimne reliikvia on selles mõttes ikka väga hea. Meil kuulaja on siin vahepeal öelnud, et Eesti filme on nagu oma s punkt, punkt, punkt, delta kirjutab isegi välja selle asja ikka ja vaatad. Vaat niimoodi öeldakse ka. Aga oma asju nagu eesti film. Aga aga Andres Maimiku ka siis tõesti umbkottidest jätkame ja see, see on nüüd film, mida kõik peavad vaatama minema, jällegi mitte sellepärast, et te peate vaid seda ise kohale ennast veate, siis saate isegi aru, et et see väike, nagu tõuge siit kulub kulus marjaks ära. Jah, kas enesereklaami tohib teha või, ja ikka minge vaadake seda kinost, ärge hakake seda alla laadima ja kuskilt lukuaugust piiluma, kuskohast saab? Kus saab igas linnas suurtel vabariigi parimatele kraanid, olgu see Coca-Cola Plaza või sinna Tartusse või Solaris Need üleelusuuruses staare. Kuuletan mahlaseid mozz valjumalt, inimesed on ilusamalt suurel ekraanil, tunded on vägevamad ja naljad valjemad. Nautige kollektiivseid emotsioone, nagu 20. 20. augustil te naudite seda lauluväljaku. Staaridest rääkides loen siit osalejaid, kelleks on Ott Sepp Jüri Aarma, Ragne veensalu, Madis Kalmet, Katrin Pärn, Beatris ilma Peepe ja teised. Mis sa ütled selle näitleja valiku kohta, kas see tuli teil kergelt või või kuidas te jõudsite just selleni? Mõtlesite läbi, eks ole, ööd-päevad, kes võiks mida? Kõik, kes seal loetelus olid, on loomulikult karakteriga tegelased. Et noh, neil on elatuda elus on muidugi erinev, et ma ei tea, kui palju nagu ilma Peep ja Katrin Pärn nagu ühte samasse lahtrisse mahuvad, aga ilma Peebu tunnustuseks võib öelda, et ta tuli kohale, ta oli täielikult rollis sees juba ja, ja siis, kui ta hakkas seda sooritust tegema siis ta sooritas nii, et sädemeid lendas igasse ilmakaarde ja vups 100. paremalt. Ta pidi veel proovi, filmimine oli ja mina pidin seal väikse mobiiltelefoniga teda siis kästima tegema proovifilmi, kas ta sobib sellesse reklaami ja mullegi ootamatult hakkaski mind selle mõõgaga jumala valusalt nüpeldama ja oma osa sai ka meie operaator verised ilva beib lõppedes pärast ta saatis mulle Facebookis muidugi vabandused. Ta läks natuke hoogu. Selles suhteliselt tõsine respekt, et ta on ju tõeline, nagu meetodiga näitleja Katrin Pärnamäe nägime. Tartu uue teatri, minu meelisteatri etenduses Irdkaa Gustame köhastus oivaliselt Modonistorks oivaliselt. EP koidud Kaarel Irdi kauaaegset abikaasat. Vot seal on koomiline talent, pluss muidugi Baskini geenid teame ja Malle Pärnogeenid tohutu kombinatsioon. Ragne veensalu on mänginud Rainer Sarneti filmides, kuhu põgenevad hinged ja ja idioot ja loomulikult ka selles rokkimas Viljandi kultuuriakadeemia kursusel, kes nüüd on okupeerinud Von Krahli teatrijõudumööda. Ja, ja siis kes seal on veel? No igal juhul, Jüri Aarma oli ka päris. No Jüri Aarma dioloogia kehastuse karjääri eri arma kehastab, sest minema sellist valajad, kreemikat, eestiaegsed Sharmi, sellist, kus mehed nagu moneerlikud, Raimond Valgre mängib, sigaretid on pikas pitsis, noh selline nagu noh ja, ja, ja kõnepruugiks on pigem selline nagu Underlik sonetipärg. Jah, noh, see on selline mulje, loomulikult on temal ka selliseid inimlikke Moydiooni kes meil oli ja Ott Ott Sepp peab üllatuseks, aga üks üks naljafilm ilma otsa hüpata läbi, nii see peab olema. Me võime kõik muud kaduda, isegi Katrin Pärnaga, Ott Sepp peab olema ja õnneks ema lahkub, viimasena löödi laeva. On Ott Sepp on täitsa olemas, aga kõigest ei räägi, sest et tegelikult nüüd ongi praegu tõmbame siia piiri. Tõmbame piiri, sest kell näitab nii, muidu ei tõmbaks aga umbkotid siis täna õhtul juba Tartus ja homsest alates juba Eesti kinodes ka nähtav. Aitäh, Andres, et tulid meile täna rääkima ja paneme peale sinu poolt valitud viimase loo täna, milleks on Voldemar Kuslap i valudeta lõpp. Paari sõnaga, ah jaa, et selle laulu sõnad on kirjutanud Uno Laht. Keda me teame või kunagist hävitada? Pataljon last ja meil nagu tekkis selline nagu kujutluspilt, kuidas ta seisab seal metsavendade rivi ees valmis neid hukkama ja siis ta neile lohutuseks. Laulu lausub oma ilusad read. Et lõpp, aitäh pidada. Õigete-valede. Pole lõpp. Eelmava loodet.