Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. Teed on aastaks 2031. Surdne müügilubadus on sellel saatel, mis nüüd hakkas muidugi Mismõttes tere tulemast tulevikku. Kuidas see võimalik on, on võimalik? Kuidas see käib? Kuidas, kuidas see käib Tulevikku teretule minema tere tulemast seda, et, et inimesed tohutult häälestuvad unustavad oma hetke viletsa olukorra masu häda, mure, mured selle pärast, et neil ei ole veel olnud aega ega võimalust osta jõulukinke oma lähedastele, kaugetele, kolleegidele, sõpradele edasi, nad unustavad, selle hakkavad lihtsalt kujutama ette ennast. Aastast 2031. Sul on lahe hääl on mul täiesti ära, mul on väga piinlik, mul on hea meel, et sa oled võtnud mind ennast minu kõrvaklappidest maha, et ma ei kuule. Aga kas sa nüüd kuuled ennast? Ma kuulan sind vähemalt parem juba on parem suhelda ja enda see, see ei ole minu hääl. Vabandame väga, mina olen ainukene inimene impuvusele sa tänahommikuses raadio kahe kollektiivis, kes eile raadio kahe jõulupeol ei käinud ja kõik teised, kes seal käisid, pidasid väga hoogsa peo, mille jälgijad näha absoluutselt kõikjal. Siis mina ei käinud, vaid oli usinasti hilise kellaajani kontoris tööl. Ja siis, ja siis läksin hilja väsinuna koju ja usinasti ja magasin väga viisakate nunnut ja nüüd on kättemaks on see, et mul on täiesti hääl ära. Kogu see teie meeletu peomöll on tulnud minu kõrisse. Tundub niimoodi, et kallasid hobusele peo ilu kõrisse just millegipärast imestanud, et, et kas tõesti siis kontoritöö on muutunud nii tervist kahjustavaks juba, sellised kaotab hääle juba kontoris, ikka keha niimodi Ledilt töllerdab selle mugava tooli peal, mis on tegelikult tervisele kahjulik. Aknast tuleb tuuletõmbust ja, ja siis absoluutselt ennast ei liiguta ja immuunsussüsteem kahaneb iga tunniga. Lõpuks kuna ma olin väga kaua Sa ju tead seda kõike, miks sa siis ei võta midagi ette? Varem ära? Ei saa? Ei suutnud ja öeldi, et lõpuks ma tahtsin seda öelda, et ma ei mäleta, mis ma tahtsin öelda, lõpuga segasid mind nii, lõpuks lõpuks. Lõpuks lõpuks oled sa siin ja meil on väga. Mul on hea meel, et lõpuks olen siin. Nendel, kes sind ja nemad nagu näiteks mina ja teised raadio kahe töötajaid, Sten, kes just saate lõpetas ja teised, kes siin ringi vantsivad. Eerik, meil on väga hea meel sind näha ja ma väga loodan, et meie kuulajatele on hea meel sind kuulda hoolimata sellest, et su hääl on eriti rõve. Ütleme selles, sest kuulajad on ikkagi inimesed, nad ei saa vastu sellele, et neil tekib emotsioon, mis lapsed, käsi läheb rusikasse, nad lähevad kirjutama netikommentaari, ma lähen vaatan juba foorumis kindlasti, mida keegi on öelnud, et tüdrukud, kirjutage Eerika ühele kohta midagi normaalset, sinna ei saa. Kirjased tere, viimane saade oli väga hea. Täname väga, ta enam ei olnud, see, mis ma ootasin ootasin praegu ikkagi rõvedat sõimu ja, aga tänases saates tagasi tulevikku, me räägime aastast 2031, nagu ka eelmistest tagasi tulevikku saadetes. Ja täna tulevad meile külla härrasmehed Jaan Tallinn ja Linnar Viik. Nad on siin umbes täpselt 55 minuti pärast. Ja me räägime nendega tulevikust, räägime interneti tulevikust. Räägime sellest, et kas tulevikus internet on üldse selline, nagu me praegu tunneme, ehk et me läheme arvutisse. Me avame brauseri, ehk siis veebilehitseja kirjutame sinna www, punkt ja nii edasi. Moodsate saite juba ei pea kirjutama, www. Piisab, kirjutatakse R2. Oled sa siis, ta viskab automaatselt teab, visatasin TR kaks ERKE ss sisestama täpseid aadresse, vaid kirjutatud suvalise asja ja sellest piisab. Linnar Viik, muide ju möödunud nädala Postimehes möödunud nädala Postimehes möödunud nädalal laupäeva Postimehes, kus on need pikemad arvamus, loodi analüüsid, kirjutas ju pika loo selle kohta, kuidas tõepoolest internet muudab meid lihtsalt mittekümnendaga lollimaks, aga meie valikuvõimalused tegelikult tõmbab. Lugesin lugu ei luger mõtermata selles, et Mul on hea meel kuulda, et saadaks, valmistatakse põhjalikult ja juba mitmeid nädalaid ette, jah. Täpselt, et ilmselt ta seda inspiratsiooni võis saada ka sellest mõtestada, siia nüüd rääkima tuleb, et Linnari mõttelises selles lühidalt, et vaata, kui sa Google'isse kirjutad praegu mingi otsingu ja hakkad kirjutamisviis näiteks seda juba pakub sulle mingi neli või viis varianti keset huvis olla võivad. Juba Google ise omale selle nii-öelda tehisintelligentsi pinnalt üritab aru saada, mida Sa otsid ja mida sa mõtled ja ühtlasi siis suunabki rohkem nagu nendesse kohtadesse, kus rohkem käiakse, kes arvab või mida rohkem küsitakse, ehk siis ta pakub sulle neid vastuseid kogu aeg. Nii et see, et internet on tohutu infovaraait ja et me pääseme igale meid huvitavale infole ligi, et see võib-olla täna veel pilt pädeb, aga juba noh, mida, mida enam, eks ole, see kuhugile õpib seda mõnes mõttes lollimaks inimene muutub, sest kuugi annab sulle järjest vähem siis nii-öelda vasteid, kuigi need on kõik kuskil olemas seal Google'is, aga ta ei näita sulle neid kõiki või nad on kuskil jah, seal tagapool ees on mingisugused toodetud vastused ja täpselt nii-öelda, mis ei ütle selle asja kohta. Mina ütlen küll seda, et on läinud minu meelest viimase paari aastaga tunduvalt raskemaks infot internetist leida. Kuivõrd sinna ette on tulnud igasuguseid Sotsiaalvõrgustikest pärit andmeid, mida, mis dubleerivad 11, mida on tohutult palju ja nii edasi, aga ma sisestasin praegu Google'isse huvis. Siis ta püüdis mõistatada, mis mind huvitab. Ja mind huvitab kõige rohkem, nagu selgub Google'i arvates huviste kirjutist. Kes on kõige nunnum, see on esimene asi, mis pakub, ja, ja ma olen aastal Lähed uurima, kes on. Ja mina ei ole suur ajalooline tegelane kuskilt kes on Karl Suur ja siis ta pakub sulle, kes luinu. Loomulikult sa klikid, lähed, vaatad, mis on kõige esimene. Esimene vaste on lehekülg kuus kiutist punkt komm. Ma teen lehekülje lahti ja palun väga, ei jõua. Üle lehekülje, suur vastus, juuaar. See on tõsi, muide, sest mujal võib kole olla, aga ma tegelikult ise ikka päris ärgi nagu heas toonuses ja sa oled täiesti kiuti. Seda on hea teada, kuulame muusikat, nii. Tänan manni, kes on kirjutanud foorumisse. Eriks, sul on väga nunnu hääl, kuigi endale seda ei tahaks. Tahtsin esimese lause poole peale hakata, pakkuma mannile siis tervituseks üks kõva reiv aastast 2019. Siin altruism Braun koos penni. Bennossiga mõtlesin kas Panassi või Benazzy venelasi. Lugu Beautiful Piipol, ärge unustage, et aastahitti. Beautiful People oli laulu nimi ja seda esitasid meile Krism proovun siis lauljana ja Pennüübennassi produtsendina aastahitti valimine on käimas, tuletage meelde, mis on olnud need 2011. ägedad laulud nii Eestis kui välismaal, muide Eestis minul isiklikult on väga raske midagi otsustada, sest et minu arust on laulu kohutavalt palju häid. Eesti laulult tuli palju häid laule tuli, eks ole, orelipoisi valss tuli, Rockefeller Street tuli mingile sihtgrupile, seal kindlasti väga tore laul siis Outloudz lugu oli väga hea vana Bob Dylan. Noh, ja nii edasi, seal oli, seal oli palju kihvte lugusid, Nimicryl oli hea, hea, hea timm ja, ja noor kul oli seal head. Ja Victoria oli seal ka, hea tümps oli ja Kait Tamra ilusa klaveriga laul seal aga, aga siis tuli Ewerti plaat, mis põrmustas absoluutselt kõik rekordid ja kõik inimeste arusaamad üldse, milline on Eesti muusika ja, ja Evertiga muidugi ma arvan, juhtub aasta hitile see, et tema häält killustuvad. Ma arvan ka, et ta läheb lugude vahel. Noh, paari-kolme loo vahel, ma arvan, jaotatakse need ära ja, ja ta võib ainult und näha tipp esikohast. 18 küll jah, sest et kõikidel on mingi oma lemmikEwerti ja draakonite lugu siis Lenna õnnelaul oli täiesti super, mis sel aastal välja tuli siis Epliku Moona Liisa, mida me mängime oma saate lõpu alates ilus instrumentaal, kus natukene laul on ka. Aga see on väga vahva lugu, ühesõnaga, see oli praegu kõigest selline väike loetelu, kuidas Aabraham oli sel aastal eelmisel aastal, nimeta arvajad ta sel aastal, Abrahami lood on väga ägedad, ühesõnaga Eesti muusikat on tohutult palju head, välismaa osas on natuke keerulisem. Mängime teile kohe Aadee lepp, Rolling in the deep, mis on kindlasti selle aasta üks kõige kõige võimsamaid üldse artiste ja kindlasti võimsamaid lugusid, mis sel aastal üldse on loodud. Ja mängime veel selle aasta lugusid, mis meil siin tulemas on, purakas Homsis teema tuleb, sellest ma arvan, paljud ei tea üldse midagi eriti palju, nii et vajaduse aasta hitiks saab sisaysseich, mis on lahe punkbänd, nende plaati nagu põrgeid väga kiidetakse, kuulame sealt pealt laulu vaid run. Elbow on selline, ütleme vanemate inimeste could play ja kelle album on superhea, mis sellest välja tuli ja sealt pealt mängime ühte laulu, mis ei ole tegelikult singel, lugu ja siis vast aega ja et mõtleme vanemale kuulajal ansambel past, Autkest ka mõnusat muisa, niiet nii et juba meie saatestki saab, ütleme selliste aasta kokkuvõte hõngu tunda, aga teema juurde me räägime interneti tulevikust koos ekspertidega, kelleks on siis Linnar Viik ja Jaan Tallinn. Jaan Tallinn on siis mees, kes teatavasti programmeeris meile Skype'i möödaminnes kirjaga saab tegija, siis tuli ka Skype? Umbes niimoodi. Ühesõnaga jah, et tänase saate teema on siis see, et tegelikult kogu see kuskil niimoodi 90.-te aastate alguses. Ma arvan, et elasime me maailmas sellises rahulikus ja sõbralikus maailmas. Sellises piirata nii-öelda heas mõttes vana kooli maailmas, raamatute maailmas, kus inimesed lugesid raamatuid ja käisid koosolek tuttel, miitingutel käisid, arutlesid mingite asjade üle, tegid rahvarinnet, käisid lauluväljakul kõik koos laulmas, tegid muud sellist ja kuskil seal 90.-te aastate keskpaigas toimus äkitselt pauk. Mis tähendab seda, et kogu see tohutu tormiline areng, kogu meie elukeskkonna muutumine ja kõik asjad ju saanud alguses infotehnoloogia revolutsioonist või tormilistest arengutest infotehnoloogia valdkonnas ja sellest me siis tänases saates räägimegi parimate asjatundjatega, et kuhu see siis nüüd veel kõik edasi viib või kas see, kas areng juba ükskord lõpeb ära? Jah, ja me kindlasti ei jää ainult internetti juurde pidama interneti, on lihtsalt selline nii-öelda käega katsutav ja silmaga tajutav asi, mida me kõik teame, mis see on. Aga me kindlasti tahame rääkida tehisintelligentsist ja kasingulaarsusest, tehisintelligents, siis ütleme kunsti valdkonnas ilmselt kõige jõhkram ini. No jõhkrad, väiksed on muidugi palju, aga ütleb, et kõige selliseid, mis nagu väga kirurgilise täpsusega näitas juba ammu-ammu ära, mida, mida, milliseid ohtu kujutleda tehisintelligents loomulikult standriguubriku film. 2001 kosmoseodüsseia 2001 aastal seda arvutit veel ei olnud maailmas olemas, niimoodi nagu Stanley publik seda ette nägi, seal arvuti nimelises hall tuliks, mingi number oli vist sellel hallil, kes olid 2000 või 3000 või ka inimesi, tema nimi oli hall ja, ja hallil tekkisid hall oli selline arvuti väga tark kosmoselaeva parda arvutigi, kellel olid ka tunded. Ja, ja siis just ütleme, kui, kui inimesed said lõpuks aru, need vähesed, kelle ta oli veel alles jätta seda, tappis inimesi, nimelt seal kasvõi mitteruumide umbes mingisuguse hapnikuga, ei, ei manipuleerinud ja nii edasi, et inimesi nagu enda kõrvalt ära hävitada, siis kui need vähesed, kes alles olid said aru, et see arvuti mõtleb ja tegutseb inimeste vastu ja hakkasin teda välja lihtsalt lülitamaksistid mälukaarte välja tõmbama tema seest või midagi sellist. Ja siis ta hakkas ütlema sellist asja, et palun palun ära tee seda minuga. Mul on valus tee, ühesõnaga muudest täiesti selliseks emotsionaalseks onuvaks inimese sarnaseks masinaks ja huvitav, kas see 2031 võiks olla juba reaalne, mingit masinat tunnetavad näiteks. Et neil on mingid emotsioonid ja tunded, seda saame kindlasti täna teada ja, ja kui siis, kui mitte 2031, siis millal on masinad sellised, kes ei luba ennast välja enam lülitada? Kohad juba praegu on ikka päris palju masinaid, mida välja lülitada ei saa. Arvan Ma arvan, et näiteks mingisuguste. No mis meil oli, juhtum oli veel mingisuguse uue valiminud haigla kompleksiga haigla vaidle osakonnaga, kus ventilatsioonisüsteemi juhtiv keskmingisugune arvuti või mingisugune kiip lihtsalt läks rikki või lülita sellest ise välja. Tulemuseks oli see, et kogu see haigla oli vaja kinni panna ja evakueerida sisuliselt, et, et saaks selle. Ühesõnaga ei tohtinud seal inimeste ravimist enam jätkatega inimestel viibida või mida tehnilise ja nii edasi ja kõik läheb ümberringi, seda loogilisem. Meie ümber on ikka päris palju masinaid, mida välja lülitada ei saa, sealhulgas igasugused, noh, kõik need päästekeskuste koordineerimissüsteemid ja, ja oleme, ei tahaks võib-olla, kuigi kuigi meil kellelgi tegelikult enam säästa ju ei ole tänu rasketele aegadele, siis siiski me võib-olla üldiselt ei tahaks ka, et suurte pankade turvasüsteemid või, või, või siis või siis nende internetipangad näiteks täiesti muutuksid kasutamatuks. Kusjuures tuleviku inimestele lihtsalt ma tahan ajaloo ilu huvides korraks ära markeerida selle olukorraga ja kus me oleme aastal 2011 nimelt on tohutult populaarne, on selline puutetundlikus teatavate vidinate juures, nagu näiteks telefonid telefonidel kunagi ammu olid, eks ole, kettad, mida sa lauatelefonil, mida ta nagu kerisid kõigepealt kuidagi täitki, aga no räägime sellest ajast, mis me nagu enam-vähem ise mäletan, ainult kettad alguses oli vänt naist ja siis tulid kettad, siis tulid nupud telefonidele. Väga äge, muide tulid nuppudega telefoni väga ja tihtilugu oli niimoodi, et nuppudega telefonil olid ainult isa, ema töö juurest sain käia vaatamas, kodus olid ikka need kas ei olnud üldse telefoni või olid siis need rõngaga telefonid vändata. Ja siis kui püütud nuppudega telefonid, siis tekkisid mobiiltelefonid ehk kaasaskantavat telefonis, loomulikult olid antenni ja nuppudega siiski alguses ka, nagu ma mäletan, siis ka kopsaka kohvriga jah, portfelliga arusaadav. Siis kadus ära antenn, telefon jäi selliseks kiilakaks, kus nagu ei olnudki midagi enam, seal ta oli taskus oli parem hoida ja nii edasi läks nii-öelda disainielemendiks siis nuppe jäi oluliselt vähemaks, mingi hetk esimestelt palju lubisi, näiteks Nokial tekkis navi klahv ja see oli vau, et kuidas see võimalik on, et, et sul on umbes, ma ei tea, neli klahvi pandud ühe klahvi alla. Okei, 31 10 või mis telefon mul oli ka kunagi, niisiis, mis juhtus nüüd, suur revolutsioon, mille taga Steve Jobs, guugeldage seda nime tulevikus, siis te saate aru, kes on see mees, kes tõi meile siis telefoni, millel ei olnud nuppe millel oli lihtsalt, mis oli tasapinnaline telefon ja sa pidid näpuga toksima seal peal, et, et saada kuskile helistatud või teha mingisuguseid muid vidinaid sellega, nii puutetundlikkus on edasi arenenud. Loomulikult nüüd on meil tahvelarvutid väga populaarseks taas saanud, kuigi nad olid kunagi ammu olemas, aga aga nad ei olnud nii populaarsed. Minule isiklikult majas on puutetundlik lift. Ja mis on olnud seal juba mitu aastat. Milliseks hindad tema tundlikkust? Normaalseks selles mõttes, et kindaga ei saa, näpuga saab põlvega, saab ka, muide, see on üllatav ja niimoodi ja kusjuures teksapükstes põlvega saada. Et kui rasked poekotid on käes, siis ikka saad, sõitsin, ma saan, lähevad uksed lahti, teha märja käega, sest ma tean, minul on probleem, telefoniga on see, et kui mu käed on märjad, lund sajab, vihma väljas ja telefon on vaja väljavõtted hoida natuke aega väljas mingil põhjusel siis ta ei taha töötada ja lähen teen oma puutetundliku liftiga selle märja käega tsemendi varsti ära viska ämber vett sinna. Aga kuhu ma tahtsin lihtsalt jõuda nüüd nüüd tuleb alles points ja kõik oli sissejuhatus, kontekst tuleviku inimesele, et mis, millisel pöörasel muutuste ajastul me elame. Aga tegelikult kuni tänapäevani vajatakse Lupe vähemalt praegu veel aastal 2011, meil on hetkel veel nupud, on lihtsalt ekraaniga tasapinnas ja, ja ma üldse ei imesta, kui varsti ka näiteks seesama raadiopult, mis mul siin ees on, eks ole, heeblid ja nupud ja kõik asjad, miks neid siin vaja, need võiksid samamoodi puutetundlik olla. Aga selline irooniline kommentaar loomulikult on vaja, sest nüüd tuleb punkt, kuhu ma tahtsin välja jõuda. Juhtus minuga möödunud nädalal Lähme reklaamipausile ja juhtusega minu sõbraga. Üks väga huvitav asi juhtus just nimelt möödunud nädalal. Äge laul seal ja teele või Aadeeell ning Rolling in the deep aastast 2011 mõistagi. Ja nüüd ma siis räägin loo lõpu ära. Mis, mis on see point, mis on saabunud aastaks 2011 ja just nimelt 2010. aasta lõpuks tänu puutetundlikele telefonidele, mis juhtus minuga möödunud nädalal juhtusin sõbraga identne asi, erinevad telefonid identne, asi oli see, et sult telefon heliseb taskus, sa vaatad, kes sulle helistab. Tahad väga vastata, mulle helistas, kallis inimene mulle väga kallis inimene, ma väga tahtsin vastata, aga ekraanilt oli kadunud see roheline nupp, millega saab kõnet vastu. Tähendab seda, kui mul oleks olnud mistahes vana normaalne telefon oleks olnud kohal oma koha oleks lahkunud poli, aga nüüd mul on vahepeal juhtunud, on telefonis, nii et see nuhk läks teistpidi, hakkas käima halva alt üles, mul ennegi. Mul käib muidu vasakult paremale. Okei segamini ma sain hakkama seal nupuga, aga see ta ära kadus. Just see hetk mulle, kallis inimene. See on andestamatu tänase ühiskonna, ütleme, tehnoloogia arengu juures ja sõbralikkus täpselt sama asi, et ta ei saanud vastu võtta, Nad vaatasid, mina helistan. Ma olin väga kallis inimene, talle vaevalt ta ei saanud vastu lihtsalt võtta, kuna nuppujunud näed, masinad juba elekteerivad. Mina usun, et et sõber vähemalt küll, kui mitte sinasõber mõtles sellele looliselt välja, et mitte su kõnele vastata. Aga, aga minul oli umbes poolteist kuud tagasi või kaks kuud tagasi läks ka minut puutetundliku ekraaniga telefon rikki ja rikkis oleks seisnes selles, et kui tuli sissetulev kõne, siis tal ei läinud ekraan tööle, et tal peab minema tekkima puhkeasendist, tuleme välja, ekraan tööle minema, et saaks ka sikutada seda asja sealt üle Nonii ja see lihtsalt ei tulnud ekraan taha, vaid oli Mustvee. Ja siis siis see oli tohutult raske, oli see minna tagasi jälle? Ajas 15 aastat ja mitte teada, kes sulle helistab. Sellise tagajärg, ma ei näinud, kes mul helistas samas kohas, kus lup oli olnud, A näpuga tõmbasin, siis see toimis, aga ma lihtsalt ei näinud seda, aga umbes umbes teadsin ja aeg-ajalt ei õnnestunud see tõmbamine tavaliselt õnnestub. Sinul on veel kallist telefoni, nojah, ja siis ma pidingi viima ta garantiiremonti tehti korda kuniks, kuniks täpselt, aga ühesõnaga see juba näitab, kuidas masinad ise valivad. Tahan vastu, tahan, ei vasta, tahan, näitan, tahan, ei näita. Tahan helisenud Ahani helise, tahan, töötan, tahan, ei tööta. Ja meie küsimus sulle, hea kuulaja on see, et kas tuleb nüüd liiga äkki ilmselt sellesse küsimusse ja telefonijutuotsa ei tule. Aga, aga mõnes mõttes ka ei tule. Mõtlesime 21. sajandi inimene aastal 2011 peab olema ootamatusteks valmis, täiesti nõus. Tuliste küsimus. Küsimus on niimoodi, mis sa arvad, kuidas ja millal see meie elu siin maailmas ära lõppeb? Kuidas inimkond lihtsalt lakkab olemast, millal ja miks see juhtub. Ja sellele küsimusele siis selliseks vaimseks sissejuhatuseks oli siis pikem diskussioon sellel teemal, kuidas on arenenud telefonidel nupud. Telefonide nupud on viinud selleni, et me näeme, et siit samm edasi saab olla ainult maailma lõpp. Tahakski seda natukene arutada, et, et kuidas ja mil viisil ja tuleb maailma lõpp, mis on tehnoloogia osa või roll selles. Jah, ja kui sobib, siis kuulame vahelduseks natukene muusikat ja siis me küsime need ilusad küsimused sinu käest uuesti ehk siis, et millal ja kuidas inimkond lakkab eksisteerimast, ka seal on põhjuseks tehnoloogia, on seal põhjuseks ahnus või viha või midagi muud. Igatahes praegu küll tundub, et sellised inimese kui sellise nagu inimest teame, lõpp hakkab juba otsast paistma, inimene läheb ilmselt kokku kuidagipidi masinaga, kuidas täpselt, me seda ei tea ja, ja sellepärast olekski sinu arvamus siin ka väga huvitav. Meie telefon on kuus kolmiks kaks null null kuus kolm üks kaks null null null. Ütle millal lõpeb inimkond ja miks. Britney ansambel. Bow üks suuremaid Bretti ansambleid aastal 2011, nende laulja on väga suur, suure, kui palju neid seal on, siis nad kõik lihtsalt hiiglasuured. Ja see lugu oli nii ligi nõus ja meie küsimus on, kui sa tead vastust ja kui sa oled vastust, siis on ka täiesti okei, nii et helista meile telefonile kuus kolmeks, kaks null null ja ütle, millal see inimkond ära lõppeb, millal lakkab inimkond eksisteerimast ja miks see võiks küll juhtuda. Et kas ta sellepärast, et kui me alustasime oma saatesarja ja kirjutasime oma Ekspressis ilmub siis igal nädalal meie eelmise nädala saatest sellise kokkuvõtte Ekspressi tagaküljel otsige üles lugeda väga õpetlik, väga palju tarkust saate sealt kindlasti, tila on kirjutatud ainult kõige paremad mõtted. Mis veel võiks öelda selle lehekülje kohta, et on ka kujundatud nii, et seda on võimalik lihtsalt seal on võimalik, tänapäeva inimesed suudavad seda lugeda hästi lihtsalt ja väikeste info kastikestele, mitte ei ole sellised pikad tekstid nagu need, mis meil kõik juba ammu üle jõu käivad ja kinnise selleks. Sest ma tahtsin seda öelda, et et siis alguses, kui me hakkasime neid avaldama, siis ma jälgisin ka kommentaare nendele artiklitele natukene ja kommentaarid valdavalt olid sellised, et mis asja te räägite aastast 2031, mis mõte sellel jutul on, kuna selleks ajaks on absoluutselt kõik inimesed kas surnud või järelevalve ainult mingisugused metsa elanud, sellised Hirt, põgenikud viimased ja ainukesed ja et ei ole mitte mingisugust lootustki, et võiks üldse majandus midagi alles olla, et küll on toimunud, siis ma maailmasõjad küll on tulnud lõunapoolsed rahvad ja võtnud Põhjamaade üle. Küll on meie enda valitsused meid siin maha Lottinud on tulnud sõjad, Venemaaga, eemiad, epideemiaid, asjad, kõik, mis seal olid loetletud ja seetõttu tekkiski korraks vahepeal niisugune tunne, et maailmalõpp on ainult et kõigi inimeste päid kuidagi täidab see maailma lõpp. Et selleks peaks valmis jõuga rahvafilm, mille nimi on täitsa lõpp, mis räägib aastast 2012 ainult maailmale anti ots rahva kätte, et tehke ise film sellest, mis teid huvitab ja millesse te usute, mis ta nii-öelda valige teie teema ja siis valiti maailma lõpp ja lisaks ju maiade kalendri järgi räägitakse maailma lõpuks, muide ma tõin teil Inglismaalt teie perre audioplaadi, kus räägitakse maailma lõpust aastal 2012. Ma loodan, et te selle läbi töötanud tunnistama, et ikka ei ole veel kiles või ei. Me oleme teda, mina olen, alustasin tema läbitöötamist, aga kahjuks see auto sõitis lihtsalt lühikeseks. Aga see oli väga huvitav ja seletati kogusse kalendri fenomen, see oli nagu sissejuhatavat osa jõudsin kuulata ja seal juba seletati ära, et mis see kalender tegelikult nagu on hiljem viidi lihtsalt minema detailsemaks täpsemaks, rääkima, rohkem tegelikult roteerimine mingit maailma lõppu ei, tegelikult ei ole seal kalendris absoluutselt juttu mingist maailma lõpust. Ei lõpe see kalender ära ega midagi, et see lihtsalt on valed tõlgendused ja vähene informeeritus. Seda on hea teada, nii et aastal 2012, mis algab umbes kahe nädala pärast siis veel maailma lõppu ei tule. Jumal tänatud ja üks teema, milleni me tahaksime tegelikult jõuda tunni aja pärast, koos meie ekspertidega, on, on selline huvitav teema nagu singulaarsus. Ja me kindlasti ei ole Eriku selle eksperdid ja õigupoolest me kuulsime seda sõna vist ka esimest korda umbes paar kuud tagasi, vähemalt sellises kontekstis, et mis, mis puudutab siis tehnoloogia tohutut arengut ja üldse üldse nõukogu seda arengu kiirust. Ja siis, kui saabub Siis ma saan aru, see ongi singulaarsuse punkt ja et lihtsalt kuna ma hiljem võib-olla saate käigus võib-olla seda väga põhjalikult ei seleta siis võib-olla seletama, et või praegu, et millest siis meie tänane saade ka singulaarsusest räägime, kõneleb, et singulaarsus on singulaarsuse, nimetatakse sellist punkti inimkonna tulevases. Inimene on loonud siis tehnilise inimesest endast võimekama intelligentsi. Tähendab seda, et praegu hetkel on ikkagi nagu areng on sõltuvalt sellest, mida inimene suudab välja mõelda, mida inimene suudab ehitada, planeerida ja teha, et seetõttu on see areng kuidagi meile hoomatav või nii-öelda inimese kontrolli all. Aga sellest hetkest, kui inimene toodab siis kas seadme või süsteemi või mingisuguse mingisuguse mehhanismi, mis on inimesest endast intelligentsem, kes suudab rohkem läbi mõelda, kui suudab inimene, kes suudab rohkem planeerida, rohkem huvitavaid lahendusi välja töötada ja oma mingisugust nii-öelda tema enda tahet tekitada siis sel hetkel muutub tegelikult kogu inimkonna ajalugu lennustamatuks, sellepärast et kontroll ei ole enam inimeste käes, vaid kontroll on siis mingite teiste meist kõrgemate üle meie peade valitsevate mehhanismide käes. Ja see tähendabki seda, et sellest hetkest saadik võib kõik asjad käest ära minna. Ajalugu ei ole enam inimkonna ajalugu. Ajalugu hakkab olema mingite teiste süsteemide ajalugu, kes võivad inimesega mängida, meid juhtida ja koordineerida. Ja vaat seda punkti, mil hetkel nagu see areng muutub plahvatuslikuks, millal intelligent, masinate intelligents saab inimeste omast suuremaks, seda punkti nimetatakse singulaarsuseks. Jaa. Lugesin raamatut vaid uuest shows, et miks, miks lääne ühiskond siis noh, on, on, on nii edukas olnud nüüd viimastel ühenditel ja miks, miks just läänest on, on tulnud kõik uued mõtted ja asjad. Ja seal siis jõutakse tuleviku ennustamiseni välja, et vaadates, kes tulevikus Lääne ühiskond prevaleerib või mitte. Ja, ja huvitav, lihtsalt üks moment vihmasele singulaarsuse mõttega pragu haakisime sealt lugesin, oli see, et et miks ei ole suudetud kontakti luua maaväliste intelligentsete olenditega ehk siis miks ei ole leitud nagu ufosid, kes meiega vastu kõnelevad, eks ole. Ja, ja seal nagu seletatakse seda asja niimoodi, et on erinevad teadlased seda, seda asja põhjendanud nõnda et tsivilisatsiooni teel on komme ennast ise hävitada liiga arenenud tsivilisatsioonidega. Et seda on seotud eeskätt küll tuumapommiga ja tuumapommi olemasoluga selle väärkasutamisega ja miskipärast on see ma loodan, et see ei ole tõde, et, et on arvatud, et 100 aastat tuumapommi nagu ajalugu saab üldse olla. Et siis mingi 2045 peaks tähendama seda, et maailma enam ei ole saabunud singulaarsuse, käib lihtsalt pauk, inimesed jäävad lolliks, teevad selle paugu ära, aga et iseenesest mind päris singulaarsuse jutt mõtlema nagu seda edasi arendades oma mingeid koolkonna juttu, et võib-olla need nii-öelda ufod või kes iganes on kuskil olemas olnud. Lool salongi olnud olemas teistel planeetidel, tähtedel, kus iganes galaktikate, erinevates, aga praegu hetkel on nende asemel seal masinad pata, needsamad, keda meie arendame välja tehisintelligents ei viitsi mehega rääkida, nendel ei ole meiega mitte midagi rääkida. Särav, nendel on mingid oma täiesti omas gened oma mingi noh, maailm, nad suhtuvad meisse nagu me ei räägi sipelgate Kaio. Räägid sipelgad, mina räägin selle käe peale. No sa oled hipi, aga põhimõtteliselt inimesed ei räägi, sipelgad. No ikka mina minu ümbruskonnas räägivad. Sipelga räägid, aga mööbiga räägin nööbiga ei räägi, Eestis ei räägi siis ma ei näe sama sama võrdluse, et ilmselt nendel kus iganes siis me otsime seda. Aga kui sa peaksid leidma kuskilt mõne suurema vööbi sellise kohmaka, keda saab pihku võtta, tegelikult täitsa meeleldi vestleks temaga küll, aga ma pean ütlema, olen ausalt öeldes inimestega rääkimisest väsinud. Eelistaksin rääkida mõõdiga. Vabandust, et ma nüüd vahelisega mõtlesin, pidin oma tunded välja laotama, ega ma minu minu minu teooriaga lõppes siinkohal ära, et, et ma tahtsin öelda, on see, et see tehisintelligents on mujal lihtsalt välja arendatud nendes süsteemides ja mujal planeetidel väidad siis seda, et, et jah, et need masinad üle võtnud. Et masinat eristab siis inimesest see, et masin ei ole uudishimulik, kuna ta nii meeletult vaata, kui ta oleks uudishimulik, siis ta tuleks siia. Tuleks katud püüaks avastada Zorgiks. Tuleks Mart Normeti juurde, paneks omale haarmed sulle ninna. Urgitseb seal on üks teooria veel, aga, aga ma ei tea, äkki läheb sinna Ingrid Peegi saatesse, rohkem hallo kosmose rääkima. Sa võisid üldse eksperdile minna sinna saatesse. Olla muusikapala peale me uurime, kas Ingrid kutsub suusada kaheks tunniks rääkima sellest ühest teooriast, mis mul on üks teooria, tuli veel seda neljaks tunniks. Vaata, mul on üks teooria veel ja sa räägid selle praegu ära, ma unustasin selle ära. Kolme punkti ja siis ma räägin selle teooria ära. Santaali muide, arvutid ei unusta. No täpselt, see on Taani punkansambel, ei aastast 2011, vaid Luun. See on ansambel ai-seid. Shoun olen, vaatan, kas foorum. Mis on ka pahasid sissekandeid, punki mängisime seda muide peetakse kriitikute poolest jooksva aasta kõige tiptimaks plaadiks, nii et kui keegi jõuab veel panna kõrva peale, siis vaadake, Aysseychex jääaeg on selle bändi nimi, nii. Ei ole pahased kommentaare, täit kommentaare on päris mitmeid. Aga kas ma räägin oma teooria enne? Ei, näed, ei huvitavam. Minu jutt on selline suva, jala läheb rohkem täitsa metsas ja meil näiteks viimase sissekandefoorum, mis on teinud meil pliiats, mis on üks näide sellest, et tegelikult inimesed võivad kontrolli kaotada ja võib-olla lihtsalt ongi pliiats on kirjutanud. Ei sina võtsid seda niimoodi, mina võtsin niimoodi, et just nimelt inimestele on see ihalus selle tõelise järele. Et sa mitte ei ole klaviatuur, sinu nimi, vaid seal pliiats ja mitte puutetundlikus, vaid olete pliiats ja veel parem oleks kui, kui see inimene järgmine kord kommenteeriks nime, süsi, sina grafiitla ja sina oled. Ühesõnaga sinisilmne arvata, et tegemist on inimesega, mida praegu veel lettidel kahtlustatakse, võibki olla mandril rõhupliiats. Mõtlev pliiats näiteks. Ja mulle tundub, et ka pliiats ise all vandenõude meelt. Tema ütleb, et maailma lõpp ei tundugi nii ulmeline fakt. Korra süvened, mida maailma juhtivate riikide parlamendid võimu saamise nimel valmis on tegema USA WTC tornid ja terroristide küüsis katkeb kogu kirjutis. Oh, katkes ja mis juhtus pliiatsiga? Pliiatsiga juhtub see, et tal tera murdub ära, siis tuleb noaga teritada või siis teritajaga ja tavaliselt on see häda, kellel veel sissekanne on seal siis nagu Jüril, kes ütleb, et inimkond lõpeb teatavasti siis, kui tuleb viimne kohtupäev ja jumal hävitab maailma praegusel kujul. Oh, oh, see teadmine on sama informatiivne kui rääkida sellest, et lõpeb maiade kalender või tuleb tuumasõda või Skynet võtab maailma üle või 2036 põrkub Maaga komeet Apophis. Kõik täpselt ühesugused ennustused, mille juhtumise tõenäosus praegusest vaatepunktist vaadates ühesugune ei suuda mitte midagi ette planeerida, ennustada või prognoosida singulaarsuse ammu kohal ja on alati olnud. Ossa see on päris huvitav, see on huvitav lause, jätame selle meelde, me saame selle visata oma ekspertidele hambusse, kes õige pea pärast uudiseid on meil stuudios tänasid Linnar Viik ja Jaan Tallinn. Arutame suurte teemade üle interneti, tulevik ja tehisintelligentsi ja loodame singulaarseniga jõuda koos nendega, aga ma võtan need kinni sellest ise. Jüri ütles seal jumalaga. Ta ütles seda, et et kui tuleb viimne kohtupäev jumal hävitab maailma praegusel kujul vaata, vaata vahelikega helistaja, kes sealpool Väga hea, Toivo, mis sina arvad, millal, millal inimkond lakkab olemast? Ühesõnaga, siin on tegelikult kaks küsimust, üks on maailmalõpp ja teine on inimkonnale. Inimkonna lõppu ja veidi rohkem tühermaailm. Mind huvitab ka, eks ole, maailma lõpp, kui ei näe mitte keegi. Räägime inimene lõpus. Korra lõpp on teine asi, praegu minu minu arust käib võidujooks ajaga, kes kelle ennem hävitab, kas loodus, inimese või inimene inimese? Mõlemat korraga. Et inimkonna. Kuidas teie hävitamist, hävitabki ennast, eks sedasama? Just täpselt loodusega tema inimene ei tee mitte midagi looduselt lihtsalt nii palju võimsam kui inimene. Jah, aga nüüd on niimoodi, et minu arust on tehnika niivõrd palju, kui ta on arenenud, eks ole. Ja kui nüüd toimub noh, ütleme kahe asja kokkusattumine nii looduse poolt kui inimese närvikava ülesütlemise poolt, vot siis võib inimene teha mingisuguse lolluse, mis lõpetabki inimkonna eksistentsi. Selge, et sa arvad, et see võib olla mingi pime juhus. Ei, ta ei ole pime juhus, ta lihtsalt ükskord tuleb, aga lihtsalt on aja küsimus, millal see toimub. No et keegi, kellel on selleks võime võimalus, et see murdub, murdub ja teeb saatusliku fataalse vea. Täpselt vale inimene valel ajal vales kohas ja, ja, ja ma ütlen, kui siin tekib ka looduse poolt väike tõuge, mingisugune inimene ei pea pingele vastu, teeb vale liigutuse ja ongi kõik. Organisatsiooni teooria järgi see, mida sa kirjeldad, on vale juhtimisotsus. Ja suur aitäh sulle, Toivo, ilusat päeva jätku ja kindlasti meid kuulama. Ühesõnaga ma siis räägin selle jumala teema ära, ütle veelkord, mis Jüri ütles jumala kohta, Jüri ütles seda, et jumal hävitab maailma praegusele kujule tuleb viimne kohtupäev jahja. Ta tahtis, see minu teooria, millega ma lähen sinna Ingrid Peegi saates hallo Kosmos on nüüd selline, et see haakub ühtlasi selle mõttega, mille sa viskasid õhku. Sellest lähtuvalt, et teistel planeetidel, tähtedel ja kus iganes galaktikate elu oli, see arenes väga kaugele välja, umbes nii, nagu meil arenenud sinna jäid alles ise mõtlevad masinad. Ja sinu põhiküsimus oli see, et miks need masinad kuidagi külastama maad ja miks nad siin nagu ei uuri asja, sest et kas siis nad ei ole uudishimulikud, et kas see eristabki masinat ja inimeste masin ei saa olla uudishimulik, isegi kui ta on loominguline ja tundeline siis loomulikult vastus sulle, masin kindlasti on uudishimulik, ma olen täiesti kindel, selles ikka teda huvitab. Ja nüüd siis jõuan siin me 2000 kokku ja tulemuseks on see, et, et see maailm, maakera planeet maa on siis mingisuguste masinate mängulava. See on, no näiteks ma ei tea, Andromeeda planeedil elavad täpselt nemad lõid maailma ja vaatavad nagu sa nagu strateegiamäng nende jaoks. Et võib-olla see me olemegi nagu elame, maatriksis. Ei, see on pöidlaküüdi reisijuht galaktikas. Vajuta seal äär, kus on siis oli üks hiiglaslik kompuuter arvuti selleks, et et välja uurida või lahendada ära, mis on siis maailma kõige suurem selline kõigi kõigi maailma põhimõtteliste küsimuste vastus. Ja siis see arvuti, mõtlesin, nuputas ja ütles, et see vastus on 42. Siis siis saadi aru, et tegelikult probleem on selles, et keegi ei tea, mis see küsimus on. Vastus on ilmselt õige, väga tark, arvuti töötas välja väga targa vastuse, aga lihtsalt küsimus ei ole keegi suutnud välja mõelda. Ja siis töötati välja uus superarvuti. Selleks et mõelda välja see küsimus ja selle uue superarvuti nimi ongi planeet maa koos kõigega, mis siin peal elab ja nii edasi. Alla alla, õige pea on stuudios Linnar Viik, Jaan Tallinn. Räägime interneti tulevikus tehisintelligentsist ja kõigest sellest temast, mis ümbritseb meid aastal 2031. Tunni lõpetab meil siin siis purakas, on siis tema Portugalist ja korralik Reili müttacasson Eskel neto. Mul on suur au kutsuda teid tagasi tulevikku. PT on aastaks 2031 Kohal istub meil siin stuudios. Meil on külas Linnar Viik, Jaan, Tallinn pere. Nii, meil on, siis paneme mikrofoniga peale, vabandust, see oli puhas minu, ütleme veel kord. Tere. Tere, aitäh. Väga meeldiv. Ja Jaan on siis häkker, füüsika ja ettevõtet ning linnarvistil häkker ei ole ettevõtja, on küll ja on õppejõud ka. Aga kõige muu ja internet aastal 2031 20 aasta pärast, milline on see asi, mis, mis praegu meil veel siin, veebilehitseja kaudu peamiselt käib kodudes ja töökohtades. Et milline saab internet olemas 20 aasta pärast, mis te arvate? Näiteks internet on üldse, sõltub, kuidas talle lugeda, aga veeb sellisena, nagu me teame, on alla 20 astuv vananenud. Kui ennustada veel 20 aastat ette, siis. Võib-olla ei ole internetti. Mingi võrk on lihtsalt ümberringi. Kommunikatsioon on just ajajärk jätkuvalt, eks, aga, aga kas, kas, kas internäiteks nimetama? Seda on raske öelda. No seda äkki võib ennustada digitaalselt, kui andmetöötlus on olemas ja digitaalsel kujul andmete ühest punktist teise liigutamine ja sellele interpretatsiooni andmine inimesele arusaadaval kujul on ka olemas kuigi tõenäoliselt kõige enam on sellest nagu rolli enda kanda võtnud hoopis informatsioon, mida on vaja. Masinatel videol Sostel tuttava seitset jõudvate gaasiteadlane Aleksander üsnagi ossa kirjeldas olukorda praegustel tänapäevastel finantsturgudel niimoodi, et, et seal on inimesed nagu taimed, kelle ümber jooksevad lihasööjatest robotid, nii et juba praegu on valdav enamus vähemalt Ameerika turgude tehtavate tehingutest robotite poolt tehtud. Nii et sealt on näha, et see informatsioon on järjest rohkem robotitele robotitele. Mul jälle hea võimalus. Et robotitele või ütleme siis seda analüüsivad turul toimuvaid liikumisi ja nii edasi ja et nagu investeerimisotsuseid võtavad vastu mingid programmid, täpselt aga, aga kuidagi turud ei leita praegu ju sellega seoses suuremat ratsul kaaslast või, või, või läbimõeldust ette, vaid ikka käituvad väga emotsionaalselt. Kuidas seda siis seletada? No kuidas mõõta turgude ratsionaalsust, turgude ratsionaalsus peaks olema see, et et nad reageerivad Sissetulevale infole nii nagu, nagu info seda õigustab, eks, ja nüüd kindlalt väita, et nad seda ei praegu ei tee, ma ei, ma julgeks öelda. Selle interneti tuleviku koha pealt minul jälle on meeldiv võimalus olnud kahe autori ka teha koostööd, kes on kirjutanud raamatuid internetiajaloost ja mõlemal puhul oli läbivaks aru saamiseks, kui nad rääkisid inimestega, kes on olnud läbi internetiajaloo mingisuguste murranguliste punktide käivitamise juures. Et internetti tulevikku ei ole võimalik ette ennustada. See on ainus, mis mõlemad autorid rääkides Internetiajaloost üldse õppisid. Et mitte ühtegi sündmust, mis praegusel hetkel me internetina tunneme, ei olnud ükski nende sündmuste käivitamise juures olnud inimene tol hetkel võimalik ette näha, nägema ja, ja sedakaudu üha rohkem ja rohkem nii-öelda, et, et ka tulevik selles kontekstis on konkreetsete rakenduste konkreetsel kujul, milline ta meie jaoks hakkab välja nägema, aga viie aasta pärast ennustamatu. Aga kui me läheme äkki sellest nagu tavamõttes internetis natukene laiemaks, räägime võrgust üleüldse siis ega me vist sellises nagu võrgus olemisest ju ei pääse, eks ole, ilmselt 20 aasta pärast, et me oleme, me oleme rohkem veel võrgus, kui ta. No kui inimesed 20 aasta pärast olemas on, mida tõenäoliselt on siis tõepoolest läheme järjest rohkem. Ühendad ühendatuks. Aga millest see võiks väljenduda, et, et see on teoreetiline konstruktsioon, et oleme rohkem mõeldud, aga näiteks praktiliselt, et mille poolest on elu 20 aasta pärast teistsugune? No kindlasti üks asi on see, et nagu ühenduvus tuleb meile järjest lähemale ja läheb Levast laiemaks, selles mõttes, et et kui ma 20 aastat tagasi tegelesime põhiliselt tekstiga, siis praegu on toimunud nii-öelda info, info, hulk, mis meile, mis meile läbi ekraani tuleb, video kujul on tegelikult palju suurem mahult. Ja ilmselt ta eeldada, et asi, asi tuleb lähemale, võib-olla paljud inimesed arvavad, et on oodata ajukiipe, mis, mis tegelikult juba olemas on, eks, aga neid lihtsalt praegu kasutab igapäevaselt arvuti on seal sees jah, või siis ühendus lihtsalt arvutiga seal sees. Ja ma usun küll, et meie kesknärvisüsteem sellistel olenditel, nagu me oleme, on päris hästi ühendatav juba juba selliste infotehnoloogia infotöötluse võimalustega, nagu me enda ümber näeme ja noh, sellised nii-öelda ma, ma kindlasti ei ole seda meelt, et tuleviku determineerib ära ulmefilmides ja ulmekirjanduses loetletu vaid vaid kujul või teise, seda tulevikku termineerib ikkagi ära aga meie teadmiste hulk ja ja turul regulatsioonidega lubatud tehnoloogiate kasutamine. Aga me, ma, ma võib-olla ei pööraks tulevikuvaates üldse enam nii palju tähelepanu sellele, et kui palju me saame oma oma meelte kaudu seda ümbritsevat keskkonda tajuda läbi elektrooniliste kanalite, et kui kunagi oli tekste, siis praegusel hetkel võib-olla pilt ja heli, mis on ka väga kiired noh, nagu meil meelde mõttes vastu võtta, aga ma usuksin pigem rohkem võib-olla ühte nagu väga kiirelt käivituva trenditehnoloogia, kui ta on meie ümber, siis mida ta teeb, ta ta enam ei tegele mitte reaalajas peegeldusega meie ümber, vaid ta tegeleb nagu sammukese ettepoole vaatamisega. Ehk meil on meie personaalne lähitulevik, mitte kogu inimühiskonna lähitulevik vaid personaalne lähitulevik on üha rohkem tehnoloogiliselt determineeritud, ehk mul on autos seade, mis ütleb mulle, et järgmiselt ristmikult keerab paremale ja mind ei huvitagi, see mikspärast ütleb mulle seda vaid, et tema teab paremini, kuidas ma sellesse punkti B jõuan, kuhu ma plaanisin jõuda. Ja tema teab, et seal on ummik kuskil ees, mina ei näe sinna nurga taha või temale teise. Jah, ja, ja väga võimalik, mind ei huvitagi mind, et mul on nagu minu, minu aju ja meel on haaratud muude tegevustega ja mind see ei huvita. Mind ei huvita võib-olla praegugi väga, et mida ma näen üha rohkem rohkem inimesi vaata ei vaata hommikul aknast välja, mida selga panna, vaid vaatavad televiisori ekraanile. Vaatavad oma nutitelefoni ekraanile, mis ilm on ja selle kaudu me oleme tehnoloogiliselt determineeritud ka praegusel hetkel oma käitumises. Kahtlemata. Ta on nagu arvutite võime tulevikku ennustada, läheb järjest tugevamaks. Millega muidugi tekib see probleem, et ennustusvõime on tegelikult intelligentsi oluline komponent, siis mis, mis nagu inimeste roll siis lõpuks, milles jääb inimeste roll? Just et kas me naudime seda noh, nagu, mis oli seda karutaati või kes nagu põrna pealt oskab nagu talvist nagu ilma ette ütelda või kas me oleme rahul selle noh, nii-öelda ilmaennustusmudeliga, mida pakuvad meile arvutid välja. Et ühes on nagu romantiline komponent olemas, kindlasti pihta ei lähe kumbki õnneks. Aga, aga mis, mida sa arvad, et mis mis siis jääb inimeste lolliks? Kui masin muutub intelligentseks? No see on muidugi väga suur, väga suur teema, millest võiks väga pikalt rääkida, aga. Ütleme mure selles jah, et, et ei ole meil sellist iseenesestmõistetavat rolli, mis juhul kui masinad jõuavad meile, masinad jõuavad meile järele intralituaalsetes võimetus siis mida see tegelikult tähendab, tegelikult tähendab seda, et inimesed aretavad välja masinad, mis on meie intellektuaalsel tasemel. Juhul kui inimesed siukseid asju teevad, siis peale seda on küsimus, et mispärast nagu inimesed peaksid edasi masinaid aretama. Ja seda juba aastal 1965 britti statistika, AIDS i Good panin tähele, et olukorras, kus kohas Masinate aretamine läheb üle inimestelt, masinatele kaob ära tehnoloogilise progressile. Nii-öelda piirang, mis on seotud inim inimvõt, inimene alati inimesed aretavad mingisugust tehnoloogilist vidinat siis tehnoloogiline vidin tegelikult areneb sellisel kiirusel nagu on, mis on dikteeritud inimmõtte ja inimkommunikatsiooni kaudu ja piiridega just ja piiriga. Meie mõttevõime me kommunikatsioonivõime paneb paneb kiirusepiirangu. Nüüd juhul kui läheb üle Nii-öelda masinat aretamine masinatele, siis need piirangud kaovad ära, masinad saavad lapse nii-öelda. No ma ei tea, kas, kas seda niimoodi võib nimetada. Vastase romantiliselt romantilise noodi sisse tuua veel kord tänasesse saatesse. Seadja nimetas 100 terminiga intelligentsi plahvatus, sellepärast et loomulikult, kui masinad arendavad välja järgmise generatsiooni masinaid siis järgmine generatsioon masinaid on veel paremad aretama ja välja ülejärgmist generatsiooni. Ja mistõttu lühikese aja jooksul masinad ületavad inimkonna intelligentsi juba mitme miljardikordselt. Ja mis maailmas siis saab, kui masinad seda teevad? Aga üks asi, mis on väga oluline, tähelepanu just siin. Linnar Linnar mainis ka seda, et teaduslik fantastika ei ole väga hea reservuaar, kust, kust nagu tulevikku. Visioone ammutada sellepärast, et teaduslik fantastika on optimeeritud dolla produtseerida huvitavaid lugusid, et inimesed neid tarbiksid, mitte nad oleks ilmtingimata realistlikud. Tüüpiline selline teaduslik fantastika, mis räägib masinate inimestega, ärge järele jõudmisele, järelejõudmisest tegeleb sellega, et võtab eelduseks selle masinad jäävad inimestele. Ja siis jäävad sellele tasemele. Mis, mis tähendab, et tekib nagu palju huvitavaid probleeme, et kuidas nagu masinaid integreerida meie ellu ja kuidas nagu nendega hakkama saada, võib-olla nende nii-öelda inimestele vastu, siis tekib suur sõda ja ja aga ikkagi inimesed võidavad selle, eks, aga selline stsenaarium on väga vähetõenäoline, et masinad juba meile järele jäävad sellele tasemele, sellepärast et, et masinat, nagu ma rääkisin, masinate järgne jõudmine tähendab seda, et inimesed aretsed välja masinad, mis on võimelised tegelikult masinate areng valetamise meilt üle võtma ja seetõttu nii-öelda kiirusepiirangut kaotama. Kui palju märke sellest on, et masinal teile täna järele jõudnud või jõuavad? No märkideks ma nimetaks nagu erinevaid valdkondi. Masinad võtavad inimestelt elanikud, valdkond valdkonnahaaval, et näiteks malemäng arvuti veel mingi paarkümmend aastat tagasi, et see on nagu võimatu masinad inimesena järgivad. Jah, ja siis oli maikuus 97, kui sina oled just paga kraadi saanud Tartu ülikoolist, füüsikas korraga pauk, paharavjad. Tyyp luu täpselt ja üks aga, aga huvitav on veel see, et kuigi nagu pea peale seda siukest suurt uudistat nüüd jõudsime nagu masinad inimesed järgi, siis nagu rohkem nagu sellist meediakajastust ei ole, aga praegu on tegelikult olukord selline, et et masin male jäänud pidama sellel tasemel. Ma lähen, et praegusel hetkel võib. Suurmeistrit võita mobiiltelefon, mis, mis on tegelikult nagu näide sellest, et masinad ei jää pidama sellele tasemele, kus kohas, nagu nad on inimesega võrdselt, neid näitan, on palju. Auto. Google äratab praegu välja. Isejuhtivat autot, eks mis on tegelikult nende autojuhtide asendamine? Siis? Enamus tootmisautomaatikat tööstus automaatikast töötab paremini kui inimesi seal lähedal ei ole. Jah, lennuki lennukid lendavad automaatselt. Ameerika õhujõud võtsid mõni mõni aasta tagasi vastu plaani, et 30 aasta jooksul aret asendatakse hävituslendurid robotitega. Iraanlaste iraanlased piibutasid ühe, ühe just eelmisel nädalal või millalgi Ameerika luurelennuki alla, mis on mehitamata, nagu nad kõik peaaegu. Nojah, ei tea, mis sellega peale hakata, tegelikult ta välja vähemalt pildi järgi nägi selline, et sellega täitsa hea künda. Aga aga 2031 20 aasta pärast jaan, kas julgen ennustada, kas mis sa räägid? Kuhumaani jõudnud on selleks ajaks kas intelligentsed masinad ongi siis meie igapäevaelus ja võrdväärsed partnerid meile. No ma arvan, et sihukest hetke ei tule, et intelligentsed masinad oleksid võrdväärsed partnerid. Et nad ikkagi jäävad nagu kastmeist pidevalt alla kas siis nagu selle tõttu, et me ei ole võimelised neid oma tasemel tõstma või siis olema piisavalt ettevaatlikud ja seal on mitte teha. Või siis nagu mööduvad meist ja seetõttu on nagu see, mis, mis peale seda juhtub, on suhteliselt. Aga vahepeal on ikka ju see, kui ma tea, flirdid masinaga ja ma ei tea. Käid luuletus võistlustel ja siis luuletatud masinaga võidu ja arvad, et sellist asja ei ole vähemalt paar aastat inimkonna ajaloos, kus me ollaksegi masinatega kuidagi nagu koos süüakse õhtut. Aa, jah? No ma ei oska öelda, kui, kui kiiresti nagu masinad aretavad masinaid. Aga ma arvan, et see ei ole hea nagu eriti palju aega seal nõnda suhelda generatsiooniga, mis tegelikult on praegu. Võib-olla linna, kuidas siis ette valmistada inimkonda selliseks tulevikuks, et me mõtteliselt sureme välja. Vaata väljasuremisest, nagu praegu oli, juttu veel ei olnud. Mina sain sellest niimoodi aru. Maailmas innovatsiooni võtavad enda peale masinad ja meie saame millegi muuga tegeleda. Siis sai nagu hetkel on veel ikkagi ammendamatu. Ma arvan, valdavas enamuses see, et, et olemasoleva infotöötluse baasil meie enda eluga kvaliteetsemaks muuta ja meie enda elu elamisväärsemaks muuta. Et valdav enamus maailma inimestest enne, kui me hakkame väljasuremisest rääkima, võiks saada näiteks ühe dollari asemel kaks dollarit sellist tarbimisvõimsust endale ööpäevas ja natukenegi oma elatustaset, et kui, kui me suudaksime jõuda nii kaugele, et noh, nagu puhas vesi oleks inimestel nagu päevateekonna kaugusel. Et see oleks selline, selline tehnilise progressi selline hea näide, et soov või, või arutelu sellel teemal, et kas me praegusel hetkel fokusseerime sellele, et et, et arendada välja, on lihtsalt nagu super super super super supertehnoloogiat, mis lihtsalt ise kogu tehnoloogilise feminismi enda kanda võtaks. Seal olevat praegu hetkel ei ressurssi ega ka nii-öelda nagu arenguloogikat, et valdav enamus Kokkuvõttes tehnoloogilise arengu kujul või teisel sisendiks on praegusel hetkel arendusressurss arendusressursi suurimateks allikateks on, on avalik eelarve ja eraarenduseelarve. Palju seda kokku on kuskil Kell noorite mehelise viie-kuuesaja miljardi euro kandis igal aastal selle taga töötlevad maailmas mingisugune kindel hulk inimesi suurusjärgus selline nii-öelda progressi peavad edasi selline umbes pool miljonit teadlast üle maailma erinevates ülikoolides ja eraettevõtetes. Ja nüüd me vaatame, et kuhu on siis jagatud nende tähelepanu see, mida nad hommikul hakkavad tegema õhtuni välja teevad nende seas nagu hulk geeniuseid, siis väga palju nendest on seotud mitte teha nii-öelda tehnoloogia kasutamine nendes piirkondades, mis ei ole praegu hetkel tehnoloogiast küllastunud ehk meie aja mitte taga veel nagu millimeeter täpsemadki PS ilmtingimata kogu selle 500 tuhandelise teadlaste karjaga, vaid vaatame seda, et kas olemasoleva teadmise olemasolevaid tehnoloogiaid oleks võimalik kasutada selleks, et leida paremini vett maailmas, paremini anda võimalus mingisugustel, viljakatel, põldudel kasvamiseks või lahendada mingisugused tervise probleem inimestele. Ja need valdkonnad, kliimamuutused, keskkond, säästlik energeetika, urbanism ja elukeskkond, need on teadlaste töölaual ja, ja infotehnoloogia kui sellise, noh nagu nagu sügavalt tehnoloogilise terminismi tasandile võib olla, pühendub praegusel hetkel 10 15 protsenti kogu maailmaarendusrahadest, mis meil on käepärast. Et, et, et see, see perspektiiv ja millega inimesed tegelevad ja mille nimel tegelevad, on avaram kui ainult see, et meil oleks iseennast, reprodutseeri masin homme juba käepärast. Ei eeldata nagu ust ei tohi valesti aru saada, sest ma olen ikkagi nagu tehnofiil ja, ja nagu tehnoloogilise progressiviljade austaja. Aga nagu mis nagu minu arust oluline tähele panna on just see, et põhjusest pärast tehnoloogiline progress on olnud nagu meile hea on see, et tema selliseks edasiviivaks jõuks on tegelikult turg, mille taga on inimeste vajadused ja väärtused. Et ja sellel tehnoloogilise progressile oli oma algus sel hetkel, kui me tegime esimese kivikirve või võib-olla natuke veel varem ja tal on oma lõpp, see lõpp on see hetk, kus kohas masinad jõuavad inimesed järele ühest-kahest valdkonnast, üks on poliitika või teine on programmeerimine. Et ja nagu minu selline roll, kui ma olen siin aasta otsa umbes mööda maailma ringi lennanud ja rääkinud erinevate nii filosoofia kui tehisintellekti arendajad, arendajatega on see, et me peaks nagu aga mitte pimesi jooksma arutlete parandamise teele, vaid mõtlema sellele, et mis on nagu selle parandamise tagajärjed ja kuidas hoolitseda selle eest ma ikkagi jääma nii-öelda juhi kohale tehnoloogilisest progressist. Ma küsingi, et kas selles maailma, sellises, sellises infotehnoloogilises või, või selles nii-öelda info optisteemi süsteemis sinna on ehitatud tänapäeval sisse mingisugused hädapidurikohad, kas on, kas on võimalik inimestel seda kuidagi pidurdada? Ei ole energeetika autonoomses on võib-olla üks asi, kas arvutisüsteemid või infosüsteemid on praegu hetkel võimelised ennast lõputult taastootma energeetiliselt ja ennast elus pidamine. Energeetilist vajadust rahuldama. Et Narvas on meie meie hädapidur ja meie kang või Soome lahe põhjas, kus Estlink jookseb Üks oluline asi, mida, mida mida tähele panna, on see, et, et me ei saa arutada endast targemat, arvutite abil arvutite üle toritega, kuidas Maruta arutame endast nagu rumalamad arvutit ei ole. Et loomulikult kui meest rumal, rumalam arvuti ei saa endale toidet, see ei tähenda, et meist targemalt, et seda ei saaks, on nagu selline. Ühesõnaga, metodoloogia mine nimetame sellise õela kaksikvenna metroloogiaks. Et juhul, kui sa mõtled seda, et mida, nagu sinust targem arvuta teha saab, siis on kasulik mõelda ennast endana ta õela kaksikvenna rolli. Et mida sina teeksid sellises olukorras. Ja on selge see, et arvuti, kes on sinust targem, suudab vähemalt seda teha, ta suudab rohkem teha, aga suudab vähemalt seda teha, mida sina teeksid selles olukorras. Ja kommid ära. Ja näiteks kui see, kui tal on see eesmärk, eks. Ja võib-olla teeb sind kommideks. Kuid otsa saavad otsa saavad ja vaatab, et nende süsinikust tehtud ikas tehtud, miks mitte? Ja, ja teine asi nii nagu see asi, kuskohas on nagu ülempiir, loodetavasti, mida arvutit teha ei suuda, on see, et nad ei suuda matemaatika reegleid rikkuda. Et, et mis tähendab seda, et juhul kui suudame tõestada, et nii-öelda füüsikaline süsteem ei suuda nagu matemaatik motika matemaatikast tulenevatel põhjustel mingeid asju teha, siis nad tõenäoliselt ei suuda seda teha. Välja arvatud, kui olen matemaatikas midagi väga valesti aru saanud, mis on nagunii-öelda kõik, mis võib olla vabalt juhtunud aga tõenäoliselt mitte siiski. Ma küsin seda, et aga miks, kas, kas me peame igaks juhuks valmistuma selleks, et need arvutid on tulevikus kuidagi õelat kaksikvennad või, või äkki hoopis sellised mõnusad hoolitsevad vanemad vennad, kui me oleme nendest rumalamad? Jah, selle. Sihuke natuke lapsikuna kõlav, aga, aga tegelikult esimene termin on Frendi ja sõbralik tehisintellekt. Et oluline. Nagu avastus, mida tehti siin mõni kümmekond või natuke rohkem aastaid tagasi, oli see, et kuigi ma ei suuda nii-öelda ennustada, mida targem arvuti nii-öelda samm-sammult teeb suudame ennustada seda, mis on tema nagu eesmärk, täpselt nagu malemäng, julgeme, mängime endast targem arvuti vastu malet, ei suuda ennustada, mis käike ta teeb. Aga me suudame ennustada seda, et tulevikus on olukord, kus kas tema mängu võitnud mis tähendab seda, et me suudame arutleda endast targema süsteemi eesmärkide üle palju paremini, kui, kui tema konkreetsete praktikate üle. Ja mistõttu tuligi idee, et, et okei, et, et selle jaoks, et me nii-öelda arvutitega suudaksime endast nagu kõvasti targemat arvutitega suudaksime koos eksisteerida, peab neil olema lihtsalt eesmärk, mis on nii-öelda ühildub meie eesmärkidest meie eesmärkidega, foolima inimestest. Mull miljard korti, arvuti meist, kui ta nii-öelda oma sellest kaameratest välja vaatab, siis ta ei näe inimesed molekule. Järelikult me peame hoolitsema selle eest, et ta saaks aru, et, et on vahe selles, kas molekul on inimese sees või molekul laua sees. Ja ja ja sealt tulebki nagu see idee, et tuleb konstrueerida arvuti, mis on, mis, võtame arvesse kõiki meie soove ja kui seal mitte soove, mida me mida me praegu omame, kas me teame meie soovi muutunud, kui me läheme 5000 aastat tagasi siis on nagu isegi kui me läheme, läheme tagasi mingisugune 40 aastat tagasi, see on vaadata, vaadake näiteks filme. 60.-test just vaatasin Inscokid katsiatiiv, seal on nii, et mehed löövad naisi, mis nagu praegustele väärtus väärtussüsteemide kohaselt tundub väga imelik, aga seal pea tegelenud täitsa vabalt nagu lihtsalt naise läheb edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Väärtused pidavad, muutuvad järelt arvutisse kodeerida, nii praegused väärtusime, peame konstrueerima kodeerima mingisuguse, tähtsustada raamika, et nad areneksid sellises suunas, kui nad nii-öelda ilma arvutitega arvutit oleks seal ulme. Ei vaata, selle kõrval on üks väikene pisikene asi, mida ma oleks veel juurdunud seal super kihvt mõttekäik, mis praegu jaan välja tõi ja selle nii-öelda riski taustal on meie senine arusaam, et see, kuidas me oleme ehitanud üles nii-öelda maailma arengut mänguteoorial, põhinevalt mänguteooria tulemusena, üks on võitja, mitu võitjat saab olla mängus, üks? Sõltub mängust. Ja kui see on see mäng, mida meie oleme harjunud tavaliselt mängima, siis me, me ehitame üles vahelt neid süsteeme selliselt, et ta võidaks. See tähendab seda, et ka süsteemi ülesehitamisele me peaksime iseenda huvides lõpetama mängude ehitamine, millel saab olla ainult üks võitja ja keskenduma sellistele mängudele ka jällegi eksistentsi huvides, mis oleks win-win ehk ehk kus oleks erinevad osapooled suudaksid optimeerida enda jaoks parimat väljundit, parimat tulemust, üks võit ja süsteemis me alati saame kaotama. Linnar päästis praegu inimkonna teekonnale, täname, aga kui me räägime aastast 2031 Linnar, kas see jutt, mis Jaan rääkis, kui kaugele see siis arenenud on, kui kaugel on tehisintelligents arenenud 20 aasta pärast? Oi kui lihtne küsimus, eks ju? Jah, et kõige lihtsam on seal taga arenenud kaugele ja üldse küsida, kui kaugele kaugemale kui me oskame kujutada ja tema mõju on väiksem, kui me hetkel oskame karta. Optimistlik olen küll tegelikult optimistlik. Kas asi mida, mida tegelikult? Ei tea, kui, kui kui, nagu. Jõudsalt arvutid edasi arenevad, on nagu kaks sellist. Märki, mida vaadata, üks on see, et arvuteid on jonnakalt iga kahe aasta tagant kaks korda kiiremaks läinud või kaks korda võimsamaks läinud mis tähendab seda, et juba mingi paar nädalat tagasi tehtud ettekandes ma just tegin sellise võrdluse, kus, kus kohas. Ajast ajal, kuskohas on, hakati teisiti elekti aretama, selle 56. aastal taastuvat komponent konverentsil. Kuni tänapäevani arvuti läinud 100 miljonit korda kiiremaks ja, ja 100 miljardit korda tegelikult tähendab seda, et kujutage ette, kui meil on nagu mingisugune märklaud, kuhu me tahame pihta saada, siis kõigepealt oli märklaud kuu peal. Nüüd me oleme märklevast juba nii kaugele, et suudame käe välja sirutada ja tuleb puutuda. Et see on üks asi, et nüüd arvutid lähevad nagu lihtsalt jonnakalt järjest võimsamaks. Ja mis seal salata, märklaua pihta saada inimesest targem arvuti teha läheb iga kahe aastaga skavad lihtsamaks. Ja teine asi on see, et me saame ajust järjest rohkem teada, et et on olemas selline asi nagu internetist otsida. Brainimulation roomab, kus kohas inimesed, teadlased võtavad aju praegusest pulkadeks lahti, uurivad seda nii-öelda väliste meetoditega või siis teevad lahti, lõikavad juppideks ja skännivad sisse. Ja eks tuttav TPS praegu jälle Massachusettsi tehnoloogiainstituudis sellist Harvardi tegi, teeb sellist asja, et üritab sellist ussikest nimega siia lagans kopeerida arvutisse täielikult niimoodi, et kuna siia lagantsena selline huvitav omadus on läbipaistvam. Ja just ma saan seoses tehnoloogia Instituudis epoidan. Teadlane leidis viisi, kuidas geneetilise modifikatsiooni abil panna neuronid valgusesse, impulsse välja andma, sel ajal, kui nad nii nagu nagu töötavad, mis tähendab seda, et kuna ta ei paista täitsa modifitseeritud siile, kantselisad filmid ta kaameraga analüüsid tulemust selle põhjal rekonstrueerida elegantsi arvutis, mis annavad julguda, juhul kui ta teha õnnestub, siis lahendab, lahendatakse lõpuks selline pikki, aastakümnete kestnud vaidlused kui detailseks, mida minema selle jaoks, et nii-öelda elusa Krismi arvutis reprodutseerida sest kujutama õnnestub siire kantsel produtseerida nii-öelda neuroni tasemel arvutis siis see tähendab seda, et, et me saame väga selge pildi selle jaoks, kui, kui kaugele ma, kui, kui palju aega läheb selle jaoks, et inimene arvutisse tõsta. Aga see on ikkagi nagu mingi mudel on ju, et ega ta ei saa, arvuti ei suuda seda siia elegantsi pärast ilmselt tööle panna ja reaalselt füüsilisse ruumi tuua. No selles, et ta ta rep produtseerib Reaalselt reprodutseerub digitaalselt siia elegants, ütleme siia reganud, sa ei saa aru see peale sõda kas arvutis või ta on või ta on vees. Et see, et selles mõttes, et ta on ikkagi väga reaalne. Ja üks hea lohutus võib-olla siia kõrvale on see, et Moore'i võrrand, millele saga viide mitte võrreldav v vaat nüüd ongi küsimus, kas seadus või reegel, et okei, ta võib, ta võib olla ka seaduste tegelikult inimese sõnastatud, aga mu Moore'i võrrand või vabandust, seadus või reegel selle kohta, et iga kahe aasta tagant arvutite jõudlus kahekordistub, kui on nii-öelda noh, ütleme siis Observation loo, see on jälgimise tulemusena tehtud ekstrapuleering, millel puudub matemaatiline tõestus. Õnneks see tähendab seda, et me ei saa olla kindlad selles kas arvuti tõde, arengu kiirus on selline või äkki on ta veel kiirem. Aeglasem no üldiselt me ei saanud milleski kindlad olla, ehk siis ma saan alati nagu rääkida, mingitest tõenäosus tõstsid. Sellesama nii-öelda ennem viidatud nii-öelda matemaatilise tõeväärtuse raamistuses ja matemaatiliste tereimidega kinnistatud ruumi arusaamistest on meil üks kindel pidepunkt, kust me saaksime lähtuda arvutite ja infotehnoloogia arenguvõimsuses ja sellest ka, missugune nende funktsionaalsus sellesse hulka õnneks suur hulk inimkonna hirmusid ja ja hädasid ja samuti ka meie sotsiaalkultuurilisi väärtusi praegu hetkel ei paigutu, mis on kurb, et arvuti ei saa aru, et, et miks nagu Hampi Bogart niimodi naeratab selle filmi lõpus ja miks ta sellele värdjale kätte annab, kui see mees on just parajasti tegelikult väga halvasti käitunud miks ta ei Anichileeri teda algosakesteks. Ja, ja samas jälle äkki see ongi meie õnn, et arvutid ei tunne mure selliste asjade pärast, mille pärast. Ma arvan, et seal õnn, ma arvan, sa õnnetus, mõtlen just, et muidugi huvitav teema, et. Filosoofid on olnud aega nagu aastatuhandeid mõelda huvitavaid mõtteid ja, ja pidada kavalaid, vaidlusi. Aga nüüd on kätte jõudnud aeg, kus kohas meil on vaja nagu järgmise 10 20 või paarikümne mõnekümne aasta jooksul vastuseid. Vastused peavad olema programmiliselt kull. Et, et noh, näiteks, et kui tõesti on palju filosoofilise paradokse Vikipeedia on neid täis filosoofiliste paradoksid pealt vaadata. Et näiteks see, et kas on nagu üks tüüpiline selline dilemma, et et rong sõidab ja näed, et see rong läheb, vasturong sõidab peale mingi mängivate laste seltskonnale. Ja sinu ainus võimalus neid lapsi päästa on see, et nad lükatakse mingi kogukam meesterahvas rongi teele ette. Et kas, kas, mis õige teha sellises olukorras ja noh, see nagu asi, mille üle filosoofid nagu võivad lõpmatuseni vaielda, eks arvuti tahab vastust teada, tal on vaja seda nii-öelda reaalselt teha. Võib-olla ka, sest niisugust olukorda, eks, aga see on nagu näide sellistest teemadest, mis, kus kohas arvutil nagu nagu ei hakka vaidlema, vaid tal on vaja nagu reaalselt vastavalt otsus. Aga kas intelligents või teisi intelligentsi areng kuidagi viib ka nagu sellele, mis on viinud lähemale sellele, mis, mida me peame inimlikuks, selline eksimine ja kuidagi nagu emotsionaalne reaalsus ja ja arvestamine mingit irratsionaalsete argumentidega või, või nagu sa praegu kirjeldasidki, arvuti jääb ikkagi selliseks matemaatiliselt analüütiliseks kogu aeg. Sellele, kui lihtsat vastust ei ole, aga pigem küll jah, et, et ütleme, et tahame, meil on kasulikum mõelda arvutites, kuid kui sellistest Mina teen nagu suure vahe selles, et kas on tegemist, kui me räägime intelligentsete agentidest üldse, ma tegin kohe sellest, kas tegemist on loomaga või mitte. Et, et mis ta täpsemalt öeldes, kas evolutsiooni produkt või mitte arvutit ei nüüd nii-öelda geneetilised algoritmid välja välja jätta, siis nad ei ole evolutsiooni produkt. Nad on tehnoloogilise progressi produkt, mistõttu nad on äärmiselt erinevad meist. Oxfordi filosoof Nick Postram juhtis tähelepanu sellele, et, et kui me mõtleme tulnukatest, kui meist nagu väga palju erinevatest vahenditest siis see, kui palju arvuti meist erinev on, nagu mõõtmatult suurem kui kui ühtegi, milline tulnukas eeldades, et on läbinud läbinud evolutsiooni, meist erinev on, et tulnukas on meil nagu. Täielik võrr, naaber, sugulane võrreldes võrreldes arvutitega näiteks üks, üks huvitav näide selle kohta on seedesilm, näiteks niisugune organ nagu silm on meie planeedil arenenud välja kaks korda. Kaheksajalgadel on, on silmad, mis on, millel, nagu meil ei ole, millele meie silmadega midagi ühist näevad välja väga sarnased. Et mis annab alust sõda, et juhul, kui need kuskilt satume tulnukate peale mingitel teistel Promeetodmisema tõenäolist ei satu kahjuks, on, on tõenäoline, neil on samasugused silmad, sellepärast et lihtsalt nagu kontaktil. On üks praktiline viis, kuidas evolutsioon silmi teeb, valgustundlikud. Sensorid teeb ja seda ta on rakendanud meie plaanidel rakendada kaks korda. Tõenäoliselt on ta seal mujalgi rakendanud julgenud. Sa pead täpsustaksin ühe mõiste veel ära, et, et kas see nüüd, kui arvutid hakkavad neid lapsi saama nagu mõne romantsid, ütlesin, et arvutid hakkavad arendama arvuteid ja kas see on üldse singulaarsus. See on üks viis, kuidas singulaarsust. Singulaarsus tekkida võib just teine võimalus seal, sest see, kui arvutid jõuab nagu lihtsalt öeldes arvutid jõuavad inimestele järele programmeerimisvõimas. Et sa tahad programmeerida vähemalt sama hästi kui inimesed. See võimalus on poliitika, et juhul, kui nad jõuavad inimestele järgi poliitikas peale sõda on noh, nii-öelda inimesed samamoodi kaob nii-öelda võime rooli hoida. Ja siin tuleb ilmselt täpsustada seda mõistet, mida tähendab poliitika või polissi, et seda ei peeta sel ajal praegusel hetkel silmas. Parlamentaarse demokraatia tulemusena me anname oma hääle ühele arvutile. Et millisele arvutile me oma hääle anname, siis arvutid ei võistle vabadel valimistel. Ja mesis valiksime arvuti ennast juhtima, vaid et selle all mõeldakse seda kiiska juhtimist. Et see informatsioon, mille abil meie enda praeguse elu ja ka tulevikuotsuseid langetatakse, ei ei lähtu sellest nii-öelda parlamentaarses demokraatiast praegu hetkel teeme vaid me oleme selle Telegeerinud usaldanud ja täie vastutustunde juures seejuures mingisugusele arvutile. Kas singulaarsus Linnar on midagi, mida tuleks karta? Hoida, et meil on niivõrd palju muid asju, mida tuleks karta, mina nii kardan, et tulevad näiteks ilma lumeta jõulud ja see on niukene hirm, mis on niivõrd lähedal olev hirm et mul kogu minu elu nagu ärkveloleku tähelepanu talt ärkvelolekuga maaga unes näen õudusega seda, et, et ei tulegi lund maha ja ei tulegi lund maha ja nii jube on see singulaarsus, hirm ei mahu mulle, mitte kuskil ei räägi praegusel hetkel ei une nägus ka raamatusse ega mõtlemisse. Ei, ma ei tunne muret ja ma soovitan ka teistele inimestele selliste asjade pärast mitte muretseda. Jaanil ka. Ma ei tea, ma soovitan mitte muretseda. Soovitan vaata, see inimesel on pärast seda, kui ma saaksin teada, et kindlasti tuleb lumi maha jõuludeks, siis mul võib-olla tekiks üks hetk aega muretseda ka võib-olla singulaarsuse pärast, aga hetkel mul kogu tähelepanu on selle muuga hõivatud ja ma arvan, et tegelikult inimesed käituvad niimoodi, et neil on see, mille üle nad muretsevad valdavas enamuses on see, millega nad parajasti tegelevad. Ja niikaua, kuni sul ees ei ole küsimust millal sa pead, ja nende, mis viitas sellele just, et meil on tuhandeid aastaid, me oleme arutanud jahunud ja me oleme kujundanud välja valdkonna nimega filosoofia, mille, mille nimi võiks olla nii-öelda õigete küsimuste esitamise kunst ilma nendele vastuseid andmata. Ja nüüd, millele jaan viitab, et kätelnud hetk paraku, kus kohas me peaksime kujundama välja inimesed peaksid välja kujundama distsipliini, mille tulemusena tekkis vastuseid. Aga mis aastal singulaarsus kohale jõuab? Tegemist on nii-öelda tõenäosus ennustusega, et pida. Ühesõnaga võib öelda suure tõenäosusega sellel sajandil, et kui ma tahan olla konservatiivne, siis ma ütlen, et tõenäosus on kõvasti üle 10 protsendi sellel sajandil. Pigem ma arvan, et üle 50 protsendi sellel sajandil 20 aasta jooksul ainult alla 10 protsendi. Ikka ikka nõnda kiiresti tõttab meie poole lihtsalt vaadata seda, et, et kui noh, ütleme maratonimärke, et kuule, sa oled arvuti kiiremaks kuidas saab, kuidas nagu läheb edasi meie arusaam ajust sealt sa saad mingisugused sellised udused jämedat projektsioonid tõmmata ja need näitavad, et sellel sajandil See on selles mõttes, et me ilmselt peame vaatame koosmõjus meid ümbritseva regulatsiooni ja inimeste normide väärtustega ja hirmudega meil ei. Me oleme praegu hetkel väga rahul tehnoloogiliselt determineeritud olevikust ja lähitulevikust. Me oleme väga rahul sellega, et meid ümbritseb tehnoloogia ja me oleme, me oleme nagu. Me oleme progressiusku ja me leiame, et aeg on meil jah, et see on, see on nagu hea, kui tehnoloogia ongi natukene meist targem tähendab selles mõttes, et minu meelest nagu üheksakümnendad aastad oli selles mõttes nagu murranguhetk, kus me saime, esimehed, paugud saime kätte, kui inimene enam ei suuda males mängida arvuti vastu, kui sul on nagu kümned ja kümned asjad, kuskohast pisikene taskukalkulaator on sinust arvutamisel võimekam ja sinu ainukene nagu asi, millest sina oled taskukalkulaatorid üleval, seitse kirjad ekraani tagurpidi, kirjutad sinna nagu seitse, seitse null seitse ja siis lauset seda, et ma kirjutasin sinna loll ja selles oled sa tõesti tasku kalkulaatoreid üle kõigis muudes tehedes, tema teeb sulle igast asendist igal hetkel ära ja me oleme rahul sellega. Ja me oleme nii-öelda andnud vaikselt mandaadi tehnoloogiale saadagi meist targemaks ja mitte keegi ei vaidle sellele vastu, kuidas te pead, aga tehnoloogia on targem kui mina, kõik noogutavad kaasa ja ei tunnegi nagu väga hirmu, sellepärast me tunneme ennast pigem turvaliselt, kui autopiloot on võtnud kontrolli lennuki üle enda kätte. Me hingame rahulikult välja, saime aru, et nüüd kapten sööb ja me saame rahulikult lennata. Singulaarsus on ammu kohal ja on alati olnud, kirjutab Jüri meie foorumis, ma saan aru. Mis sa tahtsid öelda. Autopiloodi kohta just lugesin huvitavat artiklit selle Brasiiliast Prantsusmaale lennanud lennuki siin, kus ka üks ma saadaks eestlane hukkus nagu selle analüüsi, mis seal nagu juhtus. Et see oli täpselt nii oligi, et inimesed ei saanud lennuki juhtimisega hakkama. Et karuta lennukile täiesti täiesti täiesti korras. Aga korraks nagu otis autopiloot maha ilmselt ots on niivõrd segadusse, et, et nad lihtsalt sõna otseses mõttes maandusid lennuki merre. Räägime Velli inimlikest teemadest, räägime sellisest huvitavast valdkonnast nagu privaatsus. Tuleme korra sealt singulaarsusest lähedale, see nüüd ilmselt siis asjadest, mis juhtuvad lähimas tulevikus kindlasti, et seni me rääkisime natuke nagu hüpoteetilisest olukorrast nii ja me ei tea, millal see juhtub, aga kindlasti oleme me juba täna silmitsi tõsiste privaatsusküsimustega. Jah, et Linnar, mis, mis, mis sa prognoosid, kas 20 aasta pärast me internetis on veel anonüümsed netikommentaarid, kas inimene on tuvastatav täielikult võrgus linnaruumis igal pool või veel jääb sellist nagu tõelist nagu iseolemise võimalust ja näiteks ütles, et sa kaod ära, tahadki ära kaduda ja kaod ära, on see võimalik 20 aasta pärast, et metsa ja keegi ei tea, kus sa oled? Jah, kui ma. Jah, kui seal ühel inimesel eesmärk omaette jah, siis ta suudab seda teha ja ja, ja sellest teadmisest talle piisab, et seda mitte kunagi teha. Ta kujutab endale ette, et ta võib minna metsa ja ära eksida ja ollagi omaette ja ta ei tee seda kunagi, sest et talle piisab sellest mõttest, et ta saab seda teha, kui ta tahaks seda teha. Isegi kui see ei ole nii ja ta ei saaks jälle majasid nagu kellelgil aju sassi. Ilmselt praegusel hetkel selle jutuga ma arvan, et 20 aasta pärast me ei pööra privaatsuse eriti tähelepanu. Ja, ja miks ma seda arvan, on see, et need, need inimesed, kes sellele pööra veel tähelepanu, on selleks ajaks juba ära surnud. Aastal 2006, kui muid, ütleme jootjuup tuli 2006 turule need, kes olid kaheteistaastased, hakkasid seda nagu aktiivselt kasutama. Praegusel hetkel lähevad presidenti valima juba Ameerika Ühendriikides, järgmisel korral ja Teil on teised inimesed, neile ei lähe korda siuksed asjad nagu mingit privaatsust. Nii privaatsus on mõnes mõttes nagu pseudoprobleem, kui hakata mõtlema, et sihuke asi ka privaatsuse inimestele anda, et võib-olla mõnisada aastat. Et see kõik see 100000 aastat, mis Wen, elasime sellises pisikeses 50 inimese ja ühiskonna fina mingit privaatsust. Et see, ma arvan, et inimesed suudavad kindlasti pahade niisuguse olukorra, kus Kaspywassaga Ja ja 20 aasta pärast ilmselt seda on vähem kadunud. Tal on kõvasti vähem. Kas need kadunud on 20 aastaga? Aga, aga ma arvan, et nagu kõige suurem, küsi või noh, nagu kõige suurem trend selle taga on see, et see on asi mille üle me 20 aasta pärast me vaatame tagasi ja mõtlesin, vau, vaata siis nagu mingi aastal 2000 ja 2010 nagu selliseid eemale nagu privaatsus ja tundsid muret selliste asjade pärast, et et vaata, et tead, et minu arst saab äkki nagu minut nagu eelmise arsti antud diagnoosi teada või kuskil äkki kuskil lekib mingisugune informatsioon minu mingisuguse küünehaiguse varba seene kohta või keegi teab, kus ma viibin parasjagu? Jah, ja see privaatses kadunud. Jah, ühesõnaga sellist asja seal umbes midagi sellist, nagu omal ajal muretseti sellele, et inimesed ei saa lennumasinaga minna lendu sellisel juhul neil umbes lõhustuksid või lahustuksid selle kiiruse käes. Selleks vajalik on, aga kas anonüümsus jääb? Nüüd siis ma mõtlen kitsalt netikommentaar, aga ka üleüldse nagu privaatsusega koos selline võimalus olla, noh, niimoodi inkognito. Ühel inimesel on võimalik olla jupp aega anonüümne, kõigil inimestel on võimalik olla hästi vähekene aega, anonüümne, aga mitte kellelgi ei ole võimalik olla kogu aeg anonüümne. Ehk mul on võimalik minna ja, ja ka täiesti veenduda selles, et ma saan sodida mingi roppuse kuskile seina peale ka 20 aasta pärast ja vabalt selle juurest ära joosta ja ja, ja sellele võib-olla mitte keegi ei pööragi tähele. Virtuaalsein mitte nagu plank tänaval. Siinselt jääb muidugi. Kuna see virtuaalsein on nagunii suureks ja nii täis sodituks saanud, siis kõige tõenäolisem on see, et sinu väiksele kraaksule ei pööra mitte keegi mitte mingit. Tähelepanu, ma arvan pigem, et ta on nagu virtuaalmaailmas anonüümsuse säilitamine jääb lihtsamaks kui füüsilises. Sellepärast et virtuaalmaailmas saad panna nagu enda vahele mitmesuguseid lülisid, mis siin nagu loodetavasti kaitsevad vastupidise uuringute eest, nagu praegu on võimalik panna veidi proksisid vahel, et võib varjata ja nii edasi, aga kui seal füüsiliselt kohale planku planku nagu sodid, siis iga sensor, kes, kes vaateväljas on, nagu saab kohe aru, kes, mis, millise inimesega seitsmest miljardist ja seal on väga vähe, on tegu. Kas see, millele sa viitasid, tähendab see seda, et jälgimisühiskond, kui sellist terminit kasutada, et see on siis nagu 20 aasta pärast nagu täielikult kohal küll, et reaalses maailmas tegelikult, et noh, ei saagi toimetada muud moodi, kui sa oledki kogu aeg. Räkitavandis eesti keeles jälgitav. No umbes nii, et ma kujutan ette, et on võimalik juba praegu, aga mitte väga mugavalt teha selliseid asju, et sa võtad telefoniga võtad nii-öelda kaamera pildi endale ette, vaatad tänaval läbi telefoni ringi ja näed, mis on inimeste nimed seal, kes kõnnivad. Kliki tähendab peale vaadata profiil, seal saab tuvastada nende kujusalt tuvastanud kõnnakut. Aga kuskil ometi on olemas selle kõrval ka mingisugune hunnik selliseid müüte linnalegende nii-öelda selle privaatsuse jälitamise kohta, ma arvan, et tegelikult võib-olla ka selle saate üks olulisi aspekte oleks noh, nagu ümber lükata arusaam, et et kuskil on suur Wen praegu ja ka vahetus lähitulevikus, kes kõiki meid kogu aeg jälgib, ei ole olemas ressurssi ega tehnoloogilist võimekust, et kõiki inimesi ja kogu aeg jälgida on võimalik kedagi pikemat aega jälgida. Ja sellele väga suur tähelepanu ressurss panna. Ja selle juures ka praegusel hetkel on kõige tõhusamaks vahendiks mitte selleks tehnoloogiate kasutamine vaid jälitamine, nagu lähed, sõidad seal tal autoga ja, ja lihtsalt jälitad, seda nimetatakse siis jälitustegevus, jälitustegevuse viljelemine, mitte tehnoloogiliste vahenditega viib tõenäoliselt siin paremini ja kiiremini selle oodatud tulemuseni jälitustegevuse teostaja perspektiivist vaadatuna ja meie kui maksumaksja poolt, kes me tõenäoliselt ka finantseerime sellist jälitustegevust. Aga. Aga müüdid, mütsid, eks ma mõtlen, et on olemas andmebaasid juba praegu 20 aasta pärast, ma eeldan, on põhimõtteliselt võimalik kõik need andmebaasid omavahel kokku ühendada inimeste digitaalne andmekeha ja mis kõneleb sinu kohta kõike ja seda noh, ütleme kurjaks lavastustes, kõik ilusasti ära kasutada ja mida kõike, et see veel täna on võib-olla veidikene keeruline, nõuab nagu rohkem häkkeritel möllarist, aga 20 aasta pärast. No lihtsalt näiteks, mis täna juba olemas on, eks see, et sa saad lennukeid jälgida, kõik kõik õhus olevad lennukid Soini merel olevaid laevused jälgida, laev ka võib-olla laevu jälginud lennuki oleneks pealkirjad, et mu töötajate 20 aastaga suhteliselt kindlalt on olemas, võime nagu kõiki inimesi nii-öelda kaardi peal vargad liiguvad ja nii edasi täpikesed. Täpselt. Eks laius oleks võimalik, et oskaks. Et kui see tehnoloogia nagu sünnib, on ja siis ta ikkagi on ilmselt ta sünnib selle selle tõttu, et see on kellegi huvides, et, et kas siis keegi ikkagi mingitel põhjustel seda jälgimisvõimalusi ka kasutab ära meie vastu või näiteks meie poolt milleks, milleks sa üldse, mis selle praktilised väljundid on meie elus, mida see muudab? Ma ütlekski teate kõige. Sellisel visioonil, kuskohas on nagu maa peal kõik seitse miljardit inimest täppidena näha, selle visiooni, nagu kõige tugevam vastuargument võib, ongi see, et kellelgi ei ole seda vaja, et, et aga tehniliselt ma ei näe, et see oleks väga raske. Aga kas seda kellelegi vaja on raske öelda, kõik sellised? Kuidas öelda, ma ei tea, kas seda disractiv murrangulised muutused tehnoloogias on asjad, mis, mida, nagu enne seda murrangu teket on väga raske öelda, kellazada, milleks vaja läheb. Kellel milleks oleks Facebooki vaja olnud? Kas ma ei tea, Facebook on ka võib-olla hea näide sellest, et selleks, et luua superandmebaas meie kohta ei pea mitte mingeid salajased riigiasutused tegema mingeid jälitustoiminguid ja siis meis tegema mingeid toimikuid vaid jumalast, vabatahtlikult ja hea meelega anname end ja seda aega, et andmebaase enda kohta täitja ja ise täidame selle andmebaasi ära ja anname seal, mitte meie nagu meie kontrolli all oleva riigiasutuse kätte hoiule või kasutada mädalame x riigis registreeritud ja oma suva järgi oma kasutusreegleid muutva eraette võtma, et käsutusse ja väga huvitavad oleme inimestena väga-väga huvitavad ja siis me oleme samaaegselt olema paranoilised, et kuidas siis nüüd meie andmeid kasutatakse. Oot, aga ma ise kirjutasin sinna kogu aeg nagu võtsin omaenda aega päevad läbi, tegin pilte endast hästi roppe pilte ja siis kõikvõimalikke asju, kirjutasin enda kohta sinna kokku, mis mulle meeldib, kõik, mis mulle ei meeldi ja. Mida linkisin oma natsisõpru? Teate, Martin on meile kirjutanud foorumisse rahus, rahustame kõike ennast. Mahana linna oli juba väga rahulik olnud. Masinad ei jõua kunagi inimeste tasemele, kuna inimesed on spirituaalset tegelased inimliku kiiksuga. Teiseks inimese ajupotentsiaali on kasutatud ainult 10 protsenti. Seal on kaks, vastasteks on see, et netist otsida sihukest artiklit, mille nimi on ministeeriumides question ns. Kui öelda, et inimesed on spirituaalselt, siis see küsimus on, mis asi see spirituaalsus on, näiteks? Kasvõi kui ma võin öelda, et inimesed on XYZ, et, et see noh see ei ütle midagi tegelevate inimeste kohta. Teine asi on ajupotentsiaal aju potentsiaalsed 10 protsenti, müüt selles mõttes, et kuna aju ei ole selles mõttes aju, on arvutusmehhanism, kuskohas on eri regioonid spetsialiseeritud eriülesannetele erinevalt näiteks arvutist, kuskohas on keskel on CPU, eks, mis teeb tegelikult kõike siis loomulikult, et need sinu aju erinevad piirkonnad on töös sõltuvad sellest, mis keskkonnas, seda, mida, mida sa teed, mida sa mõtled mis on su, mis on see tegevus ja loomulikult ei ole sul kunagi sellist hetke, kus kohas sul oleks vaja kõiki maju ajupiirkondi rakendada, seda teed niivõrd mitmekesist tegevust. Jah, ja me oleme näiteks siin stuudios, viibivatest inimestest on Mart ja linna Roon ära kasutanud valdav enamus oma juuste potentsiaalist samaaegselt, kui valdav enamus ühiskonnast ja ülejäänud stuudios viibijatest kasutavad väga halvasti oma juuste potentsiaal ja neile väga palju juukseid peas. Et ma olen ka selle mõttele sekundeerib, et meil ei ole ilmtingimata kõiki ajupiirkondi kogu aeg paralleelselt kasutada mitte kunagi elus olnud vaja ega ei satume ka kunagi olukorda, kus me peaksime täiel valul kogu aju ära kasutama. Ja see ei tähenda seda, et ma tahaksin ma öelda, et korraga nagu saada 10 korda paremaks malemängija, eks sellepärast, et lihtsalt need aju, aju ajupiirkonnad, mis nagu malemängus kasutada ei ole, nendel ei olnud mõlemal muidugi pistmist. Küsime Jaani käest ka need küsimused, mis me küsime kõikide ekspertidega Linnar neile korra juba vastanud. Mis on siis erinevatest valdkondadest ja esimene küsimusele, mis raha on Eestis käibel aastal 2031. Kuu. On see kuu kõva rahaservas? No ma pakun euro, aga mitte mitte väga kindel selles olla. Ma lihtsalt ei oska öelda midagi muud inides. Kui palju elab Eestis inimesi, et praegu on seal natuke üle 1,3 miljoni, eeldatavalt aastal 2031 rohkem või vähem või sama palju? 20 aasta perspektiivis vähem, ma arvan, mingisugune ma ei tea. 1,1 koma üks, kas kamašokolaad on alles? Nagu inimesed alles on, siis ma arvan, et, Ühesõnaga, ma ei tea, kas superarvutid enam kamašokolaadi vaja ja milline on 20 aasta pärast 100 meetri maailmarekordi, mis täna on juba üheksa, 58. Seal tekivad muidugi need huvitav probleemideta, et kus kes on inimene, on juba praegu olemas, et kes on. Kes on, aga ütleme, päris inimesi, ütleme humanoid, jama. Implantaadid ei ole lubatud ilmselt ka 20 aasta pärast võistlust samadele võistlustele jooksma, sedasama distantsi. No ühesõnaga sõltub nagu poliitikast, et kas need võimalik on, et meil on palju tulemusi selle kohta, et nagunii-öelda puht inimene võib-olla ma ei tea Üheksa. Üheksa selge ja nüüd siis kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Miks? Sellepärast on meil ei ole mingeid tõendeid selle kohta, need on olemas. Universon fermi paradoks on selline huvitav asi, et neid on. Juhul kui maaväliseid tsivilisatsioone, meie valgus koonuses oleks, siis me peaksime nägema endale hoopis teistsugust universumit. Ja me näeme sellist asja, mis nagu ei toeta seda, et teised oleksid. No selge siis UFO-dega ei kohtu suur-suur, aitäh, enner, viige Jaan Tallinn ilusat päeva jätku ja hakkame sissingulaarsust ootama.