Mul on suur au kutsuda teid nädasi. Tulevikuteed on aastaks 2031. Tulemas. Täiesti haru. Varasem kuupäev on praegu aastal 2011 on 11 11 11 ehk 11. november 2011 pere tervist kõigile, ka minu poolt. Et see on kindlasti selline dramaatiline numbrikombinatsioon, mida aastal 2031 mitte keegi kunagi ei näe. Abiellume Eerik, täna oleks küll võib-olla aegse pikaajaline kooselu vormistada eetri koos, see oleks hea mõte, siis me kunagi ei unustaks vähemalt ära oma abielupäeva niimoodi, nagu mehed ikka kipuvad unustama kumb meie suhtes ollakse, mees pool tekib muidugi kohe küsimus, kas me saame selle kuidagi praegu eetris ära jagada. Hakkame kätt suruma? Tekkis vägikaigast vedama? Ei oleks üldse paha, sest ma arvan, et aastal 2031 on omasooliste partnerlus igal juhul lubatud Eestis minu ennustus päris kindlasti kohe. Noh, kui ei ole vahepeal toimunud mingi tohutu katakalism ja ütleme siis sellised. Konservatiivid on kuidagi kaigastega tänavatele tulnud mis võib juhtuda ja seda ei juhtu, siis teoreetiliselt me võiksime olla ja sinuga täiesti ametlikus suhtes aasta 2031. Igal juhul saaksime koos maksudeklaratsiooni esitada vaid sinnapoole läheb jah, et me me suhteliselt. Ma arvan, et meil koos esitada maksudeklaratsioonis, kuivõrd Meil puuduvad tulud, kuivõrd sa oled pettur ja mina ei ole pettur? Ei, lihtsalt meil ühiselt ikkagi meil ei oleks midagi deklareerida. Aga mida sa tegid muidu täna kell 11 11 ja sekundit 11, sest ma saan aru, täna oli nagu see võimalus teha midagi. Kell 11 11 11, kuupäeval 11 11 11. Istusime koosolekul, kus me arutasime ühe telesaate tootmist ja siis selle käigus saatsin sõnumi lähedasele inimesele. Ja soovisin talle teada seda hetke, mis on suhteliselt ikkagi tegelikult lame tegu. Ma sain su sõnumi kätte. See ei olnud, mina tuli sulle vä. Siis ei olnud ma ainuke inimene sellel koosolekul, kes saatis selle valele inimesele. Kui jätta kõrvale kõik, mis alla tead teinud iganes, minu meelest oled sa vale inimene. Kell 11 11 11. Tavaline eraviisilisele kohtumisel meie kalli peatoimetaja Heidy Purgaga tundub mulle meie kohtumine oli lõppemas umbes kell 11 11, aga me kumbki ei pööranud sellele tähelepanu. Et me, me rääkisime hoopis igavikuliste matel teemadel kui lihtsalt üks kellaaeg, aga lihtsalt tuleviku inimestele teadmiseks, kui mõnus on see tänane päev, et on 11 11 11 11 11 11 11, lisaks siis toimub Eesti Iirimaa jalgpalli, millest räägitakse täna Eestis nii palju, et meie oma saates absoluutselt lubame teid säästa järgmised 50 minutit. Ei tund ja viis sund ja 50 minutit sellest jutust rõhu täielikult, kui nüüd keegi ei piki seda sisse kogemata. Ma arvan, et praegu Eestis mõtlevad ainult ühe teema, ma arvan, et keegi pikiks selle sisse ja Mei tõrjuga seda tagasi. Miks me peaksime? Õige, me oleme ju eestlased. Siis huvitav info veel tulevikuinimestele on see, et Eerik oleks arvuti katki just praegu siinsamas, raadio kahes stuudios, selles mõttes ta töötas stuudio eesruumis. Erkki, selline IBM arvuti läptop, niimoodi neid nimetati aastal 2011, mille peale ta kleepinud Apple'i logoga kleepsu, et olla lihtsalt jõhkralt trendikam, kuna kuna aastal 2011 ja kellel ei ole Apple'i tooteid, see põhimõtteliselt. Kõne katkeb sel hetkel Apple'i toodete ja jah, ega selliseid ei ole ka, seetõttu polegi vaja välja mõelda. Vähemalt sul on see kleeps peale, mis siis arvutiga juhtuks täitsa nagu kutupiilu või? Lihtsalt kooles. Ja, ja veel tänapäeval 20. sajandi alguses, onju neljanda sajandi 20. sajandi 21. näed 21. sajandi algusaastatel enne siis kolmandat maailmasõda. Kuna sa ilmselt vahepeal tuleb tulevastele kuulajatele selgitan, siis on see mureks, kui sul mingisugune agregaadid saab, läheb rikki, sellepärast et sul on seal sees võib olla mingeid olulisi dokumente, mida sa ei ole endale veel saatnud. Jah, mujal sinu arvutis, ma kujutan ette, on kas 80 või 120 gigabaiti mälu ilmselt 120. Ma arvan küll, jah, 120 gigabaiti mälu ja sinna peale saab siis salvestada tekstidokumente filme muusikat ja ma kujutan ette eritamist, tekstidokumendid ja mõned võib-olla tabel arvutustega tehtud dokumendid on eriti tähtsad, sest ma tahtsin öelda, et mul on ikkagi 120 gigabaiti oli reaalselt ka päris täis ja mul selles suunas on töö, arvuti ei ole siin põhimõtteliselt mitte üldse muusikat ega ka ei ole siin filme. Ja see kõik praktiliselt oligi, oligi lisaks muudele dokumentidele oli see siis põhimõtteliselt minu meelest exceli tabelit mis ma olen teinud päris ägedaid ekeseleid, mulle meeldib panna valemeid ja süsteeme. Ja mida rohkem valemeid paned, seda suuremaks läheb pain. Ja minul on rahvusringhäälingu arvuti, kuna ma olen rahvusringhäälingupalgaline töötaja, minul on 80 gigabaiti mälu, ainult tellis kolm ja pool aastat olnud samasugune läptop nagu sinul IBM, väga hästi mind teeninud, kuigi ma tahaks juba uue vastu välja vahetada ja üks põhjus on täpselt seesama, et 80 gigabaiti on täiesti täis, mul on seal 79,5 giga on täis ja sellest 75-st igast umbes 65 on muusika. Et mul on eriti neid eksameid ele ahju küll. Aga kui ikkagi loominguline, sa pead olema exceli fail, tavaline exceli fail, ajada selliseks kolme, nelja Megaseks ühe muusikapala suuruseks. See on ikka päris palju tööd ja, aga niipalju siis nüüd infot tõesti inimestele, kes kuuluvad nüüd aastal 2030 11 seletad ära, millises tehnoloogilises olukorras me peame töötama nüüd aastal 2011 ja üle ärad kallitele inimestele, kes kõik kuulavad meid aastal kaks, vaat 11. Järgmine laul on vihjeks, millest me rääkima hakkame. Kui me tegelikult mängime siin tagasi tulevikku, saates enamasti lugusid just nimelt aastast 2011, et siis mõne aasta pärast on huvitav kuulata, millist muusikat viljeleti aastal 2011 siis käri Neumanni lugu Khrs, mis rääkis siis loomulikult inimese auto omavahelisest suhtest pärineb aastast 1978, mis samuti on väga tähtis aastaarv. Nimelt sel aastal sündis maailma Eerik Moora. Ja tõsi ta sündis natukene hiljem, üks kuu aega hiljem kui Mart Normet. Nii et see on hea aasta, see oli, oli viljakas aasta, nagu me aru saame, tehti head musa ja suhte suht normaalseid venikesi sünnitati. Väga õige jutt, seda me läksime sinusse endaga endaga, sest ma ei ole nii heal arvamusel kui sinust. Aga võltstagasihoidlikkus. Tegelikult oled sa endast ikka palju parem, olen arvamusel. Jäneda küll aitab nii. Noh, lõpetame üksteise võistukiitmise, räägime autodest, räägime autodest jah, et Mul on. Mul on praeguseks ikkagi juba moraalselt ja lootusetult vananenud Seat Leon, miks ta vananenud on, moraalselt ja lootusetult selles mõttes, et tal ei ole kõiki neid kõige uuemaid vingemaid vidinaid, kuna nad juba viis aastat vana, aga kuidas on näiteks tahaksid talveks kõike seda, millest me tänases saates rääkima hakkame, õige, neid kõiki asju ei ole, on Toyota Corolla, seal on ka mingi viis, kuus aastat vana. Selline mõnus pereauto tagant. Kuidas nimetataks luukpäraga? Ei, seal univer, saal, mahtuniversaal, kombi, öeldi vanasti nende kohta. 79. aastal üheksandal kombi ja mina tahaksin küll paari asja, näiteks, mis on täiesti kättesaadav ka tänapäeval, ma tahtsin, et oleks kiirusehoidja. Et ma ei peaks maantee peal kogu aeg seal oma varvastega, tema seal seal on muidugi. Donald kasutan kogu aeg, kasutan seda isegi linnas, täiesti mõttetu mees või ühesõnaga normaalne mees, aga noh, ühes alb infoga, ühesõnaga oli see praegu tuli välja. Oota mul ja, ja mis ma veel tahaksin, et seal oleks, mul on tegelikult helisüsteem on okei? Seda ma ei taha ta just seda ma teadsin, et mingid tohutud tümpsu tuleks pidama, oskaksin veel tahta. Et oleks väga ökonoomne, äkki, mida ta ka on rahul oma autoga ma ei oskagi nagu midagi tahta. Mina ütleksin, et mul ei ole väga ökonoomne, vähemalt mitte selles mõttes, mis mõttes ökonoomsed autod aastal 2031 ja see oleks väga huvitav teada tõesti, kui palju aastal 2031 auto kütust võtab ja mis kütus. Mis näo teeb 2031. aastal auto ostja, kui automüüja ütleb talle, et see auto võtab linnas seitse, kaheksa liitrit bensiini 100-le. Siis vaadatakse ilmselt seda inimestest ikka väga põlgliku pilguga ja uskumatult. Aga ma kujutan ette, et samas need autod on täiesti olemas, sest et need on juunikumid. Ja nad on, et nad on alles püsinud, nojah, see sinna näiteks samas ei aita see minu minu toyota. Ma arvan, et need on meil alles meil kogu, kui hakkame koguma need kogujatel ja ma arvan, et venelasi kui vaadata, mis majanduses ees ootab, siis me sõidamegi veel jätkuvalt nende autodega ise putitada neid oma tagakambris. Aga tänase saate teema siis tagasi tulevikku saates on transport laias ja kitsas mõttes reisimine laias ja kitsas mõttes transpordivahendid laiali kitsas mõttes ja põhimõtteliselt kõik see, mis, mis meid igapäevaselt liigutab või jalad välja arvata teisiti jalgadest Me ei räägi täna väga palju, kui võib-olla jalgratast nõksakene, aga rohkem räägime ikkagi nendest igasugustest plekist monstrumitest, mis meid transpordivad ühest kohast teise või transpordivad kaupu või midagi muud. Ja oleme jaganud siis mõtteliselt Saatrimaidi kaheks. Et nüüd kuni kella kaheni ehk siis esimeses saatetunnis me räägime rohkem autodest, räägimegi, tulevikuautodest. Millised on autod aastal 2031 sull hea kuulajal loomulikult võimalik kaasa rääkida meie foorumi kaudu saadud või saada meile suisa i meil helista meile kuus, kolm, üks, kaks, null null, ütle, milline on sinu arvates aastal 2031 ja siis kõigele kahesed, uudised on kuulatud, siis tulevad meile külla äris päris asjatundjad, kellega me räägime siis transpordist laiemas mõttes ja räägime sellest siis, kui palju üldse maailmas reisitakse, kuidas, kuidas kaupu võetakse, milliste vahenditega ja mis seal põhimõtteliselt muutub juba lähemate aastate jooksul, nii et 20 aasta pärast oleks täiesti teistmoodi. Meile tulevad külla selle seda asja arutama. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ning samuti Ardo Aasmäe majandusgeograaf ja lisaks võtame loomulikult arvamusega endiselt teede- ja sideministrilt Raivo Varelt, kes on Eesti arengufondi nõukogu esimees ning lisaks ka suur transiidispetsialist, nii et väga-väga suured titaanid täna räägivad, saates tagasi tulevikku, transpordist, aga kõigepealt siis autod. Väga ilus laul, laul Madar Charlie Gost esitab seda laulu raadio kahe saates tagasi tulevikku ja meie telefon kuus kolmeks kaks null null null on avatud siis tulevikuauto kirjeldamisele ja tere, kellega meil on au meelis. Kas sa helistad meile tulevikust või oled selline olevikus autode vaatleja? Väga hea, väga hea. Milline on siis auto igal aastal 2031? No ma siin ennist mõtlesin, et ja need elektriautod, mis praegult on, et et kuidas neid nagunii nii-öelda normaalsemaks muuta, et nad ei oleks siuksed, väiksed punnid, et kui näiteks kapott ja katus ja taga pagasniku luuk, et kui need oleks nagu päiksepaneelid, et noh, siis ei söök, väike pull auto olla, et noh, siis peaks nagu suurem ja siis muidugi katusele võiks seal tuulegeneraatoriga panna, et sõidad, siis muudkui, aga toodab sulle neid kilovatihinna tohutult juurde, et sa ei peagi kuskil üldse laadima kisada. Ja noh, suvel meie tingimustes päikest võiks Kaavastike aga täitsa normaalne, et noh, samas muidugi võiks nüüd välja töötada ka mingisuguse siukse elektriasja, mis külmaga ka voolu toodaks. Kuule tulevikku, kui sa räägid sellest tiivikus, siis mul tuli selline mõte, mida me isiklikult tahaksin, ma tahaksin, et tulevikus me kõik oleksime kartsanid. Sest mõtlesin, et panen, vajutad kõhu peal seda punast nuppu, tõusid õhku, lendad heledamat töö ära, võtad need traksidega püksid ära, eks ole, panetoolilenile tööl pükse, pükse või on seal all mingi bakteri vahet ei ole, jahedal mingeid bokserid jalas, kõikide istute ilusti paneksite selga lendad, eks ole, lõunapausile suurepärane. Sööd seal midagi, Karlsson sai, sai neid lihapalle pall, eks ole. Ja siis tähendab tagasi tööle, et ma, mina, kusjuures usun, et see ei olegi väga ebareaalne, tekivad sellised nagu kuidas öelda siis individuaallennu nagu võimalused, noh, masina tegelikult juba praegu on ju miskisuguseid olemas nagu jõle kohmakad, aga äkki on selliseid lihtne variant ka, nagu kartsionil oli, võib-olla Astrid Lindgren oligi suur transpordimõtleja. Jah, suur tulevikku. Aga tahtsite midagi veel lisada? Ei tea, mis siin ikka rohkem. Põhimõtteliselt küll, kuule, mis siin ikka lisada. Keeruline on paigas juba. Sinu tulevik on juba isegi iseenesest päris armas. Kui linna mööda sõidavad meil praegu sajad tuhanded autod nagu meil siin näiteks Tallinnast praegugi on hea, siis nende kõigi katustel on suured propellerite tiivikud. Hästi. Kaugelt vaadates paistab linn välja nagu mingit ringi kihutavate tuulegeneraatoreid. Nojah, et nagunii niikuinii tahetakse siin kõik kohad neid tuuleparke täis teha, et noh, siis oleks nagu lill ka tuulepark. Ja täitsa õige, kuule aitäh sulle, mees ja ilusat päeva jätku. Ei meenu, et komeedid mulle meenuma komeediat. Mu nõmme, neelu, meediat. Mulle meenuvad komöödiat mullane, meenuvad komeedid. Ja uus teema. Tule, näitan sulle. Täitsa p, tuule näitan sulle. Tulen näitan sulle, kuidas suitseb. Tulen, näitan sulle, kuidas majad kerkivad. Siit ta sinu eest tuule näitan sulle, kes. Liinale. Mulle meenuvad komeedid. Regi oli täna saanud ülejäänud sigade sabad rõngas, kui sa sõita ei oska, anname iller. Straalid, jäärad jääs. Meediat. Meelu meediat. Mida sellest arvata, aga see on ikkagi pärit lugu ajast, kui ansambel poolt Goga 40. Four to go vist ei olegi, tegi veel head muusik. Selline suhteliselt lühike periood, umbes minut 15. Aga nüüd siis räägime tulevikuautodest edasi, oleme helistanud autoajakirjanik Raivo murdele. Tere. Millised on siis kõige suuremad muutused, mis sinu arvates või teiste spetsialistide arvates, kelle arvamustega kindlasti olete kursis meid ees ootavad nüüd järgmise 20 aasta jooksul, et mis meil siis tänaval ringi sõidavad aastal 2031. Ma arvan, et 20 aasta pärast on see pilt väga kirju, et sõidavad eri energiaallikaid või siis neid kombineerides. Ühendatud niuksed, eri tüüpilised autod, et mina arvan, et 20 aasta pärast on nii-öelda nafta põletajad endiselt au sees ja, ja julgen arvata, et mingi kaks kolmandikku autopargis sõidab endiselt naftaga või siis vähemalt nii-öelda kombineeritult, kas siis hübriid Koguni nii palju, et ütleme, et siis 75 protsenti arvetse Noh, selles mõttes, et esiteks nafta pole veel otsas. Ja teiseks, et elektriautostumine, kui mõelda, et praegult müüakse kuskil Euroopas siis 0,07 protsenti uutest müüdud autodest on elektriautod, et see on nii marginaalne väike osa. Ja see tehnoloogia pole, pole veel üks, ma arvan, et 20 aasta pärast on nad väga arvestatud sõidukid. Aga, aga see ei ole ainult minu arvamus ka iseenesest. Autotootjad leiavad, et, et tekib nii, et erinevate energiaallikaid kasutad, tuleb siin erinevate all, ma mõtlen seda nii vesinikul sõitvad kui siis kütuseelemente kasutada tavad. Autode osakaal kasvab, aga kindlasti need ei muutu selle selleks ajaks valdavaks. Välja arvatud siis, kui nüüd Euroopa Liidu ametnikud otsustavad bensiini või diiselmootoriga autode üldse ära keelata, nii nagu hõõglambid on ju. Et siis võib-olla küll. Aga kas nende 20-st 22-st kolmandikust autodest, mis veel mingil kujul kas osaliselt või täielikult kasutavad naftasaadusi bensiini ja diislit, kas nendest suurem osa on juba hübriidid või on need omakorda suurem osa nendest ka nii-öelda puhtad bensiini või diisli mootorid? No ma arvan, et, et, et suurem osa on tõenäoliselt hübriidid või siis on nagu ka see, et mis juba praegult ütleme, ooteaeg näitab, et et lihtsalt ei toodeta enam niuksed suurelit, roosiga mootoreid, et Meil on suur limusiin, meil, mootori kubatuur on võib-olla üks, kaks liitrit ja siis tal on siis täiendavalt elektrimootoreid või siis mingisugune gaasivõimalus või nii edasi, et, et sellised hästi, no erinevate mootorite kütuseallikate nii-öelda kombinatsioonina, mis nüüd kindlasti ma arvan vähemalt Euroopa Liidu territooriumil ühistransport saab küll olema kas elektri-gaasi- või siis kütuseelemendi jõul töötavad, ehk see on siis see, et see ühistransport, mis on nagu riiklikult nagu ostetud või Ja mida võib-olla siis võib ka nagu olla, et Euroopa suurlinnades võib küll juhtuda, et näiteks Pariisi või Londonisse ei lubata nii-öelda heitegaasi väljastavad autosid sõitma, siis sa näed, et sa sõidad selle autoga siis kuskile linna piiri äärde, paned siis parklasse ja sealt edasi liigud ühistranspordi või siis elektri jõul. Et üks niisugune huvitav trend on ka see nii-öelda nagu praegu, kes on nagu Pariisis või mujal suurlinnades käinud nõelrattalaenutused, et sa võtad kuskilt ratta, satavad mingis teises laenutuspunktis selle maha. Et suure tõenäosusega on sellised pisikesed ühe-kahekohalised sõidukid kuskil raudteejaamades bussijaamades suurte hotellide juures, et noh, inimene istubki sinna sisse ja siis sõidab sellise väikse see elektrisõidukiga vajalike sihtpunkti, noh, maksab selle eest krediitkaardiga ja nii edasi jätab siis kuskil veokile, istub järgmistelt. Aga see nüüd on siis see, millega liigutakse nagu energeetiliselt mõttes, aga räägime natuke sõidumõnust ka, et auto aastal 2031 mis, millistest, milliseid vidinaid seal oma vaimusilmas näete, mis kuidas auto sõidab? Mobiiltelefoni 20 aastat varem enne siia tulekut ette kujutada, et noh selles osas on niuksed infotehnoloogilisi ja mugavusseadmeid on põroski ennustada küll, võib aga ja öelda, et autod võib-olla 20 aasta pärast vähemalt uued autod Müügile tulevad nii-öelda õnnetuse kindlad ehk avariivabad ehk et nagu tehakse kõik selle nimel erinevaid oreid, sell, sureid, muid andureid kasutades, et autod on nagunii-öelda, suudavad ise avariiolukordi ette näha ja neid vältida. Kas see huvitav ühtlasi tähendab ka seda, et, et ta hakkab olema selline auto enda kehtestatud kiirusepiirang ehk siis näiteks igasugused kiiruseületamised jäävad põhimõtteliselt ära, et sa ei saagi enam ketsi vajutada? Täitsa täitsa reaalne ja et esiteks autod hakkavad omavahel suhtlema. Ja see on, ma arvan, juba lähema viie aasta. Armuvad abielluvad ja saavad lapsed. Noh, nii kõrge kõrged Iideeelleketi neile ei pakuks, aga küll on siis see, et teatud mina tulen siit nurga tagant, olge ettevaatlik, mulle selline kiirust. Umbes nagu koerad hauguvad, et see on minu piirkond ja siis teine koer teab, et sinna ei lähe. Jah, jah, ja et ja et. Koerad saavad ka lapsi, muidugi ma ütlen lihtsalt vahele, ikka mingi variant võib-olla on autodega, et äkki nagu tegelikult ongi küsimus, kuidas tulevikuautosid üldse tehaksegi, nad teevad ennast ise või neid tehakse ikka tehases. No ma arvan, et neid tehakse tehases selline. Konserve konservatiivne arvamus Et need arengud on, aga see on nagu see, et võib juhtuda, et inimene võib oma autot muuta. Muuta. Ta saab nagu mingisuguse platvormi, tõenäoliselt on niuksed unifitseeritud, autoplatvormid ostetakse platvormi, sellist tahab, et oh, ma nüüd täna lähen tööle sportautoga aga homme oleks vaja nagu nagu jah, maasturit. Aga on see reaalne 20 aasta pärast. No täiesti täiesti võimalik, et sa saad lihtsalt kerepaneele nagu vahetada garaazis mingisugused paar plastikust kere meelial ja mida siis vahetad ja siis ostad sellise platvormi või põhja ei pea garaazis olemas, lihtsalt käid selle margiesindust läbi. Kuulge, andke mulle täna nüüd sportauto, kabriolett kere. Sugulased tulid, väiksed sugulased tulid külla, tehke mind suureks pereautoks. Et, et noh, selles mõttes, et sa võid nagu individuaalselt seda auto lähenemist muuta, et eriti eriti nagu nendel mis on nagu võib-olla elektrimootori või näiteks on rataste seisev elektrimootoril, ei ole vaja sellist suurt muutust, Ta oli osav ja nii edasi, et siis sinna ükskõik, mis kedese sinna siis parajasti peale peol tõstad, et niukesed Võib-olla võib ka olla ilma kereta, lihtsalt ongi ainult Alblatte ja siis neli ratast, millel on sees elektrimootorid ja ongi kogu su auto suhteliselt väikse arvuti teel. Kas juhti on üldse selles autos aastal 20 aasta pärast vaja, kui ta arvas? Et sel ajal on, on täiesti olemas liikluses autod, mis sõidavad ise. Aga noh, ta on selles mõttes juht ikkagi peab seal nagu kohapeal Biolulemad, et tegelikult autofirmadel on vastav tehnoloogia täiesti olemas, on neid kavatsetud, isegi Google teeb arendab sellist isesõitvat autot. Küsimus on nagu selles, et kui midagi juhtub, et kes siis vastutab, et praegult on nagu nende kasutuselevõtu põhiliselt takistanud just juriidiline pool. Aga, aga ma arvan, et noh, näiteks niimoodi, et sa sõidad autoga Tallinnas Tartusse, siis on küll see võimalus tõenäoliselt olemas, et näiteks reastatud mingisuguse suure Tartu-Tallinnaliini bussi taha kellelegi seado, mingi vastav seade sees, mis kontakteerub siis sinu auto, see on meil ja, ja siis sa võtad sinna bussi ta lihtsalt sappa peale, sinul tuleb sinna veel näiteks viis, 10 autot niisuguste väikeste vahemaadega, siis võid seal vabalt rooli doga lehte lugeda ja nii edasi. Buss, bussijuht siis nagu juhib, sõidutab kogu seda kolonni. Ja no ühesõnaga vastutus kasvab bussijuhtidel tulevikus saan ma aru? Jah, see see on nagu üks variant näiteks, mis on ka praegu täiesti olemas ja Volvo poolt nagu eksitav ja katsetavad seal üks lahendus ja võimalus on tõesti, et siis ongi täiesti iseseisvalt liiklevad ise tiivad, arukad autod, aga, aga ma arvan, et 20 aasta pärast ikka nii päris ei ole, et et täiesti noh, juht istubki tagaistmele, et 20 aasta pärast ma arvan, sõidavad ringi praegused Ford Mondeo või Mercedesed või et noh, neil lihtsalt ei ole neid teiste autodega suhtlemist, seadmeid või nii edasi. Nii et mõiste autojuht siiski veel 20 aastaga päriselt ära ei kao. Tead, ma loodan, et iga kutt ise, et kes on kes, kes natukegi naudib autosõitu, et, et tulevikus nagu üldse võimalust, põled sõidadki nagu taksoga, et natuke nukker. Suur aitäh, Raivo Murde autoajakirjanik, ilusat päeva sulle ütleme vast enne aastat 2031, aga siis juba kindlasti uuesti ja saime siis teada, et autonduses on toimumas väga suured muutused, palju suuremad kui näiteks arhitektid rääkisid meile möödunud saates, et mis toimub arhitektuuris ja majade ehitamises? Jah, kus 20 aastaga ei muutu midagi, aga tegelikult, kui ikkagi vaadata autonduses tagasi 20 aastat, siis on need muutused on ikkagi olnud ka tänaseks ikkagi väga hoogsad. 20 aastat tagasi ei olnud vist isegi, ma arvan, nait Raideri filmis ei olnud kõiki neid asju, mis täna autodel kuulub, standard, kus siis tahtsingi sellest treilerist kaks sõna rääkida. Aga säästame inimesi hetkel sellest ja räägime sellest äkki kahe minuti pärast pärast muusikat. Muusikat aastast 2011 liblik laulis laulul Lippmann ja lubasime rääkida kaks-sanan, ait, Raider, rist, mis oli siis kultusseriaal, mis tehti Ameerikas 80.-te alguses, täpsemalt 82. aastal sai see alguse David Hasselhoff oli seal siis megastaar püramiidi David Hasselhoff ei olnud ulmeline, vaid tema autoäss oli ulmeline. Tema on seda jätkuvalt. Auto, mis kandis nime kit, oli erakordselt intelligentne tegelane. Kiti sa esiteks kohale kutsuda niimoodi, et sa rääkisid oma telefoni sissegi, mis, mis saab käekella sisse, mitte telefoni käekella sisse. David Hasselhoff rääkis ja ütles oma käekellasid. Kom hier, mina vaatasin seda saksa keelset varianti. Tule siia, kommendi Hirbite järgib. Ja siis ja siis. No ikka iga inimene oma rikutuse piires, ühesõnaga räägib saksa keelt, ma nägin, ma arvan, et see oli nii, tule nüüd. Ja palju õnne nii, tasa. Ühesõnaga, ja siis mis, mis seal oli veel vahvat, oli see, et kui ta sattus, siis nagu vestlust ellu selle autoga, David Hasselhoff sisealati alustas niimodi kit, alustas maika. Nimepidi, ütles siseütles, talle arvaks situatsioonist, või mida ta teeks või ei teeks ja näiteks kui oli mingi ohtlik situatsioon, oli mingile lahingsituatsioonile tulistati näiteks siis kitt lendas kohale ja uudigi ukse ise lahti. Et niimoodi, et see Maicel Mait sai hüpata siis autosse sisse David Hasselhoff või tegelaskuju või siis veel selle auto, loomulikult mäletan Turbo nupp, siis ta tegi meeletu kiirenduse ja loomulikult see auto oli suuteline hüppama. Laekustes päris lendas, eks ju, see oli nüüd juba tagasi tulevikku film, kus autod lendavad, aga, aga päris ei lennanud. No selles mõttes, et noh, nagu õhus ei lennanud, hüppas seda küll, jah. Aga noh, see hüperturbopuust oli ikkagi praktiliselt nagu ikkagi lend, see on tulevikuauto. Ärme oleme tagasihoidlikud, räägime autoga, Auda saab meist aru, teeb ukse lahti, lahingsituatsioonis, hüppame sisse, see auto on kuulikindel ja kõik on hästi. Mul on nüüd juba küllalt, Kitisin ihanenud. Niimoodi hardalt. Kas raadioeetris sobib kasutada oma isiklike asjade ajamiseks, ma loodan, rahvusringhäälingut alati alati hea tava heas tavas kirjas, et kõik, kõik autosõbrad, kes teavad kedagi Eestis, kellel on olemas KITT ehk siis Pontiac Trans see vastava sarnane musta värvi mudel, siis palun võtke minuga ühendust sellepärast et me tahame selle aasta tujurikkujast seda autot kasutada. Assoo, need palun ühendus, meil on seda autot reaalselt vaja. Nii et see ei olnudki muide praegu siis mingisugune nali, vaid järelikult siis täiesti tujurikkujal on sel aastal seda autot vaja, mis asi? Pontiac Trans ämm? Jah, kell 80.-test aastatest, ta näeks võimalikult sarnane välja nagu kits. Jah, nii et pange meile foorumisse postitus, et teil on see asi olemas ja Eerik võtab kohe siis ühendust ja ja teie auto saab väga kuulsaks, siidiauto, jõle visatakse palju nalja. Aga mis meie foorumis toimub auto teemadel, meie foorumis arutletakse ka selle üle, et mis, millised tulevikuautod olla võiks näiteks ja auto keegi auto kirjutada, näed, kitki ise kirjutab, et täna kulub ühegi ühest kilogrammist bensiinist auto liigutamiseks umbes 300 grammi. Ehk siis bensiinimootori kasutegur on seal 30 protsendi kandis ja et 20 aasta pärast suudetakse teha raamilisi mootoreid või midagi muud, et olla ilmselt natuke tõhusam. Selline unistus on? No see on ju, kõlab, see kõlab tõenäoliselt siis Peep kirjutab, et minu arvates tõuseb ühistranspordi tähtsus, loodetavasti kasutatakse 2031. aastal keskkonnasõbralikke ühissõidukeid. Eesti suuremates linnades võetakse kasutusele monorelss. Esikohal on keskkonna säästmine, roheline energia, ühistransport. Ja siis Mihkel räägib sellest, et kui nüüd võtta selle meelise idee, mis meie Meelis meil helistas ja pakkus, et võiksid olla need tuulegeneraatorid auto peale, siis Mihkel kirjutab, et auto katusele peaks sel aastal olema ka autokatusel peaks sel juhul olema silindrilised tuulegeneraatorid, mis oleks palju madalamad ja siis saaks nagu teha terve auto laiused või kasvõi mitu rida neid katusele, mis on ka võib-olla täitsa täitsa põnev mõtte. Nii et ühesõnaga, kui teil on põlevaid novaatorliku mõtteid, siis põgenes meie foorumisse R kaks punkt ee kaldkriips tagasi tulevikku. Andke meile teada, kas telefoni teel kuus kolmeks. Kaks null null, nüüd kuulame eine vain house'i, kes on superlauljatar, kes kahjuks lahkus meie seast aastal 2011. Ma olen ainukene inimene praegu Eesti vabariigis ja kogu maailmas laiemalt tekkis totanud jõulutunne, seda küll seda laulu kuulates, aga me oleme eelistanud ainukesele inimene inimesele Eesti vabariigis, kes on võtnud ette vägiteo sõita elektriautoga Tallinnast Tartusse ja ei ole kohale jõudnud tervist. Urmas Vaino. Ja tervist Mart territeerik. Urmas on siis meie hea kolleeg, rahvusringhäälingus aastal 2011 terevisiooni saatejuht, mis on siis hommikuprogramm Eesti Televisioonis ja lisaks raadio kahe legendaarne saatejuht ja teeb praegu saadet poolt ja vastu muide, Urmas, mis sul selle nädala teema saates poolt ja vastu. Väga mentaalne, väga mentaalne, me räägime sellest. Kas auto tehnilise kasutamise juhendid ehk k ja raamatud peaksid olema raamatukogudes, kelle raha eest ja kaskaardland tohib seal olla või ei tohi. Ühesõnaga, sa rääkisid metafooride ja inglite keeles, aga ühesõnaga aastal 2031 kuulavale inimesele teadmiseks, et Urmas Vaino saates kaks vaidlevad poolt ja üks siis räägib sellest, et mis asi peaks olema raamatukogus kättesaadav ja teine räägib, mis seal ei peaks olema kättesaadav. No aitäh, sa seletasid mulle Ja sellest räägiksid sinu saade sel nädalal, aga helistame sulle ka kui endisele autoajakirjanikule ja ühtlasi konkreetselt isikule, kes on ka minul isiklikult aidanud endale autot valida. Ehk siis ühtlasi oled sa nelja lapse isa, ehk siis sa pead olema kursis ka selle suuremate autodega pereautodega. Kuna sul on neli last, siis sa mõtled ka palju tuleviku peale ja räägi, milline on sinu meelest auto aastal 2031? Ma arvan, esiteks on no ütleme niimoodi, et kurvastab tõenäoliselt nüüd 2031. aastal tagasi vaadates meid see, et auto tegelikult välimuse poolest nagu väga-väga drastiliselt ei muutu. Et auto kindlasti muutub palju voolujoonelisemaks, sest see, mis vahepeal siin ka foorumist võis, eks ju teie omast lugeda või kuulda, et auto kasutab ikka jube vähe oma kütusest edasiliikumisest liikumiseks, sest see on nii, aga veel hullem uudis on meil siis, kui me vaatame, et kui palju tegelikult läheb selle õhutakistuse murdmise peale, eks et need numbrid on ka ikka kohutavalt suured ehk me ehk me ütleme, kui me sõidaksime maanteel 60-ga. Me kulutaksime kunstiliselt vähem bensiini, kui me sõidame 90-ga, seda esiteks, rääkimata sellest, kui me aeg-ajalt suvel sõidame 110-ga, see kindlasti muutub. Aga auto välimus, ma arvan, me ei kuku üllatusest aastal 2031 autot nähes pikali. Teiseks, just seesama mootorite pool, mootorid ilmselgelt sellel ajal võtavad oluliselt vähem või siis praeguse ajastu nagu mõistes ei võta üldse kütust, ehk siis kasvõi pisikest elektrit või ma päriselt ka ei välista, et äkki tehnoloogia on jõudnud selleks ajaks juba sinnamaale, et et meil sisuliselt on tegelikult vesinikmootoreid, mis, mis tähendab, et, et see, mis me praegu oleme harjunud nii-öelda kütuse kontekstis mõtlema, siis hoopis teistsugune jutt. Ja nüüd kolmas asi, mis on täiesti pea peal. Mis mõttes ma praegu sõitsin ühte parklasse mõttes, ma pidin otsima oma silmadega tühja parkimiskohta, see on kõige jaburam asi infotehnoloogia ajastul, kus mul on autos olemas minu enda taskust kaasa võetud vidin, mis võiks sulle ju kõik ette öelda, ütlebki Mismõttes otsime veel parklas kohta või mis mõttes võib mulle sõita mingi teine auto ja minu auto jääb ootama, kuni, kuni ma vajutan mingeid pedaale, see on täiesti absurdne. Ma arvan, et, et see on 20 aasta pärast kindlasti täiesti tavaline, et õnnetusi küll juhtub. Aga nad on üliharvad. Autod suudavad tõenäoliselt nende elektroonika suudab ümbrust kontrollida väga hästi ja, ja pidurdamised seisma jäämised ja nii edasi. Need kõik need kõik toimivad. See on eriti oluline ja selles kontekstis, et selle elektriauto üks suuri miinuseid ja samas pluss, aga ka väga suur miinus on ju see, et seda pole kuulda. Jah, täpselt nii, see saab olema, ma ütlen ausalt, et noh, see ütleme, et kui, kui loll on täna auto. Andkem, andke nüüd autosõbrad mulle andeks. Aga autod sulle andeks? Annab ikka välja kannatada aastal 2031. Kas sa vaatama siis ma arvan, et, et täna liikluses olevaid autosid sellisel kujul sellel hetkel sõita ei lubata, sellepärast et nad ei vasta mitte mingisugustele selleaegsetele normidele, mis siis on, kuigi ma jälle kindlasti ja kinnitan seda, et täna ostetud autod tõenäoliselt sõidavad 20 aasta pärast küll veel ringi, aga nad on täiesti muudetud, kogu elektroonika on vahetatud, mootorid on vahetatud kõik nii edasi. Ja, ja et see justkui selle turvalisus ja sujuvus Turvalisus sujuvus ja noh, selles mõttes Me küll nagu siin kiti üle nagu naerame või noh, niimoodi muigama, eksju, kus auto mulle nagu midagi ütleb, aga tegelikult on autol oleks mulle ikka nagu jube palju öelda. Noh, ma ei arva muidugi, et, et see jääb nagu kõik mingile hääljuhtimise tasandile või või nii edasi, aga kindlasti ei ole see see paisi kiivne informatsioon, mida ma täna ka mõtleme. Mida meile siis auto nagu näitab ta näitab, et kui palju on kütust paagis, kui palju on mingite vedelike temperatuurid noh, ütleme niimoodi, et kütus paagis on sisuliselt autos sõitmisel ainukene oluline informatsioon. Üks oluline informatsioon on tegelikult veel see termomeetri näit, eks ju. Mis sa, mis, mis ütleb, et kas teile on tõenäoliselt libe või mitte, see on praktiliselt kõik, mis auto täna nagu inimesele annab ka kõige luksuslikumad varustuses. Sa võid küll nagu sättida ja nii edasi, aga see tegelikult kogu informeeritus on nii-öelda inimese inimese poolsed käsklused või korraldused kogus, elektrooniline maailm. Ma olen täiesti veendunud, et, et siis on 20 aasta pärast on nii. Et maanteeinformatsioon on ikkagi suhteliselt detailne auto, suudab seda rahulikult analüüsida, mis ümberringi toimub, kui palju on õhuniiskus, millised puhuvad parasjagu kusagil tuuled? Autod on kahtlemata internetti ühendatud, on kahtlemata mingites andmebaasides sees ja meile kas meeldib või ei meeldi, me võime rääkida seda, et suur vend meid jälgib või mitte, aga selge on see, et et see, kui me otsustame ühel hetkel kiirust ületada on, on kusagil alati kindlalt näha, see on täiesti loomulik, see tegelikult on täna näha. Ma isegi ei saa ausalt öeldes kunagi nendest juttudest aru, mis ma vaatan, siin oli vahepeal see idee, kuidas autot kiirus peaks olema, eks ju, nii-öelda kohe fikseeritud liikluseeskirjade rikkumine siin mõned aastad tagasi käis õudu, debatt selle üle, see on täna ka olemas, inimesed ju, mobiiltelefon taskus, sõidavad kogu aeg, eks ju. Ja see tegelikult on see informatsioon kogu aeg kusagil olemas, me lihtsalt ei oska seda üldse kasutada. Hetkel. Ja no ühesõnaga sinu visioon on selline optimistlikult julge. No mis, ma arvan, mida tegelikult ikka väga ei saa, võib-olla ma siin kolleeg murde juttu kuulasime, noh, ma usun, et muidugi saab ilmselt kere kuidagi vahetada, aga aga ma ei usu, et see käib väga lihtsalt sellepärast, et et sellel hetkel ei, ma ütlen veel kord, et inimesed autodes auto sees olles tõenäoliselt suruma enam ei saa. Nad võivad saada surma siis, kui kuidagi nad suudavad ületada auto elektroonikat ja seest autole ette. Inimesed võivad autode surma saada siis, kui keegi kusagil on otsustanud midagi korraldada, nagu me mõnikord filmis võime näha, eks ju, et sisse murda mingitesse elektroonilistesse süsteemidesse, aga liiklus sellel ajal, autod ise on lihtsalt nii palju nutikad, et nad tahavad ennast terveks jätta. Kindlustusseltside huvides. Iseenesest on see, et me maksaks küll kindlustust, aga midagi ei juhtuks ja sellepärast need asjad nii lähevadki. Mis autoga sõidad, sõidad ihvigaweeaa ergo, ma paneb sulle sisse. Suur aitäh, Urmas Vaino, selle visiooni eest tõesti ilusat päeva jätku, ilusat nädalavahetust ja kihvti saadet poolt ja vastu sulle selleks nädalaks ning loomulikult terevisiooni kogusinu järgnevaks elus eluks, sest et Urmas terevisiooni ju tegema jääb kogu eluks tagasi aastal 2031, niisamuti. Kohe jätkame transpordi teemal makrotasandil ja miks mitte ka väikseid mikroelemente sinna sisse pikkida, kui meile tulevad külla Siim Kallas ja Hardo Aasmäe ja kõike seda juba pärast uudiseid ning neile sekundeerib ka Raivo Vare. Mul on suur au kutsuda teid hädasi tulevikku. Ja on aastast 2031 Hea meel on olla need tulevikus tõeliste vihana kääridega. Meil on külas Siim Kallas, kes on hetkel siis Euroopa Komisjoni transpordivolinik, tere redele ja Hardo Aasmäe, kes on Eesti Rooma Klubi liige ning majandusgeograaf. Tere. Tere. Tere. Ja hakkame rääkima siis transpordist. Tund aega jahusime siin autodest, rääkisime autoajakirjanikega, rääkisime omakeskis oma praegustest autodest ja millisena me tahame neid näha tulevikus, mis oli selline hästi käega katsutav transpordi teema, aga Raivo Vare, kes on siis Eesti arengufondi nõukogu esimees, praegusel hetkel lisaks on ta olnud Eesti teede- ja siseminister ning ta on ühtlasi ka suur transiidispetsialist. Viskab õhku mõned mõte, pallid ja siis me saame nende pealt vaadata, kuhu see jutt meil siin stuudios arenema hakkab. Ja esimene mõte, pall tulebki siis teemal autod. Autod on siis valdkond, kus kus tegelikult võimutsema hakkab elekter ja hübriidautod valitsevad tolleks hetkeks maailma, teine asi, mis valitseb kõik autod on kiibistatud ja tähendab seda, et noh, piltlikult öeldes see ei ole vaja enam isegi liikluskaameraid, vaid pidev nii-öelda loetakse kiibi pealt maha auto liikumist ja kõik kiiruseületamised, kaasa arvatud Eestis, mitte lubatud möödasõidud, lähevad karistamisele. No mida sellest arvata, Siim Kallas? Tundub, et jätsite mainimata, Taivo Vare oli ka siseminister ja ta selle nii-öelda jälitamis jutu pani kuidagi väga tähtsale kohale. See ei ole küll kaugeltki kaugeltki peamine, aga ma ütleksin kõigepealt seda, et kui me räägime aastast 2031 siis transpordi mõttes on see homme, sest üks lennuk lendab 30 aastat. Rong sõidab 30 aastat. Ja see, mis me täna otsustame, see tegelikult 20 aasta pärast ei ole veel väga suuri muutusi, ka autod sõidavad vähemalt ka suured kallid veoautod sõidavad vähemalt kümme-viisteist aastat, nii et noh, nii palju, aga Ma ütleksin autode ja tuleviku puhul, tahtmata võtta ära kogu saateaega, sest ma olen kindlasti valmis rääkima ka tund aega sellest järjest. Autode tulevik suuresti ei sõltu mitte autodest endast, vaid sõltub liikluskorraldusest. Ummik on Euroopa transpordi peamine probleem 185000 ummikut, Saksa auto autoklubi andmetel Saksamaal 2010 45000 ummikut rohkem kui 2009. Ja ühesõnaga see on see asi, mida autode enda arendamisega ei muuda. See on suuremat sorti liikluskorralduse küsimus, nii et autodest endast võib ka palju rääkida. Ja ja mõelda, noh eks ta liigub selles suunas, et et noh, nii nagu Raivo Vare ütles, et on, on kindlasti elektrit, tuleb rohkem, hübriidi tuleb rohkem. Aga veelgi, ma ütleksin seda, et need elektriauto ummikuprobleemi ei lahenda ta ikka seal. Ja, ja muidugi, mis ka sisepõlemismootorid, Nemad, nende kütusekulu või viiakse veelgi allapoole. Kui Allase jõuab, tähendab Ford võlaolin alles koos Fordi ühe asepresidendiga, kes, kes vastutab just innovatsiooni eest, ütles, et neil tuleb varsti turule kolmeliitrine mootor, üks liiter 100 peale. Et muidu on niisugune mütoloogiline number, millest Euroopas räägitakse, on kolm liitrit 100 peale, et selles suunas liigutakse selle kohta, sakslased ütlevad, et see auto ei ole, ei ole automaan Kültic see tähendab, et see auto pole automaani kõlbulike sakslastele, niisiis on asi väga, ei meeldi, aga, aga põhimõtteliselt ikkagi sisepõlemismootorite eelised on tohutud kütusekoosseis biokütuste ja taastuvatest energiast toodetud kütused, kindlasti tulevad palju rohkem sisse, aga no me võime sellest eraldi rääkida, seal on palju rääkida kõigist neist probleemidest. Aga veel kord ma ütlen, et peaküsimus ei ole. Ummikute vältimisel ei ole autos endas, vaid peaküsimus on kõiges muus, mida suudab pakkuda näiteks ühiskondlik transport, millest, milles on väga huvitavaid tehnoloogilisi arenguid ja mis tulevikus väga palju huvitavat võib pakub, mida praegu tegeldakse ja muidugi ka raudteetransport, mis peab osa koormust maha võtma. Hardo. No ma olen sunnitud sellega nõustuma, sest see on tõesti alla juba juba homme. Sest kui me mõtleme niisugusele asjale, et kui asja hakati Breneri alumist tunnelit rajama, siis siis nagu Siim Kallas, kui ma õieti Spiegel aru sain, käis seda avamas üritust avamas just sisse, siis selle tunneli läbimise aeg on arvestatud aastaks 2025. Ja kuna see on, kuna see on 55 kilomeetrit pikk tunnel, siis kõikide tehniliste süsteemide ehitamine võtab veel aastaid aega, see tähendab seda, et et praegu hakati rajama ja sellest raudtee tunnelist läbi saab sõita noh alles siis, kui meie see tähtaeg on nagu käes. Aga muidugi, mis meie kuulajatele on raske ette kujutada, on ikka need ummikud. Sest siin Tallinnas nagu auto sõidab kusagile, ainult et siis siis kõik põrisevad. Aga, aga meie elame siin ju Eestis nagu vanajumala selja taga. Sest läänes ei kujutata ette, et meil on elamiseks maad 30 hektarit. Ja, ja, ja et meil on väga paljud asjad jalakäigu tee kaugusel ja ja selles mõttes meie elame siin nagu täiesti ütleme ütleme, eripärases maailmas, nii et me peame raadio kuulajatel natukene seletama, mida võiks huvitada. Tähendust, aga ma olen, ma olen selles mõttes 100 protsenti nõus. Diseid tähendab see, et räägitakse, et Pealt pirita poolt on nagu ummik. Tähendab, ummikud on, on tõeline katastroof, see, see näeb ikka väga hull välja, kui sa satud, kus sa sõita kusagil lennujaama viierealine tee läheb, sa oled arvestanud, et, et sa lähed seal kuskil, Frank Lääne Franklin on seal üks õnnetus vahepeal. Ja sa ei tea, kas sa seisad seal kaks tundi, sinu lennuk on ammu ära lennanud või mitte. Ja sain mitte midagi teha, ei saa maha pöörata, tee pealt ei saa teist teed valida ei saa nagu vanglas ja näiteks autodes veoautode puhul on, on näiteks muna tohutu ikkagi kaubavedude teemal on see, et firmad ütlevad, et neil on kümnepäevased kõikumised tänu sellele, et Rotterdami, no teatavasti neli sadamat, kus on see, kus on see põhimass, seal on need jõed. Rainer, ja, ja, ja, ja nafta ka Rotterdami tähendab, Euroopas on neli, need hiigelsadamat on seal Rotterdam, Amsterdam. Anterpen. Jaa, jaa. Hamburg, ja need on, eks ole, need võtavad selle, seal on jõed, seal on raudteed ja nagu need numbrid on nii kolossaalsed, et et mis sealt sisse tulevad ja kui seal mingi tõrge on ja seal on kogu aeg tõrked, siis need autod ei saa läbi passivad päevis, aga mis siis 20 aasta pärast muutunud on, selles vallas? Vaata vaata, see on jälle niimoodi, et me peame raadiokuulaja inimlikult selle selgeks üks asi, noh, jäid lennukist maha, hakkad naist sünnitama viima, ega siis, ega siis see Harst ei jõua sinuni hästi, helistad ja ütled, et ma olen seal kuskil ummikus, need ei saa ka, neid peab tulema, kas jala noh, äärmisel juhul jalgratas, aga ja, ja selles mõttes, kui, kui meil on siin, ütleme, Pirita teel on, on ütleme, nurinat seal seisavad, siis seal on tegelikult transpordikoridor seal nii pisike asi. Tramm tuleb viia Haabneeme tuleb see kiirtramm kolinal kesklinna ja terve hulk autode vajadusi langeb ära ja noh, meil on kõik suhteline. Aga see on täna, aga mis on 20 aasta pärast? No eks me loodame, 20 aastat on homme, tähendab, tõesti on aroomiku koha pealt ja saab muuta ometi üht-teist. Üht-teist saab muuta, esiteks me loodame seda, et 2030.-ks aastaks on tõesti kaks asja paremini käima läinud, üks on raudteed, mis suudavad osa koormust kaubavedude koormust ära võtta. Teine asi, ühiskondlik transport, millest me võime eraldi rääkida, kus on väga palju, võikski rääkida huvitavaid lahendusi, et, et see, et, sest et tegelikult see ummiku nuhtlus on eelkõige linnades, eelkõige seal on ikka need nii-öelda privaatautod kõige suurem number on paratamatult privaatautod, aga, aga ütleme, kui te võtate ka Euroopa maanteed, siis, siis te näete, et seal on lõputu rida, parempoolne rida on suuri kaubaveoautosid, nii et noh, kui me saaksime sealt kaubaautodest ära üht-teist, siis me saame, aga võtame siis kohe tükkhaaval, et olid kaks lahendust, üks on raudtee, teine on ühistransport raudtee aastal 2031, kuidas see lahendab ära ummikud ja milline on raudtee aastal 2001? See probleem on täna see, et, et meil on tohutu tohutu niisugune fragmenteeritud killustatus eesti keeles, killustatus Euroopas. Ja lahendus on see, et, et rongid hakkavad sujuvalt liikuma ilma et peaks vahetama vedureid vedurijuht uusi tehnikaid, et liiguvad piirist piirini ja ja on olemas transpordikoridorid, sest praegu on, need on olemas, aga nende töölerakendamine veel võtab aega, et no Rotterdami, ütleme Varssavi, Rotterdam edasi, Tallinn on transpordikoridor, kust, kust liigub suhteliselt sujuvalt rong läbi, et ta ei oota kuskil seal vahepeal, et on, seisab ei anta luba näiteks, sest et vahepeal on originaaltransport. Nii et see on nagu üks asi, kiiruste tõstmine raudteel väga tähtis ja võimalik mitte muidugi mingile superkiirusele, vaid kaubavedude kiirusele, reisirongide parandamine võtab ära osa privaatne autode kasutamist, muidugi ei taha olla, ärme seda tingimata jätta märkimata, et privaatauto on ikka super asi ja see jääb väga kauaks vähemalt nii-öelda nähtavasse tulevikku ikkagi kõige paremaks liiklusvahendiks. Vaid küsimus on see, et kas me peame, oleme sunnitud ainult seda kasutama muud võimalusi ka. Ja muidugi ühiskondlik transport linnades, see on tomat Ma võin, Hardo, mida, mida lisada ronginduse kohta? No paratamatult see annaks teatud kergenduse ja kui me räägime neist eraautodest perekonna autodest, siis siis ikkagi see, mida nagu Soomes rakendatakse, ilmselt ikka laiemaks läheb ka see, et kui sa ikka tahad Kesk-Euroopasse sõita, eks ole, tahad auto kaasa, vaata siis sa paned ta ikkagi rongiplatvormile taha kuhugi ja, ja ta veetakse sind ja autot. Et see, et see vahetu autovedu oleks, nagu see juba toimub, see juba toimub, aga aga ega kui me vaatame Euroopat, siis ega seal head süsteemi pole, meil on nagu see soomesüsteem silme ees, et et saan. No aga mida sa ennustad aastaks 2031, et kas see süsteem konkreetselt on käivitunud või mingid muud? Nad, see peab paratamatult käivituma, see on asja üks pool ja asja teine pool ikkagi on see, et et rongieelis on, ütleme inimesel see, et sa sõidad kesklinnast kesklinna, noh, räägime nii, nagu on ja kui sul on ikka autot vaja, siis ikkagi tõenäoliselt sihukese lühemate sõitude jaoks, kus on vaja minna Marsseys selle kolmeks päevaks, eks ole, sa ei pea oma autot kaasa vaid vaid vaid sai Karendid selle pigem sealt ja ja, ja, ja, ja arvata võib, et sedalaadi süsteemid muutuvad paindlikumaks, et see sinu koduauto on nagu ikkagi mõeldud siin, et sa tahad minna suvilasse. Tegelikult, eks see on ju tänapäevalgi võrdlemisi tavaline, jah, see on üsna levinud, aga ma küsin, siis annan sõnasabast kinni, et kui kiiresti aastal 2031 Euroopas liiguvad kauba- ja reisirongid no kaubarongide liikumine, kui ta on kuskil kiirusega juba 100 kilomeetrit tunnis, siis on, siis on väga hea, et ei püstitata keegi nõu, kiiremat küsimus ei ole mitte niivõrd selle selle, selles konkreetses rong sõidab selle kiiruse küsimus on, ei peatuks ja ei oleks takistusi seal vahepeal, aga nii arvestatakse umbes, et selline kaubarongide tõsine efektiivne kiirus, kui ta on kuskil 100 kilomeetri 90 100 kilomeetri suurusjärgus, on väga hea. No reisirong on siis ikka keskmine, tähendab, see on sellesse kesa, aga ta on, põhimõtteliselt on nii, et kaubaronge nagu üle 120 kilomeetri tunnis, no tegelikult on võimalik muidugi 160 kilomeetrit tunnis sõita, aga see pole mingi küsimus. Aga eks seal on, kuskil hakkab see, et see energiakasutus hakkab eksponentsiaalselt kasvama. Reisirongidega me praegu räägime, noh, Euroopas on, on tõeliselt superkiirrongid, mida, mida, mis on mõnusad, mis on, ütleme, no ma ei tea, palju inimesi, kes sõidaks Brüsselist Pariisi, näiteks autoga, eks ole seal või millegi muuga kui, kui kiirrongiga iga tunnis läheb kolm kiirrongi, eks ole, tippaegadel ja, ja see on toonud 20, sa oled, eks ole, 310 kilomeetri kaugusel, aga kuulame, mida Raivo Vare ütleb raudtee kohta. Ja raudtee Eestis saab olema jätkuvalt ka kaubaraudteeAga vähenenud mahtudes reisiraudteeks ehitatakse ikkagi Euroopa rööbasvalmis ja hakkab kõik pihta Riia suunas. Rail Balticuga ja raudteepraamid hakkavad käima üle Soome lahe. Nõustuda või mitte ja see on, no uskumus on selline just selline lahendus, tuleb jah, Hardo. Nojah, üks üks pool on usk, aga teine pool on ütleme nii, et karjuv vajadus sest see, et nagu teoreetiliselt raudtee Euroopasse on, aga noh, ütleme kauba sokutad võib-olla kuidagi, aga, aga see seal tuleb kolistada neid mööda vanu raudteed ja ja veel vene rööpalaiusega, ega see on, see, kõik on nii tülikas ja see ei aita, nagu seda Soomet ka majandusliku tagamaana sealt kotist välja, sest sest muidugi, eriti uhke oleks muidugi see, kui, kui kunagi meie silmad ilmselt ei näe, norra mehed siin stuudios võib-olla näevad, et võib-olla see tunnel jõuaks Helsingisse, kuid tuleb arvestada sellega, et praeguste arvestuse järgi oleks ta mainimata kõige pikem tunne. See oleks noh, nii nii auahne plaan, et. Tunneliga, ma tuleksin korra hoopis ühe teema juurde, mis, mis ei lähe sedasama rada, mis me siin praegu planeerinud oleme, et võtame need transpordiliigid läbi, tahtsin korra psühholoogia kohta küsida, et ütlesite tunnel, siis mul tekkis klaustrofoobiline moment minus endas, et kas kuidagi on Euroopas seda asja uuritud, et erinevate transpordiliikide üldse kasutada tahtmine inimeste poolt, kas inimesed tahavad minna tunnelisega, inimesed tahavad rohkem lennata? Mulle tundub, et kõige kindlam on ikkagi mööda maismaad liikuda või jala jala, seejuures kõik sõltub ajast ja hinnast. Kombinatsioonist ma ei ole kuulnud, et klaustrofoobia kedagi segaks läbi tunneli minemast. Jätame tunnele, jutusõbrad. Tähendab, asi on lihtsalt selles, et mainitud Brenneri tunnel, mida tõesti, mis me ehitame lõpuni koos Euroopa rahadega ja ja ehitataks lõpuni, aga see koos kõigi juurdepääsuteedega see suurusjärk on paarkümmend miljardit. See on 54 kilomeetrit läbi alpide. Ja see on, isetunnel on võib-olla kuskil mingi seitse, kaheksa, aga kõik see koos ja, ja noh, saage aru, need keskkonna ja eriti turvanõuded tunnelitel on viimaste aastate jooksul muutunud nii drastiliselt määral, et unustame, see on, see on ebarealistlik selle, kui te mõtlete, et lavantsi alune tunnel on praegu operatsionaalselt kasumis pärast pikki aastaid ikkagi ots otsaga kokkuvedamist ja see on täna nii et selle võimsus on täielikult rakendatud. Teate, ütleme võtame midagi lihtsamat, ma ütlen teile ausalt, et mul tõusevad juuksed peas püsti, kui ma kuulan jälle tunnele juttu, eks ole, aga jätame tunneli ja räim, aga ma lihtsalt ütlen, et et me ei ole nagu märganud. Me räägime noh, nagu Tallinna Helsingi tunnelit räägime, nagu selles mõttes, et näed, seal on tunnele, seal see oleks sellise maailma kõige pikem tunnel. Kas ta on, oota, kas taanlast pelgalt treener on 54, no aga Tallinn, Helsingi 80 ei, aga ta läheb sealt, ütleme mändu Loodor, selle alune veealune osa on 43 kilomeetrit, kõige lühem, ma pidin ükskord suusatama selle vahe läbi. Viimsest kusagilt ja ja noh, ma just äsja vaatasin, et veealune osa on 50, aga ega ega see loe, tunneli puhul on oluline see kui, kui pikalt tuleb see noh, ütleme. Ärme. Täna, täna on see ka, et vaadake tunnelid, no ütleme, meil on siin juttu Pürenee tunnelitest ja muudest tunneli suhtes, on nagu üleeuroopaline, välja arvatud konkreetsed asjaomased piirkonnad loomulikult ja nende neid esindavad rahvasaadikud, aga muidu on üldine arusaam, et jätame, võtame realistlikumad projekt. Kas 20 aasta pärast? Aga ma kasutan, kasutan praegu juhust küsida, et vaadates neid pikki tunneleid, mida praegu ehitada näiteks ütleme, kotart saab valmis ja ja Brenner, et ehitatakse kõike ja, ja kõik on nagu Resberg, eks kõik on suunatud itaalia peale, tegelikult, eks ole, kolm suurt asja pannakse, tehakse valmis ja, ja seal taga on ainult ütleme Itaalia, noh, ütleme see majanduslikud tagamaana, kas see on kuidagi niimoodi juhtunud või, või on seal mingi mingisugune arvestus taga või kuidas see asi on kobatanud? Ja ma ei tea võimelist Ma tean, õigemini nonii, õigemini mitte seda, et ma ei tea, aga, aga ma lihtsalt ütlen, et et ega selget vastust ei ole, et see ongi nagu suures osas Watega niisuguste otsuste tegemine. Ma küsisin kunagi, et mismoodi kalkuleeritakse ühte niisugust suurt transpordiobjekti, no näiteks seoses mõne teatud raudteega edasi asjatundjad ütlesid, et vaadake, see on tegelikult hakkab elama oma elu, sa ei saa seda planeet ette öelda, et sul ei ole võimalik öelda, et sa siia tühja koha pealt raudtee. Siit tuleb üks konteiner, siit tuleb teine sittunud kolm reisijat, sind tuleb 300 reisijat vaid tegelikult, kui see käiku läheb, siis ta muutub iseseisvaks majanduslikuks faktoriks. Nii et noh, põhimõtteliselt šveitslased on väga huvitatud, et esiteks kahest asjast, et transiit läheks ei koormaks nende teid, atmonemad tegid selle otsuse, et ehitada neid tunneleid. Ja muidugi nad väikselt kratsivad kukalt ja küsivad, et noh, kas ikka nagu Euroopast transiit saab siis olema nii asjasse kõik tasuline. Nii et seal on probleem on nagu, nagu see, millele sa viitasid, et on olemas. Ja kas ühesõnaga tunnelid, unustame ära. Kas kõige selline ägedam projekt, mis Eestit ühendab, mingi muu osaga saab siis olema Via Baltica raudtee, mida mööda me saame sõita Berliini või on meil näiteks üle Soome lahe sild ehitatud järmanist suures? See on Soome üle Soome lahe käib meil erineval moel kõikvõimalikke praami, nad jäävadki käima ja need on need, nende kiirust tõstetakse nende keskkonna. Nende mootorid muutuvad aina efektiivsemaks, laevanduses samamoodi ja nende kütusekulu viiakse puhtumate kütuste peale. Need muutused merenduses kõik toimuvad. Aga need? Ma arvan, et, et Tallinna ja Helsingi vahel saavad ikka olema praamid, karda vaidled. Vastu no eks see, eks see elu on ikkagi niimoodi, et ega majandus ei ole või inimest pole majanduse jaoks, vaid majandus ikka inimese jaoks ja ja tõenäoliselt ikka kui, kui nüüd ikkagi see Euroopa raudtee valmis saaks, eks me siin Siimu pealegi Claudea vaikselt oma mees Havannas, aga kui palju vabu käsi tal selles on, teab ta ise paremini, aga, aga eks ikkagi on pigem raudteepraamid, sest me peame arvestama sellega, et kui meie paneme siia Euroopa raudtee, siis soomlased on selle oma Soome raudtee Laiuse peal, mis on veel paar millimeetrit, erineb vene laiust, nii et vene vene vene rongid soome rööbaste peal saad sõita, aga ma ei tea, kas Soome rongid Vene rõivaste peale, seda ma isegi tea. Nojah, ütleme, et üks on meil endiselt Euroopas siis erinevad laiused noh, kuigivõrd, ega neid ju keegi vanu raudteed üles võtta, aga, aga ma lihtsalt ütlen, et Hispaania, kus on teatavasti laius 16 60 ajalooline on, ehitab kõik Uudrald uued raudtee 14 35 ehk siis Euroopa on niinimetatud Euroopa standardlaiuse peale ja see on see põhiliselt ikka see kõige parem lahendus ka selles mõttes seda pidades seda Eesti raudteed silmas. Aga mis puudutab veel kord Soomet siis ja nende erinevate üleminekute, ehk siis tegelikult on lahendus mingi moodulite logistikas, et et pigem arendatakse seda asja, lihtsustatakse seda kiiret ümberlaadimist ühelt transpordiliigilt teisele, see on kindlasti saab olema 30 aasta või 20 aasta pärast, mis on homme üks olulisemaid muutused. Et kõik see, et autolt rongi peale auto ise rongi peale, neid lahendusi ma olen näinud, füüsiliselt, need on, need on olemas, küsimus on nende majanduslikust tasuvusest ja veelgi nende sujuvamaks kasutamises, et et tegelikult ütleme see punktist punkti viimine see logistika, et kuidas, kuidas auto liigub konteiner või kuidas tahes, liigub raudtee peale ja raudtee pealt maha ühendus nendesamade rendiautodega, see saab olema väga suur, on väga suur arengupotentsiaal just sellel suunal, aga räägime transpordist. Veel veel ju need täiendused ka, et kui me räägime, et me ehitame neid raudtee laius ümber ja lähema nagu selle standard, siis, siis kui nad ei ole nii suured või ei ole suuremad kui Vene ja Euroopa omad, siis praegu on ju nihutatavate telgedega vagunid, peasid Makko vagun silla alt läbi mahuks, noh et, et sa ei peagi nagu rattaid vahetada. Aga see on, vaata kui sa mõtle loogiliselt, vagun kaalub 60 tonni, see süsteem läheb katki, see on tehniliselt, see on tehniliselt võimalik, aga see ei ole nii-öelda peenema sõnaga majanduslikult jätkusuutlik. Lihtsalt liikuv, posin liiga palju ja liiga palju tals. Kõik see on minu viimane küsimus otseselt raudteeteemadel, mis läheb sinna ühistranspordi peale üle, et millistesse Eesti linnadesse Tallinnast on võimalik sõita aastal 2031 rongiga? Arvan, et sama, sama see ei ole nüüd küsimus niivõrd mulle, see on hartale fordi poliitikajuhtidel, aga ma kujutan ette, et ega need kõik need punktid jäävad ja minu meelest võiks ka ette kujutada neid punkte, tuleb juurde, et sest vaadake, mis praegu Eesti raudtee ostetakse, uued rongid, need on palju ökonoomsemad, odavamad, mis tähendab seda, et kõik need probleemid, subsiidiumide, kaja, toetamistega kõik vähenevad ja ja on võimalik panna lühemaid ronge käima, mis, mida sa, mis on tähtis ühiskondlikus transpordis, mida mina, mina kui need poolteist aastat vana transpordispetsialist ütlen, et see on sagedus, punktuaalsus, usaldusväärsus, see tähendab, et kui rong liigub sagedamini siis tal on kohe hüppeliselt parem võimalus reisijaid teenindada. Rong liigub väga harva, ühiskondlik transport samamoodi. Siis ta nagu siis inimene valib auto või valib mingi muu variandi, aga viskame õhku mõned ennustused, 31 on see aastanumber ja Hardo, mis on ühistranspordis muutunud, kas siis Eestis hästi konkreetselt või laiemalt maailmas. Vot minul ma olen teinud ühe arvutuse Ja see arvutus näeb tänase päeva puhul välja niimoodi, et et kuna Tallinnas on, noh, ma võin siin eksida, kas 63 või 65 protsenti ühistranspordikuludest on tegelikult eelarve See tähendab siis seda, et linna eelarvestrateegia Ühesõnaga, riik doteerib, aga ühesõnaga avalik sektor maksab seda kinni. Et kui mõelda näiteks pigem sedapidi, et, et jätta ära kõik piletimüügikulud ja kõik need trükkimised ja munitsipaalpolitsei, kes kontrollib ja kanda sealt saba otsast maha. No ütleme, niukseid vanemaid ja lugumaid, tramme, busse ja trolle. Ja, ja ütleme teha keskmiselt see ütleme liiklus kusagil 20 protsenti hõredamaks, samal ajal ütleme tundidele jätada jätadasamaks või teha paremaks või mida iganes, siis siis see ühistransport võiks olla tasuta, mis iseenesest eks ole, peaks kesklinnast neid autosid tiba rohkem eemale hoidma ja kui, kui ütleme, kesklinnas oleks. Kuna Tallinn on niisugune kikilipsu kujuline ja siit Ülemiste järvest mereni paar kilomeetrit on. Ja selles mõttes, et transpordiprobleemid teinekord nagu miljon linna probleemid, siis ei ole välistatud, et me jõuame aega nagu Gibraltari noh, kus, kus praegu on juba tänavatransport on tasuta ja Gibraltari inimesed ise ütlevad, et see on just nende sõiduautode pärast, nad ei sa teed laiemaks teha. Et, et võib olla. See tõstaks ja muidugi ka kasutavus. Kui sa näed, et. Buss tuleb, eks ole, sa hüppad sinna peale, sõidad kaks peatust ja noh, ütleme ma unistaks sellest, et viie aasta pärast oleks Tallinna sadamast lennujaama sõidaks tramm, mis oleks ka tasuta. Sadam. Viru, Dell, bussi- ja lennujaama, kujutage ette, millise, millise võimenduse võiks anda mingi viis, seitse protsenti sinna juurde ja ja, ja selles suunas noh, maailmas on mindud Miamis ka näinud kõik need bulikkurörd, seal pole muidugi ühtegi bussijuht, eks ole, trammijuht. Aga mida te arvate? Arutatakse seda ideed, see on, ma arvan, täiesti arutatav idee, et oleks tasuta ja et ühiskondlik transport oleks tasuta, aga muidugi mina võin muhkem rääkida nendest suundadest, mis, mis, mis kindlasti ütleme kindlasti väga palju rohkem ühiskondlikku transporti liigub elektri peale ja sama küsimus on see, et ta oleks atraktiivne mulle, ta peab liikuma kahe minuti kahe-kolmeminutilise vahega. Mitte nii, et ma tean, et 15 minuti pärast tuleb nüüd buss, et ma tulen sinna, see ei tööta ja siis need kogemata maha ja sealt veel 40 minutit. No tegelikult on ikka noh, kaks, kolm, neli minutit, vahe, et selles suunas liigub, et suurendada seda sagedust. Selleks, et seda sagedust suurendada, on mitmesuguseid teid. Muidugi on vaja ka investeeringuid ja uusi busse ja nii edasi, aga kindlasti liigub asi väga suurel määral ja see, ma arvan, toimub 20 aasta jooksul märkimisväärselt. Elektri kasutamine, ühiskondlikust transpordist saab tõesti olema palju laiem. Tallinnas on trollibussid, neid ma näen Salzburgis Lyonis ja, ja see kogemus, ma mäletan, kui 15 jumal teab, mis aastad tagasi, ma mäletan tõsiseid kõnelusi, olid mingid linnaisad, traagiline trollibussi ära, et see on täitsa mõrallid lossis. Aga tegelikult seda tehnoloogiat hoopis seda oskusteavet kasutades ja seda pikem on see, et trollibussidel on, on tegelikult tuleviku küll ja küll samamoodi on näiteks bussid, kui lähevad busside, kui üldse kuskil rääkida mingitest muudest mootoritest, siis elektrimootorid bussidel on tunduvalt efektiivsemad kui elektriautod, sellepärast et buss peatub, seda saab laadida. Elektriauto on see jää, kuna see patarei on endiselt raske, siis ta jääb, see probleem. Buss, noh, on on suur ja raske nagunii ja ta 50 inimest kuskil korraga minema, eks ole. Ta saab peatustes mingi kontakti sõita, peale selle on olemas induktsioonlaadimine alal juba, jah, eks ole, buss peale selle on, on, mõeldakse näiteks trammide peale, mis on, mis on ütleme, efektiivsuse mõttes on kõige efektiivsem publik, see avalik transport või ühiskondlik transport on metroorong, võtab 1000 inimest peale, praegu töötatakse Automaat metroode peale, sest et kui on inimene juhib, siis on kahe rongi vahe peab olema vähemalt kuskil kaks pool minutit. Kui automaat juhib, siis saab seda viia pooleteistminutisse, mis tipptunnil võib väga suure tähtsusega olla. Ja siis edasi on, on muidugi tramm, on jällegi nii, et kui nad rööpad on valmis, siis tema evolutsioon on, ta on ta jälle ta võtab, noh, ma ei tea, sõltuvalt trammisuurust mitusada inimest peale. On jällegi ökonoomne ja buss on kõige kallim tegelikult anabuss on jälle väga paindlik ja väga näiteks räägitakse ka sisuliselt, mis on, mis on üks asi, mis Eestiski, mida veel kaugeltki pole kasutatud. Hardo rääkis siin, et haabneeme nii või kusagil, eks ole, trammiliin kiir, kiirbussiliin eraldi liini peal past, seda nimetatakse vas Räpid transit. Eraldi valgusfoorid eraldi Pirita teel ma sõidan ja buss sõidab, sõidab, buss sõidab eraldi tee peale, ma sõidan bussist mööda Euroopas, kus on bussil eraldi liin, buss paneb nagu tulejugade, läheb seal palju suurema kiirusega, see kiirus on väga oluline tõsta selle ühiskondliku transpordikiirust ja siis ta ka nagu eraldi liini peal on bussiläbimise kiirust. Ma neid numbreid praegu ei oska öelda, aga tunduvalt suurem, et ma arvan, mis ma kokkuvõttes ütleks, et ühiskondlikus transpordis on võib-olla kõige rohkem niisugusi töötavaid tehnilisi lahendusi, mis omavad ka majanduslikku efekti ja mis tõesti muudavad niisugune seda struktuuri, et meil ka Pirita teel enam ummikuid ei oleks, eks ole. Aga, aga jah, et see on, see on, aga see on ta ühtlasi ütlema, et see on ütleme, Euroopa Liidu tasemel, meie saame toetada ainult uurimistegevust, sest see on nüüd see nüüd allpool kaks, kaks taset allpool Euroopa liidu otsustamistaset, see on kohaliku omavalitsus, kardab. Nojah, ühesõnaga, kui me mõtlesime praegu just selle bussi peale seal Pirita teel ja mina ka ei ole aru saanud, miks ta ei võiks täiesti tühi, tühi rada, miks ta peaks 90-ga kihutada kesklinna ja lihtsalt? Lihtsalt, et meie liiklusseadus on kusagil öelnud, et linnades ja kõik, eks ole, keegi pole selle peale tulnud, nii nagu odavlennu odavlennutekke. Noh, on on ju seotud sellega, et et ühel hetkel tuli reaktiivmootor ja selle tulemusel lennu ajal läksid nii lühikeseks ikka antivana kombe kohaselt seal süüa ja kõik noh, ütleme, lendad Berliini kaks tundi samal ajal bussiga, sõidad Tartus kaks tundi, kes seal süüa nõuab? No sa oled tartus ja sööd ja samasugused ilmselt muutused ja ootamatud muutused toimuvad ka teistest, ütleme, et transpordi valdkonnas kasvõi juba sellepärast, et et see põhjus, miks see asi on kunagi nii on ära langenud inimest ei ole märganud Einer inertsist seda vana ja tõenäoliselt kulukat lahendust. Aga kuulame, mida ütleb Raivo Vare veel maanteede kohta. Eestist saab olema vähemalt 100 kilomeetri ulatuses neljarealine tee kolmest põhimaantee suunas ja selles mõttes lõpuks lahendab oma klassikalise dilemma ära, et Mouni, Rakvere, õigemini Haljala ristini ja tõenäoliselt ka ka Märjamaani saame sõita normaalselt, nii nagu Euroopas. Aga noh, mina ikkagi unistasin kõigepealt sellest, et kui tulevad juba järgmisel aastal uued uued ja tõhusamad Stadleri rongid, et et Narva ja Tartusse sõidaks rong ikkagi noh, ütleme kaks tundi ja võib-olla veel natuke vähem. Sest Parex maanteedest, eks ju, jah, aga Rooma just ütlen seda, eks ole, et üks unistus on see, et sa saad mööda maanteed kihutada, aga enne seda ma loodan, tekib see võimalus, et, et, et rongiga saaks suhteliselt kiiresti liikuda. Mis tähendab seda, et vajadus maantee unistuse järgi ei pruugi olla aastal 2031 nii suur, kui ta on. Täna ma räägin maast, maantee unistusest. Ja sul on õigus ja maanteeunistusega on veel nagu Euroopa mastaabis see häda, et, et see unistus on suuresti teostamata uusi maanteed on väga raske ehitada. Ühiskonna vastuseis on väga suur ja on niisugune suurenev lõhe mis, mis kindlasti muudab transpordistruktuuri. Lõhe on selles, et, et raha maanteede uuendamiseks ei jätku ja see vajadus kasvab üha rohkem, näiteks Saksamaal on see väga selgesti näha, kus, kus, kus noh, lihtsalt ei jätku raha maanteevõrgu uuendamiseks, korras hoidmiseks ja seal on nüüd see põrkub selle teemaga, et et seda raha on üha raskem ja raskem sinna saada. Nii et noh, maanteepoliitikas liigub asi kindlasti tasuliste maanteede poole Euroopas, see ei tähenda, et see Eestis peaks ka tingimata olema, see sõltub väga palju mahtudest, aga, aga põhimõtteliselt justkui meile mitte justkui meil ongi see ettekujutus, et, et see süsteem, kus praegu võetakse kütuseaktsiis ja sellest justkui peaks piisama maanteede renoveerimiseks ute ehitamiseks süsteem enam ei tööta, sest et kütusekulu väheneb, suhteliselt tulevad biokütused, neid ei maksustata ja, ja mootorite ja teistpidi on nii, et liiklus kasvab, riigid on püsti hädas seetõttu nagu Saksamaa on praegu mõtlemas ka tähendab siis maksuliste teede sisseviimisele, mis on väga revolutsiooniline idee Saksamaal, Saksamaal on Maut ehk siis niisugune raskeveokitele rakendatav teemaks. Aga Prantsusmaale jälle ei ole, raskeveokitele rakendub, maksu on maksulised teed ja need on Euroopa parimad tänasel hetkel vaieldamatult neid hoitakse väga hästi korras. Sõit seal on nauding ja kõik mõtlevad kaks 27-st riigist kas 23 või 24 ühel või teisel viisil maksustab infrastruktuuri või teedevõrgu kasutamist, nii et see on, see on üks, üks, üks suuremaid maanteevõrguprobleem, et maanteevõrgu korrashoiu ja arendamise vajadused jäävad maha. Jäävad maha rahaliste võimaluste kasvust. No ja mina ei saa oma majandusgeograafilisest haridusest kuidagi lahti ja kui meil räägitakse neljarealisest maantee unistusest, mis on kõige igavesti vahva juhina väga hea sõita. Aga ma hakkan ikka mõtlema, et meil on neli aastaaega mida laiemaks teedeed asi ei ole, mitte ainult kulu, et sa teed teed neljarealise maantee, aga sa pead pärast lund rookima ja võib-olla isegi minu silmad näevad seda, et talvisel ajal näiteks ei ole nii palju raha, et kõiki nelja rida hoida lahti, vaid, vaid hoitakse ainult kaks rida talvesõit. Palun väga. Suvel on see siis, kui ütleme, vihm peseb asfaldi puhtaks, aga ma ei välista seda, et et talvine aastaaeg meil ei käi mitte üle jõu. Kas see jutt võib, tähendab siis seda, et aastaks 2031 kas siis Eestis või Euroopas hoopis? Neid väga palju realisi Monteid juba korjatakse üles üles korjata midagi, aga nende lastakse käest ära, ütleme nii, käest ära ka ei lastega nüüd ühiskond ei luba sul selles mõttes rohtu kasvada, ühtegi teed, aga, aga lihtsalt õnnetul rahandusministeeriumil on läheb üha raskemaks ja raskemaks leida raha nende teede korrashoiuks. See on see probleem. Kuulame natukene muusikat ja siis räägime hulgas ka reisimisest. Jätkame tagasi tuleviku teemadel. Ta on 2031 ja meil on tegelikult küll aastal 2011 ning stuudios on Siim Kallas, Euroopa komisjoni transpordivolinik majandusgeograaf Hardo Aasmäe ja lisaks veel ka logistikaekspert Raivo Vare, kellega me oleme teinud varem ära väikesed sutsud, kus ta on siis tulevikku ennustanud ning küsimus siis, mis huvitab ilmselt kõiki raadiokuulajaid, mis puudutab reisimist. Et kui palju reisimine Hardo sinu arvates aastal 2031 on teistsugune, kui seal täna. See on jälle ka nii homne päev, et ega inimeste harjumustes ja midagi ei muutu, sest sest ütleme, see reisimine kui elulaadi või, või ametialase tegevuse osa siin iseenesest A palju muutuda ei saa. Tõenäoliselt ikkagi see IT-maailm nii palju nüüd edeneb, et, et sageli ei ole vaja kohale lennata või sõita lihtsalt. Rehik, prillidega nii-öelda ja ühesõnaga see need need asjad aetakse ära. Tehniliste vahenditega ei ole vaja väga palju liigutav. Rändrännu Kersnaga on siis niimoodi, et paned lihtsalt prillid pähe ja oledki juba koos Vahuriga. Nojaa, džungel džunglex tõenäoliselt ikkagi see vahetu kaemus on inimestel alati vaimustav, aga, aga tööalane tegevus on natuke vastumeelne, aga reisimine läheb kallimaks, näiteks. Tõenäoliselt. Missugune üks osa reisimist läheb kallimaks, üks osa läheb odavamaks, see on paratamatult on niimoodi, et ikkagi ikkagi arengu käigus ikka paljud asjad lähevad odavamaks ja mõned asjad kallimaks. Kas mis saab reisimisest? Mis saab kindlasti muutuma, on see nii-öelda reisi planeerimise ja ja kogu see reisi, reisi korraldamise IT pool, täna on meil olemas võimalus Amadeus süsteem, mis, mis lubab lennukitele pileteid broneerida ja katab kogu lennunduse aga muudes sfäärides seda ei ole, aga kindlasti saab olema ka niisugune niisugune piletite muretsemise ja reisiplaneerimissüsteem, mis katab kõik taastada liigid raudtee ja lennunduse koos. Et ma sõidan näiteks, eks ole, Brüsselist, Amsterdami, rongiga ja sealt edasi, edasi lendan üle ookeani, kael, lemming, eks ole, et need Need saavad olema sama, käib ka logistika, ehk siis kaubavedude kohta on sama lugu, et seal saab olema küll suur vahe, aga nüüd kaks asja, mis reisimise suhtes tuleb silmas pidada, on see terrorismioht ei kao kusagile. Julgeolekuabinõud, tõenäoliselt sõltub väga palju tehnoloogiast, kui palju on see julgeolekut, tehnoloogia areneb, aga ikkagi ikkagi võib karta hoopistükkis seda, et ka raudteetranspordis, massitranspordis ja siis Moskvas on juba praegu on juba praegu ka metalliotsijad Brongi jaamades ja, ja muud sellised asjad, ebameeldivad asjad, noh ütleme lennundus on terroristide peaeesmärk ja seal muidugi ka kaubalennundusnagu, me nägime, need, need turvameetmed, need turvanõuded, mida, mida, mida ühest küljest, mida niisuguseks selliseks sädelevamaks ja vahvamaks muutub reisimine, seda suuremaks muutub ka halbade inimeste soov seda kuidagiviisi enda kasuks ära kasutada. Teine asi, mis on, mida, mida Hardo juba mainis, on see, et et kütus, ütleme ikkagi kõigile biokütustele elektrile vaatamata jääb transport ikka väga suures osas sõltuma õli Basbaseeruvatest kütustest ja üldine prognoos on see, et see odavamaks ei lähe. Et see odavamaks ei lähe, sest tarbimine kuigi leiukohad on ja on, on, on piisavalt leiukohti ja 20 aastat ei ole. On tõesti homme, aga see tarbimine kasvab Hiinas igal pool niipalju, et oletada, et et reisimine selle läbi ei kannataks. Piletid lähevad kallimaks, aga ma arvan, et see tänaseks on läinud odavamaks. Jah, ma arvan, see liigub nii ja naa, aga üldine trend on see ikkagi, aga ma arvan, et ta jääb igal juhul talutama tavaks ja kui küsida raadiokuulaja seisukohalt, siis kas see on rikaste lõbu, tulevik? Seinalt Türki ja Kanaaridele või ka aastal 2031 käime endiselt endiselt, käime endiselt? Ma arvan, et see on, selles mõttes ei ole see kindlasti mingi müstika, et, et see, see reisi demokratiseerimine, mis on tulnud lennunduse kaudu, see püsib, aga nüüd ütleme ma ei oleta ka seda, et see, see nüüd läheb, et odavlennud näiteks lähevad aina veel odavamaks ja nii edasi, see pigem pigem jääb kuskile küsima. Kas see turvanõuete turvanõuete selline jätkuv järgimine tähendab siis seda, et ka lennud nagu selles mõttes kiiremaks enam ei muutu, et aastal 2030 niimoodi, et selleks, et lennata näiteks kas või Riiga, pean ma minema lennujaama ikkagi poolteist tundi varem ja nii edasi, et seda ma kardan küll, et see jääb samaks ja sellepärast on, et sõidad rongiga, siis ei pea. Ja, ja kui me räägime reisi sihtides Kui huvi, siis ega me ei tea, mis võimu näiteks Türgis aastal 2031, võib-olla on seal sihuke võimet paljalt klaasile nagu minna ei või siis siis oled ikka Pärnus ja siin nagu, nagu kindel, see on muidugi hoopis omaette ja see, kuhu me saame minna üldse sellel ajal ja kas meie reisisihid on ahenenud, et kas, kas maailm avardub või vastupidi, sulgub on siin aastaks 2031, siis see pole üldse kindel, sest tegelikult see maailma avardamine teatud valdkondades ju takistanud tehnoloogilist progressi. Sest noh, piltlikult öeldes, tänasel päeval on meil ju odav hiinlane võtta, kui seda ei ole, siis tuleb see ära mehhaniseerida jaapana klassi näide, kus kus ikkagi robotitehnoloogia arenenud tänu sellele immigratsiooni lihtsalt ei lubata ja ja, ja eluiga pikeneb ja ühiskond on tänu sellele jätkusuutlik, et et just väga pikalt on võimalik kogemusi, oskusi ja teadmisi väärindada, eks ole, ja see on siin siin toimunud väga suured muutused, aga, aga. Reisisihtjulged, sa julged sa ennustada, aga midagi vast väga julge tähendab minu nina. Ütleb küll praegu, et aastaks 2031 seisame selle olukorra ees, kus Euroopa, ütleme Vahemerest lõuna poole on meelerohkem sulgunud ja teiselt poolt võib-olla me käime rohkem Brasiilias ja sealkandis Miski nüüd on küsimus, et, et mina jälle vaatan, see on tohutu huvitav ja ma arvan, et Ardol on siin umbes samasugused kogemused teatud perioodist paarkümmend aastat tagasi ja vaatame seda, mis toimub Vahemere lõunakaldal ja ma ütleksin, et lootus on, mina küll ei ütleks, et kui see lootus on nüüd nii, et seal tuleb, tuleb selline ka turumajanduse ja selline noh, need palju lõdvemate vabamad reeglid siis tegelikult see vahepeal lõunarannik on ju paradiis. Me oleme näinud ju filme kogu, eks ole, Alžeeria põhjarannikust, mis on, mis on täpselt samasugune Vahemereäärne nagu põhjarannik, noh, see oli nagu Prantsusmaa Prantsusmaa, et noh, põhimõtteliselt miski, eks ju, et, et et kui need, need poliitiline olukord seal liigub, liigub nagu suurema avatuse suunas, võib ka vastupidi olla. Ma ei eita, et Ardo on võib-olla õigus, et on teistpidi, et islamireeglid ei luba enam luba enam palju päevitada, ka väikest napsi võtta, mis on, kindlasti oleks väga masendav. Aga, aga see on jälle nii, et teistpidi võib-olla ka vastupidi, et saab olema. Kui, kui, kui, kui tõesti selles valdkonnas mõelda, siis ma arvan, Vahemeri tervikuna nii-öelda puhkusreiside mõttes on maailma parim, see on ikka ja see on meil lähedal. Euroopa jaoks oleks ta muidugi, sest kui taastuks ikkagi ütleme, Antiik-Rooma süsteem, kus tegelikult see meditel reunion ehk ehk see Vahemeri oli Rooma riigi sisemeri Euroopa jaoks, noh, see, see oleks, see arengu, see arengusuund oleks muidugi Euroopa jaoks muidugi ütleme niiet õnnistav, aga see nii läheb. Vaatame, mida ütleb Raivo Vare siis õhutranspordi kohta. Meil on Hiina kompanii, kes moodustab siia paadi ja lendab nii-öelda Aasia ja Euroopa vahel ja kasutab siin seda baasi seal trajektoori nii-öelda kindlustamiseks lennumarsruutide kindlustamiseks. Mida arvata siis sellest, et hiinlased tulevad ja võtavad üle ka Eesti õhuruumi, Hardo? No Tallinn on või Eesti üldiselt on geograafilises mõttes, kui me arvestame maakera kuju väga hea koha peal iseenesest, et sealt kaugelt ütleme, Jaapanist lennata Euroopasse ja, ja siit ka edasi, sest 80 protsenti maakerast on kaetud veega. Kõik need atlased on petlikud, need on Need ei ole mõeldud ju hüljeste jaoks vaalade jaoks, vaid inimeste jaoks. Sest kui maailma atlase oleks, oleks meil näiteks ühes mõõtkavas, siis muud ei olekski, keerad aga lehte, vaikne ookean, vaikne ookean, vaikne ookean, üks saar ka näha, jälle vaikne ookean. Nii et noh, meil on seda raske ette kujutada, aga, aga, aga noh, siin on ju selge, et Helsingi on sama hea koha peal ja ja tegelikult selleks, et see mõrra silm oleks väiksem ja et meil õnnestuks tõesti seda tulusat õhust püüda, siis ma kujutan ette, et soomlastega peaks ikka selgelt kampa lööma, sest kui Euroopa poolt vaadates on ka ju need vahemaad on ju väga väikesed, kas Ämari lennuväli või, või seal kusagil Wanda või seal tagapool, nii et ta on ikka teel tegelikult suures plaanis, kui kõrgelt vaatan ühe koha peal. Ei ole välistatud, et see kõik on võimalik, aga kindlasti ei tasu minna ka nii-öelda ebareaalsete uskumuste valdkonda, et nii nagu pärast seda, kui Nõukogude liit lagunes ja moodustasid vabad riigid nii Baltikumis kui ka kui ka sotsialism endine sotsialismileer, siis kõik rääkisid ühte jutud. Me oleme värav ida ja lääne vahel. Ja noh, põhimõtteliselt ei ole mingisugust kahtlust, et kõik mõtlevad, et kuidas aga seda arendada. Aga ega see välistatud pole. Muidugi, eks kõik sõltub tingimustest ja ja kõik sõltub, kuulsusrikkad siberi ülelennud lakkavad minu arust see, kui see oleks see probleem või eelis kellelegi, nii et see saab olema ja eks kindlasti lennukite tehnoloogias muidugi toimuvad selle aja jooksul ka mõningad muud, sest ma arvan, et selleks ajaks just nimelt 2030.-ks aastaks on lõpuks turul lennukimootorid, mis võtavad 30 protsenti vähem kütust. Ja see on muidugi väga kõva sõna, sellega tegelevad, see on Rolls-Royce. Ja siis on endise nimega prätanud võtmi, mille, mis praegu on jo näited, ehk siis näitad midagi niisugust, mingi United sõna on ees, on mul olnud au nendega kohtuda, Nad on, nad on väga seda meelt, et lennunduses toimub see minek selles suunas, mis on ka Bombardier, on väga-väga nii-öelda selline lennukompanii, selline lennukite tootja, kes on, kes on tehnoloogilist väga-väga eesliinil ja nemad rohkem komposiitmaterjale kergemad lennukid, mis tähendab väiksemaid, maandumistasusid pikemaid vahemaid vähem kütusekulu see on, saab olema tehniline pool, Riho, sihvakas siluett, kui vaatad, et pumbardiire ja nii, et aastal 2031 on õhk on lennukitest veel rohkem täis. Vaata hoopis teine küsimus Eestis võib-olla, aga Euroopas keskel on, et võib juhtuda, et kui me ei, nojah, lennujuhtimine teeb läbi suure muutuse, tähendab tegelikult selleks ajaks peab olema toimumas täna lennujuhtimine viiendat aastat tehnoloogia põhjal ikkagi otseühendus lennukiga. Aga kui ta läheb üle satelliitide kompuutrisse peale, mis on meil märksõnade all ühtne Euroopa taevasesse saar. Ja ta peab minema, muidu ei juhi seda lennuliiklust enam ära? Kuulame Raivo varem merenduse teema ka ära ja siis hakkame saadet otsast kokku tõmbama. Merenduses on meil kaks olulist sadamat ja hästi palju, jätkuvalt on eelkõige Muuga sadam ja samuti siis reisisadam kanalina sadam hästi intensiivse üle 10 miljonilise inimeste vuka viimases ja kaubavooga umbes samal tasemel praegu tonnides Muugal mitte õli, vaid rohkem muud kaubad. Ja kindlasti on võib-olla siis Sillamäe sadam ka saanud tuule tiibadesse parimal võimalikul viisil. Aga väga palju tuleb juurde jahi ja kaatri sadamaid, mida praegu on ikkagi väga vähe ja see valdkond areneb hästi kiiresti. Väikelaevanduse valdkond ja väikesadamate valdkond. Kaks teemat siis korraga väikesadamad ja suured sadamad, Hardo, sinu kommentaar siis suurtele sadama. Tere ega jällegi, see on kõik peaaegu homme lõuna, sest selle aja jooksul väga palju midagi muutuda ju ei saa. Ja kui me mõtleme sellele 10-le miljonile, millest siin oli juttu, siis. Ma olen tiba umbusklikum, ses mõttes, et et ega see Soome rahvaarv ikka nii palju ei kasva siin Tallinnas käia ja ega see Eesti oma täpselt samamoodi. Ja hakata neid arvama, et Tallinna ja Helsingi vahel. Nüüd toimub niisugune sekundaarne liikumine, mingi mingi asja pärast tullakse Helsingisse, peaks tingimata Tallinnas ja siit lennatakse edasi. Noh, see võiks nagu isegi olla, aga see eeldaks jällegi just see, millest siin räägib, et et siukest üle-Euroopast logistilist süsteem, et kui inimene tuleb lennukiga, tuleb Helsingis maha siis siis kui tal on Tallinnasse vaja sisse põigata, võita siit soodsalt ütleme, tagasi lennata või edasi lennata. Ja kui praegu on, ütleme see tõepoolest üles ehitatud sellele, et kui sa lendad edasi-tagasi, siis siis tõenäoliselt mingi lendav tinglikult see, see nagu areneb edasi. 40 sekundit Siim Kallasele muudatus merenduses tulid lennu-laevamootorite kütuste kütust, teiste kütuste kasutamine aga nii palju, ainult et sadama tulevik on kindlasti, millest Hardo rääkis logistilises koostöös lennujaama ja raudteega. Tulevik on niisugusel punktil, kus kõik need asjad on ühendatud, kust saab kombineerida konteiner sinna konteiner tänna ja erinevad kaubad ja Tallinnas on see potentsiaal olemas. Raudtee lennujaam on sadamale väga lähedal, nende vahel on raudtee, seda saab parandada. Ja siis see on see, kuhu saab mida saab muidugi tulevikus ka silmas näha. Ja lõpetuseks siis viis küsimus Siim Kallasele, mida me Hardo Aasmäelt lihtsalt varem oleme juba küsinud. On aasta 2031 näiteks esimene jaanuar, milline raha on Eestis käibel? Euroliit ei saanudki? Ta tahtis öelda midagi muud kindlasti. Ja ei, vastupidi kui palju on elab Eestis inimesi aastal 2031? Ma arvan, et mingi 1,3 miljonit kindlasti elab. Suhteliselt sama seis, mis suhteliselt sama jah, kas kamašokolaad alles, ma arvan küll 20 aastat, mõelge 20 aastat tagasi, siis ta oli vahepeal teda 15 aastat ei olnud teha kama, kindlasti on olnud kogu aeg kamašokolaad, šokolaadist lava on alles. Milline on diameetri jooksu maailmarekord, siis on üheksa, 58 ei, seda mina ei prognoosiks, no võib-olla ta natuke parem on, aga mitte väga palju. Kas maaväliste tsivilisatsioonidega on saavutatud teaduslikult tõestatud kontakt? Ma ei usu, et, et see oleks, et oleks saavutatud midagi niisugust, millesse võiks uskuda. Võib-olla kellelgi on ettekujutus, et ta suhtleb väliste tsivilisatsioonidega teaduslikult tõestatud ühendust ei ole saadud, see on minu arvamus. No raviasutustes on neid küll küll, jah. Lõpetuseks veel tahaks küsida, et panna üldse ei kuula jaoks proovile teie võimekust ennustada asju, kuidas lõppeb tänaõhtune. Jalgpallimatš Eesti, Iirimaa. Eesti võidab. Üks üks Pole paha. Siim Kallas, Hardo Aasmäe, Raivo Vare, suur aitäh ja kõikidele kuulajatele. Samuti kohtume tuleval nädalal.